ühiskonna poolt tõrjutuna tänavale heidetud saada sama olukorda oli sattunud näiteks Tiina August Kitzbergi tragöödias ,,Libahunt". 1.1. Eesti naine 19. sajandil 19. sajandil ei võetud naisi tõsiselt. Nad olid mähitud ühte käitumisnormistikku, mis seisnes selles, et neil ei ole õigust mehest rohkem nõuda. Näiteks toidu jaotamine käis nii, et suurema portsjoni pidi alati saama pereisa, sest tema ju oli suure töö tegija- naine aga leppis poolega sellest (Peterson 2006: 64). Levinud arusaam oli, et naise koht on kodus laste kõrval ja tema kohus on kuuletuda oma mehele. Ainult töö oli see, mida arvati, et õrnem sugu teha oskab. Naine ja haridus olid pikka aega mõisted, mis omavahel kokku ei sobinud. Aga oli ka erandeid, näiteks Lydia Koidula, kellel õnnestus teadmisi lausa ülikoolini omandada ja sealt saada kodukooliõpetaja haridus (diplom) (Mihkla 1965: 74).
edasi homsele etendusele, mis oli mõeldud venelastele, kel homme palga päev. Loodetakse, et homme on jälle täismaja ja saab natuke rohkem raha kui täna. Enne Ekke äraminekut öeldi talle, et ta ikka homme ka neid vaatama läheks ja palju sõpru- tuttavaid kaasa võtaks, sest neil on vaja suurt publikut. Nüüd seadis Ekke sammud kodupoole, teiselepoole Ingelandi. Tee peal nägi ta aga ühtäkki naabrimees Toomas Üüvet, kes istus maas, viinapudel kõrval. Eneken istus vankris, kahvatu ja nutetud silmadega. Toomas murrab nüüd puult vitsa ja hakkab selle hobust peksma, sest too polnud liikunud juba neli tundi kohalt ja toomasel oli küllalt aidanud. Ta karjus, et mustlane teda petnud oli ja et ta oma raha tagasi tahab. Aga ta ei saanud kedagi appi ka kutsuda, sest ta oli praalinud enne kui odavalt ta enesele hobuse oli saanud. Ta käskis Enekenil minna koju ja kellelegi mitte midagi selle kohta öelda. Samal
vastata ja nõnda läks jutt edasi homsele etendusele, mis oli mõeldud venelastele, kel homme palga päev. Loodetakse, et homme on jälle täismaja ja saab natuke rohkem raha kui täna. Enne Ekke äraminekut öeldi talle, et ta ikka homme ka neid vaatama läheks ja palju sõpru- tuttavaid kaasa võtaks, sest neil on vaja suurt publikut. Nüüd seadis Ekke sammud kodupoole, teiselepoole Ingelandi. Tee peal nägi ta aga ühtäkki naabrimees Toomas Üüvet, kes istus maas, viinapudel kõrval. Eneken istus vankris, kahvatu ja nutetud silmadega. Toomas murrab nüüd puult vitsa ja hakkab selle hobust peksma, sest too polnud liikunud juba neli tundi kohalt ja toomasel oli küllalt aidanud. Ta karjus, et mustlane teda petnud oli ja et ta oma raha tagasi tahab. Aga ta ei saanud kedagi appi ka kutsuda, sest ta oli praalinud enne kui odavalt ta enesele hobuse oli saanud. Ta käskis Enekenil minna koju ja kellelegi mitte midagi selle kohta öelda. Samal
vesine, krunt oli suur, Andres mõtles ümbrust vaadates, mida maaga võiks teha, planeeris ja kavatses, Krõõt korjas vaikides lilli - ,,Elame siin nagu kärbsed sitahunniku otsas" sauna-Madis, lk 15 - Andres planeeris kraavi kaevamist kohta, kuhu Maasik kinni jäi, idee juhtida liigne vesi läbi naabrite maa jõkke, pakkus sellega sauna-Madisele tööd - Madis räägib Andresele, et naaber Pearu tahab tihti rammu katsuda, see peale tahab Andres proovida seda teha Madisega, kuid perenaine segab vahele ja takistab mehi, otsustatakse hoopis kive tõsta, Andres osutus tugevamaks ja seega Pearule vääriliseks vastaseks III - Andres soovis lapsi, tahtis, et nad tulevikus Vargamäe elamise üle võtaks - Uues talus oli palju tööd, hooned, maa, aed jms vajas korrastamist/ülesehitamist - Andres kõrgendas lävepakku, et sead tuppa ei pääseks, hiljem ehitas uued kambrid, et sead enam ukse juurde ei pääseks ja et lauad saaks toaukse piitade küljes ära
keelele ja zanripuhtusele. Ülev süzee nõudis ülevat keelt. Teiste hulgas kiitis ka noort Lopet ja tema draamateoseid. Mõne aasta pärast pühkis viljakas Lope Cervantese teatrist täielikult minema. Lope kirjutas meeletult palju, säilinud 430 teost (oli üle tuhande, 1500-1800 teost). Võis üksi kindlustada kõik hispaania trupid. Teater oligi nagu tema impeerium, tema selle valitseja. Kõik trupijuhid ja näitlejad olid tema sõbrad ja tuttavad. Cervantese jaoks oli see tõeline katastroof, kuna ta oli teatrisse väga kiindunud. Ta tegi tugeva panuse teatrisse. Cervantes oli Alzeerias vangis, käsi oli kahjustatud jne. Löök teatri poolt tabas teda siis, kui ta arvas, et on juba kindel pind jalge alla ja siis sai nö löögi kõhtu. Lope põrmustas Servantese ettekujutuse õigest ja hästi kirjutatud dramaturgiast. Lope propageeris ,,uut kunsti" esteetiline mõiste, mis
Assistendi ülesanded olid lihtsad ning neil polnud midagi pistmist loominguga nt rollide jagamine osatäitjate vahel, kujunduses kindlaks teha, millist tüüpi dekoratsioone konkreetse tüki jaoks vajatakse. 19. sajandil toimus teatris liikumine soleerimiselt ansambli suunas, loominguliselt enesekesksuselt enda sobitamise suunas teistega lavaruumisja -ajas, mida hakati tähistama sõnaga ,,misanstseen" direktori assistendi ülesandeks oli jälgida, et näitlejad laval üksteist ei varjaks. Ta võis teha märkmeid näitlejate paigutamise kohta fikseeritud misanstseenid, seda tööd nimetati juba stsenaariumi kirjutamiseks. Abitöölisest ehk assistendist saab lavastaja. Teater vajas kedagi, kes oleks suutnud oma autoritahtega asendada kaotatud norme ja reegleid. Nii tekkis teatris uus lavastuse valmimise skeem, mis üldjoontes kehtib tänapäevani. Direktor
kiriku taha kus on loomalaat. Ekke näeb palju huvitavat turul ja 1 krooni eest mis ema talle andis ostab ta nänni ja magusaid saiju nagu tal kombeks on. Kohtab ta muidu huvitavaid tegelasi nagu järgmised; Mees kes osava show ja reklaami oskustega müüb traate rahva massile meelidates neid lähedale poliitikute sõimamisega. Too käsib muidu Ekkel ära lennata kuna too vähendab ta äri. Mustlas meest Sander Mitrovskit kelle selgeltnägija ennustaja eit just suri ja külmalt maas lamab kui tema koos oma 11 lapsega ulub. Olles muidu pettis otsustab ta oma naise surma päeval aus olla ning ta naine maha matta 300 krooni eest enda hobune millele lapsed küll alguses vastu seisavad aga piitsa ähvarduses taanduvad. Toomas Üüve astub ligi nn asjatundjana ja otsutab osta hobuse 300 krooni eest kui saab kalli. vankri lisakaubana kaasa. Juhm Sanderaga otsustab leppida liiti viinaga mille tagajärjena makonna mustlased
· Oksüümolon-vastand väljendus (Kuumlumi) · Onomotopöa-püütakse sõnadesse panna loodushääli, seda mida me kuuleme (linnud laulsid tiu-tiu) · Iroonia e. sarcasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad) · Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut) · Glossoloolia-Mõttetute sõnade kuhjumine( Visnapuu armastas seda teha) Lausekujundid: · Kordus(teele, teele kurekesed, üle-üle maa) · Mõttekordus e. parallelism- tüüpilised regivärsilised rahvalaulud. · Kiasm e. ristlause.(Male hobused valetavad, ja valehobused maletavad) · Antitees e. vastuseade või vastandlike mõtete kõrvutamine(Kõrgel sääl asuvad surematud jumalad, madalal sääl sumavad surelikud rumalad.G.Suits) · Gradatsioon- tegevusinge tõus või langemine kogu luuletuse ulatuses.
Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada. Libahunt Draama "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse.
lubaduse peanoogutusega. Hera sai siiski teada. Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni lastes tal arvata, et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub
Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil" · Balleti ja ooperiga - Bulgakov 2 2. Vaba valik Erich Maria Remarque ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Tegu on tõesti parima teosega, mida olen lugenud. See on traagiline, dramaatiline, sünge ent samas romantiline, siiras ning südamlik romaan. Lugu leiab aset II maailmasõja keskel, mil Saksamaa hakkas vaikselt Venemaale alla jääma. Inimesed olid sõjast väsinud, ega osanud kuidagi viletsusega leppida. Sündmused leiavad aset nii Venemaal kui ka Saksamaal. Teos algab saksa rügemendi tegevusega Venemaa rindel. Õhkkond on kohati päris võigas,
Hera sai siiski teada. Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni lastes tal arvata, et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub
Tegelaste puhul tulevad esile nende eredad, omapärased iseloomujooned. Menandrose loomingut iseloomustab püüd näidata positiivseid jooni ka niisugustes traditsiooniliselt negatiivsetes tegelastes nagu hetäärid. Menandrose komöödiad on õnneliku lõpuga. Mõned säilinud teosed: ,,Vahekohus", ,,Pahurdaja", ,,Äralõigatud juuksepalmik". 9. Rooma improvisatsiooniline teater (atellaan, miim, satura) 364. a eKr puhkes roomas katku epideemia. Kutsuti kohale etruski näitlejad. Taheti teha näitemäng, millega mahendada jumalate viha ja et see viiks katku nende pealt ära. See oli omamoodi tantsuetendus. Rooma noormehed hakkasid samuti selliseid tantsunumbreid etendama, lisasid sellele tektsi, dialoogi, tantsu täiendasid etruskide vaatemängu. Saturad olid sellised etendused tants, laul, kõne, flöödimäng jne väikesed koomilised stseenid. Satura tuleb ühest templi roast suur
ja purustas selgroo. 4.10. Herbert Rannamees 7 Sünnikoht: Harala Amet: Sõdur idapataljonis Olemus: Sõjakas; huumorimeelega; pillioskaja; Lugu: Ta käis sõjas ja tappis seal palju vaenlasi. Partisanid võtsid ta relva ära. Perekond: vend Alfred Rannamees Surmapõhjus: Suri sõjas. 4.11. Emilie Suits Sünnikoht: Harala Eluiga: 19011942 e. 41 aastat Olemus: Lõbutseja; armastas pitsballe; kergemeelne; Lugu: Tema mees Jakob ei teinud naisest eriti välja. Kui Emilie ballidel käis, tantsitas teda vallasekretär. Neil oli salasuhe. Laps, kelle Emilie sai, polnud tema mehelt Jakobilt, vaid vallasekretärilt. Perekond: abikaasa Jakob; poeg Malev; Surmapõhjus: loomulik surm 4.12. Allan Tempel Sünnikoht: Harala Amet: leegionär Lugu: Vanemate ja kallima keelitamisest hoolimata läks ta sõtta. Õpetaja oli tal isamaaline ja mõjutas teda.
" ütlesin endalegi üllatuseks. "Ka-ka-kas ta on siis surnud?!" küsis ta väga nördinult. "Jah!" vastasin talle. "Palun räägi, kuidas see suhtus," palus Kristiina. Ma jutustasin talle sellest pikalt ja laialt. Järsku muutus ta hingemine raskeks ja ta vajus põrandale. Ma katsusin ta pulssi, aga see ei töötanud. "Appi, appi, Kristiina ärka üles!" röökisin täiesti kõrgist. Greete jooksis taharuumi ja küsis: "Mis juhtus?! Ta märkas maas lamavat Kristiinat. "Ma rääkisin talle, kuidas John suri ja ta kukkus surnult maha!!" kriiskasin ma. "Mida, John on surnud, Kristiina on surnud! Kes veel?" järsku hakkas Greete värisema ja kukkus minu kõrvale maha. Ma jooksin tagaukse juurde, tahtsin sealt välja minna, aga ei saanud. Ma nägin üht bensiinikanistrit ja teisel riiulil tikke. "Anna andeks, Grete, anna andeks, Kristiina!" ütlesin mõttes. Kõigepealt võtsin Kristiina
ega armukest. Raske oli peale lahti laskmist hakkama saada, kuna puudus raha. Nii palju vedas, et Denise sai tänu kuulutusele vanahärra juurde toa, kuid ka selle eest pidi ju maksma. Ta lootis, et saab vanahärra juures tööd, mille eest saab raha, kuid tal polnud millegi eest maksta. Ometigi aitas Denise vanahärrat. Ühel õhtul jalutades pargis koos Pepega kohtas Denise Mouretit. Mouret oli Daamide Õnnes tähtsal kohal, rikkas mees kes armastas naisi ja palju raha, kuid kõik muutus peale seda õhtut, kus ta kohtas pargis Denise. Ta armus. Kutse tagasi Daamide Õnne oli Deniseile üllatus. Mouret vabandas , et oli valesti asjast aru saanud ja lubas Deniseile suuremat palka. denise läks tagasi ja saavutas selle mida keegi teine polnud lihtsa töölisena saavutanud temast sai osakonna juhataja. Ta muutis Daamide Õnne teissuguseks andes juurde lasteosakonna.
) TATJANA & ALKSANDRA: Tulid armeest ära? Ei tulnud! Oi, Mihhail, aga kas see sulle sekeldusi ei too? Mida nad ütlesid? Mida sa...? MIHHAIL: "Marss siia, marss sinna, püss kätte, anna au, kus su müts on?" te ei kujuta ette, kui painav see on, mismoodi armees sõduritega mängitakse ... (Lähevad koos majja.) SÜGIS 1835 Ljubov ja Varenka "tulevad tagasi" aeda. Varenka on kaheksandat kuud rase. Ljubovil on raamat käes. LJUBOV: See oligi viimane kord, kui kõik oli korras, parun Renne'i ajal. Siis kui me kõik olime kõiges ühel meelel, nii nagu me vanasti alati olime. Ma oleksin pidanud talle mehele minema, kui ma oleksin teadnud, mis kohutavad skandaalid... VARENKA: (kergelt) Kus Mihhail siis oli, kui mina päästmist
kannatavad nii tema kui ka tema sugulased. Ennem mõtle ja siis tegutse. Kui Oidipus oleks mõelnud, enne paljude inimeste ära tapmist, poleks nii kohutav enne täide läinud. Kui kõik inimesed mõtleks ennem ja siis alles tegutseks, oleks paljud kohutavad asjad tegemata jäänud. Kui sa midagi oleks öelnud, pead sa seda ka täitma, sest muidu ei ole sa usaldusväärne. Kuigi Oidipus oli ise Laisoe tapja, tegutses ta ikka nii nagu ta oli lubanud ja veel hulleminigi. Ta armastas enda rahvast ja ei tahtnud enda usaldusväärsust nende silmis kaotada sellega, et ei täida enda antud käsku. Kanna hoolt oma lähedaste eest. Oidipus tundis muret enda rahva pärast, kui linna tabas katk. Ta saatis oma nõuniku uurima kuidas linn saaks vabaks katkust. Iga inimene peab hoolitsema ja muret tundma enda lähedaste eest ja aitama neid, nii nagu tegi Oidipus. Ära jäta ütlemata tõde. Karjane oleks pidanud kohe peale mõrva minema ja rääkima, kes oli mõrvar, mitte kartma
(pilbaste korjamisega) juba valmis, sest ta oli vaikne poiss ja tal polnud tülikaid seiklejakalduvusi. Sel ajal kui Tom õhtust sõi, igal võimalikul juhul suhkrut näpates, esitas tädi Polly talle salakavalaid ja väga sügavamõttelisi küsimusi, sest ta tähtis teda paljastavaile avaldustele ahvatleda. Nagu paljud teised lihtsameelsed hinged, nii oli ka tädi Polly endast sel meelitaval arvamusel, et tal on annet peeneks, salapäraseks diplomaatiaks, ja ta armastas oma kõige läbipaistvamaid sepitsusi sügava kavaluse imedeks pidada. «Tom, koolis oli kaunis palav, eks olnud?» «M-j ah.» «Väga palav, eks?» «M-jah.» «Kas sul ei tulnud tuju suplema minna, Tom?» Tomi läbistas väike kartus, mingisugune ebameeldiv kahtlus. Ta uuris tädi Polly nägu, kuid see ei öelnud talle midagi. Niisiis ütles ta: 11 «Ei, hm -- noh, mitte just väga.» Vana daam sirutas käe, katsus Tomi särki ja sõnas: «Aga praegu sul polegi liiga soe.»
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Tallinna 32. Keskkool ROBERT-HOUDIN Uurimustöö Andres Jakovlev 12c Juhendaja: Naima Klitsner Tallinn 2006 2 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..............................................................................................................4 1. MUSTKUNSTI JA ILLUSIONISMI AJALUGU.........................................................6 1.1. Vanaaeg..........................................................................................................6 1.2. Keskaeg.......................................................................................................9 1.3. Renessanss............................................................................
(40ndates aastates, hoolikalt raseeritud, hea kasvatusega, läbinägevad silmad, nn tähtis nina) koos oma meeskonnaga. Lubab küll Bezdomnõi välja kirjutada, ent tõestab samas, et mees oleks paari tunni pärast samas paigas tagasi. Bezdomnõi hakkab miilitsale avaldust kirjutama ja jääb vabatahtlikult kliinikusse. Nikanor Ivanovits Bossoi'lt (maja 302B korteriühistu esimees) tahavad inimesed Berliozi korterit saada, küll meelituste, küll ähvarduste abil. Peremees läheb ise korterisse 50 ning leiab pitseeritud ukse tagant Korovjevi (Fagott), kellega sõlmib nädalase üürilepingu, et professor, kass ja tõlk võiksid jääda korterisse seni kuni etendused on antud. Korovjev annab Nikanorile ka lisaraha 400 rubla, mille viimane peidab oma korteri ventilatsioonilõõri. Woland annab teada, et talle Nikanor ei meeldi, mille peale Korovjev helistab miilitsasse
õnnetundmus. ,,Mõistan, härra Maurus," peate vastama, õpetas direktor. ,,Noor inemine peab ikka viisakas, ikka aupaklik olema. Sellepärast ikka -- Herr direktor, Herr Maurus, Herr Lehrer. Härra Mauruse majas on kõik viisakad, härra Maurusel on viisakas maja. Aga pidage, pidage! Kuhu me teid magama paneme? kuhu me teile ruumi leiame? Jah, viisakas, aupaklik. Ladina keel ja viisakus, need valitsevad härra Mauruse majas. Ladina keel! Roomlane armastas ruumi, tema armastas palju ruumi. Härra Maurus õpetab küll ladina keelt, aga ruumi tal niipalju ei ole kui roomlasel. Herr Ollino, Herr Ollino! Kust leiame selle roomlasele ruumi? Kuhu võib ta oma kasti panna?" Direktori hüüdele avanes suures toas uks, mis oli esiti lukus, ja sealt ilmus keskmist kasvu, kuid rässaka kehaehitusega, ümmariku peaga sootuks valget verd mees. Isegi tema suured, pisut nagu pungis silmad olid peaaegu valged ja oleksid võinud Indrekule meelde tuletada mõnda
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.......................................................................................................................... 9 Puskin Peterburis...........
perekonnasõpradest abielupaari Madis ja Ludmilla Maleva abiga suvilaks väikese maja. Taksojuhid, eriti Madis ja Milla, täitsid Kaugveri elus alates 1979. aastast, kui tal gangreeni tõttu amputeeriti üks jalg, tähtsat kohta. Ise ta enam rooli ei istunud. "Ta oli ikka vapper ka, mõni teine oleks selle jala mitmekordse nüsimise peale elutahte kaotanud, aga Raim kirjutas haiglamuljete põhjal oma parima romaani "Vana mees tahab koju"," tõdeb Teet Kallas. Oma kolmanda abikaasa Aavega tutvus Kaugver 40sena (Aave oli 33). Teet Kallas mäletab, et Jõelähtme kooli kirjandusõpetaja Aave, lastekirjanik Julius Oengo (Oro) tütar, kutsunud teda õpilastega kohtuma, aga tema peljanud seda atraktiivset naist ja sokutanud enda asemel Kaugveri. "Isal oli kolm ametlikku naist ja lugematu arv romaaneromansse, mida ta ei varjanudki. Tal oli tõepoolest
Athena ehk Minerva lahingujualanna, Ateena jumalanna, tsivilisatsioonijumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tarkus, arukus, puhtus. Oliivipuu, öökull Apollon ehk Apollo laskurite jumal, muusik, tervendaja, valgusejumal, tõejumal, päikesejumal, huntide jumal, põldhiirte jumal. Loorberipuu, delfiin, ronk. Artemis ehk Diana metsloomade emand, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja, kuujumalanna, pimedate ööde perenaine, teeristsete jumalanna. Küpress, metsloomad, põder, karu, hirv, vibu, nool Aprodithe ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna, viljakusjumalanna. Mirt, tuvi, varblane, luik, roos, ülane, õunapuuõis. Hermes ehk Mercurius Zeusi käskijalg, kaubanduse- ja turujumal, kaupmeeste kaitsja, varaste jumal, spordijumal. Ares ehk Mars sõjajumal. Raisakull, koer, oda, kiirver, kilp Pilet 2 - Allmaailm, selle kirjeldus Allmaailma valtseb Hades koos oma kuninganna Persephonega.
Lehmad kaotasid pea- „Lehmad on päris pea kaotanud“ ütles vanaema karjamaal. Säh sulle kooki moosiga- Vanaema tegi pannkooke ja pillas kaks kooki pliidirauale:“Säh sulle kooki moosiga“ütles vanaema ja Peep mõtles, et ta saab nüüd kohe kooki. Jänes põues- Peep mängis Mikuga majade ehitamist ja kui kukk kires, siis ehmatas ja jooksis tuppa. „Sellel poisil on küll jänes põues“, ütles vanaema. Triibulised püksid- „Ära aeda tooreid tikred sööma mine“ ütles vanaisa, „Muidu saad triibulised püksid“. Tikreid Peep ei tahtnud, aga triibulisi pükse tahtis küll... 13 Peep ajab vanaemale kärbseid pähe- Peep tahtis kogelmogelit ja mangus vanaema, et ta ei saa õue mängima ilma kogelmogelita minna ja vanaema ütles, et „Ära aja mulle kärbseid pähe“.
oli halastamatu, kuid õiglane; kardetud, aga mitte õel jumal. Pallas Athena (Minerva) Athena oli ainult Zeusi tütar, kes kargas täiskasvanuna välja Zeusi peast. Oli lahingujumalanna, linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Hiljem oli Athena tarkuse kehastus. Ateena on temale kuuluv linn, oliivipuu tema puu ja öökull tema lind. Apollon (Apollo) Apollon on Zeusi ja Leto poeg. Ta oli meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal. Puu loorberipuu, talle on pühendatud delfiin ja ronk. Artemis (Diana) Artemis oli Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. A oli metsloomade emand, kõrgeim kütt jumalaist, neitsiliku nooruse kaitsja. Temas ilmneb kõige elavamalt piiritelu hea ja kurja vahel. Pühendused küpress, kõik metsloomad ja eriti põder. Aphrodite (Venus) A oli armastuse- ja ilujumalanna, naeru armastav jumalanna. A on Zeusi ja Dione tütar
alguses kui ka taasiseseisvunud Eestis 1990ndatel. 2. Raamatu peategelasteks on vanadaam Aliide Truu ning tütarlaps Zara Pekk. Aliide Truust annavad peamiselt aimu tagasivaated, mil mindi raamatus Teise maailmasõja järgsesse aega. Sel ajal oli ta noor ja hakkaja tütarlaps, kuid jäi pea igas olukorras õe Ingli varju. Oma õde Aliide seetõttu ei sallinud. Suureks vaenutekitajaks oli siinkohal samuti Ingli abikaasa Hans Pekk, keda ka Aliide armastas. Hansu nimel oli Aliide valmis kõigeks. Raamatu kaasaegses tegevustikus, mis leidis aset 1990ndatel, polnud Aliide Hansust üle saanud ning meenutas meest ikka veel heldimusega. Samas oli ta üksik ning kohati kibestunud, kui meenutas maailmasõjaaegseid ülekuulamisi ja piinamisi. Kaastunnet jätkus tal siiski Ingli lapselapse Zara jaoks, kelle ta enda katuse alla mõneks ajaks elama võttis. Zaral oli mitmeid sarnasusi Aliidega ta oli samuti noor ja
Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks võimalus teha ajakirjanikuna kaastööd läti ja vene ajalehtedele. 1895 kolib pere Laatre mõisa, seal elatakse 12 a. Pereisa rändab oma elukutse tõttu palju ümbruskonnas ringi. Võtab ka pojad sagedasti kaasa (palju kauneid looduselamusi). 1899 astub G Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpeta seda. 1905-1907 käib Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Jääb Tartusse 1907-1911, võtab eratunde ja õpib iseseisvalt. Huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu. Ajakirjanduses ilmub esimene noveli "Öö", esimene iseseisev raamat ilmub 1910 (pikem jutustus "Kui päike läheb looja").
liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
joosti igalt poolt sündmuspaigale kokku. Kartes skandaali, viis peremehes haavatu teenrite abiga kööki, kus tema eest natuke hoolitseti. 15 Aadlik aga oli läinud tagasi akna juurde ja vaatles mõninga kärsitusega rahvahulka, kes oma paigalpüsimisega teda tugevasti pahandas. «Noh, kuidas sel pöörasel läheb?» küsis ta ukse krigina peale ümber pöörates ja peremehe poole pöördudes, kes oli tulnud tema tervise üle järele pärima. «Kas Teie Ekstsellents on terve?» küsis peremees. «Jah, täiesti terve, kallis peremees. Aga esmajoones soovisin ma teada, kuidas läheb meie noormehel?» «Tal läheb juba üsna hästi,» vastas peremees, «ta minestas lõplikult.» «Tõesti?» küsis aadlimees. «Enne minestamist pingutas ta veel kogu oma jõudu, et teid välja kutsuda.» «See poiss on ju püstikurat ise!» pomises tundmatu. «Oh ei, Teie Ekstsellents, ta pole kellegi kurat,» jätkas peremees põlglikku grimassi tehes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
