10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jyrka50
Õppematerjali autor
Naine ja lapsed........................................................................................................ 23 19. sajandil võttis naine lapse põllule või heinamaale kaasa, sest polnud teda kuhugi jätta. Tänapäeval on emade elu lihtsamaks tehtud. On loodud lasteaiad, kus kõigele lisaks tagatakse ka mudilaste turvalisus ja omavanuste seltskond. Naine võib rahulikult tööl käia, ilma et peaks südant valutama sellepärast, kas lapsega on ikka kõik korras. ..........24 3.1.4. Naine ja töö ............................................................................................................ 24 (pro.corbis.WWW)....................................................................................................................25 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................26 Kas see on, mida Lydia Koidula oleks soovinud
Pärast seda läks Ekke mere äärde ja nägi kuidas sealt tuleb Aat Elme- mees, kes oli vigane, ent elas nende juures ja ootas käske mida tegema peab, sest oma peaga ei suutnud ta ühtegi välja mõelda. Nüüd ta tuli merelt, kalad käes ja ootis uut käsku, aga seda ei tulnud. Neenul oli juba kolm poega, kes olid läinud mereteed, nad saatsid emale ikka aeg ajalt kirju ja raha, kuid neenu oli need alati nii osavasti ära peitnud , et ekke neid kätte ei saaks, ta raiskaks kohe kõik raha ju tüdrukute peale ära. Nüüd oligi aeg laadale minna, Neenu , Ekke ja vana lehm. Teel Ingelandile toimub midagi imelikku, inimesed liiguvad üksteise taga, isegi loomad ei taha edasi liikuda. Neenul ja ekkel on suur tegu, et loom maantee peal liikuma saada, aga lõpuks jõutaksegi Ingelandi, kaubaletid on kas juba valmis ja tehakse esimesi müüke, või siis alles taotakse ja tülitsetakse kohtade pärast. Neenu on
Pärast seda läks Ekke mere äärde ja nägi kuidas sealt tuleb Aat Elme- mees, kes oli vigane, ent elas nende juures ja ootas käske mida tegema peab, sest oma peaga ei suutnud ta ühtegi välja mõelda. Nüüd ta tuli merelt, kalad käes ja ootis uut käsku, aga seda ei tulnud. Neenul oli juba kolm poega, kes olid läinud mereteed, nad saatsid emale ikka aeg ajalt kirju ja raha, kuid neenu oli need alati nii osavasti ära peitnud , et ekke neid kätte ei saaks, ta raiskaks kohe kõik raha ju tüdrukute peale ära. Nüüd oligi aeg laadale minna, Neenu , Ekke ja vana lehm. Teel Ingelandile toimub midagi imelikku, inimesed liiguvad üksteise taga, isegi loomad ei taha edasi liikuda. Neenul ja ekkel on suur tegu, et loom maantee peal liikuma saada, aga lõpuks jõutaksegi Ingelandi, kaubaletid on kas juba valmis ja tehakse esimesi müüke, või siis alles taotakse ja tülitsetakse kohtade pärast. Neenu on läinud loomalaadale, mis asub kiriku
- Pearu peksab niisama, et oma võimu näidata, vanade naabrite sulase peksis läbi, muidu oleks enda sulast ka eile peksnud, aga sulase jõud käib tema omast üle ja selle pärast said naine ja lapsed - Järgmiseks päevaks sündmus unustati - Eespere alustas põllutöödega, korjati kesalt kive, mis veeretati aia äärde, Andres kaevas põllunõkku ka kraavi, tundis sellest rõõmu - Andres tahtis ehitada kraavi jõkke, et aiamaad ja sood üldse kuivendada, tahtis ehitada Pearuga kahasse, aga kõik kinnitasid, et sellest ei tule midagi välja - Ometi tegi Andres sellest Pearuga juttu, see oli naabri jaoks uus idee, tahtis kõike pooleks jagada (kraavi, vett, maksmine, töö jms), Pearu ei sallinud, et nende ühises kraavis voolab rohkem Andrese vett kui tema vett, Pearu võttis mõtlemisaega, esitas uue idee, tema õuele rohkem kraavi, sest Andresel rohkem vett, Andres võttis mõtlemisaega, oli nõus. VI - Nelipüha oli esimene suur püha uues kodus, selle puhuks pandi kased ukse juurde
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse
Leidlikkus ja mõttepingutus, et tuua selline asi lavale. Vaatajale avaldas see suurt muljet. Koos sellega otsekohe tekkis mõtlevates inimestes, et kas seda ikka on vaja, kas sellisel kujul peab näitama elu ennast. Tekkis skeptikute leer, kes algusest peale saatsid lendu sõnumeid, nägid asjas asja iseennast. Romaan ,,Lõks" oli palju kaalukam ja värvikam, lavale kandes kaotas see midagi oma sisukusest. Lõpuks selgus, et näidendid olid lisaks uuele ja ootamatule ka kõik see vana, millega melodraamade publik oli väga harjunud. Oli tegevuse pingeline arendus, efektsed situatsioonid, oli melodramaatiline pahategija. Tingimata lurjus jälitab oma ohvrit, kes oli puhtuse ja headuse kehastus. Romaanis lahti seletatud kuidas see mõjutab inimese saatust, kui toodi lavale, siis muutus melodramaatilisteks motiivideks. Siin ei olnud enam keskkonna mõju, inimese saatus kujuneb õnnetuks, kuna keegi kuri inimene tahab temaga arveid õiendada kurja inimese tahe
õhtuti heliseb, kui huigatakse või kui aetakse pasunat. Aga mis heliseks siin, kui tuleks lust lõõritada? Hüüavad siis sood vastu, hakkavad rabad rõkkama? Naine vaatas meest, kes hobuse kõrval kõndis, vaatas hobust, keda ta isakodus oli näinud sündivat ja kasvavat, – mõlemad tõttasid täiel sammul, nagu ootaks neid õnn ees. Ja äkki tuli talle meelde, kuidas kodus oli aru peetud, peab ta oma praeguse mehe kosjad vastu võtma või tagasi lükkama. Ja kõik – vanemad, vennad, õed – olid otsustanud: sellele mehele võib minna, tema jaksab ja oskab naist toita. Imelik oli tol korral tundunud, et räägiti tema toitmisest. Kas siis tema ise ei oska tööd teha, et end ise toita, nagu iga teinegi tervete ihuliikmetega inimene? Uuesti vaadates, kui kähku mees ja hobu kõrvuti uue kodu poole astusid, muutus ka tema meel rahulikumaks, süda julgemaks. Peaasi, et mära, see nende majapidamise üks peatugesid ja põhivara – nagu isa hobust
jälgides. poolajal läheb lava taha, et jälgida näitlejaid kes tema imestuseks on mornid ka igavad. Kui aga teda teise poolaja algel tähelepannakse siis juttu vältel valetab Ekke ent näitlejaks kes on Hamleti mänginud. Jutt jätkub kysimusega miks pole Ekke uut poolaega vaatamas, Ekke vastab, et on igavja keegi lausub, et oleks huvitavam kui oleks liiter viina. Nii siis ostis ta liitri viina, mis näitlejaid ergutas ja peale lõppu kui näitlejad kõik koos olid hõiskas küürus kassa mees täis maja! Ja direktor Veeliks Ekma rõõmustab ja käsib laua katta , kuid peale mõndade arvutuste tuleb välja, et peale palkade maksmist eriti rohkemaks ei jää milles on pettunud näitlejad kes juba homsest palka manuvad. Homme on teatri gruppil kavas Rasputin kohalikele vene töölistele kellele loodetakse ka jooma tulla. #4 Koduteel näeb Ekke olukorda mis taa irnuma paneb. Toomas Üüve kallis Džabo ei taha ennast liikutada sentimeetri võõragi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid