TABEL BACH HÄNDEL Lapsepõlv ja õpinguaastad Kaotas noorelt vanemad. Teda Tema isa ei pooldanud tema õpetas kohalik organist ja tema muusikakarjääri. Ta harjutas enda isa. Sai hea hariduse. salaja pööningul. Sai hea Ülikool jäi pooleli, kuna läks hariduse. Isa suri kui Händel oli tööle. 12. Erinevus Vanemad pooldasid Vanemad ei pooldanud muusikalisust. Töökoht mõjutas muusikalisust. Töökoht ei muusikat. Ei olnud teise riigi mõjutanud muusikat. Teise riigi kodakondsust. Ei kirjutanud koda...
Ajastu esileküündivamad heliloojad on ka sakslased Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Johann Sebastian Bach ( 21.03 1685 28.07 1750) helilooja ja organist, suur improviseerimisoskus, seos rahvaloominguga. Tema muusikast huvituti alles 19. saj. alguses. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Instrumentaallomingus oli suur tähelepanu klaverimuusikal. Tuntumad teosed: Kohvikantaat(1732), Missa h-moll (1733), Matteuse passioon (1729), Johannese passioon(1723), Jõuluoratoorium (1734), Hästitempereeritud klaver(1722, 1744), Brandenburgi kontserdid, Muusikaline ohver(1747). Georg Friedrich Händel (23.02 1685 14.04 1759 ) - helilooja, organist, viiuldaja, kirjutas algul põhiliselt ooperimuusikat, asetas raskupunkti hingeelamusele, viimaseil elukümnendeil kirjutas oratooriume (ajaloo-ja piibliainelised), tõi uut ka instrumentaalmuusikasse. Tuntumad teosed
II. Weimar (1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. Niisiis sündis siin suurem osa tema klavessiinimuusikast ning ka palju ilmalikke kantaate. Bachi loodud on ka sellised huvitavad teosed nagu ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat" Samuti kirjutas ta sel ajal enamuse oma fuugadest ja prelüüdidest ning ka orkestrimuusikat. III. Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. 1722. aastal esitas Bach end kantoriametile, mis tähendas igapäevast tööd koolilastega ja ta sai selle töökoha. IV. Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor
Mis hääleliigile Händel oma loomingu kirjutas?-kontratenorile(kastraatlauljatele) Mis stiili arendas Bach täiuseni?- Polüfooniat. Bach on tuntud organist. Mis on passioon?-Oratoorium Kristuse kannatustest.Bachi tähtsaim töökoht on kantor ehk organist. Bachi lemmikzanrid: missad ja passioonid.Bachi tuntuim oreliteos: Toccata d-moll Passiooni ja ooperi erinevus: passioonis pole lavalist tegevust, ooperis on. Bachi ilmalik teos: Kohvikantaat. Missa ja oratooriumi erinevus: missa osad on kogu aeg samad. Oratoorium-koorile, solistile või sümf.orkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel sisul põhinev heliteos. Mis allikatele toetub Bachi vokaalmuusika?- Saksa kirikumuusika, lutheri koraalid. Kellel on Anna Mag. noodiv? Naisele.Bachi uuendused:HTK-hästi tempereeritud klaver; helihark 144Hz, pöial, pedaal, kõnelev muusika. JOHANN SEBASTIAN BACH(21.03.1685-1750). 1721 Bach BRANDENBURGI KONTSERDID, pühendatud markkrahvile
· Bach oli pühendunud abikaasa ja isa. · Ta abiellus Maria Barbaraga 1707, neil oli seitse last. · Peale esimese abikaasa surma, abiellus Bach Anna Magdalenaga ja neil oli 13 last VOKAALMUUSIKA TEOSED · 5 passiooni, neist tervikuna säilinud kaks: Matteuse ja Johannese passion · 3 oratooriumi: Jõulu-, Lihavõtte- ja Taevaminekuoratorium · Enam kui 300 vaimulikku kantaati, millest on säilinud ligi 200. · 20 ilmalikku kantaati, sealhulgas: Kohvikantaat ja Talupojakantaat INSTRUMENTAALMUUSIKA TEOSED · 6 Brandenburgi kontserti. · 4 orkestrisüiti (tuntud ka kui uvertüürsüidid). · Suur hulk klaviirimuusikat, sealhulgas: · 6 inglise süiti; · 6 prantsuse süiti; · 6 itaalia süiti (partiitat); · "Hästitempereeritud klaviir" I ja II osa. · 6 tsellosüiti. · Suur hulk oreliteoseid (tokaatad, fuugad, Orelimissa, koraalitöötlused, fantaasiad). · Viiulikontserdid, millest on säilinud kolm.
ilmselt viie viimase eluaasta jooksul Lihtne ja võimalusterohke, pole ettekirjutusi koosseisu kohta Koraaliprelüüdid orelimuusika Luteri kooraliga seotud teostest olulisemad Koraaliprelüüd on jumalateenistusel tavaliselt lihtne koguduselaulu sissejuhatus. Bachi omad sageli ulatuslikud koraalifantaasiad, eredad karakterpalad. Polüfoonilise vormi suurmeister-kaanon (reegel) -> keerulisem fuuga Kohvikantaat ilmalik teos Koomiline stseen pereisa tulutust võitlusest oma tütre kohvijoomisega. Talupojakantaat ilmalik teos Rahvalike meloodiate ja murdekeelse tekstiga lustlik tervitus ühele õukonnaametnikule. Bachi numeroloogia ja B-A-C-H 440 hz = a1 444 hz = a1 baroki ajal a astmes 1 on esimese oktavi a
Kuus Brandenburgi kontserti). Seoses klaveri kasutu selevõtuga kirjutas Bach "Hästi Tempereeritud Klaver"-i 2 osa (á 24 prelüüdi ja fuugat). Kooriteosed on enamasti piiblitekstile- kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras kirikumuusikale esitatud range id nõudeid ja sai tihti etteheidete osaliseks, et missad ja passioonid on "ooperlikud". LOOMING: "Johannese passioon" "Matteuse passioon" "h-moll missa" ILMALIKEST TEOSTEST: "Kohvikantaat" "Külakantaat" Forte ja p iano ilmuvad tema teostes üleminekuta. Meeleolu ei muutu kogu teose või osa vältel. Muusika majesteetlikku voogu toetab kindlalt enamasti ühtlases rütmis liikuv bass. Bach ei käinud kordagi välismaal. Suri pimedana.
1850. a asutatud Bachi Ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. VOKAALMUUSIKA - Missa h-moll ja 4 väiksemat missat - Passioonid, tuntumad `Johannese passioon` ja `Matteuse passioon` (viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade). - Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad, `Talupojakantaat` ja `Kohvikantaat`) - `Jõuluoratoorium` - 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest. INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa
Barokiajastu suurkujuna arendas ta kõrgpunkti polüfoonilise muusika ning avas uue ajastu harmoonilisele muusikale. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja häälte juhtimise loogika, figuratsioonirohkus, milles väljendus- ja karakteriseerimisjõud. Johann Sebastian Bachi vokaalmuusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja umbes 20 ilmalikku kantaati (sh. ''Kohvikantaat"), neli lühimissat, võimsad ''Missa h-moll" ja ''Matteuse passioon", ''Johannese passioon", ''Magnificat", kaks oratooriumi (''Jõuluoratoorium" ja ''Lihavõtteoratoorium", motette ja laule. Instrumentaalloomingus on Bach suurt tähelepanuosutanud klaverimuusikale. Tempereeritud helisüsteemi võimalusi tõestamaks lõi ta ainulaadse ''Hästitempereeritud klaveri", mis sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale selle kuuluvad
ilmalik? Sellele küsimusele vastust otsides võib kohata erinevaid arvamusi. Vaadeldes Bachi loomingut võib öelda, et peaaegu kõik on kirjutatud jumalale. Vaadeledes kasvõi tema kantaate, neist säilinud on 200 vaimulikku ning kõigest 20 ilmalikku kantaati. Kantaadil oli väga tähtis sisuline osa jumalateenistusest. Bachi tuntuimad kantaadid on : ,, Ein feste Burg ist unser Gott" ja ,, Wachet auf, ruft uns die Stimme" , ilmalikest kantaatidest on tuntud ,,Kohvikantaat". Selle põhjaks võiks järeldada, et barokiajastu muusika oli pigem vaimulik. Siin kohal ei saa aga unustada Händelit, kes nagu eelpool mainitud, ei kirjutanud suurt vaimulikku muusikat. Algselt kirjutas ta oopereid, kuid nendega ei läinud kuigi hästi. Üks tuntuimaid Händeli oopereid on ,,Rinaldo". Rajati isegi ooperiteater, kuid sellele vaatamata hakkas ooperi populaarsus kahanema. Händel oli sunnitud uusi variante katsetama ning hakkas kirjutama
Bachi loomingu iseloomustus Bach kirjutas peamiselt vaimulikku muusikat- see oli tema viis jumalat teenida. Bach oli polüfoonilise muusika suurmeister Bach kasutas muusikas sageli kujundeid ja sümboleid Tähtsus Bach oli kõigi aegade suurim helilooja. Tema looming on nagu kokkuvõte eelnevate põlvkondade kogemustest, nagu piiritähis uue ja vana muusika vahel. Ilmalikest teostest "Kohvikantaat" "Külakantaat" Forte ja p iano ilmuvad tema teostes üleminekuta. Meeleolu ei muutu kogu teose või osa vältel. Muusika majesteetlikku voogu toetab kindlalt enamasti ühtlases rütmis liikuv bass. Kasutatud kirjandus http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/bach.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johan http://www.miksike.ee/docs/referaadid/johann_sebastian Viienda klassi muusikaõpik
kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) Kantaadid Kantaat mitmeosaline teos koorile (saatega või ilma, lisada võib soliste), mille erinevad numbrid ei pea olem asisuliselt seotud 5 aastakäiku kirikukantaate Ilmalikud kantaadid ("Talupojakantaat", "Kohvikantaat") nn "harjutustööd" Laula: katkend "Talupojakantaadist" Passioonid Passioon oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon MK nr 44 46 (koraal, Evangelisti aaria, koor "Lööge risti" Oratooriumid Oratoorium vokaalsümfooniline teos, milles erinevalt ooperist puudub lavaline tegevus "Jõuluoratoorium" Missa Bach kirjutas I kontsertmissa muusikaajaloos missa h-moll
Tema kuulsus heliloojana jäi väikeseks suuresti seetõttu, et ta toimetas oma eluajal trükki vaid neli teost. Teoseid kokku on üle 1000, tingitud töökohustustest, mistõttu pidi ta iga nädal kirjutama vähemalt ühe teose. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel. Üks tuntuimaid neist on Matteuse passioon ja Johannese passioon, samuti Talupoja ja Kohvikantaat. Kõik klaveriõppijad harjutavad tema ,,Hästitempereeritud klaveri" järgi, mille ta kirjutas oma laste klaveriõpinguteks. Samuti on Bach tuntud fuugameistrina.
Bachi looming on tõsine ja sügavasisuline. Puudub välissära ja efektid. Ta kirjutas kõikides muusikazanrites ja kõikidele pillidele ning koosseisudele. 1850. a asutatud Bachi ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. Vokaalmuusika 1) kantaadid. Bach kirjutas nii ilmalikke kui ka vaimulikke kantaate. üle 300 kirikukantaadi ja 20 ilmalikku. Tuntumad on ,,Talupojakantaat", mis oli tellimustöö, ,,Kohvikantaat" ning ,,Reformatsioonikantaat" (ilmalikud). ,,Üks kindel linn ja varjupaik", ,,Ärgake, nüüd vahid hüüdvad" (vaimulikud). 2) Passioonid. Enamasti Kristuse kannatusloost, tekst evangeeliumi tekstidest. Tuntuim ,,Johannese passioon", mida kirjutas 2 aastat. 3) Missa h-moll. Kirjutas elu lõpus teadlikult kokkuvõttena elutööst. Monument terve baroki vaimulikule vokaalmuusikale. 15 osa. 4) ,,Jõuluoratoorium" 5) 6 motetti
Suur osa kadunud teoseid. Tähtsamad teosed on 6 kontserti Brandenburgi nime all. Need oldi ebatavalised ja rasked, niiet neid ei esitatud. Viiulikontsertidest on alles 3, orkestrisüitidest on 4. 10. Räägi Bachi vokaalteostest. 10. Kirjutatud kõik Leipzigi perioodil. Kantaadite on säilinud 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku. Seda esitasid koor, orkester, solistid. Kuulsaimad ,, Ülestõusmiskantaat ehk magnificat", ,,Kristus oli surma kütkeis", ,,Jõuluoratoorium", ,,Talupojakantaat", ,,Kohvikantaat". Passioone kirjutas 5, alles jäänud on Johannese ja Matteuse omad. See on teos koorile, orkestrile, solistidele, jutustajale, krijeldab jeesuse kannatusi enne risti-löömist. 11. Räägi Bachi klavessiinimuusikast. 11. Kirjutatud Köthenis. ,,Anna-Magdaleena noodivihik" ja ,, Väikesed prelüüdid ja fuugad" olid algaja omad. Üks suurim on ,,Hästitemperemeeritud klaviir"- koosneb kahest vihikust, kummaski on 24prelüüdi ja fuugat.
kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) Kantaadid Kantaat mitmeosaline teos koorile (saatega või ilma, lisada võib soliste), mille erinevad numbrid ei pea olem asisuliselt seotud 5 aastakäiku kirikukantaate Ilmalikud kantaadid ("Talupojakantaat", "Kohvikantaat") nn "harjutustööd" Laula: katkend "Talupojakantaadist" Passioonid Passioon oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon MK nr 44 46 (koraal, Evangelisti aaria, koor "Lööge risti" Oratooriumid Oratoorium vokaalsümfooniline teos, milles erinevalt ooperist puudub lavaline tegevus "Jõuluoratoorium" Missa Bach kirjutas I kontsertmissa muusikaajaloos missa h-moll
Ta laulis ise sopranihäält mis teda muidugi kaasa aitas tema kooriteste kirjutamises. Kooriteosed olid kirjutatud enamasti piiblitekstidele.(kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid) Toll ajal kirikumuusikal esitati rangeid nõudeid mida Bach aegajalt eiras kirjutades lugusid mis kuuluvad praegusekskontsertsaali. Bachi populaarsemad kooriteosed on Missa h-moll, Johannese passioon ja Matteuse passioon. Ilmalikest kooriteostest on tundumad kaks kooriteost : kohvikantaat ja Külakantaat. Vaatamata oma suurele oskusele polnud ta populaarne ning kuulsaks sai ta alles 100 aastat pärast oma surma. Teda nimetati gooti ajastu viimaseks suureks kunstnikuks , ning paljud muusikud peavad siiani teda üheks suurimaks muusikuks,sest temalt on õppinud hilisemad muusikud väga palju. Bachi loomigu üks aluseid on väga tugev suguvõsatraditsioon. Johann Sebastian Bach on läbiaegade üks kuulsamaid heliloojaid ,kelle muusikat kuulatakse ja õpitakse igas maailma riigis
tegelased, nais ja mees peategelane, dekoratsioonid, aariad, retsitatiivid, saateorkester ooper lavateos, milles on ühendatud vokaal ja eriinstrumentaalmuusika, kirjandus, näite ja kujutav kunst kammerlaul sooloaaria v duett, mida lauldi generaalbassi v väikese ansambli saatel; KANTAAT: zanri üldnimetus: vokaalinstrumentaalne suurvorm; iseloomulikud tunnused: solistid, koor, saateorkester, väljendab tundeid ja elamusi, süzee puudub; N: Bach ,,Kohvikantaat", ,,Talupojakantaat", M. Härma ,,Kalev ja Linda"; Kantaat mitmeosaline pidulik v eepilise iseloomuga teos solistidele, koorile ja/või orkestrile; Oratoorium vaimuliku sisuga vokaalinstrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, tekkis Roomas 1600a. Oratooriumiloojad: Shütz ,,Ülestõusmislugu", ändel ,,Judas Maccabbus", ,,Simson", ,,Messias"; Passioon heliteos koorile,
Bach oli ka suur koorikomponist. Tema kooriteosed on enamasti kirjutatud piiblitekstidele. Need on: kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali. Bachi loomingu kõrgsaavutuseks loetakse kolme kooriteost: · Johannese passioon, · Matteuse passioon ja · Missa h-moll Ilmalikest kooriteostest on tuntumad kaks kooriteost: · Kohvikantaat · Külakantaat Bach ei ole loonud ainsatki ooperit ega muusikat teatri tarbeks.
22. Bachiga seotud kohad Eisenach- sünnikoht (21.märtsil 1685) Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) Weimar (1708- 1717) Köthen (1717-1723) Leipzig- (1723- 28. juuli 1750) 23. Bachi tuntumad vokaalteosed „Üks kindel linn ja varjupaik“, „Ärgake, ju vahid hüüdvad“, „Matteuse passioon“, „Johannese passioon“, „Jõuluoratoorium“, „Kohvikantaat“, „Talupojakantaat“ 24. Bachi tuntumad instrumentaalteosed „Toccata d-moll“, kuus „Brandenburgi kontserti“ 25. Händeliga seotud paigad Halles- sünnikoht (23. veebruaril 1685) Hamburg (1703- 1706) Itaalia ja Hannover (1706- 1712) London- (1712- 14. aprill 1759) 26. Händeli teosed. Ooperid – 40, tuntumad „Rinaldo“, „Julius Caesar“, „Orlando“,
Vokaalmuusika. Kuna Bach töötas suurema osa oma elust kiriku teenistuses, on tema loomingu kaalukam osa vaimuliku sisuga vokaalteosed. Enamus neist on kirjutatud Leipzigis. Kirikukantaadid, millest säilinud on ligi 200. Kantaate esitati jumalateenistuse käigus, need koosnevad soolodest ja lõpevad kooriosaga. Säilinud on ka umbes 20 ilmaliku sisuga kantaati, mis on kirjutatud pidulike sündmuste ja tähtsamate linnakodanike auks. Nende hulgas on kaks humoorika sisuga kantaati „Kohvikantaat“ ja „Talupojakantaat“. Väga kuulsad on suurteosed koorile ja orkestrile, eelkõige kaks passiooni „Matteuse passioon“ ja „Johannese passioon“. „Matteuse passiooni“ võib pidada Bachi peateoseks, mis näitab helilooja mõtteviisi ja loomingu sügavust. Helilooja loomingu teiseks tippteoseks on ka Missa h-moll. Instrumentaalmuusika. Kõige enam muusikat on Bach kirjutanud nendele pillide, mida ise hästi mängis
reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. II. Weimar (1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. Niisiis sündis siin suurem osa tema klavessiinimuusikast ning ka palju ilmalikke kantaate. Bachi loodud on ka sellised huvitavad teosed nagu ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat" Samuti kirjutas ta sel ajal enamuse oma fuugadest ja prelüüdidest ning ka orkestrimuusikat. III. Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. 1722. aastal esitas Bach end kantoriametile, mis tähendas igapäevast tööd koolilastega ja ta sai selle töökoha. IV
Georg Friedrich Händel (1685-1759) Ta on kirjutanud üle 40 ooperi (''Julius Caesar'', ''Xerxes'', ''Alcina'', ''Rinaldo''), üle 30 oratooriumi (''Messias'', ''Simson'', ''Iisrael Egiptuses'', ''Juudas Makabeus''), 18 concero grosso't, orkestrisüite (''Veemuusika'', ''Tulevärgimuusika''), kontserdeid orelile ja orkestrile. 9. Nimeta J.S.Bachi vokaalteoseid (4 ) ja instrumentaalteoseid. Vokaalteosed – missa h-moll, ''Johannese passioon'', ''Matteuse passioon'', ''Talupojakantaat'', ''Kohvikantaat'', ''Jõuluoratoorium'' Instrumentaalteosed – ''Willhelm Friedemann Bachi noodivihik'', ''Anna Magdalena Bachi noodivihik'', ''Hästitempereeritud klaviir'', ''Inglise süidid'', ''Prantsuse süidid'' KUULAMINE http://www.youtube.com/watch?v=OLP1pqNx0v4 http://www.youtube.com/watch?v=RZc8HTA3Y_Y http://www.youtube.com/watch?v=_FXoyr_FyFw http://www.youtube.com/watch?v=kaBAE4stNIo https://www.youtube.com/watch?v=o7NZ8j_uO6I http://www.youtube.com/watch?v=usfiAsWR4qU http://www
concerto grossost. VOKAALMUUSIKA:Bach oli ka suur koorikomponist. Tema kooriteosed on enamasti kirjutatud piiblitekstidele. Need on: kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali.Bachi loomingu kõrgsaavutuseks loetakse kolme kooriteost: Johannese passioon, Matteuse passioon ja Missa h-moll .Ilmalikest kooriteostest on tuntumad kaks kooriteost: Kohvikantaat ,Külakantaat .Bach ei ole loonud ainsatki ooperit ega muusikat teatri tarbeks.
järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 13) Esimesed ooperid olid Jacopo Peri ,,Daphne" ,,,Òrpheus", ,,Eurydike". Oli eri laadi oopereid: opera seria, opera buffa, retsitatiiv, Veneetsia ooper, Napoli ooper. Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. 14) Saksamaal olid kantaatide aluseks kas piibli- või koraalitekstid(solistid, instrumentaal- ansambel ja koor), Itaalias olid ilmaliku sisuga kantaadid(solist kammeransambli saatel). Nt. Bach'i ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupoja kantaat" 15) Oratoorium erineb ooperist, sest puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega, nagu ooperi kontsertettekanne. Tekst võis olla nii itaalia- kui ka ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Nt. Händel'i "Messias", "Halleluuja".Hayden'i "Loomine" ja "Aastaajad" 16)Passioon (lad.k-kannatus) jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast ja kasvas välja
pere -jäi elu lõpus pimedaks, surem osa elust lühinägelik, ebaõnnestunud silmaopp -vanemad surid, muusikahariduse sai 4 aastat vanemalt vennalt, elas tolle hooleall -hea haridus -töötanud: organistina, kammermuusikuna, kapellmeistrina, linna muusikadirektorina -Looming, teosed: 300 kirikukantaati, kõige kuulsam: "Ärgake! nii vahid hüüdvad" 20 ilmalikku kantaati nt kohvikantaat, Matteuse ja Johannese passioon, klaviirimuusika, "Hästitempereeritud klaviir" , 4 orkestrisüiti säilinud 3. G. F. Händel - elu, looming, tähtsamad teosed. -Elas 1685-1759 -jõukas õukonnakirurgi peres, sakslane -õppis varakult klavessiini, orelit, viiulit -isa soovil õppis õigusteadust, peale isa surma läks muusikakooli -läks õppima muusikalinna Hamburgi, pärast Itaaliasse
instrumentaalteostest. See ei ole kindlate tunnustega zanr, aga vokaalne külg on väga tähtis. See võib olla nii üheosaline, mitmeosaline või loodud ainult solistile, koorile, solistidele ja orkestrile. Kantaadid on lühemad ja puudub arenev süzee. Iseloomulik on ühe tunde domineerimine kogu teose vältel. Nende sisu on väga erinev ja neid on nii ilmalikke kui ka vaimulikke. Heliloojad: J. S. Bach (üle kahesaja kantaadi, enamik on vaimulikud, ,,Kohvikantaat", ,,Talupojakantaat"). Eesti heliloojad: M. Härma(,,Kalev ja Linda"), R. Tobias (,,Johannes Damaskusest"), V. Tormis, L. Sumera, R. Rannap. Sonaat XVI sajandi algul tähistati sõnaga sonata (it.k. helisema) pillidel mängitud palasid. Kindlate tunnustega zanriks kujunes see XVIII sajandil Viini klassikute F. J Haydni, W. A. Mozarti, L. van Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on kolmevõi neljaosaline instrumentaalteos ühele või kahele pillile
rn.Ll p pd.i oo1.. t i i mJr D ee td r.F IJ d ,h , p p .rl p o e k. l u..rrard.rb Inl gc.[;sr.rmal t tcm,r marrl mor rrdo, rile 30{l kirikukantaadi,20 jlmalikku kantanti(t!ntumad ja ,,Talupojakantaat,, ,,Kohvikantaat',) -,,16Lrluoratoorium,, - b motettl Fn.rmil ulddlct^l .Lrurfeotcr on llrJL'JtrrdI Fip,,igrpcrioodil ku.InmJ.rmetilo , nu(rul-kott hnottr.F.l.r lin'ld kirilUlF.F,ic kdnLrrr mu-rsi|Jeest. Instrumentaalmuusika LlJe 40 suurcoreJiteose (fuLlgad, tokaatad, passacagra,d)
teadvustas endale taasleitud rikkuse. Enamik vokaalmuusikast on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustusteks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest: Missa h-moll ja 4 väiksemat missat; arvatavasti 5 passiooni, tuntumad ,,Johannese passioon" ja ,,Matteuse passioon". Viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade; üle 300 kirikukantaadi (säilinud ca 200) ja ca 20 ilmalikku kantaati, tuntumad ,,Talupojakantaat" ja ,,Kohvikantaat"; ,,Jõuluoratoorium"; 6 motetti Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina. Lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Kirjutanud üle 40 suure oreliteose. Suur osa klaviirimuusikast on kirjutatud ajal, mil Bachi pojad olid vajasid repertuaari pillimängu ja kompositsiooni õppimiseks. Näit. kolm kogumikku süite (,,Inglise süidid", ,,Prantsuse süidid");
materjali arendamisel võimalik minna. Vokaalmuusika: - Missa h-moll ja 4 väiksemat missat - Passioonid, tuntumad `Johannese passioon` ja `Matteuse passioon` (viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade). - Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad, `Talupojakantaat` ja `Kohvikantaat`) - `Jõuluoratoorium` 6 motetti Tuntumad teosed: Missa h-moll · Matteuse passioon · Johannese passioon · ligi 300 kantaati · Toccata ja fuuga d-moll · Jõuluoratoorium · Lihavõteoratoorium · 4 orkestrisüiti · 6 Brandenburgi kontserti · "Hästitempereeritud klaviir" I ja II osa · Clavierübung · Mitmesugused oreliteosed
oratooriumizanris. Giacomo Carissimi, Alessandro Stradella, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel olid ühed kuulsamad kantaadiloojad. Üle kahesaja kantaadi lõi kuulus saksa helilooja J. S.Bach. Neist enamiku moodustavad vaimulikud teosed, mida nimetatakse ka koraalikantaatideks, sest seal on teiste osade seas oluline koht luteri koraali kooriseadetel. J. S. Bachi ilmalike kantaatide hulka kuulub soolohäältele ja instrumentaalansamblitele loodud "Kohvikantaat", kus pilgatakse Euroopas moodi läinud kohvijoomist ning "Talupoja kantaat", mille meloodiad on lähedased rahvalikele lauludele ja tantsudele. Kantaate on loonud väga palju heliloojad. Oratoorium Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Tema sünnipaigaks peetakse Roomat. Oratooriumi mõiste tuleb sõnast oratorio , mis tähendas
ainult üksikud noodilehti. Bachil jaguneb muusikat kõikidesse zanritesse. Välja arvatud oopereid. Tal ei ole oopereid. Vokaalmuusikas domineerivad just vaimulikud suurvormid. Missasi on Bachil viis, milledest 4 on lühikesed (4 osa, ei ole pikad) Maailma kuulus missa on h-moll (24-osa). 5 valminud passioonidest tervikuna säilinud vaid kaks. "Mätthöuse passioon" ja "Johannese passioon". Kõige arvukamalt on Bachil kantaate, neid on umbes 220. Vaid 20 neist on ilmalikud. 1) Kohvikantaat 2) Talupojakantaat 3) Jahikantaat. Ülejäänud on vaimulikud kantaadid, mis on nummerdatud. Veel on tal isegi 6 motetti. Instrumentaal looming on kõige arvukam. 6 Braudenburgi süiti. 6 Inglise süiti, 6 Prantsuse süiti. Erinevatele soolopillidele on 17 kontserti. Arvukal on sonaate. Maailma ajalooline tähtsus on Bachi poolt läbi viidud klaverireform. Selle käigus jagab ta klaviatuuri rangelt poolteks toonideks ja nimetas seda tempereeimiseks. Enne reformi kasutati puhast häälestust
Enam kui 300 vaimulikku kantaati, millest on säilinud ligi 200, sealhulgas: "Ein feste Burg ist unser Gott, BWV 80 ("Üks kindel linn ja varjupaik"); "Aus der Tiefen rufe ich, Herr, zu dir", BWV 131 ("Su poole sügavusest hüüan"); "Gott ist mein König", BWV 71 ("Jumal on mu kuningas"); "Wie schön leuchtet der Morgenstern", BWV 1 ("Nüüd paistab meile kaunisti"). Missa h-moll. 20 ilmalikku kantaati, sealhulgas: "Kohvikantaat", BWV 211; "Talupojakantaat", BWV 212. Instrumentaalmuusika 6 Brandenburgi kontserti. 4 orkestrisüiti (tuntud ka kui uvertüürsüidid). Suur hulk klaviirimuusikat, sealhulgas: 6 inglise süiti; 6 prantsuse süiti; 6 itaalia süiti (partiitat); "Hästitempereeritud klaviir" I ja II osa. 6 tsellosüiti. "Fuugakunst", BWV 1080. "Muusikaline ohver", BWV 1079. Suur hulk oreliteoseid (tokaatad, fuugad, Orelimissa,
nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. VOKAALMUUSIKA 8 8 - Missa h-moll ja 4 väiksemat missat - Passioonid, tuntumad `Johannese passioon` ja `Matteuse passioon` (viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade). - Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad, `Talupojakantaat` ja `Kohvikantaat`) - `Jõuluoratoorium` - 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest. 9 9 INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud
VOKAALMUUSIKA Bach oli ka suur koorikomponist. Tema kooriteosed on enamasti kirjutatud piiblitekstidele. Need on: kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali. Bachi loomingu kõrgsaavutuseks loetakse kolme kooriteost: · Johannese passioon, · Matteuse passioon ja · Missa h-moll Ilmalikest kooriteostest on tuntumad kaks kooriteost: · Kohvikantaat · Külakantaat Bach ei ole loonud ainsatki ooperit ega muusikat teatri tarbeks Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust,
nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali. ,,Matteuse passioon", ,,Johannese passioon", ,,Missa hmoll". Viimased 2 on ajastu kõige grandioossemad teosed, helilooja pihtimused, milles on kuulda saksa rahva kannatusi ja traagilist saatust ,,Jõuluoratoorium" moodustab küll tervikliku kuueosalise suurteose, kuid võib vaadelda ka kantaaditsüklina, sest selle osad olid mõeldud eraldi ette kandmiseks Ilmalikud kantaadid ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat" Bach ei ole loonud ainsatki ooperit ega muusikat teatri tarbeks · Pärast J. S. Bachi surma kadus tema looming käibelt, seda tundis vaid piiratud huviliste ringkond.
Sisuliselt on kantaat justkui muusikaline jutlus, mis kommenteerib vastavat päeva. Paljud kantaadid on seotud ühe kindla luterikoraali teksti ja meloodiaga. Kirikuantaadid koosnevad kooridest, koraalidest, ansamblitest, aariatest, retsitatiividest ning vahel algavad ka orkestriavamänguga. Esituskoosseis: koor, vokalsolistid, orkester B on loonud ka ca 20 ilmalikku kantaati (tavaliselt väiksemale koosseisule), mis valmisid seoses mitmesuguste tähtpäevadega. Neist tuntumad on humoorikad Kohvikantaat ja Talupojakantaat B loomingust on säilinud kaks surejoonelist passiooni - Johannese ja Matteuse passioonid Passiooni esitavad koor, vokaalsolistid ja orkester Passioonid kõlasid suure reede pärastlõunasel jumalateenistusel. Tekst evangeeliumist, evangelisti järgi ka passiooni nimi. Jutustatakse Kristuse kannatuslugu. Evangelist on jutustaja rollis (retsitatiivid). Piiblitekstide otsekõne samuti retsitatiividena – solistideks Jeesus, Peetrus, Pilatus, Juudas jt
Eelkõige on selleks tema kirikukantaadid, mida ta lõi kokku üle 300, neist on säilinud 200. Leipzigis oli kantaadil jumalateenistuses väga tähtis roll. Bachi kantaadid koosnead põhiliselt soolo-osadest ning lõpevad tavaliselt lihtsa koraalisalmiga. Kirikukantaatide kõrval on säilinud ka umbes 20 Bachi ilmalikku kantaati. Kirjutas pidulike sündmuste tähistamiseks Leipzigi ülikoolis ja Tooma koolis või ka tähtsamate linnakodanike auks. " Kohvikantaat" ja "Talupojakantaat". Bachi vokaalsed suurteosed on kõik kirjutatud Leipzigis ja neist on kõige tähtsamad kaks passiooni- evangelistide Johannese ja Matteuse järgi. Passioone esitati aastas üks kord- suurel reedel. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntumaid passioone on Johann Sebastian Bachi "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon". Bachi teine peateos on tema hiiglaslik Missa h-moll. Missa h-moll, milles traditsioonilse missatsükli
Ta vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikahariduse eest, töötas koori ja orkestriga. Elu lõpul süvenes tema lühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine. LOOMING Vokaalmuusika · Missa h-moll ja 4 väiskemat missat · Passioonid, tuntumad ,, Johannese passioon" ja ,,Matteuse passioon" · Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad ,,Talupojakantaat" ja ,,Kohvikantaat") · ,,Jõuluoratoorium" · 6 motetti Instrumentaalmuusika · Üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia' d) · 2- ja 3- häälsed inventsioonid · ,,Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik", ,,Anna Magdalena Bachi noodivihik" · ,,Hästitempereeritud klaviir" I, II · ,,Inglise süidid", ,,Prantsuse süidid", 6 partia' t · 6 Brandenburgi kontserti · Orkestrisüidid, viiulikontserdid, klavessiinikontserdid
väga tundlik lähtumine tekstist. Sisuliselt on kantaat otsekui muus.line jutlus, mille tekst kommenteerib päeva evangeeliumi isikliku, lüürilise vaatenurga alt. Tema Leipzigi-aja kantaadid lõppevad lihtsa koraalisalmiga, mida kogudus võis kaasa laulda (sageli ainus koorinumber). Paljud kantaadid on läbinisti seotud ühe kindla koraali teksti ja meloodiaga, nt "Üks kindel linn ja varjupaik". Kirikukantaatide kõrval on säilinud umbes 20 ilmalikku (nt "Kohvikantaat", "Talupojakantaat"), muus.liselt meenutavad need sageli väikesi ooperistseene, kuid erinevus kirikukantaadist pole siiski suur (paljud neist kirjutas eeltööna oma vaimulikele teosetele). Prelüüdid luteri koraaliga seotud teostest on olulisimad tema koraalieelmängud (-prelüüdid). Koraaliprelüüd on jumalateenistusel tavaliselt lihtne koguduselaulu sissejuhatus, mida iga organist peab oskama improviseerida. Bachi prelüüdid on aga sageli ulatuslikud
Missa h-moll. Matteuse passiooni kõrval teine suurteos. Kirjutas seda oma elutöö kokkuvõttena. Kahetunnine teos. Missa pidi oma terviklikku ettekannet ootama ligi sajand. Missa h-moll, milles traditsioonilise missatsükli tekst on jagatud 24-ks osaks, sisadab vaheldumisi aariate ja duettidega meisterlikke koorifuugasid. See on otsekui monument kogu barokiajastu kiriklikule vokaalkunstile. 20 ilmalikku kantaati, sealhulgas: "Kohvikantaat", BWV 211; koomiline stseen pereisa tulutust võitlusest oma tütrer kohvijoomisega. "Talupojakantaat", BWV 212. rahvalike meloodiate ja murdekeelse tekstiga lustlik tervitus ühele õukonnaametnikule. Neid lõi Bach pidulke sündmuste tähistamiseks Leipzigi ülikoolis ja Toomakoolis või tähtsamate linnakodamike auks. Muusikaliselt meenutavad nee sageli väikesi ooperistseene, kuid erinevus kirikukantaadist pole siiski suur
palju ilmalikke kantaate. IV.Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Kirjutas palju kantaate, esimene oratooriumlik suurteos-Johannese passioon, sügavaim Matteuse passioon. Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit. ,,Hästitempereeritud klaviir" Kantaadid: "Kristus oli surma kütkes", "Jumala aeg on parim aeg", "Mul on palju mure mõtteid" Ilmalikud kantaadid: "Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat". Matteuse passion, Missa h-moll,"Jõuluoratoorium","Brandenburgi kontsert", "Muusikaline ohver" Bachi Helikeel-polüfooniline, valdavalt vaimulik,, kirjutas passioone, kontserte, prelüüde, fuugasid. (traditsioonidele tuginev)üle 40 suure oreliteose, süite, soolosonaate. Georg Friedrich Händel (1685-1759) Sündis Tüüringis Halle linnas. Hamburgis esimesed ooperi ,,Almira" ja ,,Nero" siis Itaalia periood, kirjutas kammerkantaate. Sealt lahkus ta
VOKAALMUUSIKA Bach oli ka suur koorikomponist. Tema kooriteosed on enamasti kirjutatud piiblitekstidele. Need on: kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali. Bachi loomingu kõrgsaavutuseks loetakse kolme kooriteost: · Johannese passioon, · Matteuse passioon ja · Missa h-moll Ilmalikest kooriteostest on tuntumad kaks kooriteost: · Kohvikantaat · Külakantaat Bach ei ole loonud ainsatki ooperit ega muusikat teatri tarbeks. · Georg Friedrich Händel ELULUGU Georg Friedrich Händel (1685 - 1759) sündis Saksamaal Halles habemeajaja-kirurgi pojana. Teda ei huvitanud isa amet, vaid muusika. Juba lapsepõlves õppis ta silmapaistvalt mängima mitut pilli. Üsna noorelt jäi vaeslapseks, mistõttu tuli üsna varakult hakata endale leiba teenima. 18-aastaselt läks ta Hamburgi, kus töötas lühikest
tempolt ja rütmilt kontrastsetest tantsudest Heinrich Schütz- oli saksa helilooja ja organist. Teda on nimetatud saksa muusika isaks, sest hakkas kombineerima saksa keelt muusikasse. Pani aluse saksa oratooriumile, ooper ,,Daphne" Johann Sebastian Bach- sündis saksamaal. Ta oli oma aja parimaid organiste. Ta oli kaks korda abielus. Bach oli muusikatraditsioonide kokkuvõtja. Ta kirjutas ple 300 kirikukantaadi(,,kohvikantaat", 40 suure oreliteose). Tal jõi lõpetamata teos ,,fuugakunst" Georg Friedrich Händel- sündis samuti saksamaal. Ta reisis palju. Tema loomingus puudub kirikiumuusika ja ta a krijutas peamiselt oopereid. Ta kirjutas üle 40 ooperi(,,julius caesar"), üle 30 oratoorimi(,,messias"), 18 concerto grossot Arcangelo Corelli- kirjutas kammersonaate ning instrumentaalset kammermuusikat, 12 concerto grossot Antonio Vivaldi- väljapaistev orkestrimuusika looja, kirjutas üle 450 soolokontserdi(enamus
annaabi.ee 
