Bach ja Händel (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Barokkmuusika

Fuuga ülesehitus: ekspositsioon ­ teema tutvustus (teema käib läbi kõikide häälte), töötlus ­ teema arendus ja kulminatsioon, repriis ­ teema tuleb algkujul alghelistikus tagasi. Topeltfuugas on kaks teemat. Fuuga lõpus võib olla (ei pea olema) coda (it. keeles ­ saba), mis kinnistab peahelistiku BACH ja HÄNDEL 15) Lühike kokkuvõte heliloojate eluloost, loomingust (zanrid ja tähtsamad teosed) Johann Sebastian Bach ( 1685-1750 ) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Bach elukäiku on tavaks

Muusika ajalugu

2

doc

Spikker muusikas

Händel (1685-1759) Kirjutas esimesed ooperid (1703-1709 Hamburgi perioodil). *saksamaal sündinud, itaalias õppinud. Teda ei huvitanud isa amet, vaid muusika. Juba lapsepõlves õppis ta silmapaistvalt mängima mitut pilli. Üsna noorelt jäi vaeslapseks, mistõttu tuli üsna varakult hakata endale leiba teenima. II periood (Itaalia 1706-1712) töötas ja õppis seal.III periood aletes 1712 Londonis. Kirjutas ,, Vee muusika". 1719 rajati Londonisse ooperi teater. Händel kirjutas sinna iga aasta oopereid. 1728 läks see ooperi teater pankrotti. Händeli heliteosed moodustavad barokkstiili ühe parima osa.Need on värsked, hingestatud, emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised.Händeli puhul hämmastas tema komponeerimiskiirus, mistõttu peetakse teda oma ajastu tootlikumaks heliloojaks, kelle teoseid armastati nii omal ajal kui ka tänapäeval. Händeli loomingusse kuuluvad nii lava-, instrumentaal- kui kooriteosed.Händeli lemmikzanriks oli ooper

Muusikaajalugu

6

doc

Muusikaajalugu 11. klass

~1600 a. Oluline sooloaaria ­ solisti üksiklaul, sisult lüüriline vaatlus, mida saadetakse pillidega. Jutustaja e. evangelist kannab sündmuste arendut teoses ­ esinemine retsetatiivne. Koor ­ kehastab massistseene, nö ühiskonda. Kooride vahel koraalid. Esialgselt pühakirja tekstid (Vana testament, lad. k), hiljem luuletekstid ka rahvuskeeles. Kuulsamad loojad Itaalias: Crissini; Saksamaal: Schlütz (jõululugu, Jeesuse ülestõus, kannatus), suurim meister Händel Passioon ­ kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Põhineb 4 evangeeliumil. Kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Ülesehitus: lisanduvad tegelaskujud ja nende otsene kõne; passiooni ava ja lõpukoor. Bach ­ "Matteuse Passioon" (vähem religioosne, rohkem isiklik, jõuline, rahvalauludele omaste meloodiatega) INSTRUMENTAALMUUSIKA 17

Muusikaajalugu

2

doc

Barokkmuusika ülevaade

poolest. Vokaalmuusika zanrid olid missa, passioon, oratoorium, kantaat, motett. Instrumentaalmuusika zanrid olid tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. Lavateostest oli ooper. Passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks oli Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädal. Tuntumaid passioone on Bach "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon". Heinrich Schütz passioonid Matteuse, Luuka ja Johannese järgi. Oratoorium on suur kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Sarnaneb ooperiga, kuid dramaatiline sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega, ilma lavastuseta. Siin ei kasutata lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium tekkis 1600 Roomas. Kuulsamad oratooriumid: Giacomo Carissimi ,,Jefta"; G.F.Händel ,,Messias", ,,Saul"

Muusika

2

odt

Bachi ja Händeli võrdlev tabel

olid toetavad Magnificant, esimene oratooriumlik teisest abielust said ka ¤ „Brandenburgi kontserdid” 6 kontsertiteoseid, et õpetada ¤ arvukas looming üle ¤ Bach on saksa keeles oja suurteos „Johannese passioon”. heliloojateks ¤ orkestrisüitid ¤ FUUGA – 1000 alles Kõrgpunktiks „Matteuse passioon”. ¤ kokku kasvasid 9 last tal KAMMERMUUSIKA barokiajastu suureks

Muusikaajalugu

14

doc

BAROKK 17-18saj I pool

Farinelli ( Carlo Broschi 1705-1782) – itaalia juhtivamaid lauljaid, kuulsamaid kastraat- sopraneid Ooper oli barokkmuusika märksõna ning ooperialane asjatundlikkus kuulus hea tooni juurde. Barokkoopereid lõid veel: Itaalias: Alessandro Scarlatti (1660-1725) Prantsusmaal: Jean Baptiste Lully (1632-1687) Jean Philippe Rameau (1683-1764) Inglismaal: Henry Purcell (1659-1695) Georg Friedrich Händel (1685-1759) Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett. Algul esinesid õukondlased ise, hiljem tantsisid professionaalid. Louis XIV oli kirglik tantsija, rajas kuningliku tantsuakadeemia, sealt saab alguse Euroopa ballett, tuntud positsioonid on pärit just sellest koolist. Õukonnaballetis oli lisaks tantsunumbritele ka soolo- ja koorilaule, mis kirjeldasid sündmustikku. Vokaalsed barokkžanrid on veel:

Muusikaajalugu

10

doc

BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS

toccata või fantaasiaga.  Fuuga ülesehitus: - ekspositsioon – teema tutvustus (teema käib läbi kõikide häälte), - töötlus – teema arendus ja kulminatsioon, - repriis – teema tuleb algkujul alghelistikus tagasi.  Topeltfuugas on kaks teemat.  Fuuga lõpus võib olla (ei pea olema) coda (it. keeles – saba), mis kinnistab peahelistiku. 19) BACH ja HÄNDEL Lühike kokkuvõte heliloojate eluloost, loomingust (žanrid ja tähtsamad teosed) Heliloojate elu ja loomingu võrdlus Johann Sebastian Bach (1685-1750) Sündis 21.märtsil 1685 Eisenachis. Ta oli pärit Kesk-Saksamaa pikkade traditsioonidega muusikute suguvõsast. Olulise osa muusikaharidusest sai vanemalt vennalt. Bachil oli oma aja kohta väga korralik kooliharidus. Loomingus polnud Bach mitte niivõrd julge uuendaja, kuivõrd pigem talle

Muusikaajalugu

25

docx

Varane muusikalugu

I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) ­ kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.­17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega

Muusikaajalugu

Kommentaarid (0)