Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED.................................................4 1.1 kohustuste liigitamine........................................................................4 1.2 kajastamine bilansis...........................................................................5 1.2.1 Lühiajaline kohustus võlad tarnijatele..........................................6 1.2.2 Lühiajaline kohustus võlad töövõtjale...........................................6 1.3 kohustuste hindamine........................................................................7 2 ERALDISED................................................................................................ 8 2.1 Eraldiste moodustamine ja kajastumine bilansis................................8 2.2 Eraldiste hindamine..........................
aktsiakapitali (Kallas, 2002, lk 134). Kohustuste hindamisel on oluline, kas neid kajastada bilansis; avalikustada lisades või üldse mitte avalikustada. Kohustused liigitatakse oma olemuselt: tegelikeks, eraldisteks ning tingimuslikeks kohustisteks (RTJ 8, § 4) 5 2 LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED Lühiajalisi kohustisi saab jagada kolmeks: lühiajalised kohustised, mille summa on teada; eraldised ehk hinnangulised lühiajalised kohustised; potentsiaalsed lühiajalised kohustised (Tikk, 2016, lk 137). 1.1 Lühiajalised kohustised, mille summa on teada Enamus finantsseisundi aruandes kajastuvate lühiajaliste kohustiste suurus on teada ning need on tekkinud majandusüksuse põhitegevuse või finantseerimistegevuse tulemusel. Sellised lühiajalised kohustised põhinevad lepingutel või seadustel ning seetõttu on nende tasumise tähtaeg ka fikseeritud
aktsiakapitali (Kallas, 2002, lk 134). Kohustuste hindamisel on oluline, kas neid kajastada bilansis; avalikustada lisades või üldse mitte avalikustada. Kohustused liigitatakse oma olemuselt: tegelikeks, eraldisteks ning tingimuslikeks kohustisteks (RTJ 8, § 4) 5 2 LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED Lühiajalisi kohustisi saab jagada kolmeks: lühiajalised kohustised, mille summa on teada; eraldised ehk hinnangulised lühiajalised kohustised; potentsiaalsed lühiajalised kohustised (Tikk, 2016, lk 137). 1.1 Lühiajalised kohustised, mille summa on teada Enamus finantsseisundi aruandes kajastuvate lühiajaliste kohustiste suurus on teada ning need on tekkinud majandusüksuse põhitegevuse või finantseerimistegevuse tulemusel. Sellised lühiajalised kohustised põhinevad lepingutel või seadustel ning seetõttu on nende tasumise tähtaeg ka fikseeritud
mõnel muul algdokumendil. Tingimuslike kohustiste all mõistetakse selliseid kohustusi, mis ei ole bilansipäeva seisuga reaalselt ettevõtte kohustused, kuid võivad tulevikus tekkida sõltuvalt asetleidvatest ja ettevõtte poolt mittekontrollivatest sündmustest. Tingimuslikke kohustisi võib liigitada: ·kohustised, mis eeldavad hindamist; ·kohustised, mida ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Levinuimaks kohustiseks, mis eeldab hindamist on garantiieraldis. Juhul kui ettevõte annab enda poolt müüdud toodetele garantii, moodustatakse ettevõtte bilansis eraldis summas, mis on vajalik bilansipäevaks müüdud toodetega seotud garantiikohustise rahuldamiseks. Kohustavaks sündmuseks on toodete müük. Eraldise hindamisel lähtutakse eelmiste aastate kogemusest. Tingimuslikke kohustusi, mille tekkimine on ebatõenäoline või mida ei ole võimalik objektiivselt ja usaldusväärselt hinnata, bilansis kajastada ei tule kuid aruande lisades
VÕRDLUS SME IFRS-IGA 58-60 LISA 1 BILANSIKIRJETE SELGITUS LISA 2 KASUMIARUANDE JA KOONDKASUMIARUANDE KIRJETE SELGITUS LISA 3 NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil) LISA 4 NÄIDIS OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 2 "Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes " eesmärgiks on sätestada reeglid finantsinformatsiooni esitamise viisi kohta ning reeglid seotud osapoolte määratlemiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille
säilitamine, tulude ja kulude kajastamine, varade arvestus, kohustuste arvestus, varade ja kohustuste inventeerimine, aruannete koostamise kord, sisekontrolli meetmete rakendamine. Käesolevast tööd võib veel leida sissejuhatuse, kokkuvõte nig kasutatud kirjanduse. Referaadi peamisteks kirjalikeks allikateks on Anu Allikvee teos ,,Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine", Evi Kikas ,,Raamatupidaja assistent I tase", Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning paljud teised eralased autorid ja interneti kirjandus. 1 ÜLDSÄTTED 1.1 Eesmärk Määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele [1 : 32]. 1.2 Üldalused
Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised
Lisa 6 Materiaalne põhivara 13 Lisa 7 Kapitalirent 14 Lisa 8 Kasutusrent 15 Lisa 9 Laenukohustused 15 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 11 Osakapital 16 Lisa 12 Müügitulu 17 Lisa 13 Muud äritulud 17 Lisa 14 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 18
majandustehingute sooritamiseks antakse osaühingu juhatuse poolt eraldi dokumendiga (või 7 raamatupidamise sise-eeskirjadega), milles on määratud volitatud esindajale lubatavad majandustehingud ja nende ulatus. [1] Dokumendikäive Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad nii sisulisele kui vormilisele kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse. Käibegraafik algdokumentide koostamiseks, kontrollimiseks ja töötlemiseks DOKUMENDI NIMETUS KOOSTAJA JA ESITAJA ESITAMISE AEG Maj kulude aruanne Aruandvad isikud Kuu viimane kpv Kuluarved Juhataja Kaks korda kuus Pangaväljavõtted Juhataja Kord nädalas Kassadokumendid Juhataja Iga päev
täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto).
.......... 15 Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud.......................................................................... 15 Lisa 7 Materiaalne põhivara................................................................................. 16 Lisa 8 Laenukohustused....................................................................................... 16 Lisa 9 Kapitalirent................................................................................................ 17 Lisa 10 Võlad töövõtjatele................................................................................... 18 Lisa 11 Maksud.................................................................................................... 18 Lisa 12 Tulumaks................................................................................................. 18 Lisa 13 Põhivara sihtfinantseerimine................................................................... 18 Lisa 14 Pikaajalised teenustööd..
...................................................................13 3.9. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused..........................13 3.10. Tulude arvestus...............................................................................................................................14 3.11. Kohustuslik reservkapital................................................................................................................15 3.12. Eraldised ja potentsiaalsed kohustused...........................................................................................15 KOKKUVÕTE............................................................................................................................................ 15 VIIDATUD ALLIKAD...............................................................................................................................16
reguleeritakse järgmiste seaduste ja määrustega: 1. Riigi raamatupidamise üldeeskiri. Vastu võetud rahandusministri 11.12.2003. a määrusega nr 105 (RTL 2003, 130, 2103), jõustunud 1.01.2004. Viimati muudetud 29.12.2008 nr 62 (RTL 2009, 4, 54) 17.01.2009 2. Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20.11.2002. a seadusega (RT I 2002, 102, 600), jõustunud käesoleva seaduse §- le 62. Viimati muudetud 4.06.2008 (RT I 2008, 27, 177) 1.01.2009 3. Raamatupidamise Toimkonna Juhendid (RTJd) . Viimati muudetud 01.01.2009. 4. Tulundusühistuseadus Vastu võetud 19. detsembri 2001. a seadusega (RT I 2002, 3, 6), jõustunud 1.02.2002. a. Viimati muudetud 10.12.2008 (RT I 2008, 59, 330) 1.01.2009 5. Aruannete elektrooniline formaat. Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrus nr 15. 6. Krediidiasutuste seadus. Vastu võetud 9.02.1999. a seadusega (RT I 1999, 23, 349), jõustunud vastavalt §-le 142. Viimati muudetud 10.12.2008 (RT I 2008, 59, 330) 1.01.2009 7
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara).
suuremad korporatsioonid motiveeritud seda tegema. (Flower 2004:73) Töö koostamisel on vaadeldud kontserni finantsarvestuse põhitõdesid, loomaks algteadmised kontsernist, milliseid arvestuspõhimõtteid rakendatakse konsolideerimisgrupi finantsarvestuses, millised seadused seda reguleerivad ja millised juhendmaterjalid on kontserniarvestuses igapäevased töövahendid. Töös on olulisima allikana kasutatud Raamatupidamise Toimkonna juhendit nr 11. Lisaks sellele on allikatena kasutatud ka teisi Raamatupidamise Toimkonna juhendeid ning 1996. aastal ,,Külimi" poolt välja antud Erik Linnaks käsiraamat ,,Kontserni raamatupidamine". Samuti on 3 lõputöö koostamiseks kasutatud erinevat erialast kirjandust: Soome Majandusliidu ja WSOY koostöös 2009 välja antud majandusraamat ,,Konsernitilinpäätöksen laadinta", Äripäeva
rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent. Rentnik ei arvesta varalt amortisatsiooni ja kajastab kasutusrendi maksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, sõltumata sellest, millal rendimaksed tegelikult toimuvad. Käibemaksu arvestus Käibemaksuseaduse seisukohalt ei oma määravat tähtsust renditehingu raamatupidamislik kajastamine, mis tuleneb Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud Rendiarvestuse juhendist. 3 Kasutus-ja kapitalirent Varaobjektide kajastamisel bilansis tuleb lähtuda sisulisest kontrollist, mitte ainult juriidilisest kuuluvusest. Kuigi üldjuhul sisuline kontroll varaobjektide üle ühtib nende juriidilise kuuluvusega, ei pruugi see alati nii olla
ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk on tagada ettevõtte raamatupidamisarvestuse järjepidevus ja võrreldavus ning suurendada raamatupidamisearvestuse läbipaistvust. Näiteks kui pearaamatupidaja ootamatult haigeks jääb ja kuude kaupa töölt eemal viibima peab, annab hea raamatupidamise sise-eeskiri tema asendajale juhised, millised kontosid kasutada, kuidas koostada lausendid, milliseid aruandeid millal ja kellele tuleb esitada jne. Samuti aitab hea raamatupidamise sise-eeskiri hoida kokkua ega audiitorile või maksuametnikele raamatupidamise korralduse kohta selgituste andmisel (Otsus- Carpenter, 52). Raamatupidamise sise-eeskirjas kirjendatakse: · kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega, · majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, · algdomumentide liikumist ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist,
2. PEAMISED FINANTSARVESTUSE KORRALDAMIST JA FINANTSARUANDLUSE KOOSTAMIST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID EÜ IAS RAAMATUPIDAMISE SEADUS DIREK- TIIVID RAAMATU- PIDAMISE TOIMKONNA JUHENDID MAKSU RAAMATU- TÖÖ SEADUS- PIDAMINE SEADUS- ANDLUS ANDLUS ETTEVÕTLUSSEADUSANDLUS Joonis 2. Raamatupidamises kasutatav seadusandlus I Raamatupidamise seadus (jõustunud 1994, kehtiv kuni 31.12.2002) uus raamatupidamise seadus (jõustus 01.01
omakapitalist; • kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; • Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikele 1 väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi ka toimkonna juhendid); • rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid; • rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS – ingl international financial reporting standards) – Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB – ingl International Accounting Standards Board) poolt kinnitatud standardid ja interpretatsioonid (SIC Interpretations);
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida
Mõisted ; Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustis- eraõiguslik suhe, milles üks pooltest (võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poole (võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osast oma varas) või hoiduma mingit tegu tegemast. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud
pearaamatu väljavõte. Mapis kõige ees asuvad lepingud . Raamatupidamise korralduslik poolt reguleerib ettevõtte sise-eeskiri: Osaühingu raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivast raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetest ja alusprintsiipidest, järgides Eesti head raamatupidamistava. Samuti lähtutakse raamatupidamis- seaduses, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada.
Hetkel kehtiv raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 20.november 2002 ja see jõustus 01.jaanuarist 2003. Seadus reguleerib raamatupidamist äriühingutes, mittetulundusühingutes, eelarvelistes astutustes jne Raamatupidamisalast tööd suunab ja korraldab Raamatupidamise Toimkond, mille moodustab Vabariigi Valitsus. Raamatupidamise Toimkond koosneb esimehest ja kuuest liikmest, kes peavad olema raamatupidamise spetsialistid. Raamatupidamise Toimkond määratakse kolmeks aastaks. Toimkonna ülesandeks on välja anda raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ja suunata raamatupidamisealast tegevust. Toimkond töötab välja Raamatupidamise Toimkonna Juhendeid (RTJ). Juhendite koostamise aluseks on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid 6
5 Suvel 2009 andis Rahvusvaheliste Arvestusstandardite Nõukogu (Toimkond) e IASB välja uue rahvusvahelise finantsaruandluse standardi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (inglise keeles IFRS for Small and Medium-sized Entities ehk lühendatuna IFRS for SMEs). Eesti hea raamatupidamistava Alates 01.01.2013. a Raamatupidamise Toimkonna juhendid lähtuvadki SME IFRSist. Kuigi uued juhendid lähtuvad SME IFRSist, ei ole nad identsed. Mõningates valdkondades lubavad juhendid valikuvõimalust erinevate meetodite vahel. 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest:
20 Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus, a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; b) mis tõenäoliselt osaleb tulevikus kasu tekkimisel. Bilansis kajastatakse ainult selline vara, mille väärtus on usaldusväärselt mõõdetav. Varaobjektil võib, kuid ei pruugi olla materiaalset vormi. Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Bilansis kajastatakse ainult selline kohustus, mille väärtus on usaldusväärselt mõõdetav. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Ettevõtte asutamisel võrdub omakapital omanike poolt sissemakstud kapitaliga. Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks.
BILANSISKEEM: Raamatupidamise seaduse lisast: bilansiskeem, kasumi aruande skeem. Paberi peal on olemas. BILANSS: AKTIVA PASSIVA Käibevara: Lühiajalised kohustused: Pangakontol 70000 Lühiajalised pangalaenud 15500 Deebitorid 16300 Võlad hankijatele/tarnijatele 19000 Muud nõuded 1030 Võlad töövõtjatele 0 Kokku 87330 Kokku 34500 Varad: Materjal 1800 Kaup 29400 Kokku 31200 Käibevara kokku 118530 Põhivara 4200 Omakapital 126030
...........................................................................................12 9 Lühiajaliste kohustuste arvestus............................................................................................ 13 9.1 Lühiajalised laenukohustused......................................................................................... 13 9.2 Arveldused tarnijatega, ostureskontro.............................................................................14 9.3 Eraldised..........................................................................................................................14 9.4 Muude lühiajaliste kohustuste ja ettemaksete arvestus...................................................14 10 Töötasude arvestus...............................................................................................................15 10.1 Palga arvestuse korraldus ettevõttes, dokumendid, aruanded.......................................15 10
Kokku 1 196 163 1 531 851 PÕHIVARA KOKKU 1 196 163 1 531 851 AKTIVA (varad) KOKKU 3 109 428 4 191 043 PASSIVA (kohustused ja omakapital) Lisa nr 31.12. 2005 31.12.2004 KOHUSTUSED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijaile 518 624 903 675 Maksuvõlad 4 82 881 43 262 Võlad töövõtjatele 74 450 102 051 Muud võlad 290 431 389 955 Kokku 966 386 1 438 943
(soetusmaksumuses) ; Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) ; Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) ; Lõpetamata ehitised ; Ettemaksed materiaalse põhivara eest - Kokku Immateriaalne põhivara: Arenguväljaminekud ; Patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara ; Firmaväärtus ; Ettemaksed immateriaalse põhivara eest - Kokku Põhivara kokku PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused, Lühiajalised kohustused Võlakohustused: Lühiajalised laenud ja võlakirjad ;Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil ;Konverteeritavad võlakohustused -Kokku Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest Võlad tarnijatele Muud lühiajalised võlad: Võlad emaettevõtjale ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele ;Võlad sidusettevõtjatele ; Muud -Kokku Maksuvõlad Viitvõlad (aruandeperioodil tegemata väljamaksed ): Võlad töövõtjatele ;Dividendivõlad ;Intressivõlad ;Muud viitvõlad - Kokku Lühiajalised eraldised
(a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Näiteks materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte, auto, kinnistu, printer, mis tervikuna moodustavad varad. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada terminit kohustis, sest kohustus tähendab lubadust, mis tuleb ilmtingimata täita või vajadust ja vastutust tegutseda, käituda kindlal moel.Termin kohustis väljendab ainult võlasuhet teise
Aastaaruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruande tuuma moodustavad raamatupidamise aastaaruande kooseisu kuuluvad finantsaruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne), mida raamatupidamisseaduses nimetatakse põhiaruanneteks. Finantsaruannete koostamisel lähtutakse raamatupidamiseseadusest ning kehtivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (15). Audiitori järeldusotsus lisab kindlust finantsaruannetes kajastatud andmete usaldatavusele. Aastaaruande põhjal otsustatakse, kas tasub investeerida sellesse ettevõttesse või mitte - saadakse oluline informatsioon investoritele. Tegevusaruanne Ettevõtte majandusaasta aruande koostisosa on juhatuse tegevusaruanne, mille avalikustamisele kuuluva info nõuded on kindlaks määratud 1. jaanuaril 2002 jõustunud ning 1
kuidas toimud bioloogiliste varade mahakandmine; kuidas kajastatakse bioloogilist vara finantsaruannetes. Töö teoreetilise osa kirjutamisel tuginetakse valdavalt finantsarvestust ja –aruandlust käsitlevatele praktilise suunitlusega ajakirjadele (nt Raamatupidamis Praktik ja Raamatupidamisuudised), teadusartiklite kogumikele (nt Majandusarvestus & finantsjuhtimine). Oluliseimaks andmeallikaks on Raamatupidamise Toimkonna Juhend RTJ 7 „Bioloogilised varad“. Bioloogilise vara arvestuspõhimõtteid tutvustavas teoreetilises osas tuginetakse järgmiste autorite raamatutele Vooro (2011, 2014), Silling/Lõokene (2001) , Kikas/Treumann (2003) Tälli (2004) Palmipuu (2014), Allikvee (2006), Villems (2007) jt raamatutele. 6 1. BIOLOOGILISE VARA ARVESTAMISE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 1.1 Bioloogilise vara mõiste ja olemus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
