Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kohustus muudab orjaks, vastutus kuningaks.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jaks, orjaks, tegude, inimeseks, igapäevases, liikuda, kohustuseks, hoolitseda, ranged, keelud, varakult, panema, temal, muuga, kurnatud, orjadeks, oskame, tugevaks, sedavõrd, austus, tunnistad, ausalt, hakkad, seppühiskonnas. Näiteks, kui domineerib hoiak, et lapsed on vastutustundetud ja ebaküpsed, võib see olla takistuseks lapse osaluse, aktiivsuse ja otsustusõigusega seotud õiguste tagamisel. 4 NELI ARUSAAMA LASTEST Lapsed on ebaküpsed- lapsed on oskamatud, vastutusvõimetud, abitud ( Goldson 1997) Ebaküpset last iseloomustab see, et ta ei suuda vastutada oma tegude eest, ei ole võimeline asjadest aru saama, ei tea, mis on talle kasulik ning ta ei tee pahandusi mitte meelega vaid oskamatusest või teadmatusest. Vaadates laste ja täiskasvanute hinnanguid nendele väidetele on näha vastustes sarnast mustrit, kuid täiskasvanud peavad lapsi üldiselt pisut sagedamini vähekompetentseteks kui lapsed ise. Nii lapsed kui ka täiskasvanud toetavad kõige rohkem väidet „lapsed ei tee pahandusi meelega, vaid oskamatusest või teadmatusest“. (Praxis 2012)
põhjustada õiguspära taganemist inimõiguste ja vabaduste tagamisest. Rahvusvahelise kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti järgi võib inimõigusi teatud tingimustel piirata. Näites võib kuulutada kohtuistungi kinniseks, piirata liikumisvabadust, elukoha vahetust, riigist lahkumise ja riiki sissesõidu vabadust, Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste elluviimine sõltub aga iga ma arengutasemest. Et kodanikuõigused ei tulene mitte lihtsalt inimeseks, vaid ka kodanikuks olemisest, ei ole igal inimesel konkreetses riigis mitte alati kodanikuõigusi. Küll on kõigil sünnipärane õigus kodakondsusele, kuid seda õigust saab rakendada üksnes juhul, kui on täidetud seadusega sätestatud tingimused. Mitte mingil juhul ei tohi taganeda järgmistest inimõigustest: 1) õigus elada, st. kedagi ei tohi meelevaldselt tappa; 2) kedagi ei tohi piinata, julmalt ning inimväärikust alandavalt kohelda ja karistada, st
o Kutse-eetika piirdub kindla elukutse eetikaga (arstieetika, ajakirjanduseetika) Eetika teooriad: · Tagajärje-eetika ehk teleoloogiline ehk konsekventsialistlik tegu hinnatakse tagajärje/hüve järgi. · Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika hea ja halb asuvad väljaspool teooriadi. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. · Vooruseetika keskmes on inimese iseloom. Ei küsi mida ma peaksin tegema vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Moraal koosneb sellistest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad on peaaegu kõigil hea olla. Moraalireeglid: · Kehtestatud seadustena (nt tapmiskeeld) · Mitteformaalsed moraalireeglid (ei tohi valetada) nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega Moraalinormide täitmist tagatakse: · Väliste sanktsioonidega (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) · Sisemiste sanktsioonidega (häbi, süütunne)
internetieetika). Põhilised eetikateooriad 1. Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. 2. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. 3. Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Mis on MORAALI OTSTARVE? · Hoida ühiskonda koost lagunemast. · Leevendada inimkannatusi. · Soodustada inimõitsengut. · Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult. · Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ilma moraalita ei saa me neid hüvesid edendada. "Ükski inimene ei ole saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast; kui
Väärtused ja neist tulenevad põhimõtted operatsionaliseeritakse printsiipideks: Faktide ja arvamuse lahusus. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Õiglane kajastus. Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. 4 Teooriaid, mis rõhutavad tegude olemust, nimetatakse deontoloogilisteks (kreekakeelsest sõnast „kohustus“). Nende teooriate järgi on teod oma olemuselt kas õiged või väärad ning inimesed on kohustatud käituma moraalselt õigesti. Tegude õigsuse või vääruse aluseks teatud jooned tegudes endis. Näiteks sellistes tegudes nagu tõerääkimine ja lubaduste pidamine on midagi õiget isegi siis, kui need võivad kaasa tuua teatud kahju; tegudes
moraaliprintsiipe. (Siin eeldatakse, et moraaliprintsiibid saavad oma kehtivuse kultuuri heakskiidust). Eetilist relativismi võidakse põhjendada ka sellega, et pole olemas objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele igal ajal ja igal pool, kuna kõik standardid on sõltuvad väärtustest, väärtused aga erinevad kultuuriti. Emotivism teooria, mis väidab, et moraalne otsustusvõime ei ole midagi muud kui inimesepoolne teiste inimeste tegude heakskiitmise või halvakspanu tunne, mõnikord nimetatud ka "väärtuste päh-hurraa teooria". Empirism teadmiste teooria, mille kohaselt kõik teadmised põhinevad kogemusel - täpsemalt kaemusel, teaduslikul vaatlusel ja katsetel. Epikuurlus filosoofia suund, mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimiseerimise, seda läbi enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism) Etikett/ ühiskondlik moraal
Eetika kategooriad: · Hea · Halb · Ausus · Õigus · Õiglus · Vabadus · Kohustus 1.3 Eetika põhiprintsiibid Tänapäeval eksisteerivaid eetikateooriaid võib liigitada kahe lähenemisviisi vahel: · teleoloogiline (konsekventsiaalne tulemust arvestav); · deontoloogiline ( nonkonsekventsiaalne). 1)TELEOLOOGILISED PRINTSIIBID Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Egoism 4 on standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita. Egoismist võib
valdkond, mis mõtestab konkreetsete moraalinähtuste esinemist, käsitleb valikutegemist hea ja halva vahel üldteoreetiline tasand, praktiline filosoofia. Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimustena püstitas Sokrates (469 399 eKr). Praktiline filosoofia (eetikateooria) algab Aristotelesest (384 322 eKr). Praktiline filosoofia · tegeleb küsimustega, mis kerkivad esile igapäevases elus; · ei jaga tegutsemisretsepte vaid selgitab mõisteid ja argumenteerib; · mõtestab küsimusi: mis on hea elu? mis on hüve ja pahe? mis on õnn? mis on õiglus? mis on südametunnistus? mis on kohus? mis on vabadus? mis motiveerib inimest moraalselt käituma? missugused moraalsed õigused peavad olema kõigile tagatud? Moraalifilosoofia suurkujud on Aristoteles (384 322 eKr) ja I. Kant (1724 1804)
hooletusse. Ta ei tohi sinu vastu kasutada alandavaid kasvatusabinõusid. Tähendab, sinu kehaline karistamine ja solvamine ei ole lubatud. Hariduse andmisel on vanematel kohustus arvestada eelkõige sinu võimeid ja kalduvusi. Oskamatuse korral peab ta küsima abi õpetajalt või teiselt asjatundlikult inimeselt. Vanemal on õigus määrata ja otsustada, kellega sa suhelda tohid. Vanemal on õigus ja kohustus hoolitseda sinu vara ja raha eest ning sind esindada (http://lasteombudsman.ee/et/laps/lapsevanema-oigused-ja-kohustused). Veel on igal vanemal õigus esindada oma last. Ta võib teha lapse eest otsuseid. Seaduslikult on vaja erinevate tehingute ja riiklike otsuste langetamisel ennem 18- aastaseks saamist vanema nõusolekut ja kohalolekut. Kõigi nende otsuste ja kohustuste taustal ei maksa siiski unustada, et nii lastel kui vanematel on vajalik üksteist austada
Vabadus eeldab ka vastutust Tänapäeval on inimestel rohkem vabadust kui varem. Meil on olemas näiteks valikuvabadus ja sõnavabadus, kuid vabadusega kaasnevad kohustused ja vastutused meie valikute ees. Kõige rohkem ootavad seda aga noored, et alustada oma elu ja elada niiviisi, nagu tahetakse. Kuna inimeste elu on muutunud kergemaks unustatakse oma tegude eest vastutada ja süüdistatakse enda asemel kedagi teist. Paljud alaealised ootavad aega, mil nad saavad täisealiseks, et alustada oma elu ja olla vabad. Nende jaoks tähendab see seda, et nad saavad teha, mida varem seadus ei lubanud. Täisealiseks saades on lubatud neil näiteks alkoholi tarbida ja suitsetada. 21. eluaastast on aga lubatud kasiinodesse minna ning raha peale mängida. See võib tunduda lõbus ja tore, kuid nad peavad oma tegude eest
mis oleks nende vajadustega kooskõlas ja mis samuti sarnaneks puudeta inimese elu. Kuid siiski vaimupuue ainult piirab inimese tegutsemisvõimalusi osaliselt. Ega vaimupuue ei näita kogu arukuse puudumist, vaid hoopis teatud tüüpi intelligentsuse piiratust. Intelligentsus on see, mis lubab meil edukalt kohaneda olukordades. Vaimupuudeid võib liigitada kolme rühma. Esiteks-praktiline intelligentsus, mis näitab võimet hoolitseda enda eest ja enesega igapäevaselt toime tulla. Teiseks-sotsiaalne intelligentsus, mis näitab võimet mõista sotsiaalseid ootusi ja analüüsida nende põhjal, kuidas olukordades toime tulla, just sotsiaalsetes olukordades. Kolmandaks-üldintelligentsus on hoopis seotud õpivõimega ja samuti ka akadeemilise võimekusega. Vaimupuude tekkel on palju põhjusi ja neist räägin lähemalt oma referaadis, mille valisin kodusekstööks. 1. LAPSE SÜND
Et olla alati ise ja sama, peab tegutsema, ikka kindel olema seisukohas, mida tahad käsitleda, seda kindlalt haarama ja kõrvalekaldumata jälgima. Mis tuleks teha, et kujundada õigesti inimest? Takistada, et midagi ei tehta. Kasvatus on vaid niipalju kasulik, kui saatus lepib meie jaoks vanemate kutsega; igal teisel juhul on ta kasvandikule kahjulik eelarvamuste kaudu, mis temale külge on poogitud. Enne kui vanemad tahavad teda millekski kujundada, kutsub loodus teda inimeseks. Hea kasvatus ei koosne mitte eeskirjadest, vaid harjutustest. Mitte see inimene pole palju elanud, kes palju aastaid elanud, vaid see, kes elus kõige rohkem tundmusi läbi elanud. Kogu meie tarkus koosneb orjalikest eelarvamustest. Kõik meie harjumused on ainult alandus, piinamine ja sund. Kultuuriinimene sünnib, elab ja sureb orjuses. Millist teed näitab loodus lapse kasvatamisel? Loodus harjutab alaliselt ja vahetpidamata lapsi; ta karastab nende keha mitmesuguste
muretseda eluaseme pärast. Selle peavad tagama vanemad. Nemad vastutavad lapse arengu ja heaolu eest. Vanemad on ka need, kes õpetavad lapsele vastutustunnet. Mida vanemaks saab laps, seda rohkem on tal võimalusi valida. Laps saab valida, mis trenni ta tegema hakkab ja millist pilli ta tahab mängida, kes on tema sõbrad, mis mängu ta tahab mängida. Enamus lapsi tahab mingis vanuses endale kodulooma. See on valik, millega kaasneb ka vastutus. Koduloom ei saa enda eest hoolitseda, ta ei saa süüa kätte ning enda järel koristada. Laps peab olema valmis suureks vastutuseks looma elu ja heaolu eest. Mõned õigused on seotud inimese vanuse ja hariduse kasvuga. Auto juhtimise õiguse saab 18 aastaselt peale kursuste läbimist. Eeldatakse, et 18 aastane inimene on täskasvanu ja suudab vastutada oma tegude eest. Õppida tuleb auto juhtimist aga selleks, et tagada ohutu liiklemine tänaval
lojaalsus ja ausus) vajadus panna paika reeglid, millest antud elukutse esindaja saaks lähtuda. Avalikkuse teavitamiseks, et saavutada usaldust. 5. Miks on moraali vaja? Mõni olukord, kus moraal ei toimi? Meil on vaja moraali, moraalireegleid, mis juhiksid meie tegusid nii,et meie tee muutuks valgemaks, et saaks ära hoida ja vähendada kannatust, parandada inimeste heaolu, lahendada huvikonflikte selgelt õiglaste reeglite alusel nind omistada tegude eest vastutust, nii et saame inimesi kiita, laita, tasustada ja karistada vastavalt sellele, kuidas nende teod peegeldavad moraaliprintsiipe. Moraal hoiab meie ühiskonda koostlagunemast. Leevendab inimkannatusi. Soodustab inimõitsengut, aitab lahendada konflikte õiglastelt ja mõistlikult. Moraali abil same jagada kiitust, laitust, tasu ja karistust. Moraali eesmärk on kujundada õnnelike ja vooruslikke inimesi, seda laadi inimesei, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi.
Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2014 Mis on vastutus? Kas see on kohustus kellegi või millegi ees, vajadus tagada millegi ladus toimimine või kohustus enda või kellegi teise tegevuse tagajärgedest aru anda? Kas see on isiklik, kollektiivne, sotsiaalne või juriidiline vastutus või on tegu vastutusega oma tegude, sõnade ja valikute eest? Vastutus on tagajärgede kandmine oma tegude või tegemata jätmiste eest. Vastutuse võtmine või andmine tähendab teadmist, et tegevust hinnatakse ja hinnangu tulemusel on moraalsed või materiaalsed tagajärjed (hüved, positsioon) inimesele või organisatsioonile, mida inimene esindab. (Vikipeedia) See, kes ei võta endale mingit vastutust, võib tunda end väga sõltumatuna: ,,Mina ei pea mitte midagi tegema. Ma olen vaba
1 EETIKA – ÕIGE VÕI VÄÄR Eetikasse puutuvaid küsimusi Mille alusel väidetakse, et varastada või valetada ei tohi? Miks ei tohi? Mille alusel väidetakse, et täiskasvanud inimene peab arvestama oma tegude tagajärgedega ja nende eest vastutama? Kas teise inimese tapmine on alati halb ja õigustamatu? Enesetapp, abort, eutanaasia, surmanuhtlus. Kuidas ratsionaalselt põhjendada, et need tegevused on moraalselt lubamatud või vastupidi - lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii
Sotsiaalpoliitiline filosoofia eksami kordamisküsimused Jonathan Wolffi ,,Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse" alusel vastused Sissejuhatus 1. Millised on poliitikafilosoofia küsimused? Laias laastus on neid kaks: ,,kes mida saab?" ja ,,kes selle üle otsustab?" Esimene seotud materiaalsete hüvede ning õiguste ja vabaduse jaotamisega (mille alusel peaks kellelegi midagi kuuluma/õigused ja kohustused olema). Teine seotud poliitilise võimu jaotamisega. Kellel peaks olema võim teisi käskida ja allutada neid karistusele. 2. Kas poliitikafilosoofia on normatiivne või deskriptiivne distsipliin? Selgitage! On mõlemat. Normatiivse poole pealt üritatakse teha selgeks ideaalseid reegleid või mõõdupuid. Deskriptiivse külje pealt tahetakse selgeks teha, et kuidas asjad peaksid olema: mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne. Loodusseisund 1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus? Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa me ei saa lihtsalt riiki tü
tekitatakse isikule õigusi, kohustusi või vastutust. Õigusakt pädeva riigiorgani või omavalitsus organi tahteavaldus, millega nad tahavad kindlaks määrata, et isikud käituksid teatud olukorras nii nagu õigusaktis on nad kirja pannud. Säte õigusakti teksti väiksem ühik, milles avaldub terviklik mõte. Sätteks võib olla paragrahv, lõige või punkt. ÕIGUSAKT KUI KA SÄTE ON SEADUSANDJA TAHTE AVALDUS Õigusnormi struktuur: Eeldused asjaolude või tegude abstraktsed kirjeldused, mille esinemise korral võib või peab õigusnormist tulenevaid tagajärgi kohaldama. Võivad olla üksikasjalikud kirjeldused kui ka üldised. Vastavad lausele ,, Kui juhtub nii, siis juhtub see. ,, Tagajärjed õigusnormi tagajärg on kohustus, keeld, vastutus või mingi muu õiguslik tagajärg. Näiteks ametiasutuses kellegi ametilt taandamine. Tagajärge rakendatakse, kui õigusnormis kirjeldatud sündmused/tegevused leiavad aset.
Ka on tõsi, et enamik noori abiellujaid ei tunne sügavamalt ei iseennast ega ka oma partnerit. Nad alles kasvavad ja arenevad, kujunevad. Kuid see ongi määratud nõnda olema, sest vaid kujunev isiksus on võimeline oma partneriga täiuslikku kooskõla saavutama. Kuid meie küsimus on siiski laiem: Kas me oleme usaldatavad? Kas me peame oma sõna? Kas meie sõnad tähendavad meile midagi? Kas me aktsepteerime oma kohustusi ja kanname oma koormaid? Ühiskond, mille liikmed ei võta oma tegude ja nende tagajärgede eest mingit vastutust, variseb kokku. Kuid vastutus pole popp, pole In. Siinkohal saab vaid kaasa tunda nendele, kelle enesehinnang sõltub vaid teiste arvamusest ja kel pole niigi palju oma identiteeti, et teistest mingilgi määral erineda. On aeg, et eesti mehed hakkaksid oma hinges infantiilsusest välja kasvama ja päris meesteks saama. Meesteks, kelle sõna on kindel, kes vastutavad ja pühenduvad. Meesteks, kes teavad mida nad
Neid lapsi on ka keerukas uurida. (Neare, 2009) Kergema ja mõõduka alaarenguga lastel puudub huvi ümbritseva vastu ja nad on aeglaste teadmiste omandamisega. Neil puudub ka järjekindlus, domineerib enesekontrolli nõrkus. Mõningal määral suudavad eristada esemete erinevaid tunnuseid, kuid ei suuda mõista nende vahelisi seoseid, raske on tervikut tajuda ning võrrelda teatud tunnuste järgi. Need lapsed ei mõista sageli tegude tagajärgi ja võivad ettearvamatult käituda. (Häidkind & Kuusk, 2008) Raske vaimupuudega laste seas on neid, kes suure hilinemisega on õppinud istuma ja ka neid, kes vaevu suudavad end liigutada ja liikumist valitseda. Neil on kahjustunud peenmotoorika, kõnemotoorika ja puudub oskus teha vajalikke liigutusi, et saada hakkama eneseteenindusega. Samas oleneb eneseteeninduse oskuste areng otseselt liikumisvõimest ja kõne mõistmisest. Selliste laste arengusuund
Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on vastuolus lapse huvidega. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Vanem on kohustatud last ülal pidama, hoolimata sellest, kas vanem on vanemliku vastutuse kandja või mitte. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest - seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. See säte puudutab nii perekonna seesmist kaitset kui ka laste kaitset, kui vanemad ei hoolitse nende eest, või kohtlevad neid halvasti. Samuti peab seadus kaitsma ka vanemaid. Lastekaitse on antud linna- ja vallavalitsuse pädevusse. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekonnaelu puutumatust võib riivata lapse äravõtmine vanemalt, samuti vanema õiguste äravõtmine
on seisukohta väites, et liikumine ja muutumine toimub näivas maailmas ehk meeltega tajutavas maailmas, tõeliselt pole seda aga olemas. Zenon (490-430 e.Kr) töötas välja rea apooriaid ehk mõtteraskusi, millega püüsid tõestada, et liikumist ei toimu. Nt ,,Nool": Ükskõik kuskohas lendav nool ka ei asuks, asub ta alati mingis punktis. Kui nool on mingis punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on olla mingis punktis ja samal ajal ka liikuda. Järeldus: nool ei liigu. 0. Füüsikud (V saj.) Herakleitos (535-475 e.Kr) tema iseloomlikuks jooneks on ettekujutus maailmast, kus toimub pidev liikumine ja muutumine. Väljendas seda aformismiga: ,,Samasse jõkke ei saa astuda 2 korda". Seda lühendatakse ütlusega KÕIK VOOLAB. Kui peame silmas inimest, siis ,,oleme ja ei ole". Teiseks iseloomulikuks jooneks on mõte, et maailm on üleüldine võitlus, võib imetleda tema oskust
Eksam: Heaoluriigi Mudelid 1. LOENG 1. Mida tähendab Max Weberi arvates ideaaltüüp ja kuidas me saame seda rakendada heaoluriigi mudeli käsitlemisel? Max Weber ideaaltüübist: · Lihtsustatud ettekujutus tegelikkusest · Ratsionaalse mõttetöö tulemus Võibki erineda reaalsusest!!! · Ei ole empiiriline · Sotsiaalteadlaste tööriist · Süstematiseerib meie teadmisi Tasakaal, vastuolu puudus Seosed on tähtsad ning huvitavad · Ei ole eesmärk per se · Reaalselt pole olemas 2. LOENG 2. Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus? Spicker: Heaolu on seotud vajadustega- probleem, nõuad ja lahendad; soov vs vajadus. Vajadus on seotud eluks vajalikuga, vajadus on konstrueeritud, vajaduse puhul on oluline väljendusoskus, soov on teadvustatud, kuid pole eluliselt vajalik. Bradshaw: väljendatud vajadus(väljendus oluline), komparatiivne vajadus, tunnetatud vajadus, normatiivne vajadus(ühiskond kehtestab, ellujäämisek
· saadakse jääkide kahjutustamisel uus toode ja sellega majanduslik efekt, mis kahjutustamiskulud ära tasandab · Kas me peaksime tunnustama tulevaste põlvede õigust elule? · Kas rikkamatel riikidel on keskkonnakaitsel suuremad kohustused võrreldes vaestega? Püütakse · keelata jäätmete vedu ja paigutamist teiste maade territooriumidele, · takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele on vähem ranged, · keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete, ravimite jms müüki vaestele riikidele · Kas loomadel on õigusi? · Homotsentristlik suhtumine kogu ümbritseva keskkonna mõtteks peetakse inimeksistentsi · Biotsentristlik suhtumine looduse eksisteerimisel on oma mõte, hoolimata sellest, kas inimene on või ei ole. Probleemid · Testimine loomade abil
· Inimesed võivad soovida seda, mis ei ole nende huvides. S.t eeldus 2 on väär. · Egoism ja altruism on eristus soovide (motiivi) sisu alusel. Altruism: soov aidata teisi. Pelgalt fakt, et inimene toimib oma soovi järgi, täpsustamata selle soovi sisu, ei võimalda öelda, et ta toimib omahuvist lähtudes. Oodatava hüve argument psühh. egoismi poolt · Ükskõik, mida inimene ka ei tee, ootab ta tulemuseks midagi head. · Kui inimene ootab oma tegude tulemusena midagi head, siis on tema eesmärgiks omahuvi edendamine. · Ükskõik, mida inimene ka ei tee, on tema eesmärgiks üksnes omahuvi edendada. Argumendi probleemid · Aetakse segamini teo eesmärk (motiiv) ja tagajärg. · Tõsiasi, et tegu toob kaasa rahuldustunde, ei tähenda, et selle eesmärgiks oligi rahuldustunde saavutamine. · Hedonismi paradoks: heateost tuntakse rahulolu üksnes siis, kui eesmärgiks ei olnud
(lk 12) Voibolla saame sellest tabamatust absurditundest aimu, kui vordleme tema avaldusi erinevate, kuid sugulaslikes maailmades, ja nimelt aru, elukunsti ja kunsti maailmas. Alguses on absurdi atmosfaar, lopuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eriparast valgust ja naitab tema eesoigustatud ja halastuseta nagu, mida teisiti pole voimalik ara tunda. Absurdi maailm ammutab oma ulevuse just sellest madalast sunniparast suurte tegude ja suurte motete algus on naeruvaarselt tuhine suurteosed sunnivad sageli tanavanurgal voi restorani fuajees. Absurdi aluseks on lihtne rahutus. Ajale vastuhakk on absurd. Tulpimus rutiinist ja igavusest on absurdsustunnet tekitav. Maailma tihkus ja voorus on absurd. Inimese ebainimlikkus on absurd. Ma jaan alati iseendale vooraks. Maailm on absurdne. Maailm kui niisugune ei ole moistusparane, see on koik, mida voib tema kohta oelda. Absurd
See on teoreetiline abstraktsioon ehk püüe luua täiuslik olukord. Tavaolukorras ei saa ennast ühiskonnast välja tõsta, sest me peame suhtestuma ühiskonnaga. Isegi eraldi, indiviidina me suhtestume ühiskonnaga. Seega ei saa olla erak, kui pole olemas kedagi või midagi, mille või kelle suhtes erak olla. Eetika moraal Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga tegutsedes püüelda heaolu poole. See aitab kogu ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Samas on erinevad ühiskonnad selles küsimuses erimeeled. Thomas Hobbes'i teooria Thomas Hobbes iseloomustab oma teoses loodusseisundit. See tähendab, et inimene sünnib maailma ja tal puuduvad normid, moraal, igasugune eetka, riiklikud struktuurid seega on ta tõeline looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikide vastu. Loodusseisundi ainsaks tungiks on ellu jääda
vastutustunne? Kuidas panna see sõnadesse nii, et me sellest aru saaks? Sellest me ju rääkima tulimegi. Eesti keeles on ilus sõna "vastutustunne".See tähendab, et vastutusel on oma subjektiivne pool, see on tunde küsimus. Psühholoogid ütlevad, et inimese üks probleeme on võimetus kogeda ehedaid ja sügavaid tundeid. Vastutustunne pole emotsioon selle sõna psühholoogilises tähenduses. Vastutustunne seisneb oma kohustuste heas kvaliteetses täitmises ja vastutuses oma tegude, tunnete ja sõnade eest. Vastutustunne üldmõistes ongi kellegi või millegi eest vastutamine ehk arusaam oma kohuse täitmisest. Seega tähendab vastutus moraalselt ja mõistuspärast kohusetunnet teiste eest, teiseks aruandmise kohustust teistele ning kolmandaks võimet kanda enda põhjustatud tegude tagajärgi. Mõelge selle peale, mille eest teie vastutate? Milline vastutus on teil maailma ees? Teiste inimeste ees? Inimesed vastutavad paljude asjade eest, kuid alustama peame
inimene hakkab kõigepealt olema selline, millisena ta end ise visandab. Mitte selline, nagu ta tahaks olla. Tahtmist me mõistame tavaliselt teadliku otsusena, mis enamasti leiab meis aset pärast seda, kui me oleme endast teinud selle, mis me oleme. o Inimene pole muud, kui iseenda visand, kes eksisteerib vaid sel määral, kuivõrd ta end teostab. Seega pole ta midagi muud, kui oma tegude summa, ei midagi muud, kui ta elu. Igal visandil, ükskõik kui individuaalne see ka oleks, on universaalne väärtus · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? o Me mõistame ekstensialismi all õpetust, mis möönab inimelu võimalikkust ja deklareerib, et igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. o Eksistentsialism on eelkõige subjektiivne filosoofia, see tähendab: 1
-USA= Business ethics -Saksamaal= käsitletakse, kui ettevõtluseetikat, mis kajastab ainult ettevõttesiseseid eetilisi probleeme. -UK’s = jaguneb kaheks: narrow business ethcis ehk kitsas ärieetika ja broad business ethics ehk lai ärieetika. 2. Eetika printsiibid ja kategooriad Teleoloogilised printsiibid Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Selle alla kuuluvad: Egoism- On standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita.
,,Aeg ja inimene" Meie elus võib juhtuda situatsioone, kus me ei oska ajaga midagi peale hakata minevikus elada tähendab seda, et aeg justkui peatuks, tulevikus elada tundub, et aeg möödub liiga kiiresti ning ainult hetkes elada tundub hoopis nagu me ei vastutaks oma tegude eest. Mis siis oleks inimeste jaoks kõige õigem, et aega väärtuslikult kulutada? Aeg ei ole lihtsalt üks kella tiksumine, vaid selles peitub meie endi kogemused elust. Läbi kogemuste me muutumegi ja seda ei oleks ilma minevikuta. Mis juhtub aga siis, kui jääme kinni minevikku? Aeg peatub. Mitte kell ei lõpeta tiksumist, vaid me ei saa edasi minna, kui pole lasknud lahti oma süümepiinadest või vihast. Minu jaoks on elus kõik mööduv ja kaov
Võib-olla moraalis ei olegi üheselt Puudub üldreegel sellistes olukordades kehtivaid tõdesid? otsuste tegemiseks. Näide. Sartre'i õpilane II Maailmasõja Kui otsus tehakse, siis see ei tähenda, et ajal. Kas jääda koju ja hoolitseda ema ka kõik teised peaksid just nii tegema. eest või olla patrioot ja minna sõtta? Seega isegi õige tegu ei anna veel juhist edaspidi õigete tegude tegemiseks. Nii jääb iga moraaliotsuse tegemine
tasakaalukuse jms foonil. Haridusel ei ole eesmärke. Eesmärgid on inimestel, kes loovad haritud inimeseks kujunemise eeldusi ja korraldavad haridussüsteemi funktsioneerimise, muutumise ja arengu eeldusi (õiguslikke, majanduslikke, administratiivseid, teaduslik-teoreetilisi, metodoloogilisi, metoodilisi ja organisatsioonilisi jt aluseid) ja küllap ka nendel inimestel, kes tahaksid kujuneda haritud inimeseks ja säilida haritud inimestena hoolimata sellest, et kõik ümberringi üha kiiremini muutub. Seega tuleks tõesti ükskord ometi tõdeda, et täiskasvanute õpe on vähemalt sama tähtis kui laste õpe. Praegu on Eestis täiskasvanute õppe korraldus ja sellele osutatav tähelepanu pehmelt öeldes naeruväärne. Veneaegse paradigma, (üli-)koolikeskse mõtlemisviisi ja samade võtmeisikute võimu jätkumise korral on olukorra normaliseerumist raske uskuda. Elukestev õpe (NB! mitte haridus
annaabi.ee 
