Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kohus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kohtumenetlus, ülimuslikkus, osapoolel, hageja, kostja, kohtunik, inimõigustest, lubada, ohjeldamine, viibides, noorel, ausa, võimust, alluvad, karistada, võrdväärne, erapooletus, tsiviilasi, kohtuasi, abielulahutus, lapsendamine, üürilepingu, lõpetamine, hagi, vastaspool, kostma, pretensioonile, öeldud, kummal, niimoodi, kriminaalmenetluseAlkoholi ebaseaduslik tootmine). Riigi ja kodaniku vahelisi konflikte lahendab halduskohus. Vabadus on üks peamisi inimõigusi, seepärast sätestab põhiseadus, millistel tingimustel on õigus võtta inimestelt vabadus. Samuti määratakse kindlaks vahistamise protseduur ja vahistatu õigused. 2) Kohtumõistmises osalejad: - kohtunik (õiguse mõistja) Kohtukohase protsessi põhimõtted KOHTUEELSES staadiumis - advokaat (kaitsja) - prokurör (süüdistaja) · Kodu ja isiku puutumatus - kaasistuja (valitakse linna/valla volikogu poolt viieks aastaks) · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta.
Demokraatia on tugev kodanikud kasutavad oma õigusi ja tunnevad kohustust neid kaitsta. Kodanikualgatus isikliku initsiatiivi ülesnäitamine. Seaduspärane kohtuprotsess kohus peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklike juriidilisi kohustusi. Seaduse ülimuslikkus menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadustele. Tsiviilasi mõlemal osapoolel on võrdsed õigused, kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. (abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine, võlgade tagastamine) Kriminaalmenetlus selle käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. (kohtueelne staadium materjalide kogumine; kohtumenetlus)
2. õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele 3. õigus inimväärsele elatustasemele 4. õigus sotsiaalsele kindlustatusele 5. õigus tervise kaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuuri vallas: 1. õigus haridusele ja kultuurile 2. õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele 3. õigus teabele 1. Inimõiguste eripärad võrreldes teiste õigusliikidega : · inimõigustest kinni pidamiseks vajalikud tingimused peab looma riik ja valitsus · inimõigused on kujunenud rahvusvaheliselt 2. Inimõigused tõusid päevakorda peale 2. maailmasõda: · Saksamaa ja tema liitlaste purustamine oli loonud tingimused demokraatia võidulepääsuks · globaalsed purustused ja hukkunute arv näitasid, et inimelu pole kaitstud 3. Inimõiguste mõiste võttis kasutusele ÜRO 1945. aastal, et vältida ulatuslikke konfliktide teket 4
3.1 Erakond- kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga registreeritud organisatsioon. Ül : osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid- peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. SDE,Keskerakond,ERL Parempoolsed parteid- esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve Reformierakond, IRL Tsentripartei- mõnes küsimuses kalduvad vasakpoolsusse ja mõnes küsimuses parempoolsusse. Nt: Rohelised Ametiühing- mingi kutseala teenistujate/tööliste organisatsioon, mille eesmärk on töötajale SOT- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Sotsiaaldialoog- regulaarsed läbirääkimised valitsuse,ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö- ning palgatingimuste üle 3.2 Kodanikuosalus- inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Kodanikuühendus- kodanikuosaluse raames kujunenud ORG , millel on püsivam juriidiline vorm. MTÜ- kod
Vasakpoolsed erakonnad sotsiaalne õiglus ja võrdsus, põhivastutus kodanike elujärje eest peab olema riigil. [ Sots.dem. erakond, Keskerakond ] Parempidised erakonnad igaüks peab ise vastutama oma käekäigu eest, inimest peab suunama ja innustama töötama, kaitsevad rikkamate ja jõukamate huve.[ Reformierakond, IRL] Tsentristlikud erakonnad [ Eestimaa Rohelised, Rahvaliit ] ÕIGUSKAITSE & KOHUS Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on : 1) Kehtib seaduste ülimuslikkus. 2) Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine. 3) Kohtu erapooletus. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis on : 1) Kodu ja isiku puutumatus. 2) Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta. 3) Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (habeas corpus). 4) Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel on : 1) Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi.
Näiteks kodanikualgatused. 3.3 Õiguskaitse ja kohus. 1. Milline on õigussüsteemi peamine eesmärk tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas? Piirata vägivalla ja kuritegevuse lokkamist. 2. Millised on õiglase kohtupidamise põhimõtted? Kohus peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvas võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Kehtib seaduse ülimuslikkus. 3. Selgita: kohtumenetlus protseduurireeglid, mille järgi toimub asja arutamine kohtus. tsiviilasi on elanike erajuhtum kohtus, näiteks abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlgade tagastamine/tasumine. Tsiviilasja puhul otsustatakse osapoolte poolt esitatud materjalide põhjal. hagi kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks.
Loomiseks on vaja vähemalt 2 liiget ja põhikirja.Seltsingut ei registreerita.Tuntum Eesti sihtasutus-Avatud Eesti Fond.Korteriühistu on näide demokraatlikust valitsemisest igapäevaelu tasandil.Protestiavaldus on kodanikuühenduse huvide väljendamisviis(miiting,demostratsioon)on seaduslik.Demokraatia on tugev, kui kodanikud oma õigusi kasutavad ja tunnevad kohustust neid kaitsta.Seega eeldab demokraatia ka kodanikualgatust, isiklikku initsiatiivi ülesnäitamist. Ükski riik ei saa lubada vägivalla lokkamist. Igal inimesel on õigus oma huvide kaitseks pöörduda kohtusse, ka välisriigis.Kohus on sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust.Korrakohases kohtus kehtib seaduse ülemlikkus.ST:kõik osapooled on võrdsed seaduse ees.Tsiviilasi-inimeste vaheline.Kriminaalasi-seaduse rikkumine.Hageja-süüdistaja.Advokaat/Kostja- kaitsja.Kohtunik teeb kohtuotsuse kirjalikult.Vabad istungid on, mõlemad osapooled on võrdsed.Kinniseks kuulutatakse vaid harva noorsoojuhtumid
astme kohtus; on samas kriminaalasjas olnud eeluurimiskohtunik ja teinud kohtumääruse; on varem samas kriminaalasjas osalenud muu subjektina; on olnud süüdistatava, kannatanu või tsiviilkostja lähedane). Kui taanduse taotlus esitatakse kohtuistungil, siis vaatab selle läbi kohtukoosseis ja teeb selle kohta määruse, kas rahuldada või mitte. Kui kohtukoosseisu kohta on esitatud taandus: *ainuisikulise kohtukoosseisu vaatab läbi kohtunik ise ja teeb enda kohta määruse, kas taandus rahuldada või mitte; *kui taandus tehakse kollegiaalse kohtukoosseisu vastu, siis vaatab taandusavalduse läbi kohtunik, kelle kohta taandust ei tehtud. Kui taanduse kohta tehtud otsus kaevatakse edasi, siis järgmise astme kohus vaatab kõigepealt läbi taanduse põhjenduse. Kui otsus on põhjendatud, siis saadab määruse esimesesse astmesse tagasi, aga kui ei ole põhjendatud, siis vaatab taandusavalduse uuesti läbi. 1.4. Kaitseõigus, kaitsja
mille järgi peab kohus olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust , arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat infot ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklike juriidilisi kohustusi. Kehtib seaduse ülimuslikkusõiguskohtu põhimõte, mille kohaselt peab juhinduma vaid seadusest. Kohtumenetlus protseduurireeglid, mille järgi toimub asja arutamine kohtus. Tsiviilasjad on kohtuasjad, kus mõlemal osapoolel on võrdsed õigused ja kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. ( nt : abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine , üürilepingu lõpetamine) Hagi kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Hageja hagi esitaja Kostja isik / asutus , kelle vastu on esitatud kohtusse hagi. Kriminaalmenetluse käigus kogutakse tõendeid , et välja selgitada, kas
10-st 8 seminari on kohustuslikud. Eksam: 30 valikvastustega küsimust, 1 vabateksivastusega kaasusülesanne, avatud paberkandjal materjalid. Riigiteatajas kohtupraktika kokkuvõtted. 95% kokkuvõtetest on kasulik. Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole.
Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat. saanud 24-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami. (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2) § 99. Kohtuniku ametist vabastamine (4) Maa- ja linnakohtu ning ringkonnakohtu kohtunik saab olla isik, (1) Kohtunik vabastatakse ametist: kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 25-aastaseks ja sooritanud 1) kohtuniku enda soovil; kohtunikueksami. 2) kui kohtunik on saanud 68-aastaseks; (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2;
(3) Halduskohtunik saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 24-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami. § 99. Kohtuniku ametist vabastamine (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2) (1) Kohtunik vabastatakse ametist: (4) Maa- ja linnakohtu ning ringkonnakohtu kohtunik saab olla isik, 1) kohtuniku enda soovil; kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 25-aastaseks ja sooritanud 2) kui kohtunik on saanud 68-aastaseks; kohtunikueksami.
Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). 4. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu põhimõte,menetluse ausus, riigikeele nõue, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, menetlusökonoomia. 5. Kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kui
§ 2 sätestab: ,,Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasjas õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega." Tsiviilasja õiget lahendamine saab toimuda vaid läbi võistlevuse ja uurimisprintsiibi, mida käsitlen eraldi. Mõistlik aeg Mõistlik aeg on mitmetasandiline avatud mõiste. Kõik menetlustoimingud peavad toimuma mõistliku aja jooksul, kusjuures eeldada tuleks, et seaduses sätestatud tähtajad on mõistlikud tähtajad, ning kogu kohtumenetlus tervikuna peab toimuma mõistliku aja jooksul. Õigus kohtuasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole põhiseaduses sõnaselgelt väljendatud, küll võib tuletada selle õiguse põhiseaduse §-dest 13 ja 14. Mõistlik aeg on eraõiguses laialdaselt kasutatav nn sisustamata õigusmõiste. Tsiviilkohtumenetluses ei ole samuti sätestatud mõistliku aega mingi kindla ajavahemikuna. Inimõiguste kohus on menetluse mõistlikkuse hindamiseks paika pannud järgmised kriteeriumid:
iseenda jaoks hea kaitsja. Professionaalne kaitsja orienteerub menetluse küsimustes paremini ja isegi kui kaitstav ise peaks olema sellel alal asjatundja siis kõrvalseisjal on ikkagi parem situatsiooni objektiivselt hinnata ja teha optimaalseid otsuseid. Milleks siis tunnistada õigust kaitsta ennast ise? Seda õigust tunnistatakse selleks, et juhul kui isikul on välja kujunenud kindel veendumus, et ta tahab ennast ise kaitsta, siis kui seda talle mitte lubada, on tal pärast raske menetluse resultaadiga leppida, talle jääb ikka arvamus, et kui tal oleks olnud võimalik ennast ise kaitsta oleks tulemus olnud talle soodsam. 9) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip - Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud
Osalised peame teadma, kelle kohta see mentelus käib. Selleks et krm toimiks, me peame leidma õigeid inimesi (kes on süüdi) Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole.
Professionaalne kaitsja orienteerub menetluse küsimustes paremini ja isegi kui kaitstav ise peaks olema sellel alal asjatundja siis kõrvalseisjal on ikkagi parem situatsiooni objektiivselt hinnata ja teha optimaalseid otsuseid. Milleks siis tunnistada õigust kaitsta ennast ise? Seda õigust tunnistatakse selleks, et juhul kui isikul on välja kujunenud kindel veendumus, et ta tahab ennast ise kaitsta, siis kui seda talle mitte lubada, on tal pärast raske menetluse resultaadiga leppida, talle jääb ikka arvamus, et kui tal oleks olnud võimalik ennast ise kaitsta oleks tulemus olnud talle soodsam. 9) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip - Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud
31) Maavalitsuse peamised ülesanded: a. Korralda ja koordineerida riiklikku haldust b. Käsutada riigivara c. Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust d. Planeerida regiooni arengut 32) Eesti kohtusüsteemi astmed: a. I aste: linna-, maa- ja halduskohtud b. II aste: ringkonnakohtud c. III aste: Riigikohus 33) Mõisted a. Õiguskantsler ametiisik, kes jälgib riigiasutuste poolt välja antud õigusaktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega b. Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist c. Advokaat jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus d. Prokurör jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine e. Kohtukaasistuja kohtuniku abiline kriminaalasjade lahendamisel, kes on ametisse nimetatud 5 aastaks selle linna või valla volikogu poolt, kus kohus asub f. Ombudsman usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte
Kontrollida kas töötaja saab oma tööga hakkama. Katseaeg läheb tööstaazi sisse. Tööleping alaealistega 1. kuni 6 aastaseni töötegemine lubamatu 2. 7-12 lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti- ja spordialal. 3. 13-14 lubatud teha tööd, mis ei nõua pingutust. Lapsevanem + tööinspektor. 4. 15-16 lubatud teha kerget tööd lapsevanema luba 5. 17 lapsevanema luba. Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis: - ületab alaealise kehalisi ja vaimseid võimeid - ohustab alaealise tervist 1 - sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu. - Takistab hariduse omandamist. - Ohustab alaealise kõlbelust. Alaealine võib tööl olla pool koolivaheajast.
Otsene kulutus on nt bensiinikulu, mis võib lõppkokkuvõttes olla suurem kui vea hind. Õiguskaitsesüsteemi puhul tekivad eksliku otsuse tegemisel samuti kahjud. Näitena saab vaadelda kohtute ekslike otsuste tagajärgi. Kohtualune on kas süüdi või süütu. Otsused: 1) Süüdlane mõistetakse süüdi 2) Süütu mõistetakse õigeks 3) Süüdlane jääb süüdi mõistmata 4) Süütu mõistetakse süüdi Vigased on 3) ja 4). Tsiviilkohtumenetluses on pooled võrdsed; kohtunik peab vaatama, kas kummalgi poolel on rohkem õigusi kui teisel; Kriminaalmenetlus; tõendamise kohustus on riigi poolel; kahtlustataval, süüdistataval seda kohustust pole (ainult alibi); isikut ei saa süüdi mõista, kui riik pole leidnud piisavalt tõendeid erinevad lähenemised; kontinentaal-euroopas: selleks, et isik süüdi mõista, peab olema kohtunikul kujunenud siseveendumus, aga seda on raske hinnata, millal see tekkinud on;
CPT standardite punktist 49 tulenevad sanitaar- ja hügieenitingimused. Inimliku keskkonna väga oluline komponent on ka püsiv võimalus korralike tualettruumide kasutamiseks ja hoolitsemine hügieeni eest. CPT ei saa pidada aktsepteeritavaks olukorda, kus inimese loomulike vajaduste rahuldamine toimub ämbrisse, mida vahel kambris tühjendatakse. Kambris peaks olema tualett või tuleks liigse viivituseta ja igal ajal kinnipeetavad vajaduse korral kambrist tualetti lubada. Kinni peetavatel isikutel peab olema võimalus kasutada pesemisvõimalusi, samuti on soovitav, et kambrites oleks olemas jooksev vesi. CPT standartide punktis 47 on käsitletud vahistatute reziimi vanglas. Kinnipeetavate heaolu tagamisel on väga suur roll läbimõeldud tegevuskaval (töö, haridus, sport jne). See kehtib kõigi kinnipidamisasutuste kohta olgu need, kus süüdimõistetud kannavad karistust või kus peetakse kinni eeluurimisaluseid
Kui ühe isiku õigusi on rikutud teise isiku poolt (nt tekitatud kahju), on kohtute ülesanne see õigusrikkumine tuvastada ning teha õiglane otsus. Kriminaalasjades esitatavad süüdistused (PS § 22) Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse. Kohtute kui sõltumatute organite ülesanne on tagada erapooletu ja õiglane kohtumenetlus vastavalt kohtumenetluse seadustiku reeglitele. Kohtute eripädevused Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all pidamiseks üle 48 tunni (PS § 21). See ülesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna
Seetõttu otsustab A pöörduda hagiga B vastu hoopis asukohajärgsesse Tallinna Ringkonnakohtusse. HALDUSKOHTUSSE Kus tuleb vaidlus lahendada ja mida teeb ringkonnakohus? Tulenevalt TsKms § 9 lõikest 3 siis ei vaata ringkonnakohus asja enne läbi kui selle on läbi vaadanud maakohus (madalama astme kohus) Hagita menetlus §475? Maksekäsu kiirmenetlus §481? §321 Kohtuotsus tuleb teha 20 päeva jooksul koos motivatsiooniotsusega. (pühad jäävad sisse) Kui loobuvad saab hageja pool riigilõivu tagasi. Variant II: Muud asjaolud samad, kuid B annab vaidluse lahendamiseks ringkonnakohtus kirjaliku nõusoleku? Ikka samamoodi. Variant III: A soovib pöörduda vaidluse lahendamiseks otse Riigikohtusse? Ikka samamoodi. Variant IV: A soovib pöörduda vaidluse lahendamiseks halduskohtusse või riigihangete vaidluskomisjoni? Kuna antud vaidlus kvalifitseeruks HKMS §3 loetletud halduskohtu pädevusse siis vaataks halduskohus asja läbi
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas,
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi �
ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor. Seadus : õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seetõttu on parlamendi poolt kehtestatud üldaktid - seadused kõrgema juriidilise jõuga teiste riigiorganite õigusaktide suhtes. Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Selle nõudega tagatakse seaduste ülimuslikkus. Seadused jagunevad põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused. Põhiseadus - (PS) tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ette nähtud eriline kord. Konstitutsioonilised seadused - täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud põhiseaduse tekstis (PS § 104). Ka nende vastuvõtmiseks on põhiseaduses nähtud ette eriline kord, mis on küll lihtsam kui põhiseaduse
hüvitamist võrdeliselt nende osadega. OMANDI KAITSE Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Kostja peab nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole omanik või et asja omanik on kostja või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel. VALLASOMAND 1. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale
üldised õigused ja kohustused. Abiallikad toetuvad põhiallikatele. TAVAÕIGUS: Riik , mis tahab toetuda tavaõigusele, peab omalt poolt ka tõestama, et tegemist on tõepoolest tavaõigusega ja selleks tuleb ära näidata 2 olulist elementi: objektiivne ja subjektiivne (eelnevalt kirja pandud). Norm, mis tuleneb tavaõigusest: riigid ei tohi lubada kasutada oma territooriumi viisil, mis kahjustab teiste riikide õigusi (nt kui riik A teab, et ta territooriumil tegutseb mingisugune terroristlik rühmitus, mis soovib rünnata naaberriiki B, siis riik A peab võtma kasutusele meetmed, et see oht neutraliseerida. Kui ta seda ei tee, siis on riik A rahvusvahelise õiguse mõttes vastutav). Objektiivse elemendi osised: ❏ korduvuse juures on oluline, et mida ühetaolisem on käitumine, seda väiksemast praktika
lihtseadused). Seadlus. Määrus. Seadus : õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seetõttu on parlamendi poolt kehtestatud üldaktid - seadused kõrgema juriidilise jõuga teiste riigiorganite õigusaktide suhtes. Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Selle nõudega tagatakse seaduste ülimuslikkus. Seadused jagunevad juriidilise jõu järgi: 1. põhiseadus 2. konstitutsioonilised seadused 3. lihtseadused Põhiseadus (PS) tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend.
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koordinatsioon (koostöö, l
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muutsin nüüd õigeks.... Va
võivad olla erinevad, sõltudes riigivalitsemise vormist, poliitilisest reziimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloolise arengu erisusest ja mitmesugustest muudest teguritest. Riigivõim on suveräänne võim. Riigivõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimusikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Riigivõimu ülimuslikkus tähendab seda, et riigi territooriumil ei ole sellest võimust kõrgemat võimu ja et riik oma võimu kellegagi ei jaga. 1 Õiguse alused Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. See on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvatakse: 1) riigipiiriga piiratud maismaa osa;
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
annaabi.ee 
