Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kohtuvõim - sarnased materjalid

steem, ringkonnakohtud, kuritegu, kaasused, riigikohus, kaitsevad, rooma, kassatsioonikaebus, edasikaebamine, kolmes, advokaat
thumbnail
2
doc

Kohtuvõim

Apellatasioon tähendab edasikaebamist kõrgema instantsi poole. Seega ei algata ringkonnakohus ise uus kohtuasju, vaid kontrollib maakohuste otsuseid kirjaliku edasikaebuste alusel. Riigikohus asub Tartus ja on Eesti Vabariigi kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kassatsioon on kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Arutatakse, kas ringkonnakohus on karistuse määramisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglistest

Ühiskonnaõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kohtusüsteem

isikud)) füüsiline isik - eraisik juriidiline isik - varaliselt iseseisev, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või ­tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus I aste: Maakohtud ning halduskohtud Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohtus on 66 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Viru Maakohtus on 30 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Pärnu Maakohtus on 22 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt:

Ühiskonnaõpetus
222 allalaadimist
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

mitmekesisust. 3) Pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. 4) Pluralistid arutavad institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle. Samuti on nad jaotunud vastavalt sellele, kas institutsionaalse ja sotsiaalse pluralismi mõte on ennekõike kaitsmine või arendamine. 5) Kuigi pluralistid kaitsevad poliitilise pluralismi väärtusi, on nad teadikud sellise ühiskonna ohtudest, kus domineerivaks motiiviks oli isiklik huvi ja puuduvad traditsioonilised sotsiaalsed sidemed. Sotsiaalsed probleemid Ühiskond ei ole kunagi stabiilne, sest ühiskonnas valitsevad alati lõhed (vastuolud). Need on varanduslikud, piirkondlikud, etnilised, ideoloogilised ja usulised. Tänapäevaks on enamus ühiskonna teadlasi veendunud, et sotsiaalseid lõhesid ei saa likvideerida. Oluline on aga

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Pluralistid hindavad grupi- ja organisatsioonilist autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesisust. Pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. Pluralistid arutavad institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle. Samuti on nad jaotunud vastavalt sellele, kas institutsionaalse ja sotsiaalse pluralismi mõte on ennekõike kaitsmine või arendamine. Kuigi pluralistid kaitsevad poliitilise pluralismi väärtusi, on nad teadikud sellise ühiskonna ohtudest, kus domineerivaks motiiviks oli isiklik huvi ja puuduvad traditsioonilised sotsiaalsed sidemed. Sotsiaalsed probleemid Ühiskond ei ole kunagi stabiilne, sest ühiskonnas valitsevad alati lõhed (vastuolud). Need on varanduslikud, piirkondlikud, etnilised, ideoloogilised ja usulised. Tänapäevaks on enamus ühiskonna teadlasi veendunud, et sotsiaalseid lõhesid ei saa likvideerida. Oluline on aga lõhede arv

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valitsus, minister, omavalitsus, eelarve, kohtuvõim,

Eestis 2 õigusvaldkonda: 1)Avalik õigus ­ reguleerib õiguslikku vahekorda riigiga. 2) Eraõigus ­ reguleerib õiguslikku vahekorda teise inimesega. Kohtusüsteem: 1. maa-, linna- ja halduskohtud: halduskohus ­ arutavad inimese kaebusi riigi, oma valitsuste ja ametiisikute vastu, inimese kaebus riigi vastu. Kaasus ­ kohtuasi : kriminaalasi- riik süüdistab inimest, prokurör ja advokaat, tsiviilasi ­ kahe eraisikuvaheline vaidlus. 2. Ringkonnakohus: kaebus 1-2se apellatsioon. 3. Riigikohus: kaebus 2.-3sse kassatsioon. Loakogu- vaatab läbi kassatsioonikaebused. 2 kaasistujat- kohtunikuabid 5-aastaks, linna või valla poolt. Õiguskantsler ­ jälgib, et kõik seadused, otsused, määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ja muude seadustega 7 aastaks. Usaldusmees ehk ombudsmani funktsioon ­ õiguskantsler, pöördub kohtu poole kõrgete riigiametnike rikkumistega tsiviilelanike vastu.

Ühiskonnaõpetus
93 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

Pluralistid hindavad grupi- ja organisatsioonilist autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesisust. Pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. Pluralistid arutavad institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle. Samuti on nad jaotunud vastavalt sellele, kas institutsionaalse ja sotsiaalse pluralismi mõte on ennekõike kaitsmine või arendamine. Kuigi pluralistid kaitsevad poliitilise pluralismi väärtusi, on nad teadikud sellise ühiskonna ohtudest, kus domineerivaks motiiviks oli isiklik huvi ja puuduvad traditsioonilised sotsiaalsed sidemed. Sotsiaalsed probleemid Ühiskond ei ole kunagi stabiilne, sest ühiskonnas valitsevad alati lõhed (vastuolud). Need on varanduslikud, piirkondlikud, etnilised, ideoloogilised ja usulised. Tänapäevaks on enamus ühiskonna teadlasi veendunud, et sotsiaalseid lõhesid ei saa likvideerida. Oluline on aga

Ühiskond
187 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Õigusaktide hierarhia : · Eestis kehtivad rahvusvahelised õigusaktid, mis on ratifitseeritud Riigikogus · EV Põhiseadus · Riigikogu seadused · Presidendi seadlused · Valitsuse määrused · Linna/vallavalitsuse määrused, korraldused, otsused Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonikohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonikohtuks ning ühtlasi põhiseaduslikkuse järelvalve kohtuks. Peamised õigussüsteemid: · mandri-euroopa õigussüsteem ­ põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. · angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus · sariaadiseadus Peamised õigusharud: · eraõigus ­reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) · avalik õigus ­ reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus,

Ühiskonnaõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Ühiskonna õpetus

kohtuvõim ­ seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim , mille ülesandeks on õiguse mõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu avalik õigus ­ õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid eraõigus ­ õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid kaasus ­ kohtuasi advokaat ­ kohtualuse ametlik esindaja , kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil apellatsioonikaebus - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse , et asi uuesti läbi arutataks kassatsioonikaebus ­ II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse , et asi seal läbi vaadataks kriminaalasi ­ kohtualust süüdistatakse kuriteos , tema poolt ja tema vastu esitavad argumente advokaat ( kaitsja ) ja prokurör ( süüdistaja ) tsiviilasi ­ kahe eraisiku vaheline vaidlus , kellest ühte (hagi esitajat) nimetatakse hagejaks ja teist kostjaks, pole rikutud üldist õiguskorda. ( nt. Abielulahutus )

Ühiskonnaõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
102
rtf

Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad

avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: ° mandri-euroopa õigussüsteem – põhineb kodifitseeritud rooma õigusel ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° šariaadiseadus Peamised õigusharud: ° eraõigus –reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus – reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia - Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) → põhiseadus → seadused → seadlused,

Ühiskond
31 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: ° mandri-euroopa õigussüsteem ­ põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° sariaadiseadus Peamised õigusharud ° eraõigus ­reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus ­ reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused,

Ühiskonnaõpetus
1235 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Valitsemine, õigus

Islamiõigus ehk sariaat (põhineb koraanil ja on arhailine) ­ varastel käe maha raiumine. Abielurikkujate kividega surnuks loopimine. Pisikuritegude eest piitsutamine. Veritasu. Omakohus. Eesti kohtusüsteem I Maa ja halduskohtud ­ maakohtud arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja ­ isikute vastu. II Ringkonnkohtud (3 tk: Tallinn, Tartu, Viru) ­ on apellatsioonikohtud, kuhu saab edasi kaevata I astme kohtu otsuseid. III Riigikohus (Tartus) 1) On kassatsioonikohus, otsuseid vaadatakse läbi olemasoleva materjali põhjal, uut uurimist ei toimu. Kontrollitakse protseduuri reeglite järgimist. 2) On konstitutsioonilise järelevalve kohus Kohtusüsteemi ülesanded: Õiguskorra ja kodanikuõiguste kaitse Seaduste põhiseadusele vastavuse järelevalve Võimude tasakaalustamine Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine Kohtunik ­ eluaegne amet Advokaat ­ kaitsja Prokurör ­ riiklik süüdistaja

Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Ühiskonnaõpetuse mõisteid

riigiametnik maakonnas, omavalitsus ­ valdades ja linnades moodustatud organ, kohtuvõim ­ teistest võimudest sõltumatu, mille ülesandeks on õigusemõistmine, avalik õigus ­ õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, eraõigus ­ õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid, kaasus ­ kohtuasi, advokaat ­ kohualuse ametlik esindaja ja kaitsja, apellatsioonikaebus ­ I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, kus asi uuesti läbi arutatakse, kassatsioonikaebus ­ II astme kohtu edasi kaebamine riigikohtusse, kus arutatakse asi uuesti läbi, põhiseadus e konstitutsioon ­ riigi tähtsaim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused, Põhiseaduse Assamblee ­ 1991 a Eesti uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud ajutine organ, kuhu valiti 30 esindajat EV Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressilt (rahvahääletus 28.06.1992).

Ühiskonnaõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KOHTUVÕIM JA KORRAKAITSE

Eesti presidendil on õigus anda karistuse kandjale armu. I aste. Maa- ja halduskohus Maakohtud: (Harju, Viru, Tartu)- arutavad tsiviil- ja kriminaalasju Halduskohtud: (Tallinn, Tartu)- arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu(samuti heakorraeeskirja rikkumisi) II aste. Ringkonnakohus. Apellatsioon-edasikaevamine Ringkonnakohtud: Tallinn, Tartu- esimesest astmest edasi kaevatud, esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus Riigikohtu: Tartus, Toomemäel- edasikaevamine II astmest, riigikohus vaatab üle II astme tegevuse karistuse määramisel, muudab seda, või jätab muutmata või saadab tagasi uuesti arutamiseks. Riigikohtu otsus on LÕPLIK. Riigikohtu ülesanne on jälgida, et täidetakse põhiseadust. Arutab järgmisi juhtusid: kui alama astme kohus on jõudnud järeldusele, et seadus on põhiseadusega vastuolus. Kui

Ühiskond
25 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.

Süüteod: 1. väärteod ­ kergemad õigusrikkumised. maksimum 30 päeva, rahatrahv kõigub 60 ­ 18000 krooni. 2. kurteod ­ raskemad õigusrikkumised. Rahatrahv või vabaduse kaotus. Riigikogu volitused lõpevad ennetähtaegselt : 1. kui riigikogu liige astub tööle mingisse riigiametisse. (minister, ministriabi) 2. kui jõustub süüdimõistev kohtuotsus. 3. vabatahtlik tagasiastumine. 4. kui riigikohus on leidnud, et riigikogu liige on töövõimetu. 5. surm. Riigikogu tööd korraldavad : 1. kodukorra seadus 2. töökorra seadus Juhatuses on 3 liiget ­ esimees ja kaks aseesimeest. Kui president ei ole võimeline oma kohuseid täitma siis tema volitused lähevad riigikogu esimehele. STRUKTUUR Riigikogu komisjon(10) ­ seaduseelnõude menetlemine. Riigikogu fraktsioonid ­ selle moodustavad ühe erakonna liikmed. Fraktsioonil peab olema

Ühiskonnaõpetus
239 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Bürokraatia,Euroopa Liidu institutsioonid

ametialast asjatundlikkust · keelatud on ametikoha ost, isiklik omamine ja pärandamine, mis muudab koha näiliselt vabaks, ausa konkurentsi alusel täidetavaks · üks rangemalt reguleeritud hõivevaldkondi Järelvalve ametnike tegevuse üle: Demokraatlik riik on ikka rõhutanud vajadust kontrollida ametnike võimu, põhjendades seda peamiselt esindusdemokraatia põhimõtetega. Kontrolli võib teostada kolmes vormis: · sisemises ehk ametkondlikus ­ põimuvad kaks aspekti ­ juriidiline ja psühholoogiline. Juriidilisest küljest on alati võimalik otsustada, kas ametnik on käitunud nii, nagu seadus ette näevad. Psühholoogilise kontrolli all mõeldakse kontrolli ametnikukultuuri üle, mis kujutab ametnikele ette eetkianormid ja käitmismallid. · Poliitilises- kätkeb endas nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade

Ühiskonnaõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

kui ka välismaalaste) suhtes. 3) iseseisev (suveräänne) riigivõim ­ ladina k supremus ­ `kõrgeim, ülim'. Täielik sisemine ja väline iseseisvus e sõltumatus. Riikluse ajaloost Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid kihte (patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet "õigus", see pärineb roomlastelt. Kreeklased kasutasid mõistet "seadus", mis tähendas kohustust õigesti käituda, järgida jumalate ja kodanike ühiselt avaldatud tahet. Riik oli nende jaoks vaba linnarahva kooselu vorm. Kesksel kohal oli üldine hüve. Mõlemas riigis lähtuti riigi ja õiguse pärinemisest inimesed loomuses peituvates algetest, poliitika, õiguse ja õigluse samasusest.

Ühiskond
173 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

kõrgharidus, . KOHTUSÜSTEEMI FUNKTSIOONID: 1) õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse 2) konstitutsioonilised funktsioonid: • seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve • erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja • Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus, mis asuvad 17 kohtumajas üle Eesti. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning need asuvad neljas kohtumajas. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus

Ühiskond
26 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

KOHTUSÜSTEEMI FUNKTSIOONID: 1) õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse 2) konstitutsioonilised funktsioonid: • seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve • erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja • Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus, mis asuvad 17 kohtumajas üle Eesti. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning need asuvad neljas kohtumajas. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus

Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt

Eraõigus ­ reguleerib inimese suhteid teise inimesega Kohtumõistmise üldised põhimõtted: 26 inimesed on seaduse ees võrdsed 27 kohtunikud alluvad ainult seadustele 28 kohtulik arutelu on avalik 29 kohus peab tõestama inimese süüd, mitte vastupidi ­ see on süütuse presumptsioon (vt PS § 22) Eesti Vabariigi kohtusüsteem on kolmeastmeline: 30 esimese astme kohtud on maakohtud (4) ja halduskohtud (2) 31 teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Neid on 2 ­ Tallinnas ja Tartus. Neis vaadatakse apellatsiooni korras läbi edasikaevatud esimese astme kohtu otsused. 32 kolmanda astme kohus on Riigikohus. Asub Tartus. Riigikohus vaatab kassatsiooni korras läbi edasikaevatud ringkonnakohtute otsuseid. Riigikohus on ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Apellatsioon ­ esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine Ringkonnakohtus Kassatsioon ­ kohtuotsuse vormiline läbivaatamine Riigikohtus

Ühiskond
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Valitsus; Kohtuvõim; Põhiseadus; Usk ja usuvabadus

· Kohtunik on eluks ajaks ametisse valitud · Kohtunikud on kodanike poolt valitavad riigiametnik. õigusmõistjad (vandekohus ) · Kaasusi lahendatakse seadustest lähtuvalt(Inglismaa, · Kaasuste lahendamine tugineb pretsedendil USA) (varem juhtunud juhtumid) · Milline on Eesti kohtusüsteem? Eesti kohtusüsteem on 3astmeline. Põhineb Rooma õigustel. o I aste maa- ja halduskohtud maakohtud (harju, viru, tartu, pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (tallinn, tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikuste vastu, samuti haldusõigusrikkumisi. o II aste ringkonnakohus arutavad kaebusi I astmes tehtud otsuste peale. ( tallinn, tartu ) o III aste riigikohus II astme kohtu otsuse peale saab edasi kaevata Riigikohtusse (tartu). Riigikohtu otsus on lõplik

Ühiskonnaõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Nüüdisühiskonna

kuritegu) Õigusaktide hierarhia: 1. Rahvusvahelised õigusaktid 2. Põhiseadus 3. Seadused 4. Seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Kohtuvõim Kohtu põhiülesanne on mõista kohut; tõlgendada seadusi ja neid rakendada. Õigussüsteemid: 1. Mandri-Euroopa ÕS · Kohtunikud on ametisse nimetatud · Kohtumõistmise aluseks on mahukad seadused · Aluseks on Rooma õigus 2. Angloameerika ÕS · Kohtunik on valitud kodanike hulgast · Vandenõukogu- moodustavad valitud kodanikud, kelle ülesanne on konsensuslikult langetada otsus · Kui seadus on puudulik, siis muutub kohtuniku karistus seaduseks · Põhineb Rooma õigusel 3. Islami ÕS ehk sariaad · Arhailised karistused(piitsutamine, kividega surnuks loopimine jne) · Eraelu ja perekonnasuhted on normeeritud

Ühiskonnaõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
24
odt

Ühiskonnaõpetus - Riik

PS §146 Õigust mõistab ainult kohus • Õiguskorra tagamine • Kodanike õiguste kaitse • Põhiseaduslikkuse järelvalve (Eestis tegeleb sellega Riigikohus) • Võimutasandite tasakaalustaja (Föderaalriigi puhul) • Valitsemissüsteemi stabiilsus (KOV valimisliitude keelamise üritamine 2002. aastal) Eesti kohtusüsteem • Kolmeastmeline kohtusüsteem • Maa- (tsiviil- ja haldusasjad) ja halduskohtud (kaebused ametiasutuste ja isikute vastu) • Ringkonnakohus (apellatsioon) • Riigikohus (kassatsioon), otsus on lõplik (tegeleb ka põhiseaduse järelvalvega) Euroopa inimõiguste kohus (asub Luksemburgis) • Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (koostas Euroopa Nõukogu, jõustus 03. september 1953) • Konventsiooni on ratifitseerinud kõik 47 liiget (Valgevene, Kasahstan ja Vatikan pole liikmed) - Valgevene pole liige, kuna teostab siiani surmanuhtlusi. • Euroopa Inimõiguste Kohus 1959 - Inimese, juriidilise isiku või osalisriigi kaebus

Ühiskonnaõpetus
85 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Ühiskond - aasta konspekt

kõige tähtsam akt on põhiseadus, sellele järgnevad seadused siis määrused otsused ja eeskirjad. RAHVUSVAHELISED ÕIGUSAKTID. *põhiseadus. *riigikogu seadused. *ministri määrused. *kohaliku omavalitsuse otsused. *ametiasutuse eeskiri. Riik Riigi 3 tunnust: *rahvas. *territoorium. *sõltumatuvõim (suveräänne). igas suveräänses riigis on oma : *seadusandlikvõim- RIIGIKOGU *täitesaatevõim- VABARIIGI VALITSUS *kohtuvõim- RIIGIKOHUS Enamikus demokraatlikes riikides kehtib võimude lahuse pritsiis, st inimene kes on ametis ühe võimu juures ei tohi kuuluda ülejäänud kohe struktuuridesse. Riigikogu tööd juhib spiiker. Valitsuse tööd juhib peaminister. Tänapäeva riigi 5 olulist tunnust: *riik on suveräännema kõrgeima võimukandija oma territooriumil. *riiki haldavad riigi amet ehkburokraadid, kes on selleks koolitatud. *võimu realiseerimiseks on riigil ainuõigus kehtestada seadusi ja kasutada sunnivahendeid

Ühiskonnaõpetus
68 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Õiguse alused konspekt

.........................................................................15 19. ÕIGUSRIKKUMINE: ............................................................................................................16 20.TÖÖÕIGUS ........................................................................................................................18 21.KAASUSED.............................................................................................................................20 22.SAADETUD KAASUSED.......................................................................................................23 1 1.RIIGI TUNNUSED 1.Avalik võim on on suveräänse riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma vabalt moodustatud riigiorganite süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avalik

Õigus
62 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Õiguse konspekt

otsus (õigusakt) 10. päeval hakkab kehtima (RT avaldamisest) Õigusandluses sätestatud ajast hakkab kehtima o 2. Ei kuuluta välja ­ kui ei ole PS kooskõlas RT avaldatakse Vabariigi Presidendi otsus miks ei kuulutatud välja ­ kui Riigikogu leiab, et VP eksib, siis läheb otsus edasi Riigikohtusse. Riigikohus (4 kolleegiumi antud juhul Põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumisse) ­ kui Riigikogu eksis, siis saadetakse Riigikogusse. Kui VP, siis saadetakse VP ja peab 3 päeva jooksul seaduse välja kuulutama. Riigikontroll ­ on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, kus riigikontrollör kontrollib kuidas riigiasutused kasutavad riigilt saadud raha. Tegevusaeg 5 aastat.

Õiguse alused
9 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ühiskonnaõpetus põhikoolile

1. seaduse ülimuslikkus- kõik osapooled alluvad võrselt seadusele 2. süütuse presumptsioon- keegi pole ennem süüdi, kui kohus ei ole otsust langetanud Eesti kohtusüsteem on kolmeasmeline Esimese astme kohtud- maakohtud- arutavad nii tsiviil-(abielulahutus, rahaline vaidlus) kui ka kriminaalasju (altkäemaks vargus). Halduskohtud- tegelevad ainult haldusõigustega (kaebused, protestid) Teise astme kohtud- ringkonnakohtud: 1. vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu otsuseid 11 (apellatsioon tähendab edasi kaebaist kõrgema kohtu poole) 2. võivad alamastme kohtu otsuse kinnitada või muuta Kolmanda astme kohus- Riigikohus: 1. arutab ja vaatab läbi kohtuotsuse olema solevate dokumentide ja materjalide põhjal 2

Ühiskonnaõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

välismaalaste) suhtes. 3) iseseisev (suveräänne) riigivõim ­ ladina k supremus ­ `kõrgeim, ülim'. Täielik sisemine ja väline iseseisvus e sõltumatus. Riikluse ajaloost Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid kihte (patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet "õigus", see pärineb roomlastelt. Kreeklased kasutasid mõistet "seadus", mis tähendas kohustust õigesti käituda, järgida jumalate ja kodanike ühiselt avaldatud tahet. Riik oli nende jaoks vaba linnarahva kooselu vorm. Kesksel kohal oli üldine hüve. Mõlemas riigis lähtuti riigi ja õiguse pärinemisest inimesed loomuses peituvates algetest, poliitika, õiguse ja õigluse samasusest.

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ühiskond

Maakohus asub igas maakonnas, linnakohus aga kuues linnas. Haldusõigus käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi konflikte. Halduskohtu pädevusse kuuluvad riigivõimu, omavalitsusasutuste ning ametiisikute vastu esitatud protestid ja kaebused, näiteks kui ametnik ei ole ettenähtud aja möödudes vastanud kodaniku kirjale. Halduskohtus vaadatakse läbi ka valimiskomisjoni otsuste vastu suunatud protestid ja kaebused. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Ringkonnakohus vaatab apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Apellatsioon tähendab edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumist. Seega ei algata ringkonnakohus ise uusi kohtuasju, vaid kontrollib maa- ja linnakohtute otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel. Ringkonnakohus vaatab esitatud kohtuasja uuesti sisuliselt läbi ning teeb otsuse. See võib alama astme kohtu otsust kinnitada, aga võib ka selle ära muuta

Ühiskonnaõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ühiskonnaõpetuse 9-da klassi kokkuvõte

21 Riigikogu liiget ÕIGUS on normide kogum, mis reguleerib: 1. inimeste omavahelisi suhteid - tsiviilõigus 2. inimeste ja riigi (riigiametnike) suhteid - haldusõigus 3. riikide omavahelisi suhteid ­ rahvusvaheline õigus 4. seadustest kinnipidamist ­ kriminaalõigus Eesti õigussüsteem põhineb rooma õigusel, mille 3 kõige olulisemat põhimõtet on: · kõik inimesed on seaduse ees võrdsed · keegi pole süüdi enne kui kohus pole nii otsutanud · igal süüdimõistetul on õigus kohtuotsus edasi kaevata Õigus jaguneb: AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS (eraisikute vahelised suhted) a) rahvusvaheline õigus tsiviilõigus

Ühiskonnaõpetus
152 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kordamine Ühiskonna eksamiks

oleksid. Võrdsed võimalused ühiskonnas · Naiste osakaal poliitikas · Töötasu sama töö korral makstakse naistele ~20% vähem Alates siit on KT Kohtuvõim Õiguse mõiste, õigus ja selle harud Õigussüsteem ­ ühiskonnas kehtivate õigusnormide ja käitumisreeglite kogum. Õigusnormid kehtestab riik. Väljendavad riigi tahet. Riik tagab õigusnormide täitmise karistamisega rikkumise korral. Euroopa jaoks on oluline Rooma õigus. See ongi enamuse EU riikide õigussüsteemide aluseks. Tavaõiguse alusel mõisteti EUs kohut. õiguse harud Eraõigus Avalik õigus Reguleerib suhteid üksikisikute vahel Reg. Suhteid üksikisiku ja riigi vahel Mõlemad pooled on võrdses positsioonis pooled on ebavõrdses positsioonis.

Ühiskonnaõpetus
98 allalaadimist
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

Õiguse põhivaldkondade all tuleb mõista õiguse süsteemi liigitamist õigusliku reguleerimise vastava objektide rühma ja spetsiifilise meetodi põhjal kahte põhivaldkonda: era- ehk tsiviilõiguse ning avaliku õiguse põhivaldkonnaks. Kumbki koondab endasse kindlates seostes spetsiifiliselt ühetüübilisi ühiskondlikke suhteid reguleerivaid õigusharusid ning õiguse instituute. Nii era- kui ka avaliku õiguse mõiste tugineb ajalooliselt rooma õiguse süsteemile: eraõigus - jus dominum ja avalik õigus - jus publicum. Õigusharude all tuleb mõista õiguse süsteemi ning põhivaldkondade liigitamist õigusliku reguleerimise vastava objekti ning õigusliku reguleerimise meetodi järgi erinevatesse rühmadesse. Õigusharu koondab õigusnorme, milledega reguleeritakse sellele harule spetsiifilise meetodiga kvalitatiivselt ühetüübilisi ühiskondlikke suhteid (nt era- ehk tsiviilõigus; kriminaalõigus, riigiõigus, rahvusvaheline

Õigus
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun