Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kohtusüsteemi areng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kohtusüsteem, kohtunik, peadirektor, täiskogu, põhiseaduslik, riigikohtu, valvab, riigieelarve, tagatis, nõunik, institutsioon, arengusuunad, kohtunikel, kohut, personaliarvestus, ausa, alget, personalipoliitikat, kohtunikud, võtnud, kolmeastmeline, järelevalve, õigusemõistmine, tagamisega, mitteseotud, haldamine, omavalitsuslik, kollegiaalneKohtusüsteemi arengu põhimõtted Kohtunike täiskogu 9. veebruari 2007. a otsus I Üldsätted 1. Eesti kohtusüsteem on põhiseaduslik institutsioon, mis võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele tuginedes on oma tegevuses sõltumatu. 2. Kohtusüsteem toimib iseseisva võimuna ja kannab seadustega määratud alustel ja korras vastutust õigusemõistmise toimimise eest. 3. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise, isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust.
· Süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, · Kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud, · Advokatuurist välja heidetud, · Avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest, · Pankrotivõlgnik, · Kelle tegevus audiitorina on lõpetatud tema tahtest olenemata, · Kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse EV president, riigikohtu esimehe nimetab üheks aastaks EV presidendi ettepanekul Riigikogu. Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70 aastase teovõimelise EV kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kellele esitatakse samasugused nõuded, mis kkohtunikulegi, v.a. kõrghariduse nõue. Õigusemõistmisel on samad õigused kohtunikkuga. Ametisse valib rahvakohtunike nimetamise komisjon. 3. Kohtuniku ettevalmistusteenistus:
ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Robert Paal KOHTUSÜSTEEMI ARENGU PÕHIMÕTTED Essee Õiguskaitseasutuste süsteem Juhendaja: Jaan Ginter Tartu 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Õigusemõistmine kui kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne.............................4 3.Võimude lahususe põhimõtte edasiarendamine..................................................4 4.Kohtusüsteemi eelarve........................................................................................ 5 5.Kokkuvõte............................................................................................................ 6 6.Kasutatud materjalid........................................................................................... 7
TALLINNA ÜLIKOOLI ÕIGUSAKADEEMIA Õigusteaduskond Siret Tammela EESTI KOHTUKORRALDUS Referaat Õiguse alustes Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik......................................................................................... 1.3 Riigikohus....................................................................................
Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus. Esinduse, kaitse, riikliku süüdistuse ja seaduslikkuse järelevalve korralduse kohtumenetluses sätestab seadus. Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul. 16. Maa- ja halduskohtud(moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Maakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Maakohtud on: 1) Harju Maakohus 2) Viru Maakohus 3) Pärnu Maakohus 4) Tartu Maakohus Maakohtul on üks või mitu kohtumaja.
Kassatsiooniastme kohus tegeleb õiguslikule argumentatsioonile hinnangu andmisega. Õigus kohtuotsuste peale edasi kaevata on fikseeritud ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsioonis küll ainult kriminaalasjas süüdi mõistetud isiku suhtes, kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 24 laiendab selle õiguse kõigile kohtuasjadele. Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsioonkaebuse või -protesti kuid Riigikohtul ei ole kohustust neid läbi vaadata. Riigikohtu otsuse peale edasi kaevata ei saa. ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsiooni sõnastus nõuab, et kohtualusel peab kriminaalasjades olema mitte ainult kohtuotsuste peale edasi kaebamise õigus, vaid olema garanteeritud, et nende kaebuste alusel kohtuasjad ka tegelikult uuesti läbi vaadatakse. Meie edasikaebamise süsteem on ka selle nõudmisega kooskõlas. Eesti kohtusüsteemis on kriminaalasjades esimese astme kohtu otsuse peale õigus edasi kaevata
Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega ning sotsiaalsete garantiidega. Oluline on ka kohtunike sõltumatus kohtusüsteemi siseselt. Kohtu koosseis peab olema sõltumatu teistest kohtunikest, kohtunik ei ole seotud teiste kohtunike tehtud otsustega. Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni. Nii näiteks saab kohtunikuks taotleda isik, kes on omab magistrikraadi õigusteaduses. Haridus- ja enesetäiendamise nõuded on ka teistel isikutel, kes kuuluvad õiguskaitsesüsteemi. Süütuse presumptsiooni printsiip PS §-s 22
kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. Kohtumenetlust, s.t korda, mille alusel toimub kohtus õigusemõistmine, reguleerivad vastavad menetlusseadustikud: kriminaalmenetluse seadustik tsiviilkohtumenetluse seadustik halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus
Kohtute sisulist tööd reguleerivad erinevad protsessiõigused Kohtute korralduslikku poolt reguleerib PS ja kohtute seadus Kohtute seaduse § 1: kohtute seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas
Otsene kulutus on nt bensiinikulu, mis võib lõppkokkuvõttes olla suurem kui vea hind. Õiguskaitsesüsteemi puhul tekivad eksliku otsuse tegemisel samuti kahjud. Näitena saab vaadelda kohtute ekslike otsuste tagajärgi. Kohtualune on kas süüdi või süütu. Otsused: 1) Süüdlane mõistetakse süüdi 2) Süütu mõistetakse õigeks 3) Süüdlane jääb süüdi mõistmata 4) Süütu mõistetakse süüdi Vigased on 3) ja 4). Tsiviilkohtumenetluses on pooled võrdsed; kohtunik peab vaatama, kas kummalgi poolel on rohkem õigusi kui teisel; Kriminaalmenetlus; tõendamise kohustus on riigi poolel; kahtlustataval, süüdistataval seda kohustust pole (ainult alibi); isikut ei saa süüdi mõista, kui riik pole leidnud piisavalt tõendeid erinevad lähenemised; kontinentaal-euroopas: selleks, et isik süüdi mõista, peab olema kohtunikul kujunenud siseveendumus, aga seda on raske hinnata, millal see tekkinud on;
Juhatus: 1) juhib advokatuuri; 2) valitseb advokatuuri vara ja korraldab advokatuuri raamatupidamist; 3) valib oma liikmete seast advokatuuri aseesimehe; 4) nimetab ametisse kantsleri, kes täidab juhatuse antud täitev- korraldavaid ülesandeid 5) nimetab kutsesobivuskomisjoni advokaatidest liikmed ja nende asendusliikmed; 6) otsustab advokatuuri vastuvõtmise ja vandeadvokaadi kutsenimetuse andmise; 7) otsustab advokatuuri assotsieerunud liikmena tegutsemiseks õiguse andmise; 8) valvab advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise järele; 9) valvab Eestis tegutsevate välisriigi advokaatide kutsetegevuse ja kutseeetika nõuete täitmise järele; 10) määrab vandeadvokaadi abile patrooni; 11) arvab advokaadi tema soovil või muul käesolevas seaduses sätestatud alusel advokatuurist välja; 12) korraldab advokaatide täiendusõpet; 14) korraldab advokaatide kutsesobivuse kontrollimist; 15) distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmnemisel teeb aukohtule
Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip ei tähenda muidugi seda, et oleks võimalik saavutada lahendite täielik ette ennustatavus. Alati jäävad alles kaasused, mille puhul lahendit ei ole kuidagi võimalik piisava täpsusega ette ennustada. Kuid kindlasti tuleb õiguskaitsesüsteemi tegevuse reglementeerimisel erinevate variantide valikul eelistada variante, mis suurendavad lahendite ennustatavust 2. Süütuse presumptsioon kui põhiseaduslik nõue kriminaalmenetluses. Süütuse presumptsiooni on fikseeritud PS §22 järgi: a) kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kriminaalmenetluse seadustik §7: Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.
Kuid mitte iga suhe ei ole õigussuhe, vaid ainult siis, kui vastav sotsiaalne suhe on õigusnormiga reguleeritud. Rahvas inimesed, kes riigi territooriumil alaliselt elavad. Riik peab tagama alati oma kodanikele õiguskaitse. Kodanik peab olema riigile lojaalne. Kodakondsus inimese seos/seotus riigiga. 3. RIIGIKOGU Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Teine tähtis Riigikogu ülesanne on iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine. Ehkki Eestis võetakse riigieelarve vastu seadusena, pole riigieelarve vastuvõtmine seadusandliku võimu teostamine, sest riigieelarve ei pruugi sisaldada õigusnorme. Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle
poolpresidentaalsesse riiki, ei sobi aga NATO liikmesriigis, mille valitsemiskorraldus on parlamentaarne. 6. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt erakonnaseaduses ettenähtud viisil. Erakondade rahastamise süsteemi kooskõla kohta põhiseadusega vt Riigikohtu otsus 21.05.2008 3-4-1-3-07. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad seaduses sätestatud nõudeid. 7. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Süsteemid saab paigutada teljele, mille ühes otsas on puhas proportsionaalsus (kõik mandaadid ühes ringkonnas lihtkvoodi ja suuremate jääkide meetodil) ja teises puhas
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi.
Staatsfunktionen als gegliederte Wirk- und Verantwortungsbereiche-, Zu einer verfassungsmäßigen Funktions- und Interpretationslehre. Berlin 1979, lk 205. 12 W. Zoller. Über die Bedeutung des Artikel 80 GG. Frankfurt am Main 1971, lk 43. 13 E.-W. Böckenförde. Die Organisationsgewalt im Bereich der Regierung. Berlin 1964, lk 88. 14 Prokuratuuri põhiseadusliku asendi kohta Eesti õigussüteemis vt N. Aas. Prokuratuuri põhiseaduslik asend. Funktsionaal- organisatoorne analüüs. – Juridica 2000/2, lk 74–82. 15 Ka eesti erialakirjanduses on prokuratuuri iseloomustatud sui generis organisatsioonina. Vt nt E. Kergandberg. Kümme märkust seoses prokuröri funktsionaalse rolliga Eesti tänases ja tulevases kriminaalmenetluses. – Juridica 1999/2, lk 64; N. Aas. Prokuratuuri organisatsioon ja juhtimine. – Juridica 1999/2, lk 57.
ettekanded 20 min, esinevad JUHTIVKOMISJON ja EELNÕU ALGATAJA SÕNAVÕTT: mõeldud FRAKTSIOONIDELE 19. Hääletamine Riigikogus: häälteenamuse nõuded, salajane ja avalik hääletamine. Poolthäälteenamus erakorraline istungjärk+ täiendav istung siis kvooruminõue komisjoni/fraktsiooni esimees võib nõuda 10 min vaheaega enne hääletamiste juhiste andmiseks SALAJANE - Presidendi valimistel RK juhatuse valimistel, Riigikohtu ja Eesti Panga esimehe ja liikmete, riigikontrolör, õiguskantsler jne. isikuvalimised ja nimetamised (mitte poliitilised/mitte erakondlikud ametikohad) 20. Selgitage Riigikogu päevakorra kujunemise protsessi. Komisjonide ettepanekul, moodustavad RK juhatus ning hääletamine istungi alguses (päevakorra vastuvõtmine). Muudatusi võib teha päevakorras kui ükski fraktsioon ei ole vastu. 21. Selgitage eelnõude menetlemise protsessi: algataja, juhtivkomisjon, esimene, teine ja
· PS · Kohtute seadus, mis sätestab kohtute ülesehituse, kohtute juhtimise, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. · Kohtumenetlus seadustikud- kriminaalmenetluse seadustik; tsiviilkohtumenetluse seadustik; halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: · põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-,
Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip ei tähenda muidugi seda, et oleks võimalik saavutada lahendite täielik ette ennustatavus. Alati jäävad alles kaasused, mille puhul lahendit ei ole kuidagi võimalik piisava täpsusega ette ennustada. Kuid kindlasti tuleb õiguskaitsesüsteemi tegevuse reglementeerimisel erinevate variantide valikul eelistada variante, mis suurendavad lahendite ennustatavust 2. Süütuse presumptsioon kui põhiseaduslik nõue kriminaalmenetluses. Süütuse presumptsiooni on fikseeritud PS §22 järgi: a) kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kriminaalmenetluse seadustik §7: Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.
6. Kuulutab välja seadused ja kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele - kirjutab alla rv lepingutele. 3 7. Annab välja seadusi vastavalt põhiseadusele. 8. Võib algatada PS muutmist. 9. Määrab PM kandidaadi. 10. Nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed. 11. Teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, EP nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametisse nim. 12: nimetab ametisse EP presidendi, kohtunikud. Annab autasusid. On sümboolselt Eesti riigikaitse kõrgeim juht . 20. Valitsuse ja presidendi funktsioonide jagunemise põhimõtted rahvusvahelises suhtlemises. Valitsus ja president peavad tegema koostööd. Diplomaatide nimetamisel ja tagasikutsumisel on seotud President Valitsuse ettepanekutega
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras.
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras.
riigivalitsemise mudelilt presidentaalsele. Kui 1920 ja 1933.a. põhiseadused nägid ette mitmeparteilise poliitilise süsteem, siis 1937.a. põhiseadus üheparteilise poliitilise süsteemi. Perioodil 1940-1991, mil Eesti Vabariik inkorporeerituna kuulus N-Liidu föderaalse riikliku korralduse toimealasse, kehtisid tema territooriumil 1940 ja 1979.a põhiseadused, mis vastasid nimetatud liitriigi põhiseaduslikele- ja liidulepingust tulenevatele alustele. Taasiseseisvumise järgne põhiseaduslik kord ei ole ei parlamentaarne ega presidentaarne see on üles ehitatud võimude lahususe põhimõttele. Konstitutsiooniliste õigusaktide süsteemi moodustavad 1992.a. Põhiseadus, Põhiseaduse rakendamise seadus samast kuupäevast, 2003.a. rahvahääletusel heaks kiidetud Põhiseaduse täiendamise seadus, 2003.a. vastu võetud ja 2005.a. ning 2007.a. jõustunud põhiseaduse muutmise seadused. 3.1992.a. põhiseaduse vastuvõtmine ja selle rakendamise kord. Põhiseadus võeti vastu
Rahvaalgatus puudus 1.6 Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee 1.7 Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. 1.8 PÕHISEADUSE MÕISTE
Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. PÕHISEADUSE MÕISTE
valimisi. Muu seaduseelnõu rahvahääletust ei määrata ajale pärast järgmisi Riigikogu valimisi. (Rahvahääletuse võib määrata Riigikogu valimiste päevale või kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste päevale). 29. Kas RK juhatusel on õigus tagastada ilmselgelt põhiseadusvastane rahvahääletuse korraldamise seaduse eelnõu algatajale juhtivkomisjoni määramata ja eelnõu menetlusse võtmata? Ei. 30. õiguskantsleri ja Riigikohtu roll rahvahääletusele pandava küsimuse põhiseaduspärasuse kontrollimisel Õiguskantsleril on õigus tühistada Riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta, kui rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).
(tava-, moraali-, korporatsiooni-, religiooni jms normid) Õigusvälised sotsiaalsed normid- võivad olla samuti kirja pandud, aga nende täitmist ei tagata sunniga. Sotsialiseerumine inimese muutumine ühiskonna ja selle erinevate gruppide liikmeks. Õiguse allikad - Põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus , tavaõigus nt tsiviilõiguses : tühine on tehing, mis on vastuolus heade kommetega, Riigikohtu lahendid, muud kohtulahendid (Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Liidu kohus), õigusteooria, õiguse üksikaktid. Õigusharud Õigus jaguneb avalik õigus, eraõigus, kriminaalõigus. Avalik õigus jaguneb rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, finantsõigus, protsessiõigus. Eraõigus jaguneb kaubandusõigus ja tsiviilõigus. Tsiviilõigus omakorda võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus.
pädevuse alused ( Põhiseadus) RK (seadusandlik võim)- 101 liiget, valitakse vabadel valimistel. Hääletamine salajane. Kandideerida iga vähemalt 21.a. hääleõiguslik Eesti kodanik. Korra sätestab RK valimise seadus. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib VP 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid 5) annab peaministrikandidaadile volitused VV moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab VP ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, EP nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja ÕK; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab EP nõukogu liikmed; 10) otsustab VV ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega, mis lisatakse Kongressi saabuvatele eelnõudele. Lisaks kuulub presidendile vetoõigus – õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus tagasi. Siiski ei maksa eelkirjeldatust teha üldistust, nagu oleks USA Kongressi mõjujõud väike. Talle kuulub „rahakoti võim”, mis tähendab, et president vajab suurte kuluprogrammide (nt kosmoseuuringud, välisabi, sõjakulutused) kinnitamiseks Kongressi heakskiitu. Ka riigieelarve võetakse vastu mõlema koja – Esindajatekoja ja Senati poolt. Lisaks kontrollib Senat kõrgemate riigiametnike ja suursaadikute nimetamist ning ratifitseerib rahvusvahelised lepingud; Kongress kinnitab ka sõja väljakuulutamise presidendi poolt. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale võimuharule – presidendile ja administratsioonile – on siiski suhteliselt nõrk. Näiteks pole Kongressil õigust avaldada administratsioonile umbusaldust.
Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganite olulisemad tunnused on riigivõimualased volitused, teostab riigivõimu, õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon, riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga, kulud kaetakse riigieelarve vahenditest, ise liigendub struktuuriüksusteks ( osakond, talitus, büroo jms), töötavad riigiteenistujad. Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võimude lahusese põhimõttest lähtudes. parlament, ülimusliku juriidilise jõuga seadusaktide vastuvõtmine tegevus suunatud seadustes ja õigusaktides Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel sisalduvate nõuete elluviimisele
annaabi.ee 
