Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kohtulahendi analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maksuotsus, bauhof, maksuhaldur, maksuotsuse, maksuhalduri, kolleegium, revisjon, revisjoni, tolliamet, halduskohus, maksuhalduril, summad, tolliameti, tühistamise, tühistamiseks, maksud, ringkonnakohus, kohtulahend, osalise, mistõttu, maksuhaldurile, haldusakt, kohtulahendi, riigikohtu, liikmeteks, tasuma, logistics, äriühingud, tasutud, töötasu.....................................................................................10 LISA..........................................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Riigikohtu lahendi 3-3-1-3-16 analüüsi eesmärgiks on tuua välja erinevate poolte seisukohad, osapoolte põhjendused, kohtulahendi lõppotsus ning analüüsi koostaja seisukoht. Kohtulahendis nõuab OÜ KR Priit (varem AS KR Priit), et Maksu- ja Tolliamet tühistaks 21.10.2013 tehtud otsuse ja tagastaks enammakstud käibemaksu ning intressi. Menetlus oli seotud Tartu Ringkonnakohtu, Tartu Halduskohtu kui ka Riigikohtu halduskolleegiumiga. Kolleegiumis selgus lõplik otsus 17.05.2016, kus eesistujaks oli Ivo Pilving ning liimeteks Viive Ligi ja Jüri Põld. Asja läbivaatamine oli kirjalik menetlus. 3 2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud
......................................................................9 4. Lõplik otsus.......................................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus:................................................................................................ 19 2 1.SISSEJUHATUS Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis OÜ Vollmond ettevõtlusega tegelemist käibemaksu- seaduse (KMS) mõistes ja kohustas äriühingut esitama ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid ajavahemiku 1. jaanuarist kuni 12. veebruarini 2014 kohta ning äriühingu esindusõiguslikku isikut ilmuma MTA-sse. Kuna Otsuse kohaselt ei esitanud äri- ühing piisavalt tõendeid ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks , siis kustutas MTA 31. märtsi 2014. a otsusega nr 12
1.1 MAKSUKOHUSLASE POOLT MAKSTAV INTRESS MKS § 115 kirjeldab, et maksukohuslane on kohutatud tasuma intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt, või kui talle on tasutud alusetu enammakse. Intressi 1 L. Lehis “Maksuõigus” Juura 2009, lk 193 arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maks pidi olema makstud, kuni päevani, mil makse sooritati, kaasaarvatud viimane päev. Intress laekub koguulatuses riigile.2 Kui maksukohuslane väldib intressi maksmist, siis esitab maksuhaldur intressinõude, mis sisaldab viivitatud päevade arvu, intressimäära, tasumisele kuuluv intressisummat ja tasumise tähtaega. Tähtaeg ei tohi olla lühem, kui 10 päeva. Kuna tulumaksuseadus sätestab, et maksuintress on ettevõtlusega mitteseotud kulu, siis ettevõtja ei saa tasutud intresse oma ettevõtlustulust maha arvestada.3 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS MKS §116 sätestab, et kui maksuhalduri koostatud haldusakti alusel on
maksu maksmise korda. 2. Mis on maks? Maks on seadusega maksumaksjale pandud kohustus, mis kuulub täitmisele, seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste eest. 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht?
Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. (MKS § 1 lg 1). 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis
Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustused; maksuvaidluste lahendamise kord ning poolte vastutus. Maksukuritegu on maksudeklaratsiooni mitteesitamine või maksudest kõrvale hoidumine või maksuobjekti varjamine või muud kriminaalmenetluses ettenähtavad teod. Maksumenetlus on maksumääramiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine ning maksumääramine kas deklaratsiooni esitamise alusel või haldusakti välja andmisel; samuti maksustamine või sundkorras sissenõudmine.
Maksuõigussuhtest tekivad peamiselt rahalised nõuded ja kohustused. Mitterahalistel kohustustel on vaid abistav iseloom ja need kohustused peavad tagama rahaliste kohustuste õige suuruse kindlaksmääramise. Selle poolest sarnaneb maksuõigus võlaõigusega ning seetõttu võib maksuõiguse normide hulgast leida näiteks nõuete aegumist, tasaarvestusi, kohustuste ülemineku, solidaarse vastutuse jt. sätteid. Maksumenetlus algab enamikul juhtudel maksuhalduri algatusel ning lõpeb maksumaksjat koormava kohustusega. Maksumenetluses on korduvaid tüüpmenetlusi, mis on reguleeritud märksa formaalsemalt võrreldes tavalise haldusmenetlusega. Maksumenetluses kehtib menetlusosalise kaasaaitamiskohustus, mida koormava sisuga haldusaktide andmisel tavaliselt ei tunta. Maksuõigus on finantsõiguse üks osa. Finantsõigus hõlmab lisaks maksuõigusele veel raharingluse korraldamist, riigieelarve ja kohalike eelarvete koostamist ning muude riigi
kinnisasja asukoha järgi. Igaljuhul tuleb Harju maakohtusse see esitada. 37. Tuvasta kohtu pädevus järgnevate nõuete puhul: avaldus vara reaalse repressiooniohu tõttu mahajätmise fakti tuvastamises Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus § 16 lg 2 alusel määrus, mille kohaselt kuulub asi tsiviilkohtu pädevusse. Oleks nagu haldusõiguslik. Süüme()vanne eraldi seadus selle kohta, halduskohus kinnistusraamatu kande tühistamine kinnistusraamatuseadus, tsiviilkohus hooneregistri kande kehtetuks tunnistamise nõue KOV, halduskohus kaebus kohtutäituri tegevuse peale kohtutäituri seadus, § 28, tsiviilkohus nõue liikluspolitsei poolt tekitatud kahju hüvitamiseks riigivastutuse seadus, halduskohus kaebus kohtutäituri tasu peale kohtutäituri seadus, tsiviilkohus nõue notari vastu kahju hüvitamises § 14 notariaadi seadus, tsiviilkohus
Palun Teil 5 tööpäeva jooksul esitada reklaamimaksu deklaratsioonid. Antud kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral kohaldatakse Teie suhtes sunniraha 400 eurot.”. OÜ Toidukaubad on X linnavalitsuse kirjast hämmingus, ettevõtja hinnangul ei ole tegu mingi reklaamiga, vaid kleebised annavad lihtsalt teavet kauba liikide kohta. Ettevõtja hinnangul pole linnavalitsus asja uurinud ega tema selgitusi küsinud. Kiri pole ka põhjendatud. Maksu järelevalvet teostab Eestis Maksu- ja Tolliamet, linnavalitsuse kiri on juba seetõttu arusaamatu. Linnavalitsuse hinnangul on kiri õiguspärane, sest linn võib reklaamimaksu koguda; vaidlusaluse teabe avalikustamisel puudub muu mõistlik eesmärk peale soovi suurendada kaupluses pakutava kauba müüki. Linnavalitsuses on dokumenteeritud õigusrikkumine (on pildistatud kaupluse aknaid koos kleebistega), menetlus on läbi viidud piisava põhjalikkusega.
võimalikkusest puudulik arusaamine võib mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada. Ei välistata ka võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Esialgne õiguskaitse haldusakti või toimingu vaidlustamine ei tähenda vabastamist haldusakti täitmisest või toimingu sooritamisest. Halduskohus võib esialgse õiguskaitse raames teatud juhtudel täitmise/sooritamise peatada (kuni asja sisulise lahendamiseni). Riigikohtu halduskolleegium on oma varasemates lahendites [...] leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane
töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4. Maksuseadus (1) Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. (2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu ja Tolliamet. § 6. Maksukohustuslane (1) Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. 2) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi, valla või linnaasutus, kes seadusega sätestatud
1. seminar I. Õigusemõistmine ja tsiviilkohtumenetlus II. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja olulised põhimõtted III. Üldised nõuded kohtule ja muud üldküsimused 1. A on ostnud endale B-lt kinnistu suvemajaga endise suvilakooperatiivi territooriumil metsa serval. Ainus juurdepääs avalikule teele on A-l üle C ja D kinnistute kulgeva teeraja. Esialgu saab A teed kasutada, kuid peatselt tekivad konfliktid naaber C-ga, kes heidab A-le ette, et viimase lapsed sõidavad tema kinnistul mopeediga ja lärmavad, samuti häirib C-d A-d nädalavahetusel külastavate isikute suur arv. C teeb A-le ettepaneku sõlmida kokkulepe, kus oleks täpselt reguleeritud, mis ajal ja milliste liiklusvahenditega võib juurdepääsuteed kasutada ning samuti nõuab C A-lt piisavat kompensatsiooni juurdepääsuga põhjustatud ebameeldivuste eest, millena arvestab C 1000 krooni kuus. A teatab C-le, et ei kavatse sellistel tingimustel mingit lepingut sõlmida
raames. Kui see on nii, tuleb täiendavalt uurida, ega ei leidu erinormi, mis annaks vaidluse lahendamise pädevuse mõnele teisele kohtule. Lisaks eeltoodule võivad erinormid määrata halduskohtus lahendamisele ka eraõiguslikke vaidlusi ja õigusemõistmise väliseid küsimusi. I. Üldklausel 1. Õiguslik vaidlus vähemalt kahe isiku vahel. Halduskohtu tegevusse asumiseks on üldklausli kohaselt esmalt vajalik üleüldse mingi vaidluse olemasolu. Halduskohus ei saa lahendada teoreetilisi õigusprobleeme. Reeglina eeldab see, et haldusorgan peab olema juba sooritanud isiku õigusi rikkuva toimingu, keeldunud taotletud toimingu sooritamisest või langenud viivitusse (va HKMS § 45 lg-s 1 ja RVastS §-s 5 sätestatud juhud). Samuti eeldab vaidlus vähemalt kahte õigusvõimelist subjekti. Halduskohtus ei saa kehtiva seadustiku kohaselt lahendada ühe ja sama avaliku võimu kandja organite vahelisi tülisid, nt
eeldused, keeldub kaitse alla võtmise algataja edasisest menetlusest, edastades ettepaneku tegijale eksperdi arvamuse koos kaitse alla võtmise algatamisest keeldumise otsusega. (5) Kui eksperdi arvamusest nähtub, et loodusobjektil on käesoleva seadusega sätestatud kaitse alla võtmise eeldused, algatatakse kaitse alla võtmise menetlus kooskõlas käesoleva seaduse §-s 9 sätestatuga. 2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 2002. aastal maksukorralduse seaduse sätte põhiseadusevastaseks osas, mille kohaselt võis intressimäärad kehtestada rahandusminister. Maksuamet oli teinud 2000. aastal AS-le A ettekirjutuse tasuda tulumaks 500 000 krooni ja sellelt arvestatud intressid 200 000 krooni. AS A seda ettekirjutust ei vaidlustanud. Soojusenergiat tootev AS A varustab soojusenergiaga kahte valda, milles on kokku 30 000 tarbijat. A esitas 2003
vastavalt varale või turule. Kindlaksmääratus: kui palju, kus, kuidas ja millal tuleb makse tasuda. Maksmise mugavus: maksude kogumine maksjamaksjale sobival ajal ja viisil. Kogumise ökonoomsus (efektiivsus): minimaalsed tehnilised kulud, ametnike arv. PÕHIMÕISTED: Maksu subjekt; maksumaksja, maksu kinnipidaja, maksukohustuslane; maksu objekt, maksubaas; maksumäär, maksukandja, maksukiil, maksuallikas, maksu saaja, maksu laekumise saaja, maksuhaldur, maksu arvestamise ja tasumise kord, maksusoodustus, maksurisk, maksupettus ja maksude vältimine. MAKSUDE LIIGITUS: Objekt (subjektiivne, objektiivne); koormuse avaldumine (otsene, kaudne); kehtestamise pädevus (riiklik, kohalik), püsivus (ühekordsed, jooksvad), sooritamise viis (sissenõutav, tähtajaliselt tasutav, kinnipeetav), eesmärk (üldine, erieesmärk), maksumäär (kindlasummaline, %-määra alusel, kombineeritud, progresseeruv, regresseeruv,
kasutada näidisena tema suhtes läbiviidavas maksumenetluses. MTA peadirektori käskkirjaga määrati Kaarele ATS § 70 p 3 ja § 75 lg 4 alusel distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine ning ta vabastati ATS § 94 lg 1 alusel teenistusest. Käskkirja kohaselt rikkus Kaare maksukorralduse seaduse § 26 lg-t 1. Käskkirjas märgiti, et tegemist on olulise rikkumisega, sest teenistus maksuhalduri juures seab ametniku käitumisele kõrgendatud nõudmised. Seevastu Kaare on oma teoga seadnud kahtluse alla MTA usaldusväärsuse hoida maksumaksjate andmeid saladuses. Käskkirjas tsiteeriti ka Kaare ülemuse poolt antud iseloomustust, milles oli kirjas: „Tööülesanded on üldjuhul täidetud õigeaegselt. Talle pakub rohkem huvi kontrolliprotsess kui analüüs.“ Käskkirja kohaselt hindas MTA peadirektor talle antud kaalutlusõigust rakendades
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-100-08 sedastab, et kohtumenetluse normid ei välista avaliku õiguse normide täiendavat kohaldamist üldkohtu poolt ega eraõiguse normide täiendavat kohaldamist halduskohtu poolt haldusasja läbivaatamisel. Tsiviilõigusliku tehingu tühisuse kindlakstegemine halduskohtus pole välistatud, kui see on vajalik haldusakti või haldusorgani toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamisel. Kohtuotsuse resolutsioonis halduskohus haldusaktiga seotud tehingu tühisust üldjuhul siiski tuvastada ei tohi. Erandina on see võimalik juhtudel, kui selline volitus tuleneb otseselt eriseadusest. Tsiviilasja lahendavale kohtule on kohustuslik ka halduskohtu otsus osas, milles halduskohus on haldusakti HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistanud. Sellises olukorras ei saa tsiviilasja lahendav kohus asuda haldusakti kehtetuse kohta teistsugusele seisukohale. Muus osas on
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; 4) III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Eesti kohtusüsteem Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Ringkonnakohus
12-13 Pooled tunnistavad, et kinnistusraamatus ja notariaalses müügilepingus oli kinnistu suuruseks märgitud 907 m2. Tuvastatud asjaoludest ei tulene, et kostja I oleks lubanud lepingueelsete läbirääkimiste käigus hagejale müüa 1163 m2 suuruse kinnistu. Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et puudub alus alandada hinda selle tõttu, et hageja pidas kinnistu pindala tegelikust suuremaks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kinnistu suuruse mittevastavus aiaga piiratud maatüki suurusele ei ole käsitatav kinnistu mittevastavusena müügilepingu tingimustele. Kuigi hageja nõudis makstu tagastamist seoses hinna alandamisega, tugines ta muu hulgas sellele, et rahasumma, mida ta nõuab, kajastab turuhinna vähenemist ja kostja I poolt lepingu rikkumisega hagejale tekitatud täiendavaid kulutusi (vt käesoleva otsuse p 1). Hageja märkis hagiavalduses, et
Ühinguõigus seminarid 26.02.2018 seminar I Otsust ei tohi kunagi tervikuna tühiseks kuulutada, vaid peab asjaolusid eraldi analüüsima! Äriregister, äriühingute asutamine 1 kaasus Osalejad: OÜ, A, B (III isik) Ajatelg: 01.04 otsus A valimiseks, 10.04 ÄR kanne, 20.04 otsus A tagasikutsumiseks, 21.04. lepingu sõlmimine, 22.04 otsusest teatamine, 24.04 ÄR kanne kustutati. TsÜS § 34 lg 1: kui A juhatuse liikmena midagi teeb, siis see on juhatuse otsus. Esindatav (OÜ) esindaja (A) (sisesuhe) III isik (B) (välissuhe) Tuleb analüüsida sise- ja välissuhte kehtivust, et lahendada probleeme. Sisesuhte analüüs: ametisuhe on lepingulaadne suhe, mis tähendab, et suhte tekkimine ja lõppemine on sarnane lepingu sõlmimisele ja lõppemisele. Valimiseks on vajalik mõlemapoolne tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 2). 01.04 valimisotsus on OÜ tahteavaldus. A peab andma nõusoleku. Antud juhul ei nähtu kaasusest nõusolekut, samas v�
juhtumi asjaoludest, aga ebamõistliku menetlusaja korral on mittevaralise kahju hüvitis iga viivitatud aasta eest nõude esitamise kuule eelnenud keskmine brutokuupalk. Nõude esitamise alused: Kriminaalmenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisel kohaldatakse SKHS-i, kui SKHS veel sel ajal ei kehtinud, kohaldatakse seda tagasiulatuvalt. Nõue SKHS alusel tuleb esitada rikkunud organile (nt prokuratuurile), v.a siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse juba ise menetlusse võtnud. SKHS § 5: kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati (muuhulgas) ebamõistliku menetlusajaga. SKHS § 7: kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus
Kokku 11 seminari 2 puudumist on lubatud - siis ei hakata midagi nõudma Kui on üle 2 puudumise, siis tuleb kõik seminarid järele vastata. Järelevastamiseks üks võimalus Vuti juures, 2ha aega. VÕS võiks ka kaasas olla. Ühinguõiguse kaasused 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 kanne kehtib kolmanda isiku suhtes
Kokku 11 seminari 2 puudumist on lubatud - siis ei hakata midagi nõudma Kui on üle 2 puudumise, siis tuleb kõik seminarid järele vastata. Järelevastamiseks üks võimalus Vuti juures, 2ha aega. VÕS võiks ka kaasas olla. Ühinguõiguse kaasused 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 kanne kehtib kolmanda isiku suhtes
Ühinguõigus Kodus kaasuse lahendamine võimalus, mitte kohustus. Moodles aine Eksam: 1,5 h, kaks teooriaküsimust (4p) ja kaks kaasust. Üks on kindlasti vaidluste lahendamise kaasus. Kaasuste puhul on tegemist kaasustega, mida on seminaris käsitletud. Eksamil võib kasutada seadust: TsÜS, VÕS, ÄS. Eksami vastused ei pea olema lehekülgede pikkused. Eksamiküsimuse näide: Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus? Äriseadustiku § 34 ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust. Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on. Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ühinemi
Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole. Austrias prokurörid kohtuniku käepikendused ka neil on seljas talaar, punase kraega. Kohtukoosseisu 4 erinevat varianti: 1) Üksik professionaalne kohtunik 2) Üks professionaalne kohtunik, mingi hulk rahvakohtunike eestis 1. astme kuriteoasjades 3) Professionaalsetest kohtunikest koosnev kolleegium, 1. astme kohtuasjades. 4) Professionaalne kohtunik, kes juhib protsessi, mitteprofessionaalsed vandekohtunikid, kes lahendavad faktiküsimused. Venemaal süüdistatavad istuvad puuris, Eestis barjääri taga või advokaadi lähedal sõltub sellest, kas isik on vahi all või mitte. Narvas ühes kohtusaalis klaasist kast, kuhu süüdistatav pannakse. Austrias ja USAs tunnistajad istuvad, Eestis seisavad puldi taga
AÕS RakS § 13 lg 4. Viimati nimetatud rakendussätte eesmärgiks oli seoses asjaõigusseaduse jõustumisega korrastada varasemad omandisuhted ning määrata juhtumid, mil omandi esemeks võis olla ehitise reaalosa. Rakendussäte ei muutnud asjaõigusseaduses määratletud reaalosa mõistet ega välistanud ehitise reaalosa võlaõiguslikku koormamist. - 12. Kolleegium märgib, et ka 1. juulist 2003. a kehtiv AÕS § 74 lg 1 redaktsioon, mille kohaselt võib kaasomandis olevat asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel, nõuab asja reaalosa koormamiseks kõigi kaasomanike kokkulepet. Asja reaalosa koormamine koormab asja ja mõjutab kõigi kaasomanike õigusi asja suhtes. - 13
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing,
Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo eest ei välista distsiplinaarkaristuse määramist. Distsiplinaarkaristust määrates tuleb arvestada distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isikuomadusi ja muid süüteo asjaolusid. Kohtunikule määratud distsiplinaarkaristus kantakse tema teenistuslehele. Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt. Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30%. Ametipalka ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium , kuhu
Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo eest ei välista distsiplinaarkaristuse määramist. Distsiplinaarkaristust määrates tuleb arvestada distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isikuomadusi ja muid süüteo asjaolusid. Kohtunikule määratud distsiplinaarkaristus kantakse tema teenistuslehele. Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt. Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30%. Ametipalka ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
annaabi.ee 
