15.03.2010 AVALIK HALDUS mõiste ja ülevaade avalik teenistus Avalik haldus · Mõiste: iga korraldav, eesmärgipärane tegevus Eristatakse erahaldust ja avalikku haldust. · Laiemas mõttes seondub avaliku võimu teostamisega; organisatsiooniline, funktsionaalne ning õiguslik tervik · organisatsioonilises mõttes haldusekandjate jm haldusinstitutsioonide organisatsioon · materiaalses mõttes avaliku sektori tegevus, mida haldusorganid ülesannete täitmiseks teostavad · formaalses mõttes kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus sõltumata selle materiaalsest sisust Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 Avalik haldus modaalses mõttes (väited ja otsustuste tõesus) a) orienteeritud avalikele huvidele
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Alan Karus PÄRNU MAAVALITSUS, SISEMINISTEERIUM JA KOHALIKUD OMAVALITSUSED VIA BALTICA TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEL Uurimistöö õppeaines ,,Halduskorraldus" Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2013 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe
Keskmine palk valitsemisalas oli 31.10.2011 seisuga 808,59 € (sh riigiasutustes 698,60 €); Kultuuritöötajate arvu üldine trend näitab pigem kahanemist: 2005 a oli kultuuritöötajate osatähtsus tööhõives 3,2 %, mis oli üks EL suurimaid; 2009 a seisuga on kultuurisektoris tööl 2,7 % hõivatuist. Kolmas loeng. Halduskorraldus Kohalik Omavalitsus (KOV) EV põhiseaduse XIV peatükk o Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. o Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud ametnikud) arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. See õigus kuulub näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnikele, politseiametnikele, kaitseväeametnikele, piirivalveametnikele, tuletõrjeametnikele, maanteeametnikele, tööinspektsiooni-ametnikele, tehnilise järelevalve ametnikele jne. Vastav loetelu on sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustiku §des 188-216
kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOV rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Harta kohaselt: Munitsipaalõigus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust
määrusi, otsuseid ja korraldusi. 4.Liigitus avaliku halduse kandjate alusel. Sellel alusel võib haldusakte liigitada: a.riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktideks b.ja õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktideks (statuutideks). Põhimõtteliselt ei rakendu siin haldusaktide astendus nende juriidilise kehtejõu alusel. Nii on Vabariigi Valitsuse määrused ja kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrused oma õigusjõult võrdväärsed. § 3. Halduse reaaltoimingud e toimingud §4. Halduslepingud § 5. Halduse üldaktid A. Dekreet B. Seadlus C. Määrus I. Volitused: II. Määruste liigid: III. Määruse õiguspärasus: IV. Kohaliku omavalitsuse määrus D. Käskkiri §6. Halduse üksikaktid 2 §7. Plaanid ja planeerimine §8
kokkuleppel ja avatud ja demokraatlikul menetlusel. Vahetu rahva poliitiline tahteavaldus – realiseerub parlamendivalimistega, KOV volikogude valimistega. Riigivõimu legitimatsioon – valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt. Riigikogu legitimatsiooni kordub iga 4 aasta järgi, presidendil iga 5 aasta järgi, KOV volikogu iga 4 aasta järgi. Vähemuste kaitse Poliitiliste protsesside vabadus ja avatus 3.2 Halduse diskretsioon ja määratlemata õigusmõiste. 3.2.1 Diskretsioon HMS § 4 käsitleb kaalutlusõigust. Diskretsioon on omane nii haldusefunktsiooni teostamisel kui ka teiste funktsioonide teostamisel. Antakse võimalus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastavalt otsus. Asutus “võib” midagi teha, mitte
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond KOHALIK OMAVALITSUS JA KULTUUR- SPORT Referaat Pärnu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. KOHALIK OMAVALITSUS JA KULTUUR-SPORT................................................5 1.1. Valdkonna eesmärgid, vahendid ja tegevusvariandid............................................ 5 1.2. Otsused, täideviimine, kontroll ja probleemid........................................................8 2. AUTORI HINNANG JA ETTEPANEKUD...............................................................11 kokkuvõte.............................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
asutustele. ( 3 ) Koosolekul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid või muudatusi seadustes ja teistes õigusaktides . ( 4 ) Koosolek valib esindajaid President Vabariigi valijate kodasse ja Rahva Kohtunikuid Ida-Viru Maakohtusse , kuidas kajastub õiguses. Jõhvi valla Suhted teiste kohaliku omavalitsuse üksustega ja rahvusvaheline koostöö: ( 1 ) Suhted Jõhvi valla teiste kohaliku omavalitsuse üksustega põhinevad lepingutele osapoolte vahel. ( 2 ) Kohalik Jõhvi valla omavalitsus võib oma huvide väljendamiseks, esinduseks, kaitse või tavaliste toiminguteks, sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega või luua ühiseid institutsioone. Samuti osaleda tulundusühistutes, mis on loodud määratud ülesannete lahendamiseks. ( 3 ) Valla koosolekul, ametiasutustel ja ametite haldajatel ning ametlikul Jõhvi valla institutsioonil on õigus volituste piires teha koostööd kõikide üksuste omavalitsustega
omavalitsuste koostöö; 2) arvestada tuleb jätkusuutlikkuse ja uuenduslikkuse põhimõtteid; 3) harukondlike poliitikate seotus regionaalarengu suunamisega vajab tugevdamist; 4) arvestada tuleb keskuste ja tagamaade vastastikust sõltuvust ning keskuste kaalukat rolli edasises regionaalarengus; 5) käivitada integreeritud arendustegevus; Schöber, P. (2003) Kohalik omavalitsus. Tänapäevase kohaliku omavalitsuse idee, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk. 23-53. (ÕIS) Linn või vald ei tugine ainult mitte enesele, vaid see on ka kõrgema organismi organ. Seega allub nii esene kui ka võõrale (riigi) tahtele. Ruum, milles on piiratud valla või linna eriareng, on piiratud. Kohaliku omavalitsuse idee tegelikkuses eksisteerib seega linnade ja valdade, maakondade ja kõrgemate omavalitsus-liitudena.
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine
teostamine:ministeeriumid, kaitsevägi, Riigikantselei ja aastaks ametisse VV. Regionaalminister tutvustab kandidaati maavalitsused, inspektsioonid ja ametid. Ametite ja enne mk KOV üksuste liidu üldkoosolekule ning kuulab ära inspektsioonide kohalikud asutused moodustab, korraldab ümber üldkoosoleku arvamuse. Maavanem ei tohi olla üheski muus riigi- ja nende tegevuse lõpetab minister. Valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtja ega prokuristina, registris, mille asutab VV rahandusministri ettepaneku alusel. töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid
võimalikke erimeelsusi - näit. Eesti Mesinike Liit, Eesti Luterliku Tunni teenistus - kaitseb ühiskonnaelu riigi liigse sekkumise eest näit. Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond - piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt Eestimaa Looduse Fond, võiks olla ka Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Lasterikaste Perede Liit; külade seltsid nagu Ida-Virumaa külade esindus - arendab kodanikuaktiivsust - algatusvõime, koostöövõime jmt. Eesti Regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutus, Tartu Kolmikute pereklubi Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon EKAK Mitmes riigis (Eestis, Horvaatias, Inglismaal, Iirimaal, Kanadas ja Sotimaal) on välja töötatud raamistik avaliku sektori ja ühenduste koostoimimiseks lepingu või strateegilise dokumendina Eestis ongi selleks 2002.a. Riigikogus kinnitatud EKAK
ja demokraatlikul menetlusel. 11 Vahetu rahva poliitiline tahteavaldus realiseerub parlamendivalimistega, KOV volikogude valimistega. Riigivõimu legitimatsioon valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt. Riigikogu legitimatsiooni kordub iga 4 aasta järgi, presidendil iga 5 aasta järgi, KOV volikogu iga 4 aasta järgi. Vähemuste kaitse Poliitiliste protsesside vabadus ja avatus 7. Õigusriigi printsiip - isikute põhiõiguste, vabaduste ja -kohustuste süsteem (PS II ptk). Igaühel on õigus riigi ja seaduste kaitsele. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad isikute õigused tagama oma aktiivse ja passiivse tegevusega. PS-s loetletud põhiõigused ei välista muude põhiõiguste olemasolu
seaduse rakendajale. Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja poolt loodud, tuleb seda sisustada seadusandja juhiste ja eesmärkide abil. Seega tuleb [… määratlemata õigusmõiste – lisatud täiendus] sisustada vaadeldava volitusnormi eesmärgi kaudu ehk püüda välja selgitada, mis oli seadusandja eesmärk kohaliku omavalitsuse volitamisel […] Delegatsiooninormist tuleneva pädevuse rakendamisel peab kohalik omavalitsus silmas pidama erinevate huvide, väärtuste ja õiguste tasakaalustamise vajadust ning volitatud seadusandluse teostamisega põhiõigustele asetatud piirangute proportsionaalsust." Miks kaalutlusõigusest ja määratlemata õigusmõistest üldse räägitakse – põhiküsimuseks on kohtuliku kontrolli piiratus. Õigusnorm: Kui ………………………………., siis võib/on õigus ……………… Kui ………………………………., siis …. või …./… kuni …..
P.2.JURIIDILINE LAAD 71 P.3. FUNKTSIOONID 72 P.4. PÄDEVUS 72 P.5. STRUKTUUR 73 § 2. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID 74 § 3. KULTUURAUTONOOMIA ORGANISATSIOONID 74 §4. KUTSEALADE OMAVALITSUS 75 § 5. KIRIKUOMAVALITSUS 75 TEEMA 8. PÕHIMÕISTED 75 TEEMA 9. AVALIK TEENISTUS 77 § 1. AVALIK TEENISTUS: PÕHIMÕISTEID 77 §2. AVALIK TEENISTUS JA TEENISTUJAD 78 §3
sotsiaalsete gruppide huvides (kõige tõenäolisem). Mis on demokraatlikud väärtused: vabadus, võrdsus, vendlus, õiglus, tolerantsus. Briti entsüklopeedia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides (ehk otsene demokraatia); valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad sama õigust nende poolt valitud ja nende eest vastutavate esindajate kaudu (ehk esindus demokraatia); valitsemisvorm, milles enamuse võimu teostatakse põhiseaduslike piirangute raamistikus, mis on loodud kavatsusega tagada kõikide kodanike osalemist ja osasaamist põhiseaduslikult fikseeritud õigustest ja kohustustest (ehk konstitutsiooniline demokraatia); tegemist on ükskõik millise poliitilise või ühiskondliku skeemiga, mis püüab minimaliseerida poliitilisi või sotsiaalseid erinevusi (ehk sotsiaalne demokraatia).
Eesti Advokatuur Eesti Arengufond Eesti Haigekassa Eesti Kultuurkapital Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Pank Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Töötukassa Finantsinspektsioon Kaitseliit Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Notarite Koda Rahvusooper Estonia Tagatisfond Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Kohalik omavalitsus kui iseseisev halduskandja. Kohaliku omavalitsuse üksused (linnad, vallad) Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja põhiseaduslikud garantiid. (Põhiseadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ) KOV on PÕS sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida 6
NB! Abistav materjal, mitte "piletid" - Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt(RK koosseisu enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises RK koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega) - rahvahääletusel o kohustuslikult: I peatükk, XV peatükk, PSTS, (preambula probleem!) o Riigikogu otsusel kõik ülejäänu 1992. a. Põhiseadust on muudetud neljal korral: - 25. veebruari 2003 muudatus (jõust 17. X 2005) KOV volikogu valimisperioodi pikendamine neljale aastale ja nn vahevalimiste lubamine (KOV ühinemisel, jagunemisel või volikogu tegutsemisvõimetuse puhul) - 14. septembri 2003 täiendus (jõust 06. I 2004) ühinemine EL-iga, (EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte) - 12. aprilli 2007 muudatus (jõust 21.VII 2007) lisati PS preambulisse keele säilimine läbi aegade; eesti keel on eesti kultuuri lahutamatu osa; sisuliselt mittevajalik muudatus,
........................................................3 I PEATÜKK. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÕISTE JA PÄDEVUS...................4 1.1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja olemus............................................................ 4 1.2. Kohaliku omavalitsuse võimupiirid.................................................................... 7 1.3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted.....................................................................8 II PEATÜKK. OMAVALITSUSORGANID. VOLIKOGU ........................................ 9 2.1. Volikogu- tema ülesanded ja pädevus.................................................................9 2.2. Volikogu töökord.............................................................................................. 12 2.3. Volikogu liikmed...............................................................................................13 III PEATÜKK. OMAVALITSUSORGANID. VALLA- JA LINNAVALITSUS .....15 3.1. Vald ja linn ............
Samas tuleb 14. ptk sätetest seadusandjale kohustus kohalikku omavalitsust reguleerivate seaduste kehtestamiseks. Kõik siseriiklikud kohaliku omavalitsuse õiguse allikad peavad olema PS sätte ja mõttega kooskõlas. 8.2. Nimetage 8 kohaliku omavalitsuse jaoks olulist seadust (6 olulist seadust on juba nimetatud õpikus – nende puhul tuleb teada ka seda, mida vastav seadus reguleerib – õpikus ära toodud; 2 relevantset seadust leidke ise täiendavalt). 1) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS): PS § 104 p-s 4 nimetatud, seega nn konstitutsiooniline (vastuvõtmiseks ja muutmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudev) seadus, mis reguleerib kohaliku omavalitsuse esinduskogude (volikogude) valimisi; 2) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS): määrab kindlaks kohaliku omavalituse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning kohaliku omavalitsuse üksuste suhted omavahel ja riigiorganitega;
tuleb anda mitmeks aastaks rendiks. Talu rentija maksab renti riigile. Linnavalimised: Baltisakslased kasutasid oma enamust, et hääletada eestlaste pakkumiste ja ettevõtmiste vastu. Ajalehe veergudel kutsuti kõiki eestlasi valida eestlaste poolt, korraldati rahvakoosolekuid, kus kutsuti rahvast valima. Kinnisvara omanikud ülehindasid oma kinnisvara, et saada valimisõigust. Tallinnas loodi valimisliit venelastega, 60'st volikogu kohast said baltisakslased endale 17, eestlased said 38 ja venelased said 5 kohta. Kuid eestlased polnud valmis tegelema linnavalitsuse ja linnapea töökohaga. Tallinna linnapeaks sai Vene kubermangust ametnik Hiatsintov, Konstantin Päts sai nõunikuks. Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised: Sotsiaaldemokraatia jõudis Eestisse 1880. aastal, sel aastal Saksamaal keelustati Saksamaa töölispartei tegevust ning paljud lahkusid või saadeti välja, asusid Eesti aladele
08.04.2004] (2) Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus: 1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; 2) tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] 3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise. (3) Kohalik omavalitsus korraldab planeerimisalast tegevust käesoleva seadusega sätestatud korras ka kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumiga piirnevas avalikus veekogus, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendatud. [RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009] § 5. Valla või linna ehitusmäärus Kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna ehitusmääruse: 1) valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks, välja arvatud maakasutus- ja
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda: eraõigus avalik õigus · Kõige üldisemalt reguleerib eraõigus eraisikute (füüsiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute) vahelisi suhteid. · Avalik õigus reguleerib avaliku võimu (s.o riik, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraisikud, kes tegutsevad avalikke ülesandeid täites) organite pädevust ja moodustamist ning avaliku võimu ja eraisikute vahelisi suhteid. · Olulisemad põhimõtted: · Eraõigus on dispositiivne, avalik õigus imperatiivne, st: · eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud.
..............................................................................................................99 Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad, vallad, linnad, alevid. Eestimaa kubermangus oli neli kreisi ehk maakonda - Harjumaa, Läänemaa koos Hiiumaaga, Jörvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnumaa, Saaremaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa. Maakonnakeskused olid Kuressaare, Tallinn, Pärnu, Paide, Rakvere, Viljandi, Tartu. Maakondades puudus omavalitsus, see oli lihtsalt territoriaalne üksus. Vallad olid 1866a alates, sajandivahetusel 366 valda ja tasapisi vähenes, kuna neid ühendati. Vallad olid omavalitsusüksused. Vallaelanike hulka kuulusid vaid talurahvaseisus. Mõisarahvas jäi välja. Ka valla maad olid vaid talumaad. Valla täiskogu moodustasid kõik vallas elavad talu pärisperemehed ja maata rahva esindajad. Iga 10maata mehe kohta 1 esindaja. Valla volikogu valis esinduse. Linnade arv oli tookord 11
täitmist regionaaltasandit juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja regionaalvalitsus on vahendaja keskvõimu ja kohalike võimude vahel kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses (turism) (kahetasandiline halduskorraldus) Detsentraliseeritud mudel kohalikku elu korraldavad iseseisvad omavalitsused. kohalikul võimul suur otsustusvabadus suure osa tuludest kogub munitsipaalvõim ise kohalik omavalitsus täidab paljusid funktsioone regionaalvõim kujundab iseseisvalt oma poliitikat. Kolmetasandiline halduskorraldus igal tasandil selge pädevus ja ülesanded. · Kohalik omavalitsus mingi maa-ala, või asula elanikele antud õigus otsustada ise kohaliku elu küsimusi. · Peamine omavalitsuse tunnus: · Kohaliku esinduskogu olemasolu ja iseseisva maksustamise õigus. Eestis kahetasandiline haldusjaotus: · I riiklik tasand riik, maakond
2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga Võime iseloomustada 4 alusel: 1. formaalne privatiseerimine= avalike ül. Üleandmine KOVi poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja Halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse RHS-s ettenähtud pakkumismentlust. 2. materiaalne privatiseerimine = avalike ül. üleandmine lihtsalt eraisikule ja allutamine vabale konkurentsile- sisuliselt loobub. 3. täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamine;- on võimalik erandjuhul ja eeldab seadusest tuleneva volitusnormi olemasolu. Uus tätja muutub vastutavaks
Enamus- ja vähemusvalitsus. Valitsuskoalitsioon. Bürokraatia. Haldusaparaat. Korruptsioon. Poliitika ja moraal. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigipea, tema roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Võimude lahusus. Riigikontrolli ja õiguskantsleri funktsioonid. Opositsioon. Demokraatlik parlamentarism. Vähemuse õigused. Kohalik omavalitsus, tema korraldus, funktsioonid ja pädevus. Haldusjaotuse tänapäevased mudelid. Keskvõimu ja regionaalvõimu suhted. Demokraatlik süsteem Põhimõtted Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
