Arenguinstitutsioonide ja külde kokkupuudete etnograafia. Antropoloogiline metodoloogia võimaldab mõista sündmuste tähendusrikkust, vaadeldes neid kontekstualiseeritult. Eesmärk on aru saada, kuidas mingi olukord just sellisena sellises sotsiaalses raamistuses kujuneda sai. Eestis töötavad Briti tuttavad juhtisid uurija äsja alanud programmi juurde, mille eesmärk oli vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogukonna elavdamise kaudu ning viibis asjassepuutuvatel programmi kohtumistel ja üritustel nii kohalikul, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Intervjueeriti eksperte rahastavate, administreerivate ja rahastamist vahendavate institutsioonide esindajatega, uurides nende arusaamu programmi ja selle protsesside, protseduuride ja ürituste kohta. Välitöö paigaks valiti kaks küla Põlva maakonnas. Veedeti väga palju aega vallakabinettides, tuhnides vallastatistikas ja lobisedes töötajatega
Malle Lattik STSTB 1-kõ Essee „Kogukonna mõiste ja näited kogukondlikust sotsiaaltööst“ Vaated ühiskonnale on pidevas muutumises, mis tähendab, et ka kogukonna mõistet ei saa vaadata enam läbi ühe definitsiooni vaid seda peaks vastavalt kontekstile ka ajaruumile uuesti mõtestama ja ehk ka laiendama. Kuidas võiks tänapäeval määratleda kogukonda ja milliseid näiteid võiks kogukondlikust sotsiaaltööst esile tõsta? Ühelt poolt levib arvamus, et kogukond on enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kogum, keda ühendavad näiteks sugulussidemed, ajalugu, sarnased väärtused ja eluviis, ning
Inimesed on reisinud erinevatesse sihtkohtadesse juba kaua aega, kuid kultuuriturismi kui toodet hakati tunnistama alles 1980ndatel. See defineeriti erialaste uurijate poolt nagu seiklusturism ja ökoturismgi - turismiturg inimestele, kes reisivad vastavalt oma elustiilile või intelligentsiturismile - turismivormile, mille käigus on huvi reisimise jooksul midagi uut õppida või teada saada. (Petroman jt: 2013) Teisalt on kultuuriturismi defineeritud kui olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. Kunagi oli turismi aluseks n-ö. kultuur ehk vaatamisväärsustega tutvumine ja ürituste külastamine, vahepeal tegi aga turism pöörde ning olulisteks reisieesmärkideks said primaarsed aistingud. Nüüdseks on inimesed aga taas pöördunud tagasi kultuuri, kuid seda mitte niivõrd vaatamisväärsuse, vaid kogemisväärsuse tõttu. Tegemist on turismimaailma tõusva trendiga, mis on toonud
POLITSEI TÖÖ, STRUKTUUR JA ÜLESSANDED Politseiorganisatsioonis on toimunud palju ümberkorraldusija uuendusi. Üheks olulisemaks neist võib pidada kindlastiendiste maakondlike politseiprefektuuride liitumist suuremateks regionaalseteks politseiprefektuurideks.ümberkorralduste eesmärgiks oli prefektuuri rolli suurendamine igapäevase politseitöö korraldamisel., et oleks võimalik senisest enam arvestada regionaalset eripära ning kohaliku kogukonna nõudmisi (Kaasik 2008). Politsei ülesanded ja kujunemine Sõna politsei tähendab organiseeritud ühiskonda, st linna, kogukonda, mis on inglise keelele andnud ka sõna ,,policy" (Kaasik 2008). Politsei kujunemine ei ole igal pool olnud ühesugune. Uurijad on kindlaks teinud politsei mitmeid eelkäijaid ja formuleerumisallikaid. Korra hoidmine ja kuritegelike käitumisaktide fikseerimine-takistamine on ühiskonna arengu üks aluseid (Kaasik 2008).
Karmen Tamm TABB14 Frantsiisiidee Painting with a Twist Pärast orkaan Katariinat, mis toimus aastas 2005, leidsid Cathy Deano ja Renee Maloney võimaluse muuta tragöödia helgemaks oma kogukonna jaoks. Kuna nii Deano kui ka Maloney pere oli saanud tormis kahjustada, leidsid need naised hea viisi stressi leevendada. Teades, et ka nende naabritel on vaja stressi välja elada, otsustasid nad luua ürituse, kus inimesed said õppida maalimist, juua veini ja lõõgastuda. Nad investeerisid sellesse 10 000$ ja aastal 2007 avasid ka Painting with a Twist ettevõtte, mis pakkus kaks kuni kolm tundi maalimiskursuseid neli korda nädalas. Nad hoidsid hinnad madalatena 35$ kuni 45$
............................................................................................ 9 KOKKUVÕTE............................................................................................................................ 10 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................11 SISSEJUHATUS Civic economy on majandusmudel, kus keskendutakse inimeste ressursside jagamisele ning koostöö tegemisele, eesmärgil muuta kogukonna keskkonda paremaks. Bromley by Bow Centre on heategevusorganisatsioon, mis aitab kodanikel igapäevasest rutiinist väljuda pakkudes selleks erinevaid tegevusi ja luues uusi projekte. Käesoleva uurimistöö eesmärk on analüüsida “civic economy” olemust ja selle üht näidet Bromley by Bow Centre´ga ning hinnata sellise majandustegevuse potentsiaali jätkusuutliku ning kaasava arengu saavutamiseks linnakeskkonnas. Kas Bromley by Bow Centre struktuuri ja põhimõtteid saaks rakendada ka
OMAVALITSUSE KOHUSTUSED Omavalitsuse ülesandeks on kogukonna elu juhtimine. Sinna alla kuuluvad nt haridus, tervishoid, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, planeerimis- ja ehitustegevus, kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid, keskkonnakaitse ja jäätmemajandus, korrakaitse ja päästeteenistus ja muud riigi funktsioonid. Minu poolne kommentaar: Kogukonna juhtimine on suur ettevõtmine ja see vajab asjalikke inimesi. On kogukondi, kus üldse miski ei arene ega ei liigu edasi ja on kogukondi, kus areneb kõik väga kiiresti ja hästi sellepärast, et seda juhivad õiged inimesed. Tuues siit ka näite on näha, et Jüris on kogukonna pukis õiged inimesed haridus, tervishoid, kultuur, sport ja ka kõik muu on hästi organiseeritud.
* soodsate võimaluste loomist enesearenguks. Siiski on viimasel ajal GENis loobutud mõistest `spirituaalsus', selle asemel on hoopis hakatud kasutama sõna `maailmavaade', mis ilmselt annab antud aspekti mõtet paremini edasi. Arusaam, et maailmas on kõik protsessid omavahel seotud, on tõepoolest teatud sorti maailmavaade, nõnda aga võivad asjadele vaadata ka need, kes otseselt spirituaalsed pole. Kogukonna vaimne heaolu on tasakaalus kui: * kultuuri ja kunstiga seotud sündmused ja üritused hoiavad ülal kogukonna kultuurilist elujõudu * loovust ja kunsti nähakse universaalse tervikuga üksolemise ja vastastikuse mõju väljendusena. Erinevad kunstiviisid, praktilised oskused, ilu ja esteetilisuse säilitamisel ja jagamisel põhinevad väärtused toetavad ja julgustavad loovuse ja kunsti viljelemist kogukonnas * vaba aega väärtustatakse
Käesoleva referaadi teema valis kirjutaja vabatahlikult. Ta leidis, et antud teema ei ole hetkel väga aktuaalne ning seega peaks seda tutvustama ka enda kursusekaaslastele, et valgustada neid riigis kehtivatest asendusrahadest. Antud teema puhul on oluline suunata kursusekaaslaste tähelepanu Eestis praegu kehtivatele alternatiivrahadele, sest paljud ei pruugi nendest teadlikud ollagi ning võib-olla see ajendab neid rohkem oma kogukonna alternatiivrahade kohta uurima või hoopiski neid kasutama. Referaadi eesmärgiks on teada saada, mis on alternatiivraha, millised on alternatiivraha tekkimise põhjused ning pidama jäämise tingimused. Lisaks soovitakse rohkem teada saada alternatiivrahadest Eesti tasandil- millised alternatiivraha süsteemid meie riigis on ajaloo jooksul kehtinud ja hetkel kehtivad ning milliseks võib kujuneda tulevik.
Minu töö käsitleb põhiliselt inimeste julgeoleku (human security) teemat. Selle eesmärgiks on tuua välja tegurid, mis alandavad seda turvatunnet ning lisaks leida viise, kuidas julgeolekut nii riiklikul, kogukondlikul kui ka personaalsel tasandil suurendada. Minu põhisõnumiks on, et inimeste julgeoleku suurendamisel on suur mõju sellel, kui inimestel on palju kokkupuuteid endast erinevate inimestega näiteks eri rassist, eri kultuuri jne inimestega. Eriti suureneb sellisel viisil kogukonna julgeolek, sest inimesed suudavad elada eelarvamusteta, on üksteise suhtes sallivamad ja ühiskonnas valitseb usaldustunne. Inimesed tunnevad end kindlamalt, mugavamalt ja turvatunne on suurem. Ehk lühidalt öeldes turvatunne põhineb usaldusel ja eelarvamusteta eksisteerimisel. Kindlasti on ülimalt oluline ka kodanikuorganisatsioonide olemasolu, sest just erinevad organisatsioonid on need, mis ühendavad sarnaste huvidega inimesi. Oma
Toimetulekutoetust maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused vastavalt olukorrale nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks. 3. Sotsiaaltöö meetodid: kogukonnatöö - Töö gruppidega, töö organisatsioonidega, töö kogukonnaga, näiteks kogukonna nõustamine, keskkonna tervendamine, projektitöö, sotsiaalsete aktsioonide korraldamine, kogukonna arendustöö, teenuste arendamine 4 1. Sotsiaaltöötaja tegevus meditsiinis surijate ja nende pereliikmete abistamine, naiste nõustamine ja abi lastetuse korral, vallasemade nõustamine ja abi elu sisseseadmisel, taastusravi korralduses osalemine, suitsetamisest loobujate nõustamine, sotsiaalteenuste arendamine, pikaravihaigla
äriplaan 2014 Tegevuse valdkond: Kogukonna teenus Teenuse nimetus “ Kamari seltsimaja teenused” Teenuse osutaja : Kamari Haridusselts Regitrikood : 80120445 Postiaadress: Kamari alevik, Põltsamaa vald, Jõgevamaa 48003, Telefon: +372 523 5115 Kodulehekülg: www.kamari.ee Meiliaadress: [email protected] 0 Piirkonna kirjeldus: Kamari asub Põltsamaa vallas Kamari küla paikneb Põltsamaa vallas Jõgevamaal. Küla eripära on selles, et piirkonna
11.04. koduse töö sõnad D.1.8.6-11 aedificato dilapso- kui ehitis on kokku varisenud res universitatis – kogukonna asjad, kogukonna liikmetele kasutamiseks mõeldud asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad diruto aedifico- kui ehitis/hoone on hävinud/ lammutatud mortuum inferre – surnut matma capite punire – surmanuhtlusega karistama Gai. Inst. res divini iuris – jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad res humani iuris – inimeste õiguse alla kuuluvad asjad res sacrae – sakraalsed asjad
(vt õpik lk 76) 732 aastal said araablased Poitiers' lahingus lüüa ning tõrjuti tagasi.Hiljem suutis Karl Martell muhameedlased purustada. § 8. ISLAM. USK JA KULTUUR 1. Lõpeta skeem islami usu kohta. 2. Selgita mõisted: 2. Seleta sisu: 1) Sunna -on Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimustekogu, Muhamedi sõnadele toetuv traditsioon. Sariaat - ehk saria on islamiseaduste süsteem, see määrab ka igapäevast elu, kogukonna asjaajamist, kuidas kogukonna liikmed oma elu elavad. Sariaat ei näe erinevust igapäevaelu ja usuelu vahel. 2) Medrese islamiusuliste noormeeste õppeasutus 3) Mosee - on islamiusu pühakoda. Imaam - on moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Islami kultuur on sulam araablaste võimu all ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist. Neid kõiki ühendas islam ja araabia keel. 3. Mis eristab sunniite ja siiite?
... solidaarsus arengumaade tootjate ja arenenud riikide tarbijate vahel. ... tootjale ei kompenseerita mitte ainult majanduskulusid, vaid tootja tagab ka kauba keskkonnahoidliku tootmise, sotsiaalse õigluse ja soolise võrdsuse, mis kõik kajastuvad kauba lõpphinnas. Tavaliselt müüvad arengumaade väiketalunikud oma kauba suurtele kokkuostjatele väga madala hinnaga. Lisaks makstakse õiglase kaubanduse süsteemis osalevatele ühistutele lisatasu, mis investeeritakse ühiselt kogukonna sotsiaalprojektidesse. Inimväärsed töötingimused istanduste töölistele vastavalt ILO standarditele. Õiglase kaubanduse süsteem keelab laps- ja orjatööjõu. Fairtrade märk Märk tootel tagab, et kauba tootja saab oma töö eest hinna, mis katab tootmiskulud ja võimaldab tootmist pikaajaliselt arendada. Lisaks makstakse õiglase kaubanduse süsteemis osalevatele ühistutele lisatasu, mis investeeritakse ühiselt kogukonna sotsiaalprojektidesse.
vajasid. Tänu sellele ülejäägile oli võimalik üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele ning ka metallist tööriistade kasutuselevõtmine. Valitsev ülemkiht täitis ühiskonna kui terviku seisukohalt väga tähtsat elu korraldavat rolli. Selle rolli täitmine suurendas ühtlasi ka ülemkihi enda rikkust ja võimu. Ülemkiht ehk võimekamad inimesed olid ühiskonna elu korraldajad, kelledele ülejäänud kogukonna liikmed allusid esialgu vabatahtlikult. Hiljem muutus ülemkihi positsioon pärilikuks, mis andis võimaluse hakata kogukonna rikkust oma huvides ja võimu suurendamiseks ära kasutama. Nii kujuneski päritava võimuga valitsev ülemkiht. Selle arusaama järgi on ülemkihi võim alamkihi üle ühiskonna arengu paratamatu nähtus. Ülemkihi üleskerkimine võis anda tõuke vajadusele kogukonda juhtida laiemas mõttes - naabriga suhteid korraldada, sõjategevust
Teiseks, üleval vasakul, on individuaalne sisemine veerand ehk tahteline osa. Selle holarhia alumised tasemed on näiteks haaramine, ärritatavus ja aisting, kõrgemal on juba emotsioonid, sümbolid ja mõisted.Need ei ole teaduses kirjeldatud, sest neid saab tõeliselt tunda vaid enese sees, kuid objektiivne kirjeldamine on võimatu. Integraalse mudeli kaks alumist veerandit peegeldavad kollektiivsust. Sisemise kollektiivse tähenduses mõistab Wilber kultuurilisust, mis ühendab ühe kogukonna liikmeid. Väline kollektiivne alumine parempoolne veerand on sotsiaalse tähendusega. Kuigi esmapilgul ei tundu kahel veerandil suurt erinevust olevat, peegeldab kollektiivne kogukonna maailmavaadet, sotsiaalne aga kogukonna maailmavaate materiaalset baasi. Huvitav oli aga see, et ka mitteinimhoolonitel on ühine maailmavaade, justkui ühine kultuur. Ühesuguse välimusega hoolonitel on ka ühesugune sisemus. Kvargid ei ole võimelised reageerima
Avalikkuse kaasamine otsuste tegemisele peab olema avatud, läbipaistev ja paindlik. Kaasamise hea tava eesmärk on ühtlustada põhimõtteid, millest avaliku sektori asutused ja kodanikeühendused lähtuvad kaasates otsustamisse avalikkust ja huvirühmi [8]. Tagamaks turvalise ja avatud ühiskonna kujundamisel riiklike struktuuride, kohalike omavalitsuste ja kodanikeühenduste tõhusamat koostööd, tegeleb Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse osakond süstematiseeritult kogukonna kaasamise, kodanike aktiivsuse tõstmise ja vabatahtliku tegevuseväärtustamise vallas [9]. Siseministeerium käsitleb kodanikuühiskonna arendamist eelkõige kodanike kaasamise ja oma-algatuse suurendamisena. Väga oluline on elanikkonna vastutuse suurenemine. Osaledes aktiivselt kodanikuühenduste tegevuses omandavad inimesed oskusi ja teadmisi, nad on võimelised tegema väärtuslikke ettepanekuid kohaliku elu parema
Kodaniku kohustusi tuleb eristada poliitilisest kohustusest. Poliitiline kohustus puudutab küsimust, miks me peaksime seadustele kuuletuma. Kodaniku kohustuste puhul küsitakse, kuidas me saame oma riiki kõige paremini teenida ning mida teha juhul, kui konkreetsed seadused või poliitilised otsused lähevad vastuollu meie ühiskonna põhiväärtustega. Eetilise kodaniku all peetakse silmas teatud moraalse hoiakuga riigialamat sellist, kes tunneb vastutust kogukonna käekäigu eest ning osaleb aktiivselt oma kogukonna ning kodanikuühiskonna organisatsioonide töös.
Kodaniku kohustusi tuleb eristada poliitilisest kohustusest. Poliitiline kohustus puudutab küsimust, miks me peaksime seadustele kuuletuma. Kodaniku kohustuste puhul küsitakse, kuidas me saame oma riiki kõige paremini teenida ning mida teha juhul, kui konkreetsed seadused või poliitilised otsused lähevad vastuollu meie ühiskonna põhiväärtustega. Eetilise kodaniku all peetakse silmas teatud moraalse hoiakuga riigialamat sellist, kes tunneb vastutust kogukonna käekäigu eest ning osaleb aktiivselt oma kogukonna ning kodanikuühiskonna organisatsioonide töös. · Kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. · Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele õiguse riiki ka ise kaitsta, riigi käekäigu üle otsustada ja seda kujundada.
rohkem toitu kui nad ise seda vajasid. Tänu sellele ülejäägile oli võimalik üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele ning ka metallist tööriistade kasutuselevõtmine. Valitsev ülemkiht täitis ühiskonna kui terviku seisukohalt väga tähtsat elu korraldavat rolli. Selle rolli täitmine suurendas ühtlasi ka ülemkihi enda rikkust ja võimu. Ülemkiht ehk võimekamad inimesed olid ühiskonna elu korraldajad, kelledele ülejäänud kogukonna liikmed allusid esialgu vabatahtlikult. Hiljem muutus ülemkihi positsioon pärilikuks, mis andis võimaluse hakata kogukonna rikkust oma huvides ja võimu suurendamiseks ära kasutama. Nii kujuneski päritava võimuga valitsev ülemkiht. Selle arusaama järgi on ülemkihi võim alamkihi üle ühiskonna arengu paratamatu nähtus. Ülemkihi üleskerkimine võis anda tõuke vajadusele kogukonda juhtida laiemas mõttes - naabriga suhteid korraldada, sõjategevust
· Pandi perekonnanimed e. Priinimed Priiuse esimesed aastakümned Mõis-halduspiirkond, mis hõlmas nii mõisa- kui ka külamaa. Vallakogukond-talurahvaomavalitsus Vallakohtud- koosenesid 3 liikmest. Ühe valis mõisnik, teise peremees, kolmanda sulane. Vallakohtud lahendasin talupoegade omavaheluse tülisi ja karistati ülesastumise eest. 1820 nim. Kogukonnakohtuteks Magasivilja varumine-hädaaegadel sai sealt laenu võtta.Selle hoidmiseks pidi iga aasta sinna panema teatud koguse vilja. Kogukonna ül oli ka vaestehoolekanne. Kogukonna juhtideks valiti : · Eestimaal talitaja
"Mõõkade tagumine" balletist "Kalevipoeg", Ernesaksa kõrtsistseen "Tormide rannast" Laulupidu kui rahvapidu loob kommunikatiivse situatsiooni, mis kõiki osavõtjaid aktiivselt kaasab, võimaldades osalemise ja esitamise kombinatsiooni ühiskondlikus kontekstis. Rahvapeol osalemise üheks motivatsiooniks on sotsiaalne interaktsioon, mille kaudu selgitatakse ja korraldatakse mitmesuguseid suhteid. Rahvapidu sisustavad tegevused peegeldavad antud kogukonna huvisid, luues seega võimaluse konkreetse etnilisuse väljendamiseks, millega kaasneb eneseteadvuse tugevdamine, poliitiline aktsioon ja ühiskonna elujõu kinnitamine. Rahvapidu toetab kogukonna taasloomist ja korraldab kogukonna elu, see tugevdab rühma identiteeti ja tema võimet enda huvides tegutseda, aidates kaasa sotsiaalsete probleemide artikuleerimisele. Rahvapeo sõnumid puudutavad rühma ühist kogemust ja selle kogemuse mitmetasandilist interpretatsiooni. Rahvapidu
Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata. · keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine. Peatähelepanu tuleb pöörata kahjustuste tekkimise põhjustele, sest tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu.
aastal ning seda kasutati seegina. Rootsi-Mihkli kogudus Eestimaa kubermangu kuulumise ajal Rootsi Kuningriigi koosseisu kasutasid Tallinnas asuvad rootsi sõjaväeosad garnisonikirikuna Suur-Kloostri tänavalasunud Püha Miikaeli kloostrikirikut. Pärast Venemaa tsaaririigile edukat Põhjasõda ning Tallinna vallutamist 1710. aastal Vene vägede poolt kasutati Uue Johannese (Jaani) seegi hoonet aastatel 17101716 vene vägede garnisoni Vene Õigeusu Kirikuna, kuid seoses suure kogukonna arvuga jäid ruumid peagi väikeseks ning 1716. aastal sundis Eestimaa kuberner krahv Aleksandr Mensikov rootslaste Rootsi-Mihkli koguduse lahkuma oma senisest endisest Suur- Kloostri tänaval asunud Tallinna Püha Mihkli kloostrikirikust, kus kogudus oli tegutsenud alates 1. juunist 1631. aastal ja alles aastal 1726 leidis rootsikeelne kogudus tegevuse jätkamiseks ruumid Rüütli tänava endistes seegiruumides, mis pühitseti 1733. aastal.
KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 38 ALLIKAD ................................................................................................................................ 41 Lisa 1 ÖKOKÜLADE VAATLUSLEHT JA KÜSIMUSED....................................................... Lisa 2 LASTEAIA VAATLUSLEHT JA KÜSIMUSED ............................................................ Lisa 3 TÄIDETUD KOGUKONNA VAATLUSTABEL SIEBEN LINDENI KOGUKONNA KOHTA SAKSAMAAL ................................................................................... Lisa 4. NÄIDISINTERVJUU EESTIS, ROSMAL ASUVA JOHANNES KOOLI LASTEAIAÕPETAJATEGA....................................................................................................... Lisa 5. EMPIIRILINE UURIMUS I VALIMI TUTVUSTUS ..................................................... Lisa 6. TAGASISIDE INTERVJUU METOODILISE MATERJALI KOHTA...................
Referaat Õppejõud: Tallinn 2010 2005 aasta aprillis toimus Bangkokis ÜRO 11es Kriminaalpreventsiooni ja -õigusalane kongress (Urban Crime Prevention and Youth at Risk. Compendium of Promising Strategies and Programmes from around the World), kus vaadeldi ja võrreldi erinevate riikide kriminaalpreventsioonialaseid algatusi kogukonnakesksest ja noorsooalasest vaatevinklist lähtuvalt. Esitletud olid erinevad kogukonna turvalisust tõhustavad projektid, kus rahva algatusel ja kaasamisel võetakse elanikkonna poolt ,,luubi alla" oma elukeskkond ja panustatakse ühiselt elukeskkonna turvalisuse ja kodanliku teadlikkuse parendamisse. Eestit esindas kongressil MTÜ Naabrivalve. Suurbritanniat esindas konverentsil Neighborhood Renewal Unit. Eesti Vabariigi taasiseseisvusest alates, 1991 aastal, on kuritegevus Eestis kasvanud hüppeliselt. 39570 kuriteost aastas 1995 aastal kuni 53595 kuriteoni aastal 2003
parandada suurtootmises osalevate töötajate töötingimusi. Selleks sõlmitakse pika-ajalised partnerlussuhted arengumaade tootmisühistutega, makstakse maailmaturu kokkuostuhinnast veidi kõrgemat hinda ja välditakse toodete turustamisel arvukaid vahendajaid. Samuti jälgitakse, et tootmises ei ole kasutatud lapstööjõudu ega raisatud loodusvarasid. Lisaks kõrgemale hinnale, makstakse õiglase kaubanduse süsteemis osalevatele tootmisühistutele lisatulu (premium), mida peab kasutama kogukonna sotsiaalseks arenguks. Õiglase kaubanduse süsteemis tegutsevad tootjaühistute liikmed teevad otsuseid demokraatlikult ja investeerivad saadud kasumi kogukonna arengusse. Ajalugu Õiglase kaubanduse ajalugu ulatub kuuekümne aasta taha. Mõned allikad väidavad, et ameeriklased panid aluse õiglase kaubanduse liikumisele, kui nad ostsid 1946. aastal otse Puerto Ricost käsitööd. Esimeseks õiglase kaubanduse tegevuseks Euroopas peetakse Hiina pagulaste
See raamat tõi talle maailma kuulsuse. (5) Tal on väga tähtis roll mõtlemise arengus, täiskasvanute praktikas ning mitteametlikus hariduses. Tema panust on märgata 3 alal. Esiteks, tema sekkumist ja propageerimist rahvamajade kujutamist sama tähtsana nagu seda on sotsiaal- ja haridusfoorumid. Teiseks, tema teooriad sõnade ümber nagu kogukond, kogemus ja grupp ning kuidas need on seotud üksikisikuga. See oli võti teooriatearenguks, grupi koostööks, kogukonna ning organistatsiooni arenguks. Kolmandaks, ta suutis aidata võtmeisikuid nagu Henry Coly ja Eduard Lindeman, mitte ainult arendada nende mõtlemist, vaid ka juurdepääsu tähtsatele allikatele nagu raha. (4) Mary Follett uskus, et integratsioon peab alati olema üle kontrollist. Ta pidas heaks juhiks seda, kes mitte ei saavuta tulemusi jõu ja manipuleerimise abil, vaid kes suudab meeskonna tööle panna nende tugevaid külgi rõhutades. Oluline on, et meeskond tahaks koos tööd teha.
Samuti uuritakse, kes meie kaasmaakondlastest on midagi märkimisväärset teinud ning jagatakse tunnustust. Nagu näiteks 19.10 "Vooremaa" kajastas Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpetaja Helle Roobi valimist Jõgevamaa aasta õppijaks. Tunnustuse jagamine on vajalik, et tekiksid eeskujud ning et ka teistel kasvaks tahtmine midagi ise korda saata. Nii areneme kõik. Igal endast lugupidaval maakonnal, või miks mitte ka vallal, on oma kohalik ajaleht. See on justkui mingi kogukonna "nokia", tunnusmärk lipu kõrval, miski, mis eristab meid kaasmaalastest. See sisaldab kohaliku kogukonna erilisi tunnuseid, nagu näiteks meie maakonna ajalehe "Vooremaa" nimigi kõneleb juba enda eest, asume ju voorte vahel - ehk siis Vooremaal. Ehk võiks lugemisoskus ja tekstist arusaaminegi saada alguse kohalikust ajalehest, mida õhtul kõik pereliikmed loeksid ja seejärel ühiselt loetu üle arutleksid. Lõõgastusvõimalusi
parandanud inimeste ettevalmistust ja kohanemist elukeskkonna arenguga ning tõstnud tootlikkust, mis toob kaasa sissetulekute olulise tõusu. Eesti ühiskonna moodustavad iseseisvalt toimetulevad inimesed, kes: · omavad võimalust eneseteostuseks läbi töö, õppimise ja vaba aja veetmise; · on endast lugupidavad, loovad ning kujundavad positiivsed suhted oma pereliikmete, sõprade, teiste lähedastega ning kogukonna liikmetega tervikuna; · elavad terviseteadlikult, väärtustades enda ja teiste ühiskonnaliikmete vaimset ning füüsilist tervist. Juhul, kui inimesel tekib probleeme sotsiaalse turvalisusega, on meie ülesandeks tagada neile asjakohane sotsiaalkaitsesüsteemi toetus/teenus, selleks et nad saaksid jätkata oma lähedaste keskel iseseisvat inimväärset toimetulekut. SOTSIAALKAITSE TEGEVUSVALDKONNA ALUSED
hakkasid vanausulised organiseerima salajasi "tädikoole", kus anti vanausu õpetust. Tüdrukuid saadeti Peterburi ja Pihkvasse õppima lugemist, koorilaulu ja ikoonide tikkimist. Käsitsi paljundati vanu käsikirju. Lõuna-Eestis oli vanausuliste kogukonnad, kuhu kuulus ligi 3000 inimest 19 külas Peipsi järve ümbruses: Laiuse-Tähtvere, Võtikvere, Kokora, Alatskivi, Kavastu, Kastre ja Ahja külades. Tartu vanausuliste kogukond asutati 1740. aastal. Keiser Nikolai I ajal aga vanausuliste kogukonna tegevust piirati -keelati uute palvemajade ehitamine ning uute liikmete vastuvõtt kogudustesse, suleti Dorpati palvemaja ja 1835. aastal suleti ka vanausuliste kool lastele, 1836. aastal saadeti sunniviisiliselt kloostrisse kogukonna eesseisja 79-aastane Abram Danilov vene õigeusku vanausku ümberristimise eest. 1847. aastal alustati kohtuasi linnaelaniku Agafija Fjodorova suhtes, kes soovis kasvatada lapsi vanausu põhimõtetel. 1849
Suur mõju 18. saj Prantsuse konstitutsioonidel, 1831. aasta Belgia konstitutsioonil. Belgia omas kajastuvaid kogukondliku halduse organiseerimise ideid väljendas enne Prantsuse poliitik J. G. Thouret, kes formul munitsipaalhaldusele omaste kogukondlike asjade ja riigi poolt KOV-e organitele üleantavate asjade mõisted, millega tegeldi ka edasipidi. A. de Tocqueville juhtis tähelepanu KOV-e olulisusele ja eksist probleemidele. Ka Saksamaa andis olulise panuse teooriate mõtestamisse. Vaba kogukonna teooria (kogukonna loomulike õiguste teooria) Sakslaste poolt. 19. saj alguses hoolitsesid kogukondlike asjade eest riigiametnikud. See teooria väitis, et kogukonna õigusel juhtida oma asju on samasugune loomulik ja võõrandamatu iseloom nagu inimeste õigustel ja vabadustel. Kuna kogukond on tekk riigist varem, siis viimane peab austama kogukondliku halduse vabadust. Põhines loomuõiguse ideedel, kus KOV võimu algallikas. Peaks olema riigist sõltumatu
Kõik tänapäeva läänemaailma riigid on mingit tüüpi esindusdemokraatiad; näiteks Suurbritannia on parlamentaarne monarhia ja Eesti on parlamentaarne vabariik. Parlamentaarses riigis valib rahvas oma esindajad ainult parlamenti (näiteks Eestis, Suurbritannias, Rootsis) Osalusdemokraatia – on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid. Osalusdemokraatia peamine ülesanne on tagada kogukonna juhtimise täielik läbipaistvus. Osalusdemokraatia huvides on iga olulise poliitilise küsimuse üle arutlemine selliselt, et kaasatud on võimalikult paljud need ühiskonna (või kõnealuse ühenduse) liikmed, keda see puudutab. Kaasamine (selle vormid) – Avaliku võimu tegevus, kus otsustusprotsessi kaasatakse inimesed, keda tehtavad otsused otseselt mõjutavad. informeerimine, mille käigus antakse teada plaanitavatest otsustest ja/või
KOGUKONNATEATER MIS ON KOGUKONNATEATER? · Kohalikul temaatikal ja selle paiga ajalool põhinev teater. · Isiklike lugude esitamine, mis on seotud kogukonnale olulise teema või olukorraga. · Aus ja avatud suhtlemisvõimalus kogukonna liikmetele. · Loominguline väljendusviis inimestele, kes igapäevaselt teatriga ei tegele. ·Etenduse ülesehitamine ·Osavõtt ·Teatriprofessionaalid ·Diskussioon publikuga · Identiteediotsingud · Sihtgrupp · MTÜ KULTUUR AITAB HINGATA · Sihtgrupp · Lavastus KÜLASTAGE TEATRIT TÄNAN KUULAMAST
Filosoofia Teema: Paternalism Näidisküismus: Millistel juhtudel on Sinu hinnangul paternalism õigustatud? Argumentide esitamisel too konkreetseid näiteid. Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html Paternalism on õigustatud kui... 1. On väga haige patsient, näiteks on ajusurm ja patsient ei ole ise võimeline otsustama eutanaasia kasuks, siis võivad seda otsustada arst või arstide kolleegium või patsiendi lähedane isik. 2. Religioosse kogukonna liider jagab kogukonna liikmetele juhised kuidas on õige ja hea elada. 3. Riigi valitsus keelab inimestel avalikes kohas suitsetamise 4. Oma valitsus keelab lagunevasse hoonese sisenemise, sest see võib kokku variseda. Paternalism: Eeldatakse, et see, kelle suhtes ilmutatakse paternalismi, ei suuda ise kompententselt otsustada, mida on tema huvides kõige kasulikum teha. Seega paternalismi puhul piiratakse inimese vabadust ja privaatsust.
1. Talurahva omavalitsus, talurahva jagunemine ja koormised Kuidas moodustus vallakogukond? Valla kogukond moodustus talurahvareformide tulemusel ühe mõisa piirides elavatest talupoegadest. Millised ülesanded pandi vallale? 1) Kohtupidamine 2) Ühisvastutus magasivilja eest 3) Vaestehoolekanne 4) Ühisvastutus maksude laekumise eest Milline roll oli mõisnikul valla elus? Säilitas politseivõimu vallakogukonna üle, kutsus kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid. Talurahvas jagunes kaheks: 1. Külarahvas: peremees ja perenaine, sulased, teenijad, saunikud, popsikud 2. Mõisarahvas: mõisas töötavad inimesed, majateenijad, käsitöölised, kiltrid, kupjad Mõisakoormised: teotöö (rakmetegu ja jalategu), naturaalandamid (talus valminud toodang), rahamaks. Riiklikud maksud: pearaha ja nekrutiandmine (kohustus minna sõjaväkke, liisuvõtmise abil, va: ametimehed, õpetajad, taluperemehed )
ükski keel ja hääbuda võivad ka suured keeled. Kuidas? Ehala sõnul on just globaliseerumine selle asja taga. Ülemaailmastumisega kaasneb ka ülemaailmne avatus, mis toob ka kaasa ka keele mitmekesisuse vähenemise ning seega vähemuskeele mõiste laienemise. Ehala kirjeldab järgneval joonisel siis nüüdisaegsemat enamus- ja vähemuskeelt. Nimelt nimetab ta vähemuskeeled keelteks, kelle kultuuri ja majandusliku prežtiisikeskus asub väljaspool nende kogukonna piire. Enamuskeeled seevastu on keeled, mis on täielikult isoleeritud (nt. mingid džunglikeeled) või kellel on kontakte teiste keelekeskondadega, kuid kes leiavad, et majandusliku ja kultuuri prežtiisikeskus asub nende keeleruumis. Ehk enamuskeel on keel, mille kõnelejate hoiak on enamuskeele kõnelejate hoiak ehk prežtiisikeskust nähakse oma kultuuris. Miks selleni jõudmine on tähtis? Me võime öelda, et keelevahetus ohustab just
aastal tsaar Aleksander II poolt väljaantud seaduse põhjal. Enne Eesti Vabariigi loomist olid juutide õigused tunduvalt kitsendatud: esines piiranguid kinnisvara omandamisel, kutsevalikul, isegi liikumisvabaduses ja muid raskusi. Juutide kultuurielu ei olnud eriti elav. Uus etapp Eesti juutide elus algas Eesti Vabariigi loomisega. Oma olemasolu esimestest päevadest peale suhtus Eesti Vabariik lojaalselt kõikidesse rahvustesse, kes tema territooriumil elasid ja sel taustal toimus juudi kogukonna poliitilise ja kultuurilise aktiivsuse jõuline kasv. Tekkisid koolid ja lasteajad juutidele. See hea aeg varsti lõppes. Juudi kogukonna rahuliku ja aktiivse elu katkestas Eesti okupeerimine 1940. aastal. Samal aastal suleti kõik organisatsioonid. Pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt 1941. aastal mõrvati kõik juudid, kes ei põgenenud Nõukogude Liitu. Pärast sõda Eestis juudi kultuurielu taassündi ei toimunud.
Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega. 2. Miks vene valitsus suhtus Balti erikorda soosivalt? Vene võimule oli tähtis baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud kindel olla oma vallutuste püsivuses. Poolehoiu võitmiseks alustati mõisate tagasiandmisega endistele omanikele. 3.Milliseid koormisi pidid talupojad kandma mõisa, riigi, kogukonna ja kiriku ees? Mõisa ees teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöödeks. Arvestati rakmepäevades (mõisa põllule mindi veoloomade ja inventariga) ning jalapäevades. Lisandusid naturaalandamid, rahamaksud mõisa heaks. Riigi ees pearaha maksmine, nekrutiandmine (sellest olid vabad taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed) Kogukonna ees magasiaida ja koolide ehitamine, teede korrashoid.
KLASSIDE IDEOLOOGIA Tere! KLASSIDE KUJUNEMINE ✣Kõikidel rahavstel kujunes klassiühiskond ürgkogukondlike ühiskondlike eluvormide lagunemisel, kuid erineval ajal (4000. a ema-3000. a ema Niiluse deltas, Eufrat ja Tigris; 3000-2000. a ema India ja Hiina, 1000. a ema Kreekas ning see järel Roomas). ✣ Tootmise aareng, kaubanduse kasv, rahavstiku arvu kasv lõhuvad endise kogukonna ühtsuse. Tänu tööjaotusel kasvavad linnad – käsitöö ja kaubanduse keskused. Vanadel hõimusüsteemi varemetel tekib klassiühiskond, millele on iseloomulik antagoonsus ekspluatataatorite ja ekspluateeritavate klasside vahel. ✣ Võimul olevad klassid, kes on kõikide või tähtsamate tootmisressursside omanikud, saavad võimaluse omandada täielikult või osaliselt KLASSIDE KUJUNEMINE ✣ Kõikidel rahavstel kujunes klassiühiskond ürgkogukondlike
_ Võidelda suitsetamise ja alkoholi tarbimisega, eriti noorte seas_ Vähendada tervise mõjuritest kõige suuremat osakaalu sotsiaalsed determinandid, mis ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid vigastussuremust ja – haigestumust_ Suurendada kujundavad peamiselt sellesse gruppi kuuluvate riikide haiguskoormust ja (WHO 1986)• Sotsiaalse kapitali indeks• Füüsilise tervise näitaja
See saavutatakse repertuaari valikuga ning igale kooriliigile võimalusega ennast näidata. (1) Kokkuvõte Laulupidu kui rahvapidu loob kommunikatiivse situatsiooni, mis kõiki osavõtjaid aktiivselt kaasab, võimaldades osalemise ja esitamise kombinatsiooni ühiskondlikus kontekstis. Rahvapeol osalemise üheks motivatsiooniks on sotsiaalne interaktsioon, mille kaudu selgitatakse ja korraldatakse mitmesuguseid suhteid. Rahvapidu sisustavad tegevused peegeldavad antud kogukonna huvisid, luues seega võimaluse konkreetse etnilisuse väljendamiseks, millega kaasneb eneseteadvuse tugevdamine, poliitiline aktsioon ja ühiskonna elujõu kinnitamine. Rahvapidu toetab kogukonna taasloomist ja korraldab kogukonna elu, see tugevdab rühma identiteeti ja tema võimet enda huvides tegutseda, aidates kaasa sotsiaalsete probleemide artikuleerimisele. Rahvapeo sõnumid puudutavad rühma ühist kogemust ja selle kogemuse mitmetasandilist interpretatsiooni. Rahvapidu koondab
Väiksema tervisekaotusega maakondades on vähem allpool vaesuspiiri elavaid inimesi ja proportsionaalselt enam oma tervist heaks või väga heaks hindavaid inimesi. Parema tervise saavutamist takistab majanduslik olukord, mida ei saa parandada halva tervise tõttu. Terviseteenuse kättesaamatuse põhjus Eestis on enam kui pooltel juhtudel majanduslik. 11. Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga. Ehk tervise areng. Tervisesuutlikkus -indiviidi ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid, s.t tervis kui igapäevaelu ressurss. 12. Tervisedenduse olemus ja seos heaoluga. Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist. Elukeskkond ja eluviis mõjutavad tervisenäitajaid rohkem kui meditsiiniteenused. Kehaline aktviisus parandab elu kvaliteeti ja psühhosotsiaalset heaolu. 13
Käesoleva teema olulisemad mõisted 1) Jätkusuutlik turism Jätkusuutlik turism turism, mis ühel poolt kaitseb tänast turisti ja võõrustavat regiooni ja teiselt poolt tugevdab tulevikuvõimalusi (Eesti Ökoturism: http://klaster.ecotourism.ee/okoturism/) Turism, mis on majanduslikult võimekas, kuid ei riku ressursse, millest ta on tulevikus sõltuv- füüsilist keskkonda ning võõrustava kogukonna sotsiaalseid suhteid. Eesmärgid: · saada majanduslikku kasu turismikoha toimimisest · toetada kohalikku kogukonda ja kultuuri · kaitsta ja edendada ehitatud ja looduslikku keskkonda Võtmeküsimus on jätkusuutlik kohalike ressursside kasutamine: tööjõud, loodus-, ajaloo- ja kultuuriressursid, toiduained, ehitus- ja muud materjalid, oskusteave. Kohalike ressursside ja toodete
Korraldati ka ulatuslik ümberkirjutamine, tänu sellele ongi säilinud praeguseni paljud olulised antiikteosed. Jeesus Kristus on sündinud ajavahemikus 7.-4. saj. eKr. 10) Kuidas oli korraldatud skandinaavlaste ühiskond? – Skandinaavia ühiskond elatus peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest. Selgelt välja kujunenud klassiühiskonda polnud, kuid eksisteerisid jõukamad. Enamik inimesi olid vabad ning elasid suurte taluperedena, mida juhtis bond. Kogukonna üksikasju otsustati ühiskoosolekutel. Olid olemas kogukonna pealikud- konungid. Nendest omakorda valiti pealik, kes valitses kogu maakonda. 11) Mis põhjustas skandinaavlaste massilise väljarände ja röövretkede laine alates VIII. sajandist? Kuhu toimusid peamised retked? Mida tõid kaasa viikingite retked Lääne- Euroopasse? Millal võtsid skandinaavlased vastu ristiusu? – Maapuudus sundis skandinaavlasi rändama
KÕRGES), CREDO IN UNUM DEUM (MINA USUN AINSASSE IUMALASSE), SANCTUS/BENEDICTUS (PÜHA/KIIDETUD OLGU), AGNUS DEI /JUMALA TALL). Lisaks neile lauldi hulk teisi laule, mis olid seotud selle päevaga. Ja tolleaegset laulmisviisi nim. gregooriuse lauluks, sest selle on välja arendanud paavst Gregorius I Suur. Kirik - (kr.,kyriakon, jumala maja), Jumalakoda, hoone, kus toimetada armulauda, euharistiat ja kiriklike sakramente. Koht, kus pidada liturgiaid kogukonna ja koguduse jaoks. Kirikulaul - hümn, antifoon, laulutüüp, mida laulavad vastamisi kaks häält või kaks koori, harilikult liturgiline kiituslaul; kasvanud välja salmilaulust; hümn, laul Jumala kiituseks, tunnistuslaul, võrreldav piibli salmidega ja cantigaga; inglihümn, inglilaul, kõrem palve Jumala auks Rooma liturgias, doksoloogia, milleks on Gloria in Excelsis. Klooster - (kr,. Monasterion, koht üksinda elamiseks), religioosse kogukonna hoone
pannud kui estid. Linnades elavaid eestlasi oli 18 053 inimest, neist 29 inimest valdasid ainult eesti keelt, maakohtades elas eestlasi 10 031 ja neist 33 mrkisid, et ei oska riigi, s.t. vene keelt. Setud seevastu on koondunud rohkem kladesse (142 inimest, neist 10 rgib ainult setu keelt), linnaelanikke- setusid on 55. Umbes 50% pidas eesti keelt oma emakeeleks. Suur osa Venemaa eestlasi elab riigis hajutatult, kompaktseid kogukondi vib liigitada tinglikult: Kogukonna tekkimise aja ja koosseisu jrgi (eelmiste migratsioonilainete esindajad ja nende jreltulijad, uusemigrandid). Niteks Moskva Eesti kogukond koosneb peaaegu ainult uusemigrantidest (1950-2000. aastate vljarnne ja nende jreltulijad), Peterburi eestlaskonna moodustavad 19. sajandi lpu ja 20. sajandi alguse vljarnde jreltulijad ja osaliselt ka uusemigrandid. Krasnojarski krai, Tveri ja Tomski oblasti klades elavate eestlaste ja setude hulgas puuduvad uusemigrandid peaaegu tielikult
väga tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ja loomulik ühiskondlik struktuur. Lisaks sellele kuulus ka talupoeg kogudusse, mis olenemata ta hilisemast religioossest kogemusest, tegi temast juba sünnihetkel kristlase. Just külakogukonda kuulumine oli see, mille poolest kogu Euroopa talupojad isekeskis sarnanesid. Talupja sotsiaalne ja poliitiline elu piirdus enamjaolt suhtlemisega oma kogukonna ja isandaga, kas isanda ja kogukonna vahelises liidus või vastasseisus. Monarhia või mud kõrgemad võimud jäid tema jaoks liiga kaugeks. Ühtviisi iseloomustas kõiki talupoegi ka püüe üha suurema isikliku vabaduse poole. Nõuti mõisa põllul tehtavate kohustuslike tööpäevade kaotamist või võimalust neid välja lunastada, andamite ja loonusrendiga kergendada, suuremat vabadust elukaaslase valikul jms. Sooviti ka suurendada vabadust maaküsimustes, et võimaldada seda talupoegadel kergemini müüa, osta ja pärandada
Noorsootöö mõiste tuleb kasutusele 1920-ndate lõpul ning 1999 a võttis Riigikogu vastu noorsootöö seaduse. Esimesed koolid tekkisid vanaaja idamaades IV- III aastatuhandel eKr. 6) Noorsootöö kaks tendentsi (Begnino Cacérès). 1) Kogukonnatöö tegijaid ja noorsootöötajaid nähakse isikutena, kes peksid oma sihtgruppe võimalikult palju ühiskonda kaasama. Nad ei püüa ühiskonda muuta, vaid eesmärgiks on aidata inimestel sellega kohaneda. Noorsoo tegijatel ja kogukonna töötajatel on sotsiaalses regulatsioonis oma kindel roll. 2) Kogukonna ja noorsootööd tülgendatakse ühiskonna muutmise vahenditena, muutmise aluseks on inimeste ja keskkonna vastastikune koosmõju. Tegevus on suunatud inimeste mõttelaadi muutmisele pikas perspektiivis, samuti parandada ühiskonda. 7) Mida tähendab sõna „esteetika“ ning milliste probleemidega tegeleb esteetika? Esteetika ehk mis on ilus ja mis on kunst. Tuleneb kreekakeelsest sõnast meelelise tajuga seotud
annaabi.ee 
