Konfliktoloogia essee Võib öelda, et konfliktid on kõikjal meie ümber. Olgu siinkohal juttu arusaamatusest nõudliku õppejõu ja laisa algklassi õpilasega, tagakiusamisest, armukadedusest või mõnest muust vormist nagu näiteks sõda kahe tuumariigi vahel, igal juhul on konfliktid osa meie maailmast, mis toovad endaga kaasa konkreetseid tagajärgi viimased võivad olla nii negatiivsed, kui positiivsed. Üks on igatahes kindel, konfliktid ei saa saa inimkonna puhul kunagi olema sajaprotsendiliselt välditavad. Meie võimuses on aga otsustada selle üle, kuidas me tekkinud konflikti või konfliktidesse suhtume, mil moel reageerime ning kui edukalt suudama konkreetse konflikti lahendada. Kuigi konfliktid on igapäevased, ei pöörata neile kohati piisavalt tähelepanu. Sotsiaalteaduse haruna on konfliktoloogia näol tegemist alaga, mis pöörab just tähelepanu konfliktidele, ka nende osapooltele ning aitab konfliktidega seonduvaid erinevaid tegur...
Õppimine uute teadmiste,kogemuste, oskuste ... omandamine. Õppimine mõjub inimesele mitmeti. Teadmiste talletamise kõrval arenevad õpivalmidus ja psüühiline eneseregulatsioon. Õpilane peab saama kinnitust /+ tagasisidet, kui on asja omandatud õigesti. (võõrkeele hääldus!?) Õppimise oluline seaduspärasus üldistamine. Üldistamisel kantakse äraõpitud üksikfakt laiemale pinnale. Kõigepealt tuleb vaimseks tööks laua soodsad välistingimused. Õppimise edukus oleneb aktiivset mõttetööst! Väga suure tähtsusega on tahe omandada uusi teadmisi! Kordamiste arv peab olema küllaldane!? Kujutlus varem tajutud kujundite uuesti esiletoomine teadvuses. Nägemiskujutlus, aga ka lõhn või heli. Kujutluse funktsioonid: Signaalfunktsioonid tuletab meile tegevusi meelde. Näiteks hommikul ärgates kujutlevad kohvijoomist ja see käivitab terve hommikuste tegevuste jada. Reguleeriv funktsioon Kui inimene kujutleb oma teo ebasoovitavaid tagajärgi, sii...
Minu oskuste, võimete ja kogemuste analüüs Eneseanalüüs on väga vajalik. Selle kaudu saadakse teada oma tugevad ja nõrgad küljed ning nõrgemaid külgi saab siis, kui need on leitud, parandama hakata. Eneseanalüüsi kaudu saadakse oma iseloomu kohta palju teada. Korralikult läbi mõeldud eesmärgid ja vajalike oskuste üles leidmine enese seest on rahuldust pakkuva kärjääritee aluseks. Alati aga ei olegi kõige suurema ja kaugema unistuse saavutamine nii nauditav kui need pisihetked ja rahulolutunded, mis selleni jõudmise käigus on läbi elatud. Oskused: Olen oma elus omandanud mitmeid oskuseid. Suurimaks oskuseks pean oskust enda ja ka teiste aega planeerida. Olen selle oskuse saavutamiseks töötanud nii laboriassistendina kui ka administraatorina. Minu ajaplaneerimisoskusest on palju kasu ka igapäevase pereelu ja logistika korraldamiseks. Arvan, et oman ka oskust teisi inimesi kuulata. Kuna olen töötanud kaua klienditeenindjana siis on see os...
Eesti saunakukultuur Vajadus ennast pesta ja puhastada on loomupäraselt omane paljudele elusolenditele. Loomade enesepuhastamist võib lugeda instinktiivseks tegevuseks. Inimesel on pikemaajaliste kogemuste najal kujunenud instinktist teadlik pesemisvajadus. Juba ürgajal puutus inimene kokku veega ja märkas, et vesi puhastab nahka, pesemine aga parandab üldist enesetunnet ning aitab vältida haigusi. Ka ilumeele arenemine võis soodustada puhtempiiriliselt omandatud pesemisvajaduse tugevnemist. Esialgu piirdus pesemine suplustega jões, järves või meres. Pesemistele varjulisemates kohtades lisandus oskus kasutada soojendatud vett. Vee soojendamiseks visati veenõusse lõkkes
Эстония - морское государство Я выбрала ету тему, потому что я хотела узнать, как море ваздействовала на Эстонию. Морская культура - набор знаний, навыков и опытов связанных с морем и мореходством. Море одновременно, как источник еды, так и работы и развлечения. Мореходством можно в Эстонии заниматься круглыи год. Исторически, город Таллинн является вожным тарговым портом и морским городом, которому даёт потверждение царская морская крепостъ “Батарея”, или например, база подводных лодок в заливе Хара. Мореходство оказало прямое блияние на архитектуру Таллинна: в постройках зданий видны элементы острова Готланд, а также других городов входяших в торговое сообщество Ханса. Море в архитектуре В 19ом веке Эстонцы стали заниматься кораблестроением и мореплаванием на океанах. Деревни мореплавателей выглядели в то время современными. Эстонское побережье и острова характеризует множество рыболовецких деревень и мельнищ. В сегодняшнее время в ...
Ettevõtlusega kaasnevad hüved, probleemid ja riskid Liisa Trisberg 2015 Ettevõtjaks olemise eelised ● Rahuldustpakkuv töö – ettevõtte rajatakse valdkonnas, mis on südamelähedane ● Hea sissetulek – ettevõtjate osakaal on rikkaimate inimeste edetabelis suur ● Ettevõtja maine – kaasneb enamasti positiivne maine ● Endale sobiva töökeskkonna ja organisatsioonikultuuri loomine – ettevõtja otsustab, kuidas midagi tehakse Väikeettevõtte puhul võivad olla olulised veel: ● Otsene suhtlemine klientide, töötajate ja koostööpartneritega ● Suurem paindlikkus – kas töötada pigem varahommikul või hilisõhtul? ● Tsentraalne otsustamine – ülevaade kogu tegevusest Steve Hartman Kokkuvõte ● Sõltumatus, suurem otsustusvabadus. Eneserealiseerimine, oma annete rakendamine. Uhkus saavutatu üle. ● Suurema sissetule...
konjunktuur“. See illustreerib seda, kuidas paljud faktorid võivad mõjutada meie mõttemaailma. Maailmavaade ei ole vaid mina ja maailm, vaid kõik, mis jääb nende vahepeale. Seda mõjutab lõpmatult palju faktoreid, kuid lõpuks on see igal inimesel siiski unikaalne. Erinevate isiksuste paljusus tagab tõekspidamiste mitmekesisuse ning uute mõtete leviku. Samas on see midagi, mida ei saa määratleda mingis kindlas süsteemis, vaid see vaheldub koos kogemuste, olukordade ja hinnangutega. Aega ei ole maailmas lõputult, kuid meil on piisavalt aega, et keskenduda elus sellele, mis on meie arvates kõige tähtsam, olenemata meie maailmavaadete erinevusest.
3) teadmine haiguse kohta (ingl. k. knowing about an illness) ja haiguse mõistmine (ingl. k. understanding an illness) – mille poolest need erinevad üksteisest? 4) tooge näiteid, kuidas depressiooni „teaduslik” kirjeldus ja/või tavaarusaamad depressioonist võivad erineda tegelikust depressioonikogemusest? 1) Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni, kui inimene jätab kõrvale oma tavapärase mõtlemise ning suudab näha toimuvat läbi patsiendi kogemuste. 2) Deprsessioon ei ole ainult vaimne kogemus. Depressioonis inimese terve maailm on depressiivne. Neil võib olla raskusi keskendumisega. Kes kannatavad depressiooni käes on öelnud, et mõnikord tunnevad nad ennast täielikus segaduses ja ei suuda selgelt mõelda. Inimesed, kes kannatavad depressiooni käes samuti tunnevad suurt väsimust, neil pole söögiisu ning nad ei suuda isegi huvituda oma lähedaste inimeste tegevustest
Jevgenia Kruglova 11.b ÜRO MAAILMAPANK ÜRO on praeguseks 194 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. ÜRO on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. ÜRO Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. ÜRO töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Maailmapank on rahvusvaheline rahandusorganisatsioon, mis on loodud selleks, et anda arengumaadele rahalist ja tehnolo...
Sissejuhatus kasvatusteadusesse Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused
KUTSE- EETIKA PRINTSIIBID Kogemuste arutamine Uute teadmiste hankimine Kogemuste hankimine Kogemuste üle mõtlemine, lugemine MINU ARVATES VAJALIKUD KUTSEOSKUSED Tööplaneerimine Omandatud praktilised teadmised Hügieeni jälgimine ( hoolitsetud välimus, töölaua puhtus) Meeskonnatöö oskus Oskus koostada menüüd Minu arvates on kokana töötamise puhul kõige tähtsam hariduse omandamine ning selle järel uute kogemuste saamine ja enda arendamine. 6 KOKKUVÕTE Koka erialal on kõige tähtsam pühendumine. Koka eriala peaks valima inimene, kes tõesti soovib kokana töötada. Peab jälgima palju erinevaid nõudeid, kuid tulemus on seda väärt. 7 8
Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) Elusolendid õpivad luues sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel. Õppimine rajatakse ettemääratud teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis
Töölaud / Minu kursused / Tallinna Tehnikaülikool / Teaduskonnad / Majandusteaduskond / Ärikorralduse instituut / BCU4850 / Teema 1 (30.01 - 25.02) / Esimene test Alustatud reede, 23. veebruar 2018, 11.22 Olek Lõpetatud Lõpetatud reede, 23. veebruar 2018, 11.32 Aega kulus 9 min 57 sekundit Hinne 14, maksimaalne 15 (93%) Küsimus Tööaja uurimise eesmärk on 1 Osaliselt õige Valige üks või mitu: Hindepunkte parimate töövõtete (kogemuste) omandamine 1/2 avastada tööprotsessis tehtavaid vigu teha kindlaks tööaja tegelik struktuur koostada tööpäeva normatiivne bilanss Sinu vastus on osaliselt õige. Olete valinud liiga palju valikuid. Õiged vastused on järgmised: te...
alus Keskmes Käitumine Õppija ise Reaalsus saab Inimene ja Võrdne Õppija ja tema olla ainult tema ühiskond kogemused ja valikud subjektiivne; potentsiaali vajadused teadmised arendamine tekivad läbi kogemuste Hariduse Õpetada "Toota" Iseseisev Üksikindiviidi Näidata Teadlik, eesmärk inimest intelligente, õppimine, pidev areng ja ühiskonna kultuurne enda moraalne, mis koosneb, eneseteostus. valupunkte kodanikkond. käitumist ja teadlik, uuringutest, Inimesel on . Inimeste
Nüüdseks on kindel, et seda saab hoida ravimitega kontrolli all ja inimene saab elada niikaua kui muidu oleks elanud. Väga tähtis omadus praegusel ajal ning ilmselt ka tulevikus on KOHANEMISVÕIME. Meie ühiskonnas on justkui hädavajalik enda pidev arendamine, et püsida konkurentsivõimeline ning teistest mitte maha jääda. Kui pidada silmas, et inimene õpib kogu elu, siis õppimise all ei pruugi alati silmas pidada teadmiste omandamist. Õppimise alla käib samuti kogemuste omandamine, kuna pidevalt õpitakse just enda kogemustest. Arvan, et enda kogemuste kaudu arenemine on väärtuslikum kui see, mida sa niiöelda teoorias õpid. Selle kaudu sulle jäävad asjad paremini meelde ning oskad tulevikus paremini vastavates olukordades käituda. Põhjus, miks läbi kogemuste õpitu on väärtuslikum, kui niiöelda teoorias õpitu kajastub juba selles, et kui inimesed kandideerivad tööle, siis üldjuhul on ikkagi eelisseisus inimene, kellel on vastav kogemus
Vigadest õpitakse ja läbi nende saame palju targemaks. Me ei pruugi küll ainult enda vigadest õppida, vaid ka teiste omadest. Selleks peab teisi tähele panemda ja olema uudishimulik. Kõige tihemini saame me kogemusi ümbritsevast keskkonnast- kodust, koolist ja sõpradelt. Et aga veelgi avardada silmaringi, pöördume kirjanduse ja kunsti poole. Raamatutest saame palju teadmisi erinevatest inimestest ja sellistest kogemustest, mida igapäevaelus meil ette ei tule. Kunst ei pruugi olla vaid kogemuste omandamiseks, vaid ka tunnete ja kogemuste väljendamiseks. Erinevad inimesed võivad tunnetada sama kogemusterinevalt. Nii võib üks olukord põhjustada erinevatel inimestel teistsuguseid tundeid. Näiteks akna taga rabistav sügisvihm tekitab ühele inimesele hubase kodutunde, kuna nüüd saab pliidi alla tule teha ja perega koos teed nautida. Kellegil teisel võib aga meel nukraks minna, sest selline ilm meenutab talle üksindust.
Maslow' püramiid arvestab nn keskmise inimesega ega kehti nende inimeste puhul, kes kõrgemate vajaduste saavutamiseks jätavad mõne astme vahele. MASLOW TEADUSLIK FILOSOOFIA Maslow ei olnud sugugi rahul ülikooli psühholoogiaerialal õpitud reduktsionistlike meetoditega. Sellest lähtuvalt rõhutas ta, et teadus peaks lähenema inimeste probleemidele uuest seisukohast ning töötama välja uued meetodid. Ta toonitas, et teaduslik meetod peaks leidma rakendust subjektiivsete kogemuste uurimisel, mitte piirnema vaid objektiivsete fenomenidega. Ta tõi näiteks taoistliku teaduse, kus teadlased pigem vaatlevad ja püüavad mõista kui mõjutavad ja analüüsivad. Eriti kriitiline oli Maslow selliste psühholoogiliste teooriate suhtes, mis otsisid võimalusi teadvuse taandamiseks alateadvuslike fenomenideni või teatud teadvuslike kogemuste taandamiseks lapsepõlvest pärit lahendamata probleemideni. Üldiselt pidas Maslow
1) Romantism - Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. Aastatel üle kogu Euroopa. Ülistas intuitsiooni, tundeid ja kirgi. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina - kultus. Romantism kaldus unistuste-ja fantaasiamaailma.Romantikuid huvitas ka olemise hämaram poolõudused, müstika, surm Hakati nägema paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel. 2) Uuendused: vormiline mõtlemine - vormiosade piirid avardusid ja hägustusid; harmooniat rikastati kromatismidega; rütmika muutus vaheldusrikkamaks; tempo - armastati suuri
indiviidil olla sotsiaalselt efektiivne. Isiksus saab avalduda vaid teadliku ning ühiskondlikult vastutava subjektina toimimise läbi. Isiksuslik identsus - ühiskonna ootustele vastamise alusel loodud nägemus iseendast, mis teeb inimesest “mina ise”, mitte “ühe neist”. Isiksuslik identsus kujuneb kiiremini kui sotsiaalne identsus ning samuti on see ebastabiilsem, kuna indiviid pidevalt muutub igapäevaste kogemuste tulemusena. Isiksuslikud ressursid - eelduseks subjektsusele, kuid nendest ei piisa viimase kujunemiseks. M Mina - arusaamine endast kui isiksusest, iseenese tunnetamine, mõistmine, et ollakse just “mina ise“. Mina kui mõtlev, tunnetav ja tahtev olend. Mina kui isiksuse käitumist määrava olendi ülesandeks on indiviidi elu mõtestamine ning eesmärgiks selle mõtestatuna kogemine. Mina isiksuse mudelina moodustub omavahel kombineerunud mõtlemisharjumustest,
varastamisega. Ta lausa nautis varastamist, sest ta sai lisaks rikkusele ka metsiku ,,adrenaliini süsti". Teose lõpuks mõtlesin ka ise nagu varas. Poodi minnes ja müüjat tervitades oli alati mõni uus skeem mõtteis, kuidas tulla poest rikkamalt välja kui sinna sisenedes. H. Mugasto esitatud lugejate põhitüüpidest olen ma abstraktne- assotsiatiivne lugeja, sest mulle meeldib samastuda peategelasega ning luua sidemeid teosest saadud mulje ja enda kogemuste vahel. Teisalt olen intellektuaalne- tahteline tüüp, kes otsib raamatuist tahtejõudu parema tuleviku nimel. Olen lugenud ka raamatuid, kus peategelased on jõudnud soovitud rikkuseni ebaseaduslikul moel ning need teosed on mõjutanud minu mõttemaailma negatiivselt.
Sünteetiline otsustus rohkendab meie tunnetust ja avardab subjekti sisu ning mõistet, ta annab mõistele juurde midagi sellist, mida keha üldmõiste ei sisalda ehk läheb subjekti mõistest kaugemale. Sünteetilised otsustused võib jagada kogemusotsustusteks ja matemaatiliseks otsustusteks. Sünteetilised otsustused on näiteks 5+7=12(5t ja 7t võib ühendada mistahes arv seetõttu ei saa ta olla analüütiline) ja mõned kehad on rasked(ei defineeri keha üldmõistet, vaid kogemuste põhjal saadud tunnetust, mis ei käi aga kõikide kehade kohta). 2. Abstraktse mõtlemise all pidas Hegel esiteks silmas objektide üldistamist, nende ühekülgset kirjeldamist. Abstraktselt mõtlev inimene ei suuda näha objekti tõelist olemust ehk seda, mis objekt on iseenesest, vaid tema jaoks taandub objekt välistele omadustele ning selle tulemusel tehaksegi objekti üldistus. Teistlaadi abstraktsuse all mõtles Hegel otsustust
(vaatlus, harjutamine, arutelu) kontakti hoidmine oli see, mida ta jälgis ja millega tegeles oma harjutuspäeval. See oli ka teema, millel oli fookus mentorarutelus. Seosed teadmiste ja kogemuste vahel Viited on Karini töös kenasti olemas koos omapoolsete (kooskõla/vastuolud õppeaines õpitud täiendustega. Ka mentorõpetajaga arutelust leitud ühised teoreetiliste teadmiste (sh viited), mentorõpetaja (ja/või kaasüliõpilaste) 3 arusaamised on kirjas ja kirjutises ilustreeritud teoreetiliste
saa enne tekkida, kui meil pole kogemusi, millele meie ideed saaksid toetuda. SISU: Inimesed on teadlikud, et nad mõtlevad. Sellest, millest inimene mõtleb tekivad kogemuste põhjal. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Millistest allikatest tuleb meie arutluse ja teadmise materjal? Inimese vaim on tühi, see tähendab seda, et vaimus ei ole enne ideid kui tulevad kogemused. Läbi enda kogemuste saab ta ideede varamu ja teadmised. Mille põhineb siis kogu meie teadmine. Ideede tekkimisel on suur osa ettekujutusjõul, see varustab vaimu mitmekülgsete ideedega. Meie arutulus ja teadmise materjal tulevad aistimisest ja refleksioonist. Need kaks on teadmise allikad, kust on pärit kõik ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel võivad olla. SISU: Teadmise allikaid on kaks – aistimine ja reflektsioon. Nende abil saabki inimene kogemusi, millel põhinevad teadmised.
Fenomenograafia Kristiina Kangro AP II Mis on fenomenograafia ? Fenomenograafia on kui uurimissuund, mille eesmärgiks on inimeste kogemuste kirjeldamine, analüüsimine ja mõistmine. F. Marton (1981: 180) Fenomenograafia kui kvalitatiivsete uuringute strateegia sai alguse 1970a. Ference Martoni poolt Göteborg´i ülikoolis tehtud uuringutest. Fenomenograafia püüab leida ja süstematiseerida mõtlemisviise, mille abil inimesed reaalsuse erinevaid aspekte tõlgendavad. Fenomenograafikas lähtutakse ideest, et reaalsus eksisteerib sellisena, nagu inimene teda tajub ja mõistab.
Selle väite all peab Descartes silmas ebakõlasusi, mis tekivad paljude ideede külluses ja omavahelises kokkupuutes. Analoogiaks on autor toonud näiteks vana linna, kus majad on kujundatud mitmete inseneride poolt ja tulemuseks on ebaühtlane vaatepilt ning kõverad tänavad. Descartes'i arvates ei saa ideid ega õpetusi laenata erinevatest teadustest, sest nendele alustele ehitatud arusaamad on liialt ebastabiilsed. Selle asemel peaks iga indiviid omaenese mõistust temale osaks saanud kogemuste põhjal kasutama ning mitte ammutama mõtteid teistelt inimestelt. Autori meelest on maailmas kahte liiki inimesi, kelle jaoks ei ole lihtsalt võimalik vabaneda nende mõtetesse talletunud arvamustest. Esimest liiki inimesed peavad end võimelisemaks kui nad on ning teevad seetõttu kannatamatult rutakaid otsuseid. Teist liiki inimese alla paneb Descartes need, kes on küll mõistuse poolest võimelised, kuid ei suuda eristada tõde valest ning allutavad end teiste inimeste arvamustele
rõõmu. Kui jõuame aga nn platoole, kust edasi pole võimalik minna, hakkab rõõmu tase langema ja võimegi sattuda kardetud rutiini. Selle vältimiseks tuleks inimesel visata pilk eelkõige endale, kuna ainult inimene ise on võimeline muutma enda tulevikku. Ta peaks mõtlema läbi, mis oli esialgse entusiasmi ja rõõmu põhjustajaks ning miks on see hakanud algset võlu kaotama. Peale selle tuleks laiendada enda huvisid ja minna uute kogemuste jahile. Kindlasti ei saa me olla koguaeg rõõmsad, kuna sel juhul kaotaks see oma väärtuse, aga positiivseks mõtteviisiks on õnne olemasolu vajalik. Elu on igati keeruline ja täis raskeid otsuseid. Me peame leidma aega rõõmupakkuvateks tegevusteks, mis aitavad vältida liigset igapäevarutiini. Selleks aga oleme sunnitud muutma enda väärtushinnanguid ning mõtlema oma eesmärgid ja soovid läbi.
Isiksuslik identsus kujuneb ning kiiremine kui sotsiaalne identsus ning erinevatest eluolukordadest õpitu samuti on see ebastabiilsem, kuna põhjal indiviid pidevalt muutub igapäevaste kogemuste tulemusena Sotsialiseerumisprotsessi s areneb inimese identsus (identity) ehk samasus, mis võimaldab olla küps täiskasvanu Mina- identsus (I-identity) on
Need on veel küll vähe populaarsed ja võõrad, kuid pideva riigitoetuse korral aitab see meie noori väga palju edasi. Noorte õpetajate koolitamiseks on loodud Eestis sihtasutus Noored Kooli , mis õpetab ja soovitab üliõpilastel pedagoogideks hakata. See on huvitav süsteem, sest läheneb kogu haridussüsteemile uue nurga alt. Ja mõjub ka teismelistele lastele palju ligitõmbavamalt. Kahjuks ei mõju sellised koolitused ja suur õpihimu paljudele noortele. Suured hirmutamised kogemuste vähesuse tõttu sunnivad üha rohkem noori juba enne keskkooli lõpetamist tööle minema. Tihtipeale tundub, et oleme sattunud ideaalse töökoha peale ega pea keskhariduse omandamist enam oluliseks, rääkimata kõrgharidusest. Kuid selle tõttu unustame, et ainult põhiharidusest ei piisa, et areneda ja jõuda tippu. Nii juhtus ka teose ,,Mina olin siin’’ peategelasega, kes olude sunnil ei pidanud enam haridust tähtsaks ja läks tööle, kuid selline tegu
3. Panna jooksvalt kõrvale piisavalt raha, et sõita 2012. aasta juunis Poolas toimuvatele jalgpalli Euroopa meistrivõistlustele. 4. Saavutada läbi kooli ja iseseisva õppimise erialas piisav tase, et oleks võimalik 2. kursusel õppimise kõrvalt erialasel ametikohal töötada. 5. Külastada võimalikult paljusid ülikooli üritusi ja olla ise aktiivne, et laiendada enda tutvusringkonda. Hoida sidemeid ka varasemate tuttavate/sõpradega. 6. Liituda mõne üliõpilasorganisatsiooniga kogemuste saamiseks. 7. Jätta maha suitsetamine, et hoida kokku raha ja säästa tervist. 8. Õppida enda vaba aega produktiivsemalt kasutama ja paremini planeerima, et saaksin kõigi vajalike tegevustega õigeks ajaks valmis. MINU EESMÄRGID EESMÄRK TÄHTSUS EDASILÜKKAMATUS SUMMA 1. Läbida esimene kursus kesmise 9 10 19 hindega 4.0 või kõrgem. 2
Prantsusmaale. Eelkäijaks nimetatakse tavaliselt esimesena Francis Bacon'i. Peamiseks rajajaks aga loetakse siiski John Locke'i, kes muutis kogemuse kõige aluseks. Ratsionalism inimese siestunnet ja õppimis- ning arenemisvõimet ei usalda. See on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi õigete teadmiste allikas on meie mõistus ja loogiline mõtlemine. Kogemus ja andmed meie eelnevast minevikust ei mängi mitte mingisugust rolli. Väidetavalt sünnib inimene koos kõigi oma teadmiste ja kogemuste pagasiga. Kõik ideed on on salvestatud inimese kõvakettale, kust aju õigel hetkel asju välja sorteerib ja siis inimese kehale kasutada annab. Ühtlasi võib välja lugeda ratsionalismi seisukohtadest, et see eitab ka inimese muutumisvõimet. Kellelgi ei oleks ratsionalistlikus maailmas uut võimalust, sest kui sa oled kord juba tuisupeaks sündinud, siis oma valesid otsuseid ja tegusid sa heastada ei saa, sest sa ei ole
juhtumiuuringud, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring, narratiive uuring ja fenomenoloogiline uuring, mida tutvustan lähemalt ka oma essees. Fenomenoloogilise uurimuse objektiks on inimlik kogemus. Fenomenoloogia lähtekohaks on tõdemus, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab suunatus. Kaks fenomenoloogilise uurimuse tähtsat mõistet on kirjeldus ja reduktsioon. Kirjelduse all mõistetakse fenomenoloogias oma kogemuste kirjeldamist uuritava poolt. Samuti on kirjeldus seotud uurijaga ning tähendab uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt. Reduktsiooni mõistega iseloomustatakse fenomenoloogias eemaldumist loomulikest reflekteerimata hoiakutest ning ebaolulisest loobumist, et paljastada nähtuse mitmepalgelisus ja struktuur. Fenomenoloogias peab uurija jätma kõrvale oma esialgsed oletused ja eelarvamused kuna tegu on nii öelda puhas uurimus.
inimtühje piirkondi ning privaatsust, mida saab lausa emmata silmade ja kogu hingega. Mul on õnnestunud sõita Pärnu Valga teeristist kuni Riidajani nii, et ei möödunud ühtki autot ja ei kohanud ühtki inimest. Asulates, külades seisis küll autosid tee ääres, kuid inimesi polnud. Oli suvi, parajasti päevane aeg. Üsna kummastav kogemus. Privaatsus veel ka inimlikus mõttes, saad tunda isegi asunduse keskel vaikust, veidikenegi rahu. Siin ei ela sul müüjad seljas nagu võib kogemuste põhjal näiteks väita Türgis. Seal lihtsalt ei anta rahu enne kui oled tühjendanud rahakoti vaikuse hüvanguks, siis aga tulevad uued sellid, ning mõnes mõttes röövitakse kogu hingerahu pikaks ajaks. Paljud arvavad siinsest haridussüsteemist üsna eriskummaliselt negatiivselt. Kuid veel on alles klassikaline ja laiapõhjaline haridus, mille põhjalt võimalik saada nii keevitajaks kui ka luuletajaks, ning teha karjäärimuutusi ka hilisemas elus. Näiteks paljud tavakeskkooli
tundmine, kogemust. õpieesmärgid, leiab seoste Õppimine on õppimiseks loomine,nende inimese vajaminevad mõistmine ja arusaamade materiaalsed ja kogemuste muutumine ja inimressursid, valib hindamine nägemus endast vajalikud kui õppijast õpistrateegiad ja Õppimine on hindab oma eelkõige õpitulemust
Õppimine ja mälu Tallinn 2013 Õppimine ja mälu Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis- võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine toimub millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimise alla kuulub ka suhtumise, eelarvamuste ja uskumuste kujunemine. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut.
Toidu kaunis serveerimine on kliendi seisukohast väga oluline see on koka töös lõik, kus tuleb kasutada loomingulisust ja kunstimeelt. Viimase etapina asetab kokk toidu ja garneeringud taldrikule ja väljastab toidu kas kelnerile või otse kliendile.Lisaks tavapäraste toitude valmistamisele katsetavad professionaalsed kokad aeg-ajalt ka eksootiliste ja senitundmatute roogade valmistamist. Siin aitab kaasa teistest rahvustest kokkadega suhtlemine ja kogemuste vahetamine. Hea kokk valmistab toitu kiiresti ja korrektselt. Koka välimus ja töökeskkond peavad vastama rangetele hügieeninõuetele. Professionaalse koka tehtud toiduportsionid on ettenähtud suuruse ja kaaluga ning kliendid jäävad toiduga rahule.Koka tööaeg sõltub vastavalt toitlustusasutuse lahtiolekuaegadest, reeglina töötavad kokad vahetustega töögraafiku alusel. Kokal on tavaliselt käsil rohkem kui üks töö korraga ja tähelepanu tuleb jagada mitme töölõigu vahel
Husserli arvates olid teadused eemaldunud konkreetsest kogemusest ning loonud enneaegselt küpseks kuulutatud abstraktseid ja läbiuurimata mõisteid. Kuna need mõisted ei põhinenud kogemusel, puudus neis selgus ning nad ei sobinud ainevaldkonnaga, mille peegeldamiseks nad olid loodud. Husserli arvates oli sellise olukorra lahenduseks tagasipöördumine asjade juurde sellistena, nagu neid kogetakse ning kuna igasugune teadmine põhineb kogemusel, tuleb ka tegelikku maailma uurida kogemuste kaudu see oli ka tema põhimõte fenomenoloogia seisukohalt. (Finlay 2008; Laherand 2008: 32) Fenomenoloogilise meetodi põhimõteteks on: fenomenoloogiline reduktsioon, s.t. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (s.o. subjektiivse) kogemuse piiridest; transtsendentaalne reduktsioon, s.t. tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse,
Õpetaja kui loodusega tutvustaja ja õppekäigu juht · Ümbritsevat maailma märgata. · Märgatu kohta küsimusi esitada. · Küsimustele vastuseid leidma. · Märgata ning kogetust järeldusi tegema. · Õpitut igapäevaelus kasutama. · Õpetaja roll on panna tugev ja töökindel alus inimese loodusteaduslikule mõtlemisele. · Kogemuste kaudu õppimine. · Positiivsed emotsioonid ja mängurõõm aitavad tegevusele tähelepanu koondada ning õpitut mällu talletada. · Õpetaja peab oskama õpitavat igapäevaga seostada. · Õppekäigu ettevalmistamisel tuleb sõnastada selge õppe-eesmärk · Valida sihtkoht ja kindel marsruut. · Lapsi, lapsevanemaid ja lasteaia juhtkonda tuleb kindlasti kavandatust teavitada. · Tuleb arvestada rühma suurusega.
Kokkuvõte Jaan Aru "Ajust inimeseni" põhjal Kõik me oleme tajunud ennast ümbritsevate inimeste mõttelaadides iseärasusi, selliste iseärastuste tagamaaks on meie aju. Maailm, mida tunneme ja kogeme on loodud meie aju poolt. Mitte ükski aju ei ole identne, seetõttu olemegi enda loomult kõik erinevad: reageerime erinevates situatsioonides teisiti, talletame informatsiooni erinevalt. Inimeste ajud erinevad üksteisest geneetika tõttu, peamiselt aga elus eelnevate kogemuste tõttu. Inimesi ei tohiks nende eripärade tõttu vaadata imelikult, pigem tuleks vaadata asja sellise nurga alt, et me olemegi kõik erinevad. Valisin endale sobivaks märksõnaks just mälu. Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Aju on petlik.
emotsionaalsed ja psühholoogilised muutused, mis on tihedalt seotud seksuaalse arenguga teismeliseeas. Nii näiteks suureneb jätkuvalt iseseisvusvajadus. Kuigi sõprade roll on suur, hakkab järk-järgult eakaaslaste mõju otsuste tegemisel nõrgenema ja osatakse paremini analüüsida meediast tulevaid seksuaalsusega seotud sõnumeid. Hakkab täiustuma põhjus-tagajärg seose mõistmine ja toimetulekuoskused suurenevad. Kogemuste lisandudes tekivad küpsemad suhted sõprade ja pereliikmetega. Igatsus läheduse järele toob teismelise ellu armastuse algul iidoliarmastuse, seejärel salajase armastuse reaalselt olemas oleva inimese suhtes. Fantaasiad arendavad seesmist seksuaalsust, tuues endaga kaasa tunded, unistused, lootused, hirmud. Teismeliseeas on romantilised suhted motiveeritud pigem enesekesksusest, suhtlemisoskused on alles arenemas. Tunded on küll intensiivsed, kuid
Samuti võivad probleeme tekitada vajalikud lao- või tootmispinnad ja nendes valitsevad tingimused ja hinnad. Kõikide asjade alguses, on ümberringi palju inimesi, kes ei ole alati algajast ettevõtja poolt ning see omakorda võib tekitada komplikatsioone. Tihti rikutakse ära noore ja hakkaja ettevõtja motvatsioon ja algatusvõime läbi erinevate probleemide, millega vastne ettevõtja ei oska arvestada. Võib tulla ette olukordi, kus ettevõtjat ümbritsevad inimesed kasutavad ära kogemuste puudumist ning sellega seoses võivad tekkida ülemääraselt suured väljaminekud ja mõtetud kulutused. Ei pruugita päris hästi aru saada kuidas tuleb rahasse suhtuda ja iga penni pärast võidelda ning seoses sellega tekivad olukorrad, kus võlad on kerged tulema. Võlad kui sellised on väga ohtlikud ja need võivad halvata kogu tegevuse. Kõige valusam on olla võlgu riigile, sest neil on kõige suurem õigus ja voli blokeerida pangakontosid või piirata ning halvata erinevaid tegevusi
Mina õppijana Mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste. Õppijad saavad juurde uusi teadmisi ning see suurendab nende oskusi, kas siis varem õpitul või hoopis uute kogemuste juurde saamisel. Õppimise motiiviks on õppija enda huvi ja selle huvi aktiivsus, selle tulemusena ühendatakse uued ideed varasemate teadmistega. Meie kiires ja muutuvas maailmas on õppimine üks olulisemaid protsesse. Parim moodus õppida on näha, kuulda ja teha. Kui tekitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik
Vabakasvatus Mia Tamme, Hendrik Pedajas, Reigo Sinisalu, Kristina Piksar, Ingrid Helena Alliksaar 11.D GAG Mis on vabakasvatus? Täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal; kogemuste, väärtuste jagamine lastega; enesekasvatus; Tihti peetakse vabakasvatust hoolimatuks, inetuks käitumiseks. Vabakasvatus Eestis Kogus laiemat kõlapinda 1990ndatel; Kasvataja-õpetaja füüsilist kontakti tõlgendati kas vägivallana või seksuaalse ahistamine; Ilmnes laste-õpilaste poolne allumatus. Kasvatamine Lapse mõistmine; toetamine; solidaarsus; empaatia; Kokkulepped; Emotsionaalsed mõjutused. Vanema roll Enesekasvatus; piiride kehtestamine; lapsega kaasa mõtlemine; olla eeskujuks. Erinevused Laps tunnetab piire ilma käskude, keeldude ja karistusteta; Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt; Laps peab kõik ise ära proovima; Areng ja õppimine toetub lapse kog...
Patricia Benner Egne Juudas, Ingrid Reemets, Margo Kalamägi, Henet Kobak Biograafia Sündis 1942 a USA-s Virginia osariigis Otsustas saada õeks töötades haigla vastuvõtu osakonnas Kirjutanud 9 raamatut, arvukalt artikleid Emeriitprofessor California ülikoolis Õendusalane teooria Pädevuse arendamist alustatakse põhitõdede kinnistamisest Kliiniline praktika + väga tugev teoreetiline baasõpe Praktiliste kogemuste käigus välja kujunenud intuitsioon Oluline on teha vahet kogenud õel ja algajal Tervis Õele prioriteet Kvaliteetne ravi Professionaalsed oskused Oskustasemed Keskkond Teooriatundide kaudu tutvuda töö iseloomuga Mõista patsiendi seisundit puudutavaid parameetreid Algajatel õdedel juhendajad Tajuda olukorda tervikuna Õendustegevus Algaja Edasijõudnud algaja Pädev e kompetentne Vilunud e spetsialist Ekspert Inimene Intuitiivne tegutsemine suheldes patsiendiga
teadlane jälgib kuidas kogemused on omavahel seotud ning seotud käitumisega. Prantsuse sensualism Keskne oli teadvuse mehaanilise olemuse rõhutamine; mentaalse tegevuse redutseerimine teadvuse põhielementidele; ainult mõningate põhiliste reeglite tunnustamine; metafüüsiliste spekulatsioonide minimiseerimine. Prantsuse filosoofe nimetatakse sensualistideks eeskätt seetõttu, et mõned nende hulgast rõhutasid tugevalt aistingute tähtsust kõigi tahtlike/teadlike kogemuste seletamisel ning seetõttu, et see nimetus pakub hõlpsa ja mugava meetodi briti ja prantsuse filosoofide vahel vahettegemiseks. Küsimus, mida nii briti empiristid kui prantsuse sensualistid küsisid, oli, et kui kõik muu universumis on seletatav mehaaniliste seaduste abil, miks ei peaks ka inimeste funktsioneerimine neid seadusi järgima. Pierre Gassendi (1592-1655) Ainult füüsilised objektid võivad mõjuda ja olla mõjutatud teiste füüsiliste objektide poolt.
Abstraktne ekspressionism & Fotorealism { Tallinna Humanitaargümnaasium 12. A Tamm Maria Abstraktne ekspressionism 1950 ndatel aastatel peeti abstraktsionismi ainuvõimalikuks läänemaailma kunstivormiks. Kuigi kasutati erinevaid maalimisstiile, oli olulisel kohal emotsionaalne sisu, enda tunnete ja kogemuste väljendamine. Armastati ka suuri lõuendeid. Põhiliselt jaotatakse abstraktsed ekspressionistid kahte rühma: 1) Tegevusmaal kus kunstnikud kandsid värvi lõuendile hoogsalt. Rohkesti on nendes töödes nâha dramaatilisust ja emotsioone. 2) Värvivälja maalikunst teosed näevad välja "Nr
Eestlaste ja venelaste suhtluskäitumine Tänapäevases maailmas suhtluskäitumine mängib väga suurt rolli. Eriti multikultuurses ühiskonnas. Tähtis on teistest kultuurist lugupidamine ning suhtlus vahendite sobiv kasutamine. Selles töös tahan oma kogemuste abil vaadelda sellist probleemi nagu pöördsõna valimine eestlaste ja venelastega suhtlusel. Küll me teame, et Eestis elab palju venelasi ning eestlaste ja venelaste kultuurid mingil määral on ikkagi erinevad. Kuid aga sellises nö multikultuurses ühiskonnas peavad säilima traditisioonid ja lugupidamine. Tahan keskenduda sinatamise ja teietamise teemal, kuna minu jaoks see teema on aktuaalne ja mitu korda on probleeme tekitanud.
Johann Wolfganag von Goethe (22.oug 1749-22märts 1832) Goethe oli eelkõige Filosof, Kirganik, ja loodusteadlane. Oma kirjandusliku teed alustas ta ülikooli ajal luuletustega. Kokku üle 1600 luuletuse teemadel armastus ja loodus. 1774 a. ilmus esimene proosateos- romaan "Noore Wetheri kannatused" mis sündis autori isiklike kogemuste põhjal. Noore kunstniku kujunemiste eest jutustavad romaanid "Wilhelm Meistri õpiaastad" (1796), "Wilhem Meistri rännuaastad" (1807-1829) Goethekõige kuulsamaks teoseks ja élutions tragédie "Faust" Sentimentalism Nimetatud ka pisaratevooluks ja haledusvooluks. Tegemist on romantismi eelvooluga, mis levis 18. Saj teisel poolel. Tunnused: Rõhutati inimese tundeelu, kannatuslike külgi ja kurbust. Peategelasteks lihtsad inimesed. Tegevus looduserüppes. Protest ühiskondliku julmuse vastu
mis nad meis esile kutsuvad. Vaim täidab aru ideedega omaenda tegevustest. 7.) Kui laps ilma sünnib ei ole tal välismaailmast mingit kogemust. Kui ta neid kogemusi kasvades ei saa siis ei ole tal ka mingeid ideid (kui ta ei puutu kokku asjadega, mis talle need ideed annavad). Kui last hoida sünnist saati kusagil ruumis kus ta näeb vaid musta ja valget, siis ei oleks tal mingitki ettekujutust kollasest ega roosast või muudest värvidest. See näitab, et inimese ideed tulevad läbi kogemuste ja aistingute ning vaim täidab meie aru ideedega iseenda tegevusest. 8.) Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest kui paljude ja kui erinevate objektidega nad kokku puutuvad. Sellest oleneb see millisel määral nad on erinevate ideedega täidetud. See oleneb sellest, kas objektid millega nad kokku puutuvad on rohkem või vähem mitmekesised. Seestpoolt tulevate ideedega aga olenevalt oma vaimu tegevusest - olenevalt sellest, kas nad reflekteerivad neid rohkem või vähem. 9
tööefektiivsuse tõstmisega seotud teadmiste täiendamise osas. teadmiste/ oskuste koolitamine. - Juhtkonnapoolne infosulg. - Sisemise potentsiaali kasutamine - Töötajate omavaheline (kogemuste vahetamine). meeskonnatöö puudumine. - Koostööpartnerite kaasamine töötajaskonna teadmiste laiendamiseks ja kogemuste vahetamiseks. MUST STSENAARIUM 2 Ettevõttel puudub piisav infoliikumine ja ebapuudub töötajate koolitamine ja väljaõpe. Töötajaid ei motiveerita. Ebapiisav töötajate koolitamine pärsib kvaliteetsete toodete valmimisi ja suurendab puudulike toodete tootmist. Kvaliteet langeb. Töötajate ettepanekuid ega soove ei arvestata. Töötajatel puuduvad osaliselt töövahendid. Töötajatel ei ole nende
teda targemaks. 5) Üksiku teadmine on sarnane empirismile kuna põhineb kogemusel. Empirismis peetakse kogemusi teadmise aluseks. Üksiku teadmine omakorda tulenebki kogemusest ehk meeltetajude kogumist. Üldise teadmine ja ratsionalism on samuti omavahel seotud. Ratsionalism väidab, et teadmiste allikas on mõistus ning üldine teadmine eeldab, et inimene on võimeline mõistuse abil tegema üksiku juhtumi põhjal üldistusi. Teisisõnu üldiseid teadmisi ei saada kogemuste teel, vaid mõistuse abil leitakse kogemuste vahel seoseid ning luuakse üldine teadmine. 6) Esiteks arvatakse, et tark teab kõike. Targal on kõige suuremal määral üldist teadmist, mittetargal aga üksikut, kogemuslikku teadmist. Teiseks peetakse targaks seda, kes suudab tunnetada raskesti tunnetatavat. Erinevalt mittetargast suudab tark tunnetada meeltetajudest kaugemal asuvat. Kolmandaks, tark on see, kes teab igas teaduses täpseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
