Essee „Inimese elu on lõpetamata jääv kool” (G.Keller) (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

õppiva inimese kuvand

Mark Tulvik 12.b Kuidas õppimine töötab ja miks? Kui mõelda õppivale inimesele, siis tihtipeale kujutatakse ette kooliõpilast seljakotiga pea norus ringi kõndimas. Inimest, kes ainult õpib ja muud ei teegi, või siis ei õpigi ja lihtsalt ei tee mitte midagi või hoopis tegeleb muude asjadega. Miks on arvamus sellest, et kool on ainus koht kus õpitakse ja et koolilapsed on ainsad, kes õpivad, nii levinud? Tänapäeva ühiskonnas on koolis/kutsekoolis/ülikoolis käimine niivõrd tavaline asi, et arvatakse, et peale nende lõpetamist pole vaja enam mitte kunagi õppida. See pole tõsi, sest õppimine on lõpmatu protsess, seda tehakse terve elu ja seda kantakse edasi teistele inimestele (samuti tuntud nagu õpetamine). Õppiva inimese kuvand ei tohiks olla laps

10. - 12. klassi kirjandus

24

odt

Õpilaste väärtushinnangud

............................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?..............................................................................................................9 1.4. Mis muudab inimese õnnelikuks töökohal?.................................................................10 1.5. Mida võime teha, et muuta lapsi õnnelikumaks?.........................................................10 2.Millised väärtused vajavad kaitset?.......................................................................................11 2.1. Mis üldse on ,,väärtused"?............................................................................................11 2.2

Uurimistöö

12

odt

Inimese kujunemine

Tallinn 2008 1  SISUKORD 1. Sisukord.............................................................. 2 2. Sissejuhatus ....................................................... 3 3. Inimvajadused .................................................... 4 4. Isiksusekujunemine lapse ja noorukieas ............ 5 5. Tundeelu areng Eriksoni järgi ............................ 5 6. Küpse inimese käsitlused ................................... 7 7. Sotsialiseerumine ............................................... 8 8. Sotsialiseerimise agendid ................................... 8 9. Kokkuvõte ......................................................... 11 10. Kasutatud kirjandus ........................................... 12 2  SISSEJUHATUS Isiksus kujunemine saab alguse juba väiksest peast

Psühholoogia

62

odt

LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE

liiga palju nõuda. Alguses, kui õppimine on kõige raskem tekib paratamatult vigu aga sellepärast ei tohi alla anda; 3) Tuleb varuda kannatust, ei tohi alla anda; 4) Selleks, et omandada võõrkeele suhtlus oskus on vaja head praktikat. Iga päev tuleb kõneleda selles võõrkeeles mida sa õpid, see aitab sul keelega paremini toime tulla. Kaarneem (2005) arutleb, et kui inimene on otsustanud hakata õppima võõrkeelt, siis tuleb varuda piisavalt aega. Kui kool on läbi ning inimene on otsustanud võõrkeelt edasi õppida, siis tuleb arvestada rahaga, mis õppimisele kulub. Väga oluline on meeldiv keskkond, milles kõige olulisem roll on keeleõpetajal. Õpetaja peab looma õpilastega ühise tunde, hoolivuse ja oskuse omavahel suhelda. Kui tekib ühine tunne, siis on meeldiv õpilastel õppida ja õpetajal õpetada. Ärgake (2000) toob välja, selleks, et su suhtlus oskus paraneks on vaja hakata vestlema

Keeleteadus

15

docx

Õppe kavandamise kontrolltöö vastused

Piaget tunnetusprotsesside mudelist. Kolmanda õppimisteooriate grupi moodutavad käsitlused, mis toetuvad nii biheivoristlikule kui kognitiivsetele ideedele õppimisest. 2. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid. Esimesed selgitused õppimisele kujunesid antiikajal, mil pöörati esmakordselt inimkonna ajaloos teadlikult tähelepanu inimesele kui isiksusele ja temaga toimuvale. Antiikfilosoofid Platon (427-347 eKr) ja Aristoteles (384-322 eKr) leidsid, et kõik inimese mõtted, ideed, arusaamad ja üldistused on kaasa sündinud. Õppimise eesmärk on nende ideede või ideede algete ilmutamine ja esilekergitamine. Järjepideva ning visa õppematerjalidega tutvumise teel ergutatakse õppija meeli niivõrd, et ta tunneb ühel hetkel ära uue, kuid tegelikult juba olemasoleva idee (kaasasündinud ideede kontseptsioon). Leiti, et paremini kui üksikute faktide, ideede ja praktiliste teadmiste

Eripedagoogika

15

docx

Kultuuride vahelised erinevused

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KULTUURIDE VAHELISED ERINEVUSED Referaat Pärnu 2012 Sisukord  1.1 SISSEJUHATUS ,,Me võime mahutada ennast teise inimese maailma ainult oma mina piirides." Bernard Shaw Vaadates eri kultuuride õppimise kogemusi, saab selgemaks, et see on protsess, mis nõuab, et esmalt peab inimene õppima tundma iseennast ning seda, kust ta tuleb, alles siis on ta võimeline mõistma teisi. See on väljakutse, mis eeldab teadmisi maailmast ja iseendast ning sellest, mis on hea ja mis on halb

Suhtlemisõpetus

24

doc

Arenguteooriad, Lektüür, Anti Kidron

Arenguteooriad Lektüür Gordon Willard Allporti individuaalse dispositsiooni õpetus Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused.

Arengupsühholoogia

27

odt

Psühholoogia küsimused ja vastused

1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas?

Psühholoogia

Kommentaarid (0)