.......................................................................................7 1.3.E-õppe protsess...................................................................................................10 2.E-ÕPPESÜSTEEMI ANALÜÜS..............................................................................13 2.1.Probleemid e-õppesüsteemis.............................................................................. 13 2.1.1.Õppetööga ja õppematerjalidega seotud probleemid.................................. 13 2.1.2.Tehnilised probleemid.................................................................................18 2.1.3.Turunduslikud ja majanduslikud probleemid..............................................20 2.2.Kvaliteedi tagamine............................................................................................20 2.3.Finantsanalüüs....................................................................................................24
Patsient liigub iseseisvalt, vahepeal kasutab keppi. Tasakaaluhäireid ei esine. Hinnang lamatiste tekkeriskile: Bradeni skaala järgi 16 palli. Madal risk. 4.5 Uni/puhkus Patsiendi hinnang une ja puhkusele: Patsient magab päevas umbes 8 tundi. Läheb magama tavaliselt 23.00 ning ärkab hommikul 7 paiku. Patsient tarvitab unerohtu peaaegu iga õhtu. Kui unerohtu ei tarvita, siis magab halvasti. Patsiendil probleemid uinumisega ja öösiti ärkab üles. Uinutitega magab hästi, hommikul puhanud ja pärast magamist valmis päevasteks toimetusteks. Unenäod olemas, aga mitte iga öö. Enne magamist tulutab tuba. Võõras kohas magab ka uinutitega. 4.6 Taju/tunnetamine Nägemine ning kuulmine eakohased. Patsient kasutab lugemisprille, ei kasuta 10 kuulmisaparaati
Arvlemine toimub koheselt sularaha, kaardimakse või arve esitamise teel ülekandega. Suurema hulga inimeste teenindamiseks kasutatakse ka rootsilauda, mis kiirendab tööprotsessi. Töötajatel on ettenähtud sanitaarriietus. Regulaarselt töötajad läbivad toiduhügieeni koolituse, sanitaarkontrolli, ettevõtte poolt korraldatakse täiendkoolitusi, võimaldatakse osa võtta toidumessidest. Ettevõte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahuldamiseks ja kasu saamiseks. Treegeri Kohviku OÜ on organisatsiooniturg -- ettevõte, kes ostab tooteid ja teenuseid edasiseks töötlemiseks, kasutamiseks või müümiseks. Pidevalt tuleb jälgida sooduspakkumisi nii hulgiladudes kui ka kauplustes. Arvestades kohalike inimeste ostuvõimet, ei ole võimalik tõsta toodete hindu, seega soodsama tooraine hankimine kompenseerib, mis ei ole äritegevusele kõige parem variant.
on seotud selle ettevõttega. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega, ettevõttes kasutatava tarkvaraga, töökeskkonna ja selle ohutusega ning dokumendihalduse ja asjaajamise korraldusega. Lugeja saab teada, millist rolli mängib ettevõttes personalijuhtimine, millised eesmärgid ja ülesanded on. 1. Organisatsiooni ülesehitus. Kohvik kuulus 1994. aastani Paide Kultuurikeskuse alla. 1. aprillil 1995. aastal loodi aga uus iseseisev aktsiaselts Treeger, kuhu kuulusid kaks aktsionäri, kes olid Paide kultuurikeskuse töötajad. Järgmisel aastal, 19. novembril kanti ettevõte äriregistrisse, õiguslik vorm muudeti osaühinguks ning ettevõtte ametlikuks nimeks sai Treegeri Kohviku OÜ. Tänaseks on kohvik tegutsenud juba 18
perspektiivis? • Millised lahendused mõjutavad vahetult organisatsiooni õnnestumist? Personali arendamine, tegevusprotsesside arendamine, kliendiprotsesside ja -suhete arendamine. Mõelda millistes asjades me kindlasti õnnestume. Edeneda visiooni suunas ja tegutseda strateegiliselt. Strateegiline juhtimine strategos = sõja juhtimise oskus. Strateegia on kujutlus sellest, milliste võtete abil ettevõte saavutab ressursside piires eesmärgid. Peamine käsitlus ” konkurents”. Kui ei ole konkurentsi, ei vajata strateegiat. Mida ei saa mõõta, ei saa ka arendada. Inimkäsitlus ”Juhtimisega liitub alati nägemus inimesest, tema soovist ja võimest, arendada tööd ja muutuda” (Joronen 1993). Esimehe inimkäsitlusel on lahendust pakkuv mõju selles, kuidas inimene tajub ennast ja iseäranis teisi inimesi tööks sobivate mõtlevate indiviididena. Valitsev inimkäsitlus määratleb indiviidi ja
pakkujate tekkimine turul. Suurimad ohud on aga ostjate eelistuste muutumine, konkurentide agressiivne turule tulek. Oluliselt ohustab The Body Shop’i ka rahvastiku vähenemine piirkonnas, mis viiks alla müügikäivet ning ka seadusest tulenevad muutused antud tegevusalal, mis võivad ootamatult tõsta ettevõtte kulusid. 1.2. Probleemide ja eesmärkide analüüs Eduka projekti aluseks on läbimõeldud veakohad ning probleemid, et määratleda projekti konkreetne eesmärk. Projekti probleemide ja edasiste eesmärkide tuvastamiseks probleemipuu ja eesmärgipuu meetodit. 6 Probleemipuu keskseks probleemiks seati The Body Shop Eesti esinduste liiga väike käive (vt Lisa 1). Ühe põhjusena toodi välja kõigi Eesti elanikeni bränditoodetega mitte jõudmine. Lisaks toodi välja ka peamise probleemi alampõhjused, milleks oli e-poe
hinnata, kui tõenäoline on konkreetse projekti käigus saavutada positiivseid kultuuridevahelisi õpiväljundeid. Amir tõi välja need aspektid, mis peaksid parima võimaliku keskkonna tagamiseks esinema: võrdne staatus – kontaktiolukorras osalevatel pooltel peaks olema üldjoontes sarnane sotsiaal- majanduslik staatus, et nad saaksid üksteisega samastuda; eesmärkide koondumine – mõlema poole eesmärgid või huvid peaksid mingilgi määral kattuma, et tagada pooltevaheline kontaktide väljakujunemine; sobivad hoiakud juba enne kontaktiolukorda – enne kokkupuudet ei tohiks pooltel olla ülemäära negatiivseid hoiakuid teistest kultuuridest inimeste vastu; sobiv kontakti intensiivsus ja pikkus – kontaktiolukord peaks kestma kindla aja jooksul ega tohiks olla pealiskaudne; madalad kultuuritõkked – kultuuritõkked ei tohiks olla tegeliku kohtumise algul kuigi
suuremas koguses uimastit tarvitama (Allaste jt. 2005, 51). Korduv uimasti kasutamine ilmneb sageli olukordades, kus on kergem toime tulla ainet tarvitatuna. Enimesinevad motiivid on: - uudishimu ja uue riskantse ning põneva kogemuse saamine; - soov olla kambas vastuvõetav ja kartus öelda ei; - soov kogeda erilist tunnet; - vajadus vabaneda pingetest; - soov mõnusalt aega veeta; - probleemid koolis, konfliktid kodus; - igavus, oskamatus tegevust leida; 7 - reaalsusest põgenemine (Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat 2005, 43). Koolinoorte kanepitarbimise motiivid on väga erinevad. Teatud osa noori peab kanepit oluliselt süütumaks uimastiks kui legaalset tubakat või alkoholi. Nende arvates peaks kanep samuti olema legaalne ja nad leiavad, et teaduslikes uurimustes on sügavad vastuolud selle uimasti
Kõik kommentaarid