Vanemas eas on resorptsioon kiirem kui uue koe ehitus, mistõttu luu muutub järk-järgult kergemaks, rabedamaks ja hapramaks. Mingil määral hõreneb luu vanusega seoses kõigil, seepärast hoitakse vanemaealisi suurte raskuste tõstmise ja kehaliste pingutuste eest. Need põhjustavad luu mikromurde, mis noores eas normaalse luu taastamise puhul paranevad kiiresti, vanemas eas ja osteoporootilise luu puhul aga mitte. Reieluu on vanemas eas üks osteporoosist kõige enam ohustatud luid. Menopausis naistel ja vanematel meestel on kõige sagedasemad reieluukaela murrud ja selgroolülide kokkuvajumine. Lastel on kõige sagedamini sõrmeluude, varbaluude ja rangluumurde, mis tekivad kas koolis võimlemistunnis või kodus tavalise tegevuse puhul ( näiteks kerged hüpped hüppenööriga). Osteoporoosi olemus: luutiheduse vähenemine luukoe peenehitusliku struktuuri muutus, mis põhjustab luu haprust ja sellest tingitud suurenenud fraktuuri (luumurru) risk.
Kofeiin Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana- pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Guaraana- pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini mateiiniks ja teest saadavat kofeiini teiiniks. Puhastatud kujul on kofeiin valget värvi kibeda mekiga pulber, mis jagab oma iseäralikku maitset ka jookidega, kuhu teda lisatud on. Mõju inimesele Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine. Neuronites suudab see kaudselt suurendada erinevate neurotransmitterite vabanemist. Juues saavutab maksimaalse taseme veres
Kui inimene järgib loodusraviterapeudi poolt koostatud programmi, võidakse talle soovitada mitmesuguseid loodusliku päritoluga antioksüdant-toidulisandeid nagu näiteks viinamarjaseemne-, pune- ja männikooreekstraktid. Seleeni tarvitavad ka joogaga tegelevad inimesed, kes puhastumise ajal annustatavad seleeni 200 mg päevas. BOOR (B) Bo teeb koostööd kaltsiumi ja magneesiumiga, pannes aluse tugevatele luudele ja hammastele ning hoides ära luude hõrenemise. Boori allikateks on puu-ja aedviljad, kuivatatud puuviljad. Seda ei leidu aga lihatoitudes. KALTSIUM (Ca) Inimkehas kõige rikkalikumalt esindatud mineraal. 99% Ca asub hammastes ja luudes, kuid kaltsium on rohkem kui ainult luustik ja hambad. Kaltsium on asendamatu nii lihaste kasvule kui kogu lihaste talitlusele. Südamelöögid, hingamine ja meie võime liikuda sõltuvad kaltsiumist. Impulsse ei saa meie närvisüsteemis üle kanda ilma kaltsiumi olemasoluta. Kaltsium võtab osa ka
kilesse ja tekkidesse. Sokolaad on hea rahustaja. Kehas vallanduvad endrofiinid tekitavad heaolutunde. Kakaoubades leiduvad bioflavonoidid vähendavad ka põletikke ning rikastavad nahka A- ja E-vitamiiniga, mõjudes noorendavalt. Protseduur mõjub niisutavalt kuivale nahale ning lõppeb rahustava massaaziga. Naha normaalseks elutalitluseks aitavad kaasa sokolaadis olevad mikroelemendid raud, mangaan, kaalium, kaltsium. Sokolaadi koostises on veel kofeiin ja taniin. Kofeiin stimuleerib vereringet, normaliseerib lümfivoolu, aktiviseerib rasvade lagunemist, mis on oluline tselluliidi ja liigse kaalu puhul, väljub endorfiin, mis tekitab mõnutunde. Sokolaad stimuleerib serotoniini sünteesi, mis tõstab elutoonust ja takistab depressiooni teket. Sobib: · Südamehaigused · stress · kuiv nahk · rasvane ja poorne nahk · halb tuju Lümfimassaaz ehk manuaalne lümfidrenaaz on nahka ja nahaaluseid kudesid mõjutav pindmine
naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis. On keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja rakkudes: osaleb vitamiin E algvormi taastamises, kaitseb vitamiini A, riboflaviini, foolhapet, tiamiini, pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket seedekulglas. Vabade radikaalide püüdmisel tekib L-askorbaadist L-askorbüülradikaal, mis konverteeritakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks. Osaleb ka ravimite biotransformatsioonis, mõjutades tsütokroom P450 mõnede isovormide
kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis. On keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja rakkudes: osaleb vitamiin E algvormi taastamises, kaitseb vitamiini A, riboflaviini, foolhapet, tiamiini, pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket seedekulglas. Vabade radikaalide püüdmisel tekib L-askorbaadist L-askorbüülradikaal, mis konverteeritakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks. Osaleb ka ravimite biotransformatsioonis, mõjutades tsütokroom P450 mõnede
seega peab ta neid saama toiduga. 3 Vitamiinid Organismis sünteesitakse vitamiine B2, B3, B5, K (seedetrakti mikrofloora poolt) ja päikesekiirguse toimel ka D2, kuid neidki ebapiisavates kogustes. Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat. Vitamiinid jaotakse rasvlahustuvateks (vitamiinid A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B- kompleksi vitamiinid, vitamiin C). Kõik B-kompleksi vitamiinid on vees lahustuvad, neid on võimalik kultiveerida bakteritest, pärmidest, seentest ja hallitustest. B-kompleksi vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B5 (pantoteenhape), B6
osutuda. Suurenenud psühho-emotsionaalne koormus esimestel kuudel pärast sünnitust ei lase emal alati märgata isiklikke vajadusi, sh füsioloogilist janutunnet. Seepärast 4 peab imetava ema nõustamisel alati arvestama ka tema emotsionaalset seisundit, stressi taset ning olema imetamist toetav. Vastupidi varemlevinud arvamustele ei suurenda lisavedeliku (kummelitee, piimaga tee või piima) tarvitamine rinnapiima kogust. Rinnapiima kogust suurendab ainult sagedasem ja efektiivsem rindade tühjendamine ehk siis lapse imetamine. Valkude vajadus Raseduse ajal sünteesib naise keha kõik arenevale lapsele vajalikud ehitusmaterjalid, mis on põhiliselt valgulise koostisega. Lisaks vajab arenev loode ise ema kehas uute valkude sünteesi. Kokku sünteesitakse raseduse ajal ema ja lapse jaoks keskmiselt 925g uusi valke
Sellegipoolest pole naistepuna oma müstilist võlu kaotanud. Germaanlased hindasid naistepuna kui maagilist taime ja pidasid teda päikesejõu sümboliks. Õitsev naistepuna kaunistas sageli altareid. Naistepunaõli leevendab ja ravib verevalumeid, põrutusi, lihaserebendeid, muljumishaavu, nihestusi. Vaigistab kiirelt valu. Takistab verevalumite laienemist. 3. Keemilised Taastumisvahendid MAGNEESIUM: Magneesiumi tähtsus: · kuulub luude koostisesse, roll kaltsiumi ning vitamiin C ainevahetuses, · mõjutab süsivesikute ainevahetust, on aminohapete aktiveerijaks, · on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, · omab võtmerolli vähemalt 300 põhilises ensümaatilises reaktsioonis, aitab aktiveerida valgu sünteesil osalevaid ensüüme. Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: · närvilisus, muutused käitumises, häireid lihastes, · arütmia, kõrge vererõhk, neerukivid, halveneb toidu omastatavus.
normaalse töö tagamiseks, vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu tagamises, neerude normaalseks funktsioneerimiseks, kesknärvisüsteemi, lihaste ärrituvuse normaliseerimiseks ja närviimpulsside edasikandumiseks, raku fermentide koosseisus, ensüümides ja hormoonides, südame rütmi tasandamiseks ja unetuse vähendamiseks, kasvamiseks. Kaltsiumipuuduse levinud tunnused on: lihaste krambid, luude pehmumine, osteoporoos ehk luukoe hõrenemine. Kaltsiumi imendumist soodustab ennekõike D-vitamiin, aga oma roll on ka rasvadel, magneesiumil jt toitainetel. Kaltsiumi imendumist halvendavad oksalaadid, mida leidub näiteks spinatis ja oblikas, fütaadid, mida leidub teraviljatoodetes ning alkohol, kohv, keedusool ja suhkur. Kaltsiumi liigtarbimisel võib juhtuda alljärgnev: Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete omavahelise soovitava suhte organismis. Kaltsiumi liigtarbimise või
redutseeritakse HDL-ks e. suure tihedusega lipoproteiiniks (high density lipoprotein), mis viib liigse kolesterooli tagasi soolestikku, et see eraldataks organismist. LDL vastutab ateroskleroosi tekkimise eest. Ideaalne suhe üldkolesterooli ja HDL vahel on 6:1, LDL ja HDL suhe 3:1. 10. Peatükk. VITAMIINID JA MINERAALAINED 10.1 Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Organism neid ise sünteesida ei suuda (välja arvatud mõningad erandid nt. vitamiin D). Organismil on võimatu ellu jääda ilma vitamiinideta. VITAMIINID EI OLE TOIDU ASENDAJAD, neil ei ole energeetilist väärtust, nad ei sisalda kaloreid. Vitamiinid ei asenda valke, rasvu, süsivesikuid, vett ega ka üksteist. Ei ole võimalik tarvitades vitamiine lakata söömast ja loota jääda terveks. Vitamiinid on toidu minoorsed (mikro-), asendamatud komponendid. Kuidas vitamiinid toimivad Kui organism on nagu auto sisepõlemismootor, siis vitamiinid on nagu süüteküünlad.
toitumismustrid, ülekaalulisus ja kaalu ohje Individuaalsel nõustamisel peab kasutama kaalutletult Ei sobi haiguste raviks ega erivajaduste korral Keskkonna jätkusuutlikkus Eesti soovituste uuendamine, 2012- ▪ Piiratud ressurss alusmaterjalide koondamiseks ▪ Huvide deklaratsioonid ▪ Eesti sotsiaalmajandusliku kontekstiga arvestamine Lisateemad: toiduohutus, uni-puhkus-öötöö, enesepiiratud toitumine, alkohol ja kofeiin, jätkusuutlik tarbimine Koosolekute protokollid ja otsused on kättesaadavad www. terviseinfo.ee 338 lehekülge - spetsialistidele Avalik arutelu- 2016, publitseerimine ◦ Normatiivide muutmiseks, s.h institutsionaalseks toitlustamiseks (lasteaiad, koolid, haiglad) ◦ Defitsiidi, liia hindamine uuringutes ◦ Elanikkonna teavitamiseks Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015 Mõisted Koostamise protsess Olukord Eestis Liikumissoovitused Toitumissoovitused
steroidhormoonid, *mehhaaniline kaitsef nahaalune rasvkude ja siseelundeid fikseeriv rasvk, *soojus tasakaalu regulatsioon rasv on halb soojusjuht, *toimivad org lahustitena vitamiinidele. Steroidid on lipiidid, millede molekulaarse struktuuri põhiliseks komponenediks on steraantuum. Kolesterool on ühiseks eellaseks reale teistele organismis sünteesitavatele sterodidele, n sapphapetele, vitamiin D-le, steroidhormoonidele. Steroidse põhiehitusega on suguhormoonid ja neerupealise koore hormoonid. Lipiidide ainevahetus. Lipiidid mood 10-20% kehakaalust. Tehakse vahet rakustruktuuri kuuluva ja depoorasva vahel, esimese hulk on püsiv aga teine sõltub õigest toitumis- ja elureziimist ning ka pärilikust faktoritest. Ööpäevasest energiakulust langeb nende arvele umbes 30% ja keskmine ööpäevane vajadus on 80- 90 grammi ning inimorganism omastab toiduga saadud lipiididest 95%
.................................................................................................... 20 2.4.6 Pärnaõied..................................................................................................................21 3 KEEMILISED TAASTUSRAVIVAHENDID......................................................................22 3.1 Vitamiinid....................................................................................................................... 22 3.1.1 Vitamiin A................................................................................................................22 3.1.2 Vitamiin B................................................................................................................22 3.1.3 Vitamiin C................................................................................................................24 3.1.4 Vitamiin D........................................................................................
.....................................................................................................30 Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu..............................................................................31 Keemilised taastumisvahendid..................................................................................................33 Vitamiinid............................................................................................................................. 33 Vitamiin A ........................................................................................................................33 Vitamiin B.........................................................................................................................34 Vitamiin C.........................................................................................................................35 Vitamiin D.....................................................................................
vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Nad on biokeemilisi reaktsioone katalüüsivate ensüümide koosseisus, samuti võivad nad kuuluda teatud hormoonide koosseisu. Mikrotoitainetel on loomulikult ka ensüümideväliseid toimeid: näiteks geenide aktivaatorina toimiv retinool või vabade radikaalide kõrvaldajatena töötavad vitamiin E ja beeta-karoteen. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine osutub samuti kahjulikuks. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline defitsiit. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse.
organismi kasvamise ja arenemise, vastupanuvõime haigustele, ainevahetuse häireteta kulgemise, sigimise ja rakkude uuenemise. Vitamiinid ei asenda kunagi toitu, kuigi me saame neid peamiselt toiduga. Igas toiduaines on mingeid vitamiine, kokku on neid ligikaudu 20, koos teisendite ja vitamiinitaoliste ainetega üle 30. Tutvustan paari tuntuimat ja meie elutegevuseks vajalikemaid vitamiine. 1. Vitamiin A - Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin A tervetena naha ja limaskestad, stimuleerib kasvu, aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime. Kui vitamiin A on liiga palju, kahjustuvad maksa töö, tekib kaltsiumi ladestumine, luud muunduvad, nahk kahjustub
vaid umbes 0,001%, kindlustavad nad kõigi kudede ja rakkude elutegevuse, organismi kasvamise ja arenemise, vastupanuvõime haigustele, ainevahetuse häireteta kulgemise, sigimise ja rakkude uuenemise. Vitamiinid ei asenda kunagi toitu, kuigi me saame neid peamiselt toiduga. Igas toiduaines on mingeid vitamiine, kokku on neid ligikaudu 20, koos teisendite ja vitamiinitaoliste ainetega üle 30. Tutvustan paari tuntuimat ja meie elutegevuseks vajalikemaid vitamiine. 1. Vitamiin A- Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin A tervetena naha ja limaskestad, stimuleerib kasvu, aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime. Kui vitamiin A on liiga palju, kahjustuvad maksa töö, tekib kaltsiumi ladestumine, luud muunduvad, nahk kahjustub
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1
organismile vajaliku füsioloogilise protsessi toimumise. Organsüsteem ehk elundkond ühte kompleksfunktsiooni täitev organite kogum. Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik. Elundkonnad e. organsüsteemid (11) 1.Katteelundkond: nahk, juuked/karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid 2. Luustik ehk skelett: luud, liigesed 3. Lihastik 4. Närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid 5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e munandid 6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond 7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8. Hingamissüsteem: nina, keel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud 9. Seedesüsteem:
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud
Rasvad toiduainetes · Taimses toidus on palju rasva pähklid, päevalilleseemned, avokaado. · Organismi on võimalik viia rasvhapetest energiatootmisele aeroobses reziimis vastupidavustreeningu abil. · Kasutades kestvatel koormustel energiaks rasvu, säilitab organism süsivesikuvarud distantsi lõpuosaks. · Rasvhapete suurenenud kasutusele energiatootmises viivad ka mitmed ained: omega-3 rasvhapped, karnitiin, nisuiduõli, letsitiin, kofeiin jt · Sportlased peavad vältima ka kõrge kolesteroolisisaldusega toiduaineid - loomne toit (maks, munakollane jt). Toidu kolesterooli sisaldus ei tohiks ületada 300 mg päevas. Lihatooted ja rasvatarbimine · SÖÖ MAGEDAT LIHA, millelt eemaldatud rasv o Loomaliha o Lambaliha o Vasikaliha o Kanaliha · Iga päev kuni 200g · VÄLDI o Rasvast liha o Sealiha o Haneliha o Pardiliha
Esimesel eluaastal südame kaal kahekordistub. Arterid ja veenid venivad välja koos kehapikkuse kasvuga. Koos vasema südamepoole jõu ja tugevuse arenemisega esimese 6 nädala jooksul, tõuseb süstoolne vererõhk oluliselt, edasi tõuseb süstoolne vererõhk aeglaselt. Mida noorem on laps, seda laiem on arterite valendik. Vastsündinutel süstol ja diastol ühepikkused. Nimeta vereloome ealisi iseärasusi lapsel. Esimese 3-4 ea sisaldav kõik luud aktiivset punast luuüdi. See hakkab muutuma rasvüdiks vanuse kasvades ja puberteedieaks on punast luuüdi veel pikkade toruluude proksimaalsemate epifüüside, sternumi, roiete ja lülikehade üdis. Vastsündinu tüümus on suur, moodustades u 4% kehamassist. Puberteediks nääre atrofeerub, tüümuse parenhüüm asendub side- ja rasvkoega. Tüümuse aktiivsuse perioodil moodustatakse seal 50-65% lümfotsüütidest, millest perifeersesse verre jõuab 5%. Noorematel lastel moodustab
põletiku. Kahjustused ei teki kõigil inimestel. Organismis tekivad bac vastased ak, mida on võimalik määrata vereanalüüsis. Krooniline Gastriit: pikale veninud põletiku tulemusel maonäärmete hulk väheneb ja seeensüüme toodetakse maos vähe. Kui lima on vähe ja seedemahlasid toodetakse rohkem , siis hakkab magu seedima iseennast. Tekib mao limaskesta põletik, haavandid jne. Seedenõrede vähesuse korral häirub seedimine maos ( ei lõhustu valku korralikult- roiskumine) ja vajaliku vitamiin b12 imendumine. Soovitused: keedetud liha, kala, munad, juust ja piim seovad maosisaldist rohkem kui ergutavad. Tühja kohvi ei tohiks juua musta kohvi ja alkoholi,peab järgnema kohe söök. Magu ergutav toime on kuumadel jookidel. Mao alahappesus ning haavandid? MAOHAAVANDID: (prekantseroos): kõige enam levinud seedetrakti haigus. Sessoonse iseloomuga. Mao või 12 s.s limaskestal tekivad haavandikesed, mis võivad suurendada ja tüsistuda verejooksuga armistumised. Viimane staadium maovähk
sooritada. · Pigistamisvõtted. Pigistamisvõttega masseeritakse lihaskude läbi kogu selle sügavuses, st kuni luuni välja. Pigistamine on energiline võte ja mõjub toniseerivalt. Põhimõtteliselt võib jagada pigistamisvõtted kaheks. Esimene grupp on võtted, kus lihas haaratakse, tõstetakse luudest eemale ja pigistatakse ühe või kahe käega. Teisel juhul vajutatakse atroofilised või nõrgalt arenenud lihased (ka lamelihased, mida ei saa tõsta) vastu luud ja pigistatakse kõrvale surudes. 5-7 minutiline pigistamine tõstab pulsisagedust 12-15 löögi võrraa minutis. Hingamine muutub sügavamaks ja tihedamaks. Lihase igapäevane pigistamine umbes kuu aja jooksul tõstab märgatavalt selle töövõimet. Pigistamine on kõikide massaaziliikide põhivõtteks. Spordimassaazil kulub pigistamisele keskmiselt kuni 60% kogu seansi ajast, taastus- ja soojendusmassaazil isegi kuni 80%. · Muljumisvõtted
kudede koosseisu, tal on oluline roll kudede ainevahetuses: ta kindlustab vere- soonte seinte normaalse läbilaskvuse, aidates toitainetel läbida rakuseinu, on akti- veerijaks vere hüübimissüsteemis, madaldab vererõhku ja vere kolesterooli taset, 10 on vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks, normaliseerib kesknärvi- süsteemi ja lihaste ärrituvust, kuulub raku fermentide koosseisu, tasandab südame rütmi, vähendab unetust. Kaltsiumi imendumist soodustavad laktoos ja vitamiin D. Imendumist halvendavad kiudaineterikas toit, lipiidide ainevahetuse häired, keedu- sool, tsitruselised, sahharoos, äädikas ja toidu suur foolhappesisaldus. Kaltsiumi defitsiidi korral võivad ilmneda: käte ja jalgade spasmid ja krambid, luude pehme- nemine ja hõrenemine (osteoporoos), luude haprus, hammaste lagunemine, depres- sioon. Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete oma- vahelise soovitava suhte organismis. Kõige hinnalisemateks, s
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s
kolesteroolist, letsitiinist ja kefaliinist. Munakollase rasvas on A-, E-, K- ja D- vitamiine (rasvas lahustuvad) ning munakollane on ka hea rasva ja mineraaliallikas. Munakoor - Toores, kuivatatud ja jahvatatud (mitte keedetud) munakoor sisaldab kõiki organismile vajalikke mineraalsooli ja mikroelemente. Munakoort on hakatud ravimina tarvitama: nädalas üle päeva kerge noaotsatäis. Kasvav organism vajab 2-3 korda rohkem. Teatavasti hakkavad pärast 40.eluaastat inimese luud hõrenema ja on selleks hea. Munakoor mõjub soodsalt juustekasvule ja ka hammastele. Kuna kogumuna on munavalge ja munakollas ühendus, siis on talle omased mõlema omadused ning ta on küpsetistes kergitusaineks, paksendab kastmeid ja toimib emulgaatorina. Munade kategooriad: XL raskemad kui 73 g L 63 73 g M 53 63 g S kergemad kui 53 g Munasaaduseks on munapulber saadakse pastöriseeritud munamassi kuivatamisel. Mida liigitatakse kolme rühma:
Kui teraapias jääb vahele 21 päeva, tuleb protseduure alustada algusest UVB MÕJU INIMESELE UVB kiirgusel on inimesele mitmeid positiivseid efekte: · parandab immuunsüsteemi · stimuliseerib naha loomulikke protsesse, · on stressi alandava toimega, · parandab vereringet, · soodustab melaniini, serotoniini ehk hea tuju hormooni ja feromooni vabanemist, · tõstab kehas loomuliku D3-vitamiini tootlikkust, mis parandab inimese tervislikku üldseisundit. D3 vitamiin on vajalik inimese luustiku normaalseks arenguks ja osteoporoosi progressi aeglustamiseks. UVB valgus on steriliseeriva toimega, mis tapab naha pinnalt nahaparasiite ja seeninfektsioone. UVA kiired vähendavad UVB positiivset toimet. UVB on päevitamise kohalt väga efektiivne ning päevitamisel on võimalik doose täpselt kontrollida. 12 UVB NEGATIIVSED MÕJUD
<-------------------------------------------------------------> Mikroelemendid Mikroelemendid - elemendid mis esinevad organismides VÄGA väikestes kogustes ja millel on bioaktiivne toime. Bioaktiivsus - Mõju organismis toimuvatele protsessidele. Mikroelemendid kuuluvad bioaktiivsete ühendite koostisesse, mis jagunevad kaheks : a)Heksogeensed (Organismivälise päritoluga[vitamiinid]) b)Endogeensed (organismid ise sünteesivad neid [hormoonid, ensüümid]) N1: Vitamiin B12 mille keskseks mikroelemendiks on Koobalt, on vajalik vereloomeks. Puudumine põhjustab verevähi vorme (pahaloomuline kehvveresus). Seda saab lihast ja veretoitudest. N2: Hormoonid ja mikroelemendid. Jood ja kilpnääre. Joodi puudumisel kilpnääre tursub, ja tekib strugma. N3: Mikroelemendid ja ensüümid. Mikroelemendid kuuluvad liitensüümide koostisesse (tavaliselt metall). Mikroelemendi peal või vahetus läheduses toimub reaktsioon. NB
samuti kasutatakse light-märgistust - kehakaalu vähendamiseks või normishoidmiseks tundub eriti loogiline osta sellise märgistusega tooteid, kuid tervislikkuse seisukohast on see väär. Kui lehmapiimas on rasvaprotsent 4-5 ligi, siis poelettidel märkame müügil ka 0,1%-lise rasvasisaldusega piimatooteid - neist toodetest ei suuda organism kaltsiumi omastada, seetõttu tuleks eelkõige lastele, kelle luud alles kasvavad, anda kaltsiumi imendumiseks just rasvademaid piimatooteid. Hüdrogeenitud rasvad (trans-rasvad) - ei kuulu samuti otseselt E-ainete kategooriasse, kuid nende kestev tarbimine on oluline südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustaja. Oma olemuselt on hüdrogeenitud rasv tahkestatud taimeõli; tervisele ohtlik on aga see meetod, kuidas seda valmistatakse. Hüdrogeenitud rasvu leidub toodetes, kus kasutatakse
vähiriski. Vähi vastu võitlevad organisatsioonid soovitavad rasvade sisaldust toidus piirata. See ei tohi olla suurem kui 30%. Sama tähtis kui on rasvade hulk, on ka nende tüüp. Vähenda oma toidulaual rasvade üldhulka, eeskätt vähenda küllastatud loomsete rasvade, samuti transrasvhapete (sisalduvad margariinis ja taignale lisatavates juurviljarasvades) ja omega-6 rasvhapete (päevalille-, soja- ja maisiõli) tarbimist. Suurenda omega-3 rasvhapete (lina- ja tudraõli ja kalad) ja monoküllastamata rasvhapete (näiteks oliiviõli ja mandliõli) sisaldust toidus. Omega-3 rasvhapete puudus seostub kõrgenenud vähiriskiga ja lisaks sellega veel paljude muude haigusega, sh. näiteks südamehaigused, insult, kõrge vererõhk, nahahaigused, diabeet. 6. Vähenda soola tarbimist. Kaalium, naatrium, kloor ja magneesium on vees lahustunutena elektrolüüdid - mineraalsoolad, mis juhivad kehas elektrilisi impulsse
300 mg. Mineraalained on veel mikroelemendid jood, koobalt, vask, seleen jt., mida vajatakse väga väikestes kogustes, kuid on organismi arenguks vajalikud. Vitamiinid on erineva keemilise koostisega keemilised ühendid, mis on vajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Jagunevad veeslahustuvateks C-, P- ja B-rühma vitamiinid ning rasvaslahustuvateks A-, D-, E-, F- ja K-vitamiinid. C-vitamiin on skorbuudivastane ja organismi üldiselt tugevdav vitamiin. Põhiline allikas on värsked puu- ja köögiviljad ning marjad. Päevane vajadus 60 mg. 2 P-vitamiin reguleerib vererõhku, tugevdab veresooni ja soodustab C-vitamiini omastamist. Leidub mustas sõstras, sidruni koores, paprikas, mustas aroonias, naturaalses tees jm. B-rühma vitamiine leidub rohkem maksas, pärmis, lihas, piimas, teraviljasaadustes. Igaüks neist omab suurt tähtsust inimorganismi elutegevuses. B1-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
