Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjand neljajalgsetest sõpradest (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks loomi on vaja?
  • Kuidas on neid võimalik aidata varjupaikades?
  • Millised toredad sõbrad on mul?
Meie neljajalgsed sõbrad
Milleks loomi on vaja? Kuidas on neid võimalik aidata varjupaikades? Millised toredad sõbrad on mul? Sellest ma siin kirjutangi.
Mõeldakse küll, et kellel neid loomi veel vaja on ja et nad on kulukad. Jah nad võivad küll olla natuke kulukad, kuid nad on väga head sõbrad, kes teevad su südame hellaks kui nad sulle sügavalt silma vaatavad. Nad on ka väga head kuulajad ja nad ei sega kunagi jutule su jutule vahele. Nad on väga head seltsilised kui elad üksi või perega , kus on lapsi. Olen kuulnud , et nad on ka head ravijad kui sa oled haige ja nad pidavat kurje vaime eemal hoidma. Nii et endale tasuks võtta koju tore neljajalgne kaaslane.
Varjupaikatest on paljud kuulnud, kuid vähesed on seal käinud. Kes aga selle maja uksest juba korra sisse astub , ei suuda enam tagasi tulemata jätta. Kõige rohkem tunnevad sealsed loomad puudu kontaktist inimesega ja mängimisest. Palju on neid inimesi, kes aga koju ei saa kassi või koera võtta. Siiski pole vaja muretseda, sest alati on võimalik minna ja hoolitseda loomakese eest hoiupaigas. Üks pehme pai tähendab hoiupaiga asunikele rohkem kui arvata võib. Kui aga on kindel plaan endale kohe päris koer või kass võtta, siis on hoiupaik selleks suurepärane koht. Looma soetamiseks tuleb kõigepealt jõuda kindlale otsusele, et looma jaoks on aega ja kõik pereliikmed sellega nõus on. Seejärel tuleks endale hoiupaigast kõige südamelähedasem lemmik välja valida, olgu see siis koer või kass, ja temaga kindlasti mitmel päeval tutvumas käia. Pole midagi veenvamat oma plaani õigsuses, kui pilk, mille üksik koer sulle läbi boksivõre saata võib, kuid oma valikus tuleb olla kindel. Kui aga tahe on kindel, pole teha muud, kui isikuttõendava dokumendiga kohale minna (võtja peab olema vähemalt 18aastane) ning maksta sularahas tasu vaktsineerimise ja kiibistamise eest, mis on kassi puhul 300 krooni, koeral 600 krooni. See on aga väike hind pikaaegse kaaslase ja truu sõbra eest. Kurb reaalsus on see, et iga päevaga satub tänu inimeste ääretule julmusele tänavale jälle mõni uus hulkuv loom. Seetõttu tuleb iga oma looma soetamise otsus kindlasti üle kaaluda.
Ka mul on kodus neljajalgne sõber. Minu koera nimi on Magnum, ta on noor, väga lustakas ja rõõmsa meelne koer, keda me armastame. Tema lustakus lihtsalt võtab pinged maha ja teeb endalgi tuju rõõmsaks ka kõige halvemal päeval. Mul teises kodus maal, on veel üks koer ja kass ka. Koera nimi on Enni ja kassi nimi on Knuksu. Nad on ka väga lõbusad ja toredad sõbrad, kelle lohutusele võib alati loota . Kass on küll vahest väga tüütu, eriti siis kui ta üleval on aga kui ta magab on ta väga hea seltsiline.
Mulle loomad väga meeldivad, eriti kassid kuid koerad on ka väga meeldivad loomad. Soovitan endale tore neljajalgne seltsiline soetada, kes teeb meele rõõmsaks igapäev.
Kirjand neljajalgsetest sõpradest #1 Kirjand neljajalgsetest sõpradest #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sandra Nõmmik Õppematerjali autor
Siin on kirjutatud kirjand neljajalgsetest sõpradest. Milleks neid vaja, kuidas neid varjupaigas aidata ja kes on minu neljajalgne sõber.

Sarnased õppematerjalid

Uurimustöö   Kasside eest hoolitsemine
39
odt

Uurimustöö ''Kasside eest hoolitsemine''

Kuressaare Gümnaasium KASSIDE EEST HOOLITSEMINE Uurimustöö Koostaja: Sigrid Järsk Klass: 10B Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2010/2011 Sisukord 1.Kasside ajalugu..................................................................................................................................5 2.Kassi eest hoolitsemisest üldiselt......................................................................................................8 2.1.Kassi pidamine...........................................................................................................................8 2.2.Kass vajab head kodu................................................................................................................8 2.3.Vabadus on kassile ohtlik..................................................................................................

Teadus tööde alused (tta)
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus
Merisiga
11
doc

Merisiga

Rakvere Reaalgümnaasinum MERISIGA Referaat Mari-Liis Nõlvak 5A klass Rakvere 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 1. MERISEA KASUKATÜÜBID...............................................................................4 2. MERISIGADE PÄRITOLU JA ELUVIIS...............................................5 3. TOITUMINE............................................................................................................6 4. MERISEA PESEMINE............................................................................................7 5. MIKS MERISIGA KODULOOMAKS....................................................................8 6. KOKKUVÕTE.....................................

Loodusõpetus
Lastejutud
7
docx

Lastejutud

Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei

Kirjandus
Ütlusfolkloor-vanasõnad ja kõnekäänud
13
pdf

Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]

ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Täna on pühapäev." Laisk v

Kultuur
Õpetajaraamat
120
pdf

Õpetajaraamat

ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

Eesti keel
Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb

Kirjandus




Kommentaarid (1)

anni9 profiilipilt
anni9: hea!
10:29 10-11-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun