50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisabethy
Õppematerjali autor
Evolutsioon 2.1. Evolutsiooniteooria kujunemine. Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 4 evolutsioonivormi: · Füüsiline · Keemiline · Bioloogiline ehk bioevolutsioon · Sotsiaalne Georges Cuvier(1769-1832) tegi kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean-Baptiste de Lamarck(1744-1829) 1
KUUM KATLAKE- vees lahustunud CO2 sidumine orgaanilisteks polümeerideks püriidi (FeS2) pinnal võis toimuda ookeanipõhja kuumaveeallikates. (150-250 kraadi) JÄÄKAMBER- elu võis tekkida ca 0 kraadil, kuna mitmed RNA ja DNA nukleotiidid pole kõrgemal temperatuuril pikemat aega püsivad. Hüpotees ei välista temperatuurikõikumisi. St. Miller- tõestas, et nt H2, H2O, NH3 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi Maal. Varieerides lähteaineid ja energiaallikaid on võimalik saada ka teisi orgaanilisi aineid. • Evolutsiooni tõendid, vastavad teadusharud – teada, kuidas tõestavad evolutsiooni (liikide päritolu ja sugulust) – paleontoloogia, võrdlev anatoomia, molekulaarbioloogia, arengubioloogia/embrüoloogia, biogeograafia, kunstlik valik (selektsioon). Mõisted ja vastavad näited: fossiil, analoogilised ja homoloogilised elundid, vestiigiumid ehk
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse)
......................................................................................................................... 2 Etapid 2.3.......................................................................................................................................................2 Kuidas võis elu tekkida?................................................................................................................................3 2. Bioloogilisi evolutsiooni tõendid ja elu areng maal..........................................................................................3 2.1 Tõendid........................................................................................................................................................3 2.2 Uurimismeetodid.........................................................................................................................................3 2.3 Varajase elu jäljed...................
roomajad ja kahepaiksed. Püsisoojased loomad ei vaja kehatemperatuuri hoidmiseks soojuskiirgust, sest neil on enamasti paks talvekarv, nahaalune rasvakiht, lühikesed kõrvad ja ninaosa ning tuule eest kaitstud pesapaik. Kui temperatuur langeb, hakkab neil ainevahetus kiiremini tööle. 26. Miks on sama ökoloogilise teguri amplituud eri liikide puhul erinev? Enamikul liikidel on iga ökoloogilise teguri suhtes evolutsiooni käigus välja kujunenud üks soodsa toime vahemik. Seejuures võib see vahemik paikneda teguri intensiivsusskaala eri piirkondades näiteks osa liike eelistab madalamat, osa kõrgemat temperatuuri. 27. Tooge näiteid oma kodukoha ökosüsteemidest, kus antropogeensed tegurid on mõjutanud populatsioonide arvukust. Näiteks reostub mõni järv, mis toob kaasa sealse taimestiku ja loomastiku hävimise
reaktsioon. (Nt eredas valguses silmapupillid ahenevad). Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad valgumolekulid välismembraanis- annavad informatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse. Reageerimine ärritusele avaldub tihti liikumises. 8. Pärilikkus. Vanemorganismid pärandavad oma tunnuseid järglastele. 9. Evolutsioneerumine. Aja jooksul elutingimustega kohanemine- kaelkirjaku pikk kael. 10. Keerukas ehitus. Vt evolutsiooni! Eluslooduse organiseeritus Eluslooduse tasandid . Molekulaarne tasand. Biomolekulid- valgud, rasvad, süsivesikud, nukleiinhapped. Elu tunnused puuduvad. Molekulaarbioloogia- valgusüntees ja pärilikkuse molekulaarsed alused. Organelli tasand. Organellid- raku osad, millel on kindel ehitus ja ülesanne. (Mitokonder-rakuhingamine; tsütoskelett-raku toestus ja liikumine). Enamus elutunnuseid puuduvad
Statistilised meetodid, et hinnata LV mõju pidevatele tunnustele populatsioonis. Saltatsionistid eitasid LV-d ja arvasid, et muutused pidid toimuma hüppeliselt, kuna vahepealsed vormid ei olnud nende meelest kohased ja LV peaks neid siis elimineerima. Lamarkism oli valdav omandatud tunnused on päritavad, liigid muutuvad, kuid ei jagune ega kao. Primitiivseid liike tekib juurde. Sisemine täiustumistung, sunnib saama järglasi, kes on temast paremad. Darwinil oli kaks seotud teooriat evolutsioon (liikide muutumine ja jagunemine, paljude liikide väljasuremisega) ja LV (kui evolutsiooni mehhanism). Evolutsioon on hargnemine vastavalt kohanemine uute keskkonnatingimustega. Puudub vajadus hierarhiale, lihtsalt keerukale. 9. Miks ei leidnud Darwini idee LV-st tema kaasajal toetajaid? Usuti, et liigid muutuvad, aga ei usutud, et need toimuvad sammhaaval. Kuna erinevused eri kehaosade vahel on liiga erinevad, vahepealsed vormid ei saa olla kohased. Kuna pärilikkust ei
Ainult 4 taset. 30. Sünteetiline evolutsiooniteooria: millest sünteesitud? Kujunes 1930dail, areneb tänaseni. ühendab geneetikat, ökoloogiat ja evolutsiooniõpetust. Sünteesitud mikroevoulutsioonist (toimub pidevalt ja paljudes suundades ka pöörduvalt populatsioonides) ning makroevolutsioonist (avaldub siis kui populatsioonid eralduvad üksteisest niipalju, et nende vahele tekib ristumistõkesiis on sündinud uued liigid). 31. Mis oli viga mitšuurinlikul bioloogial, evolutsiooni vaatenurgast? 32. Kunstlik süsteem, evolutsiooniline süsteem, fülogeneetiline süsteem. Kunstlik süsteemvõimalikult lihtne, väheste välistunnuste alusel (näiteks kroonlehtede ja tolmukate arv taimedel) Evolutsiooniline süsteemklassikaline, põhineb eelkõige morfoloogial ja intuitsioonil. Mahutab kõik taksonid “kastidese”. Ei põlga ka parafüleetilisi taksoneid. Ülevaatlik, stabiilne ja sobib registrisse.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid