Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärilikud haigused koertel (1)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist


Millised Haigused on siis pärilikud?
Pärilikkus tuleneb teatavasti kromosoomides paiknevatest
geenidest. Kuna aga enmane genotüüp kujuneb välja viljastumise
hetkel, siis võimegi pärilikeks nimetada haigusi, mis määratakse
ära sügoodi genotüübi poolt. Lootelise arengu jooksul võib
geneetiline materjal mõnedes rakkudes küll muutuda, kuid selle
tagajärjel väljakujunenud haigusi ei saa nimetada pärilikeks.
Pärilikke haigusi põhjustav genotüüp võib moodustuda kas
kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikuse tagajärjel.
Kas müüt et tõukoerad on nõrgemad ja haigemad kui segaverelised vastab tõele?
Üldiselt on levinud arvamus, et haigemad ja õrnemad on just
tõukoerad, kuna nende puhul kasutatakse sugulusaretust, mispärast
võivad järglased olla taandarenguga jne. Selles on aga rohkem
kuulukat kui tõtt. Keegi ei tea ju mis seda sis tegelt tingima
peaks? Tegelikult on ju nii, et haigestuvad kõik koerad, ei ole
Pärilikud haigused koertel #1 Pärilikud haigused koertel #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 184 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tanel_S Õppematerjali autor
Paljud on arvamusel, et tõukoerad on nõrgemad ja haigemad kui segaverelised koerad. Tavaliselt aga segavereliste koerte vanematest ei teata suurt midagi ja seetõttu ei tea me ka päriliku haiguse tekkefaktorit.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Pärilikud haigused

Kiviõli I Keskkool PÄRILIKUD HAIGUSED Referaat Koostaja: Elina Sergunina Kiviõli 2009 PÄRILIKUD HAIGUSED -on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud haigustest, mis manifesteeruvad näiteks väärarengutena ja pärilikust eelsoodumusest. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt:

Bioloogia
thumbnail
48
rtf

Geneetika eksami vastused

pärilikkusetegurid segunevad), mis põhjustab uute vahepealsete tunnuste tekke: liit- e. segapärilikkuse hüpotees (blended inheritance). ·Isas- ja emasorganism on tunnuste ülekandel järglastele ebavõrdsed või vähemalt erinevad. ·Munaraku viljastamisel osaleb mitmeid seemnerakke; mida rohkem neid on, seda enam väljenduvad järglasel isapoolsed tunnused. ·Loomade ristamisel jäävad isasseemne pärilikud alged emase veres püsima ja mõjutavad hilisemate järglaste omadusi, kes on saadud paaritusest hoopis teiste isast ega: telegoonia (e. järelpärandumise) hüpotees. 1.4. Gregor Mendel (1822 - 1881) * Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine. * Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutuselevõtt. * Diskreetsete ja püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite avastamine (Mendel: vormiloovad elemendid; hiljem nim. geenideks).

Geneetika
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

ka õnnelike  sündmustena  nagu  äkiline rikastumine, võimalus elada välismaal, eriline õnnestumine karjääri alal. Seega, need sündmused võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Nad võivad põhjustada 14 palju stressi normatiivsete sündmustega võrreldes, sest isikud ei ole selleks valmis ja nad võivad vajada erilist abi kohanemiseks.  BIOLOOGILISED ARENGUFAKTORID: SOTSIAALSED Pärilikud faktorid ARENGUFAKTORID: Mittepärilikud Vahetu sotsiaalne faktorid keskkond Sotsiaal-kultuuriline keskkond ISIKSUSLIKUD ARENGU- FAKTORID:

Arengupsühholoogia



Kommentaarid (1)

aasoj profiilipilt
aasoj: Väga meeldiv
15:41 07-07-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun