Maakorralduse põhikursus Alvar Halling Praktikum 2 – Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Alvar Halling Töö koostamise kuupäev 14.10.2020 ja töö parandamise kuupäev 24.11.2020 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Selleks leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ning omandasin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Paint, Microsoft Word ja Google chrome. Selgitus valitud katastriüksuste kohta: Uuritav piirkond asub Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas
Nõudluse ja pakkumise elastsus 1. Nõudluse hinnaelastsus Elastsus selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient arvutatakse järgmiselt: ED= kauba x koguse muutus %-des / kauba x hinna muutus %-des Oma olemuselt on koefitsient negatiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaadatakse absoluutväärtust. Keskpunkti valem. Kaarelastsue valem -> joonis nr 3 Elastsuse liigid: 1. mitteelastne ED<1 2. elastne ED>1 3. ühikelastne ED=1 4. täielikult elastne ED=lõpmatus 5. täielikult mitteelastne ED=0 Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad
Praktikum 2 – Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 21.10.2015 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Selleks leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ning omandasin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google chrome, Microsoft word, Paint Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Pärnu maakonnas Juuru vallas.
Praktikum 2- Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Karel Jõgeva Töö koostamise kuupäev: 24.11.2012 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Selleks leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ning omandasin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Opera, Microsoft Word ja Paint. Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Võru maakonnas Võru vallas juba külas
Praktikum 2 Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 25.10.2011 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ja seeläbi õppisin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Mozilla Firefox, Microsoft Word ja Paint. Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Tartumaal. Skeemil X'ga tähistatud
Nõudluse hinnaelastsus: · Mitteelastne nõudlus-nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus. · Elastne nõudlus-nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. · Ühikelastne nõudlus-nõutava koguse protsentuaalne muutus on võrdne hinna protsentuaalse muutusega. Pakkumise hinnaelastsus: · Mitteelastne-kui koefitsiendi arvväärtus on väiksem kui 1. · Elastne-kui koefitsiendi arvväärtus on suurem kui 1. · Ühikelastne-kui koefitsiendi arvväärtus on 1. · Täielikult elastne(erandjuhus)-pakkumiskõver on sel juhul horisontaalne. · Pakkumise elastsuse tähtis mõjur on hinna muutumisega kohanemise perioodi pikkus. Esimene Gosseni seadus-küllastusseadus.Ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt.Küllastuspunkti või rahulolupunkti leidmine põhineb piirkasulikkusel(MU).Küllastuspunkt
iseloomustavad: - üldvalgustus ja kohtvalgus - loomulik ja kunstlik valgustus - räigus, heleduste sobimatu jaotus, ebamugav valgustus - vaateväli, see väli, kuhu pilk on otseselt suunatud - nägemisväli, väli 60 üles, alla, paremale ja vasakule ninast Riskitasemed: - I : triviaalne - II: talutav - III: ohustav - IV: kahjustav - V: eluohtlik 4. Arvutused 4.1 Loomuliku valguse koefitsiendi leidmine Loomuliku valguse koefitsient 1800 1600 1400 1200 1000 % 800 600 400 200 0 -1 0 1 2 3 4 5 Kaugus aknast (m) 4
katastriüksuste identifitseerimise lihtsustamiseks need nummerdatud ühest viieni. Joonisel on illumineeritud maaüksuste piirid punasega, maaüksuste pikkused on tähistatud joonisel sinise joonega. Joonisel on välja toodud andmed maaüksuste pikkuse (l) ja piiri tegeliku pikkuse (Pt) kohta. Andmed maaüksuste kohta ning arvutused nende andmete alusel on koondatud tabelisse 1. Joonis 1. Maakasutuse konfiguratsiooni uurimisel kasutatud maaüksuse skeem. Töötulemus: Kompaktsuse koefitsiendi alusel on kõige kompaktsema kujuga katastriüksus nr 4. Üsna sarnased tulemuse said katastriüksused nr 1 ja 5. Sellele järgnes katastriüksus nr 3. Kõige kehvema tulemuse sai katastriüksus nr 2. Kui vaadata lisaks ka väljavenitatuse koefitsienti, siis ka selle näitaja alusel on katastriüksus nr 5 saanud kõige parema tulemuse ning siin on kõige kehvema tulemuse saanud maaüksus nr 2. Kõverjoonelisuse koefitsiendi alusel on kõige parem tulemus samuti katastriüksusel nr 2,
PISA testide kohaselt on Eestis maailma 11ndaks parim haridus. Looduskatastroofidest ei tea me midagi, puhta õhuga figureerime enamasti maailma esiviisikus ning natukene peaks ka kõige pahuram kodumaa kriitik veidi rahunema. Anomaalselt hea elu Loomulikult oli veerand sajandit tagasi meil silme ees vähemalt Soome (elustandard), kuid HDI järgi asub Soome maailmas 24. kohal– ja see on kahtlaselt lähedal. Kui see kõlab liiga päikeseline, siis saab ju rääkida sellest, et Gini koefitsiendi järgi on meil siin käsil tohutu eksperiment tohutu ebavõrdsusega. Või siis tegelikult ei saa. Kohati meeldib poliitikutele nimelt Gini koefitsiendi puhul otsida küsimusi neid vaevavatele vastustele ning ebakorrektsed tõlgendused hakkavad oma elu elama – just nagu ühe suure audiitorfirma kunagine ebakorrektne tabel, mis viitas justkui sellele, et meil siin on kosmiliselt kõrge maksukoormus. Ei ole.
lnkc = - - + ln k c0 (4) R T T0 kus T0, on uuritava vahemiku keskmine temperatuur, EA kc0=Aexp(- ), (5) RT0 EA Sellisel juhul leitakse graafiliselt lnkc° ning - väärtused (võrrand (4)); R koefitsiendi A väärtus arvutatakse kasutades võrrandit (5). Võrrandi (1) koefitsientide korrektseks määramiseks on soovitav kasutada regressioonanalüüsi. 3. Katsemetoodika On teada, et etüülatsetaadi hüdrolüüs KOH lahuses on 2. järku reaktsioon CH3COOC2H5 + KOH CH2COOK + C2H5OH. Reaktsiooni kiiruskonstandi temperatuuri sõltuvuse määramiseks viime reaktsioon läbi erinevatel temperatuuridel (19,5;24,5;30°C). Rektsioon viiakse läbi vedeliktermostaadis U2
Seetõttu on induktiivtakistuse koefitsient pöördvõrdeline kiiruse neljanada astmega. Õige vastus on: pöördvõrdeline kiiruse neljanda astmega. Kuidas mõjub lennuki kaalu suurenemine lennuki kogutakistusele? Lennuki kaalu suurendamine ei mõju lennuki väliskujule, seega parasiittakistusele. Küll aga on vaja suuremaid tõstejõu koefitsiente (kohtumisnurki) just väiksematel kiirustel. Seega suureneb põhiliselt induktiivtakistus, sest see on võrdeline tõstejõu koefitsiendi ruuduga ja see mõjutab lennuki kogutakistust põhiliselt just väiksematel kiirustel. Õige vastus on: Suureneb takistus põhiliselt väiksematel kiirustel sest vajalikud suuremad kohtumisnurgad. Kuidas mõjub teliku väljalaskimine lennuki kogutakistusele? Teliku väljalaskmine muudab lennuki väliskuju ja seega suurendab lennuki parasiittakistust. Parasiittakistus omab suuremat rolli kogutakistuses aga just suurematel kiirustel.
saajaid. Kui tulujaotus oleks täiesti ühtlane, oleks iga grupi tulu osatähtsus kogutulus samuti 10% (või 20%). Tulujaotuse ühtluse üldnäitajana on kasutusel Gini indeks (koefitsient), mis leitakse tulugruppide kumulatiivset osatähtsust kogutulus väljendava Lorenzi kõvera ja perfektselt ühtlase tulujaotuse korral joonistuva sirge vahelise pindala suhtena mainitud sirge alusesse pindalasse (protsentides). Seega oleks täiesti ühtlase tulujaotuse korral Gini koefitsiendi väärtus null ja juhul, kui kogu tulu saaksid vaid kõrgeimasse tulugruppi kuuluvad isikud, sada. Kuna mõlemad nimetatud situatsioonid on hüpoteetilised, jääb empiiriliste andmete alusel arvutatud Gini indeks alati nulli ja saja vahele. Eri riikide (ja perioodide) tulujaotuse võrdlemisel on oluline teada kelle ja millise tulu ning mitme tulugrupi alusel on Gini indeks leitud. Mõnikord vaadeldakse linna- ja maaelanike tulujaotust eraldi, arvesse võivad olla võetud vaid palgasaajad jne
Vajaminevad valemid ja tabelid on toodud loenguslaididel. NB. Lahenduses tuua välja kõik valemid, arvutused ja lahenduskäigud. Andmed: Variant C0 % Cs % Cx % T, °C x, mm 12 0,22 1,1 0,5 980 0,8 1 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Lahendus: Leian difusiooni koefitsiendi: 3 D=D o exp ( ) −Qd RT =2,3∗10−5 exp ( −148∗10 8,314∗ 273,15+980 ( ) ) =1,56∗10−11 m2 / s kus, D – difusiooni koefitsient (kiirus), m2/s ; Do - temperatuurist sõltumatu suurus, m2/s (tabelis 2);
1mM kõrgemad kui neeldumiskoefitsientide abil arvutatud. Kalibratsioonigraafiku meetod tundub olevat usaldusväärsem, kuna on väiksem tõenäosus teha arvutusvigu, mis tulemust mõjutaks. Neeldumiskoefitsientidega arvutades on tähtis võtta koefitsiente, mis vastavad saadud absorptsioonidele. KMnO4 konts (M) K2Cr2O7 konts (M) Kalibratsiooni Kalibratsiooni Neeldumis- Kalibratsiooni Neeldumis- kaudu kaudu koefitsiendi kaudu koefitsiendi …… nm 525 nm kaudu 350 nm kaudu - 0.44 mM 0.33 mM 0.35 mM 0.25 mM 4 Tagasiside antud töö kohta (kohustuslik pole) Antud töö juures meeldis, et õpetati spektrofotomeetrit ise kasutama (ehk kuhu vajutada ning milliseid parameetre valida), mitte nii et juhendaja teeb kõike ise ära. Töö ülesehitus aitas teemat paremini mõista ja omandada.
Virna number koormas 1 2 3 4 Virna dimensioonid Virna kõrgus 2,17 2,62 2,18 2,75 m Paberipuidu nottide keskmine pikkus 3,00 3,00 3,00 3,00 m Koorma tugipostide sisekülgede keskmine vahekaugus 2,30 2,30 2,30 2,30 m Andmed virnatäiuse koefitsiendi leidmiseks Puuliik Hb Ku Hb Ks Koore maht %-des koorega mahust -9 -10 -10 -9 % Nottide aritmeetiline keskmine diameeter koore pealt (cm) NB! Parandusarv on vaja leida! 18 12 12 11 cm Virnastamise kvaliteet (parandusarv) 0 -3 -1 -4 protsendipunkt
αG – keermeniidi tõusunurk, ρ′ – redutseeritud hõõrdenurk, Kots – keermeelemendi otspinna kuju koefitsient; Mh – rakendatud käsijõu moment. Keermeniidi tõusunurk: p 1,5 tan (αG ) = π∙d = arctan π∙22,5 = 1°13′′ => 1,22 2 p′ = arctan μ Meeterkeerme redutseeritud hõõrdenurk keerme ja mutri vahel: p′ = arctan 0,1 = 5°43′′ => 5,72 Leian keermeelemendi otspinna koefitsiendi: 0,33 ∙ μ ∙ (D2 − d2 ) 0,33 ∙ 0,1 ∙ (0,0753 − 0,053 ) K ots = = = 0,003135 (D3 − d3 ) (0,0752 − 0,052 ) Fw = Fwk Keermeliitega arendatav kinnitusjõud avaldub valemiga. Avaldan valemist pöördemoment keermel Mh. 2Mh Fw ∙(d2 ∙tan(αG +p′ )+Kots ) Fw = d ′ => Mh =
redutseeritud hõõrdenurk, Kots keermeelemendi otspinna kuju koefitsient; Mh rakendatud käsijõu moment. Keermeniidi tõusunurk: p 1,5 tan (¿¿ G)= =arctan =1 ° 13' ' => 1,22 d2 22,5 ¿ p' =arctan Meeterkeerme redutseeritud hõõrdenurk keerme ja mutri vahel: ' p =arctan 0,1=5 ° 43' ' => 5,72 Leian keermeelemendi otspinna koefitsiendi: 0,33 (D 2-d 2 ) 0,33 0,1( 0,0753-0,053 ) K ots = = =0,003135 (D 3-d 3 ) (0,0752 -0,052) Fw = Fwk 5 Keermeliitega arendatav kinnitusjõud avaldub valemiga. Avaldan valemist pöördemoment keermel Mh. ( G + p' )+ K ots 2 Mh d 2 tan ¿
See eeldab, et ruum oleks ebapraktiline oma mõõtmetelt ning see on suhteliselt vaikne. Väikses ruumis või saalis (mahuga <1000m3), kus heliväli on hajutatud, on keskmine neelduvus vähem kui 0.3. Kaja pikkuse kalkuleerimiseks saab kasutada empiirilist valemit, mida nimetatakse Sabine'i valemiks: RT = 0.16 x V / A T = kaja pikkus, s V = ruumi maht, m3 A = (Σ pindala (S) x α) = ruumi neelduvuse ala, m2. Ruumi neelduvuse ala A on iga pindala S'i ja selle neelduvuse koefitsiendi korrutis. Näiteks, kui soovitud kaja pikkus klassiruumis on 0.8 sekundit ja klassiruumi mõõtmed on 6 x 10 x 3 m ning kavas on kasutada 45 m 2 heli neelavat laematerjali, siis mis oleks vajaminev materjali neelduvustegur? Vastus: A = 0.16 x V/T = 0.16 x 180/0.8 = 36 m2 x α = 36/45 = 0.8 Optimaalne kaja pikkus sõltub ruumi suurusest, materjalist ning tüübist. Kõik objektid, mis on paigutatud ruumi, kaasaarvatud inimesed ja nendega kaasas olevad esemed, võivad mõjutada kaja pikkust.
Joonisel on illumineeritud maaüksuste piirid punasega, maaüksuste pikkused on tähistatud joonisel sinise noolega. Joonisel on välja toodud andmed maaüksuste pindala (S), maaüksuse pikkuse (l) ja piiri tegeliku pikkuse (Pt) kohta. Andmed maaüksuste kohta ning arvutuse nende andmete alusel on koondatud tabelisse 1. Joonis 1. Konfiguratsiooni uurimisel kasutatud maaüksuste skeem Töö tulemused: Töö tulemused on kantud tabelisse nr 1. Kompaktsuse koefitsiendi alusel on kõige kompaktsema kujuga katastriüksus nr 5. Väga sarnase kompaktsusega oli ka kataster nr 1. Neile järgnesid number 3 ja 4. Kõige kehvema tulemuse sai kataster nr 2. Kui vaadata lisaks ka väljavenitatuse koefitsienti, siis selle järgi saavutas kõige parema koha katastriüksus number 5. Sellele väga sarnase tulemusega järgnes kataster nr 1. Natukene kehvemate näitajatega olid nr 3, 4 ja 2.
käsitsi MS Paint´is. Seejärel vormindasin ,,Text" funktsiooni kasutades punktide geograafilised koordinaadid ja otse- ning teed mööda mõõdetud kaugused misjärel kopeerisin selle pildi Wordi teksti, kus kasutasin pildi redigeerimiseks (lõikamiseks) pildi vormindamise tööriistu. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin määrama teede kõverjoonelisuse koefitsienti ja ka valitud piirkonda iseloomustavat teede kõverjoonelisuse koefitsienti. Järgnevalt viisin läbi kõverjoonelisuse koefitsiendi täpsuse määramise leides selleks vastava ruuthälbe. Kui piirkonnas on varasemalt olemas arvutatud teede kõverjoonelisuse koefitsent ja selle hälbivus on väike, siis on võimalik kasutada leitud koefitsienti teede tegeliku pikkuse määramiseks, kuna kahe punkti vahelist otsekaugust määrata on oluliselt lihtsam kui leida nende punktide vahelist kaugust teed mööda mõõdetuna. Arvutuste tegemisega probleeme eeldatavasti ei esinenud. Taaskord sai kinnistada Maa-
materjalide kvaliteedi puhul võimaldab saada nõutavat betooni survetugevust. ⎛ Ts ⎞ f cm = A ⋅ RTs ⋅ ⎜ − 0,5 ⎟, kus valem nr 2 ⎝V ⎠ fcm – betooni nõutav survetugevus, N/mm2, RTs – tsemendi aktiivsus (survetugevus), N/mm2, Ts/V – tsement-vesitegur (tsemendi ja efektiivse vee massi suhe) A – materjalide kvaliteeti iseloomustav empiiriline koefitsient. Empiirilise koefitsiendi A hinnangulised väärtused võetakse tabelist 1. Koefitsiendi A hinnangulised väärtused sõltuvalt kasutatavate materjalide kvaliteedist Tabel 1 Koefitsiend Materjalide iA kvaliteet
III TEEMA NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS 1.Nõudluse hinnaelastsus ELASTSUS selgitab, kuidas reagee-rivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. Joonis selgitab kahe erineva nõudluskõvera abil, kuidas võrdne hinnamuutus põhjustab erineva kogusemuutuse. NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE KOEFITSIENT arvutatakse järgmiselt: joonis Oma olemuselt on koefitsient nega-tiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaada-takse absoluutväärtust. ELASTSUSE liigid : 1. mitteelastne ED < 1 2. elastne ED > 1 3. ühikelastne ED = 1 4. täielikult elastne ED = 5. täielikult mitteelastne ED = 0 Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad. joonis Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punkti elastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit.
Aju mahu otseseid seoseid vaimsete võimetega ei ole vaatamata intensiivsetele uuringutele seni leitud. 4. Vaim sed võimed Kuivõrd just intellektuaalsed võimed on need, mis eelkõige eristavad inimest teistest loomaliikidest, siis on vaimsete võimete uurimine alati suure tähelepanu all olnud. Vaimsete võimete mõõtmiseks on välja töötatud intelligentsus koefitsiendi mõiste (IQ). Näiteks kui 4 aasta vanusel lapsel on 5 aastase lapse intellektuaalne tase, siis on tema IQ=5/4x100=125. Selline loogika ei sobi aga täiskasvanud inimeste hindamiseks. Seetõttu on täiskasvanute IQ mõõtmiseks kasutusel metoodika, mille kohaselt inimese vaimset suutlikkust võrreldakse sama populatsiooni sama vanuserühma inimeste statistilise keskmisega. IQ näitab, kas inimese vaimne tase vastab vanuseastme normile
3. Mida näitab Gini indeks? Kumb on parem, kas väike või suur indeks. Kui suur on Eesti ja Soome GI? Gini indeks (koefitsient) on kasutusel tulujaotuse ühtluse üldnäitajana, mis leitakse tulugruppide kumulatiivset osatähtsust kogutulus väljendava Lorenzi kõvera ja perfektselt ühtlase tulujaotuse korral joonistuva sirge vahelise pindala suhtena mainitud sirge alusesse pindalasse (protsentides). Täiesti ühtlase tulujaotuse korral oleks Gini koefitsiendi väärtus null ja juhul, kui kogu tulu saaksid vaid kõrgeimasse tulugruppi kuuluvad isikud, sada. Eri riikide (ja perioodide) tulujaotuse võrdlemisel on oluline teada kelle ja millise tulu ning mitme tulugrupi alusel on Gini indeks leitud. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Seega oleks parem kui Gini indeks on väike. Võiks öelda, et mida väiksem Gini indeks, seda arenenum riik. Gini indeks on väike Skandinaaviamaades ja paljudes Euroopa riikides
Taani c. Island d. Rumeenia 13. Elanikkonna faktortuludena ei käsitleta: a. saadud pangaintresse b. renditulu c. tulu ettevõtlusest d. töötasu e. pension 14. Vahetusesisesed ajakaod moodustasid baasaastal 10% tööajafondist. Organisatsiooniliste uuenduste tulemusena õnnestus ajakadusid vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda a. 6,5% b. 4,5% c. 5,5% d. 7,5% 15. Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab Töö-ökonoomika arvestustest a. tulude ebavõrdsuse vähenemine b. tulude ebavõrdsuse suurenemine c. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine d. ühiskonna heaolu suurenemine e. vaeste elanikkonnagruppide arvu suurenemine 16. Tööturu tunnus, üks olulisemaid kaasaegse riigi majanduse efektiivsuse kriteerium a. Segmenteerimine b. Paindlikkus c
b. siirde ja tsüklilise töötuse summa c. siirde - ja struktuurse töötuse summa d. tsüklilise ja struktuurse töötuse summa 6. Transver e. siirdetuludena käsitletakse a. Renditulu b. Töötasu c. Pension d. tulu ettevõtlusest e. saadud pangaintresse 7. Kõige madalama elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on: a. Bulgaaria b. Taani c. Island d. Rumeenia 8. Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab a. tulude ebavõrdsuse vähenemine b. tulude ebavõrdsuse suurenemine 3. MIX c. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine d. ühiskonna heaolu suurenemine e. vaeste elanikkonnagruppide arvu suurenemine 9. Kõige suurema brutoaastapalgaga Euroopa riik 2011.aastal oli (Eurostat): a. Luxemburg b. Bulgaaria c. Taani d. Rumeenia 10
Töö koosneb neljast etapist: 1. Ööpäevase energiakulu arvutamine. 2. Valkude, lipiidide, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete individuaalse vajaduse leidmine. 3. Menüü koostamine. 4. Leitud vajaduste (etapid 1 ja 2) ning menüü põhjal toiduga (etapp 3) saadava võrdlus ja selle põhjal järelduste ja ettepanekute tegemine. 1. Ööpäevase energiakulu arvutamine Variant A: Ööpäevane energiatarve leitakse põhiainevahetuse (PAV) ja kehalise aktiivsuse koefitsiendi (KAK) korrutisena: Q = PAV × KAK PAV leitakse Harris-Benedicti tabelitest vanuse, soo, kasvu ja kaalu põhjal (tabelid 19 ja 20). KAK leitakse käesoleva juhendi esimeses osas toodud kriteeriumide ja tabeli 23 põhjal. Sellisel viisil saadud 96 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia
subsiidiumitega. Loeng 4. ELASTSUS Nõudluse elastsus Elastsus selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. Vt. Joonis 4.1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient arvutatakse järgmiselt: E D=(kauba x koguse muutus %-des)/(kauba x hinna muutus %-des). Oma olemuselt on koefitsient negatiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaadatakse absoluutväärtust. Elastsuse liigid: 1. Mitteelastne: ED<1 2. Elastne: ED>1 3. Ühikelastne: ED=1 4. Täielikult elastne: ED=lõpmatus 5. Täielikult mitteelastne: ED=0 Praktikas on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatuskoefitsiendi väärtusena on üpris harva esinevad. Sel juhul nõudluskõverad kas paralleelsed x või y-teljega (täielikult elastse puhul paralleelne x-teljega
Δƒ HH2O(v)= -285,8 KJ · mol-1 g = n · ΔH ΔH = q/n ΔH = -5852 / 0,1 = --58520 Jmol-1 = -58,52 KJ · mol-1 H+ + OH- = H2O ΔH = -285,8 –(- 230) = -55,8 KJ · mol-1 Järeldus: Erinevus tuleneb arvatavasti mõõtmisveast. Veaarvutus: -55,8 – (-58,5) = 2,7 2,7 / 55,8 * 100 = 4,8% 1 TÖÖ 7: LAHUSED JA 1.2 KATSE 4 – VASK(II)SULFAAT-5-VEE LAHUSTUVUS KRISTALLVEE KOEFITSIENDI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 3 – SOOJUSEFEKT AINE LAHUSTUMISEL Töö eesmärk: Töö eesmärk: Leida kristallvee koefitsient Uurida temperatuuri muutust aine vask(II)sulfaat kristallhüdraadis. lahustumisel Töövahendid: Töövahendid:
aastaks oma südametunnistuse järgi, kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadusega, täita erapooletult kõiki neid kohustusi, milleks amet teda kohustab. Õiguskantsleri ametipalk, nagu ka kohtunike palk, on määratud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusega, kust tulenevalt on õiguskantsleri ametipalk Eesti keskmise palga ja NRAPS-i kehtestatud vastava koefitsiendi korrutis. Oma tegevuses omab õiguskantsler suurt mõju ja on äärmiselt sõltumatu. Kuna tema on see institutsioon, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu üle, oleks tema liigne sõltumine kellestki mõeldamatu, kuna see raskendaks tõsiselt temale seadusega pandud ülesannete täitmist. Kõigi õiguskaitseasutuste toimimiseks peab olema tagatud teatav sõltumatus. Samas ei tohi
läbikäidavad. 5. Õpilaskodu tualett- ja dusiruumidele ei kohaldata paragrahvi 5 lõigetes 1 ja 6 sätestatud nõudeid. Ruumide valgustus 1. Kooli õpperuumides, aulas, tervishoiuteenuse osutamise ruumides, taastusruumides ning õpilaskodu puhke-, magamis- ja õppimisruumides peab olema loomulik valgustus. 2. Õpperuumide klaasitud pindala peab tagama aknast kõige kaugemal asuvas ruumi punktis loomuliku valgustuse koefitsiendi vähemalt 1,5%. 3. Päikesekiirguse ja õpperuumide ülekuumenemise vähendamiseks peavad õpperuumide akendel olema heledavärvilised katted. 4. Loomulik ja kunstlik (tehis-) valgustus peab tagama normile vastava ühtlase ja varjudeta hajutatud valgustatuse igal õppetöökohal õpperuumis. Võimaluse korral eelistatakse vasakpoolset loomuliku valguse suunda õppekohale. 5
4 20,75 24655 18 24052.5 602,5 2,44% 5 21,5 15015 24,5 15890 -875 5,83% 6 18,1 26470 22 25900 570 2,15% 7 6 8700 6 8700 0 0% ha = = ha = 133 = 132,3 108468,5 85005 Maaüksuste kompaktsuse koefitsiendi valem on Kk= Pt/ Pruut, kus Pt piiri tegelik pikkus ja Pruut on antud maatüki ümbermõõt kui ta oleks ruut. Pruut leitakse valemiga Pruut = 4S. Tabel 6. Olemasolevate ja planeeritavate maaüksuste kompaktsuse koefitsientide võrdlus Olemasoleva maaüksuse Planeeritava maaüksuse Hinnang koefitsient Maaüksus kompaktsuse koefitsient kompaktsuse koefitsient suurenes/vähenes
Selline majanduskurss on tekitanud varandusliku kihistumise ning soosinud vaid 5% elanikkonnast moodustavat jõukamaid kodanikke. Erilise püüdlikkuse eest Milton Friedmani poolt propageeritud vabaturu filosoofial põhineva äärmusliberaalse majanduse sisseseadmisel ja edendamisel Eestis on Mart Laari autasustatud 500 000 USA dollari suuruse ,,vabaduse auhinnaga". See määrati talle ,,Eesti ime" läbiviimise eest, mille tulemil on Eesti majanduslikku ebavõrdsust mõõtva Gini koefitsiendi järgi teisel ,,hinnalisel" kohal Euroopas (peale Portugali), globaliseerumises viie ,,edukama" hulgas maailmas. Seetõttu ongi Mart Laar pälvinud maailma valitsevate finantsjuutide täieliku usalduse. Nii on Eesti valitsused on pretsedenditult toetanud iisraellaste jõupoliitikat araabia palestiina rahva kallal, kes 1947. aasta ÜRO otsuse järgi pidid Palestiinas moodustama oma riigi. Suuresti tänu kohalikele eesti judofiilsetele
d. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda Tagasiside Õige vastus on: Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda. Küsimus 25 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Eesti koht inimarengu indeksi reitingus maailmas 2013. Inimarengu aruandes on: Vali üks: a. 31 b. 32 c. 33 d. 30 Tagasiside Õige vastus on: 32. Küsimus 26 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Gini koefitsiendi lähenemine 1le näitab Vali üks: a. tulude ebavõrdsuse vähenemine b. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine c. tulude ebavõrdsuse suurenemine d. vaeste elanikkonnagruppide arvu suurenemine e. ühiskonna heaolu suurenemine Tagasiside Õige vastus on: tulude ebavõrdsuse suurenemine. Küsimus 27 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Töö tootlikkuse näitajat iseloomustab Vali üks: a
9,5 2.d; B nõudluse hinnaelastsuskoefitsient keskpunkti (e kaareelastsuse) valemina on 60 1650 11 E D 15 170 = 2550 = 17 = 0,6471 = 27,5 11. d; elastse nõudluse korral on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient suurem kui 1; elastne nõudlus tähendab ka tarbijate tundlikku reageeringut hinna muutumisele ning kaupmehe seisukohalt soovitust hinda alandada, sest selliselt suurenevad müüjate kogutulud; 12. c; arvutame nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendi kaar- (e keskpunkti) elastsusena, mida soovitatakse kasutada, kui teisiti ei ole öeldud; 2000 18 E D = 2 4000 = 8 = 2,25 ; arvutuses on võetud aluseks koguse muut 5000-3000=+2000 kaubaühikut ja 9 keskmine kogus (3000+5000)/2=4000 ühikut; hinna muut (alanemine) 8-10 = -2 krooni, keskmine hind (10+8)/2=9; kui on tegemist elastse nõudlusega, siis hinna langus toob kaasa müüjate kogutulu TR suurenemise; 13
8Al(red) + 3HNO3(oks) + HNO3(kk) 8Al(NO3)3 + 3NH4NO3 + H2O 10 (-) 1III Al - 3e = Al 3 8 1V (-) 1(-III) 24 N + 8e = N 8 3 Koefitsiendid 8 ja 3 lähevad lähteainetes red ja oks ning saadustes vastavalt oks ja red ette. Nitraatioonide arv saadustes (83 + 31= 27) on keskkonna kordajaks. Oksüdeerija ja keskkonna koefitsientide summa annab tasakaalustatud reaktsioonivõrrandis lämmastikhappe koefitsiendi (3+27=30). Vee molekulide arv leitakse vesiniku aatomite arvu võrdsusest võrrandi paremal ja vasakul pool (30=34+2x; x=9) Vastus: 8Al + 30HNO3 8Al(NO3)3 + 3NH4NO3 + 9H2O Ülesanne: Tasakaalustada reaktsioonivõrrand Cl2 + KOH KClO3 + KCl + H2O 10 11 See on disproportsioneerumise reaktsioon. Cl2 on nii oksüdeerijaks kui ka redutseerijaks, keskkonnaks on KOH.
arvutada empiiriline kriteeriumi väärtus Uyf,m ] [( x - a0) n] / . Y0 % a ] a0 Uyf,m ] [( x - a0) n] / 47. Hüpoteesi kontrollimine, et põhikogum on ühtlase jaotusega f(x) = 1/(b-a) intervallis (a, b). a* = xB - B 3; b* = xB - B 3; n'1 = nP1; n'2 = n'3 = 1 .. n's-1 = n xi xi 1 > kus i=2,3,.., s-1; n's = n 1 b * xs 1 ja k=s-3 b * a * b * a * 48. Valimi korrelatsiooni koefitsiendi olulisuse hüpoteesi kontrollimine Normaalne kaheparameetriline !X, Y@ põhikogum on jaotunud normaalselt. Sellest kogumist on võetud valim mahuga n ja nende järgi on leitud empiiriline korrelatsiooni koefitsient r 0. Kontrollida hüpoteesi, et põhikogumi korrelatsiooni koefitsient on null: n2 Yj% rU = 0; THA rB & k=n-2 1 rB2 49. Kahe sõltuva valimi kontrollimine
hinnata analoogselt - mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMI; lugemi võtmise määramatus uREAD, määramatus meetodist uMET, mis on tingitud mõõteoperatsioonide parameetrite hälbimisest ja puudustest ning keskkonnast põhjustatud määramatus uENV. Pindala A komponentideks on omakorda H ja L. QuickTime and a decompressor uA are needed to see this picture. Koefitsiendi k hälbeks tuleb lugeda: - tabeli väärtuse vastavus tegelikule materjalile, tuleb võtta ekspertarvamusest, jämedalt võttes võib eeldada, et hälve on max ±10 % väärtusest tõenäosustasemel P=0,95, siis standardmääramatus ukTAB= k väärtus × 0,10/2; - ja tabeli väärtuse ümmardamist, st viimast arvkohta, siis ukREAD= arvkoht / 2 3 . QuickTime and a decompressor
seejärel jaotatakse kogu elanikkond gruppidesse(kvindiilidesse ja detsiilidesse) · Lorenzi kõver o iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt o horisontaalteljel tulusaajate hulk kumulatiivses väljenduses o vertikaalses näidatud, kui suure osa rahvatulust saab antud elanikkonna grupp · Gini koefitsient o baseerub Lorenzi kõverale, koefitsiendi väärtuseks on geomeetrilise ebavõrdsuse piirkonna suhe kogu võrdsuse joone alla jäävasse alasse o arvestab kõikide riikide kohta olevat informatsiooni, annab parema ülevaate ebavõrdsusest Globaalne ebavõrdus- võtab arvesse ka riigisisest ebavõrdsust, on maailma suurenenud, tingitud riikidevahelisest ebavõrdsusest sellegipoolest. Põhjused: o OECD riikide kiirem kasv võrreldes arengumaadega
Kehakaal võib suureneda ka päriliku eelsoodumuse ja/või perekonna halbade toitumistavade tõttu. Tabelis 22 on toodud keskmised päevased energiasoovitused normaalse kehakaaluga inimestele. Tabelis 23 on toodud energiasoovitused erineva kehalise koormusega inimestele. Olenevalt kehalisest koormusest on naised jagatud nelja ja mehed viide gruppi. Igat gruppi iseloomustab teatud kindel kehalise aktiivsuse koefitsient (KAK). Arusaadavalt jäävad selle koefitsiendi abil leitud energiakulu väärtused ligikaudseteks. Kehalise aktiivsuse koefitsient näitab, mitu korda ületab ööpäevane energiatarve (Q) põhiainevahetust (PAV). Q = PAV × KAK 85 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Tabel 22. Keskmine päevane energiasoovitus MJ päevas kcal / päevas Vanus aastates
märgata ning ei tundunud, et keegi reaktori-rühmast olnuks ohust teadlik. Turbiinides vajalik aur lülitati välja ning impulss, mis oli turbiinigeneraatorites, mida juhtisid veepumbad, viis selleni, et veevoolu jõud vähenes, mistõttu neutronite imamine jahutajatesse vähenes. Turbiin ühendas end reaktorist lahti, mis suurendas reaktori tuumas olevat auru taset. Kuna seal olev jahutaja kuumenes üle, tekkisid nn. aurutaskud jahutusevarrastes. RBMK tüüpi reaktori suure positiivsuse renoo koefitsiendi tõttu suurendasid aurumullid reaktori jõudu. Kohe, kui reaktori jõud suurenes, toimus positiivne reaktsioon ning reaktori jõud - selle asemel, et mõjutada seda negatiivsuse suhtes, hoopis suurenes. Kuna jõud suurenes nii palju, siis Xe-135 mürgid hakkasid põlema kiiremini kui I-135 kõdunes, mis suurendas jõudu, seega veelgi suurendades Xe-135 põlenguprotsessi ning nii edasi. Kuna enamus jahutusvarrastest oli eemaldatud, siis polnud enam
x Brändi tunnusjooned. Bränd sesostub esmalt teatud tunnuste või omadustega. x Brändi hüved. Tarbijad ei osata tunnuseid vaid hühevsid e kasusid. x Brändi väärtused. Bränd peegeldab brändi tarbijate väärtushinnanguid. x Brändi kultuur. Bränd esindab mingit kindlat kultuuri nagu ka inimeste puhul. x Bärndi iseloom. Bärnd kannab endas iseloomujooni. Brändi positsiooni mõõtmine TNS Emor on välja töötanud tarbijaväärtuse koefitsiendi (BEC), mis kaardistab brändide positsiooni tarbijate teadvuses. Tarbijaväärtuse koefitsiendi valemisse kuuluvad potentsiaalse sihtgrupi osakaal, margitoodete tähtsus kaubagrupis, spontaanne tuntus, hoiakuliselt lojaalse ostjaskonna/kasutajaskonna suurus ja eelistajate osakaal. Brändi turupositsiooni mõõdab nt Equity Bulider mudel (autor Ipsos), mis analüüsib brändide turupositsiooni tarbijatest lähtuvalt.
Nõudluskõver D2 p1 = 5 q1 = 15 Punktid A´ ja B´ P2 = 4 q2 = 30 p= 1 = 15 NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE KOEFITSIENT arvutatakse järgmiselt: kauba x koguse muutus %-des ED = kauba x hinna muutus %-des Oma olemuselt on koefitsient negatiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaadatakse absoluutväärtust. 12 ELASTSUSE liigid : 1.mitteelastne ED < 1 2.elastne ED > 1 3.ühikelastne ED = 1 4.täielikult elastne ED = 5.täielikult mitteelastne ED = 0 Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks.
normaaljaotusega või ligikaudu normaaljaotusega. Kui oleme suuruse x jaoks leidnud määramatuse vahemikhinnangu uA,p, siis võime öelda, et leppeline tõeline väärtus asub tõenäosusega p vahemikus x uA, p / xl / x uA, p . Selleks, et anda vahemikhinnang meie poolt valitud usaldusnivool, tuleb esmalt leida tulemuste aritmeetiline keskmine ja tema A-tüüpi määramatuse hinnang. Tabelist 6 leiame vabadusastmete arvu ( = n - 1) ja soovitava usaldusnivoo alusel t-koefitsiendi ja selle alusel valemist (*) vahemikhinnangu. Usaldusnivoo füüsika praktikumis valib eksperimentaator ise, tavaliselt võetakse selleks 95 %. MathCAD'i programmis saab t-koefitsiendi leida standardfunktsiooniga !1 p qt , . 2 NB! Liitmääramatuse leidmisel valemi uC u A2 u B2 alusel tuleb nii A- kui ka B-tüüpi
silmasuurus, võrgulina niidi ja selisteks kastatavate nööride diameeter , niidi ja nööride mehaanilsed omadused, võrgulina rakenduskoefitsient ja taglastuselementide (ujukid, ankrud, lipp jne) tehnilsed näitajad. Võrgulina optimaalset silmasuurust A mingi püügiobjekti püügil võib leida valemiga: A = kp * Lp, mm (9.1) Kus: kp kala kehakuju arvestav koefitsient ja Lp püütava kalaliigi keskmine isendipikkus,mm Koefitsiendi kp suurus sõltub püügi põhiobjektiks oleva kalaliigi keha kujust, tema uimede ehitusest ja ka soomuskatte tugevusest. Määratakse tavaliselt eksperimentaalselt, katseliselt kas looduses või laboratoorsetes tingimustes aga viimasel ajal ka vastavate arvutimanipulatsioonide abil. Näiteks on saadud, et makrelli puhul on see koefitsient 0.1, heeringaliste puhul 0.11-0.12, tursa puhul 0.13 ahvena puhul 0.14 ja lesta puhul 0.16.
15 Väikeste valimite korral valimi keskväärtuste jaotus erineb normaaljaotusest ja tsentraalne piirteoreem ei kehti. Sellisel juhul kasutatakse kogumi keskväärtuse usalduspiiride määramisel t-jaotust ehk Studenti jaotust. Jaotuse võttis kasutusele inglise matemaatik William Seally Gosset (1876-1937) oma töös, mille ta avaldas Studenti varjunime all. MS Excelis leiab Studenti koefitsiendi funktsioon TINV, kus argument probability on vea tõenäosus ja deg_freedom vabadusastmete arv. NÄIDE 2.2 Kauba X nädalane läbimüük viies kesklinna poes oli 16, 82, 29, 31 ja 55 tk. Leida keskmine nädala läbimüük mingis kesklinna poes. Lahendus: Valimi keskväärtus (AVERAGE) ja standardhälve (STDEV). Studenti koefitsient usaldatavuse 0,95 ja vabadusastmete arvu 4 korral (TINV) . Vastus: Usaldatavusega 0,95 on antud kauba keskmine läbimüük nädalas 42,4 ± 32,3 tk.
kontingentsus koef. Nominaal - Crameri V, Phi, Crameri V, Phi, kontingentsus koef. kontingentsus koef. Nominaaltunnuste puhul saab valida Crameri V(m*n), Phi(2*2) ja kontingentsus koefitsiendi(m*m) vahel. Crameri V tuleb valida, kui sagedustabelid on ebasümmeetrilised ehk ühel tunnusel on rohkem väärtuseid kui teisel (näiteks abielulisel staatusel 5 gruppi, aga eluga rahulolul 3 gruppi). Phi sobib ainult 2x2 sagedustabeli puhul (N: mehed/naised ja töötab/ei tööta). Kontingentsus koefitsient sobib samuti ainult sümmeetriliste tabelite puhul (ükskõik, millise nxn puhul). Korrelatsioonanalüüsi etapid: 1) Mis liiki tunnusega on meil tegemist?
lihasega. Samast asjaolust tulenevalt on erinev ka samast soost, võrdse kehakaaluga, kuis erineva kehakoostisega inimeste AV põhikäive. 2.Toidu termiline efekt on toidu seedimise ja omastamisega seonduv energiakulu. 10% üldisest energiakulust, ilmneb 15-30 minutit pärast söömist, suurim efekt valgurikkal toidul. 3.Kehaline aktiivsus 20% üldisest energiakulust tavalisel inimesel, väga individuaalne. Organismi üldist energiakulu väljendatakse sageli AV põhikäibe ühikutes, st koefitsiendi kaudu, mis näitab mitu korda ööpäevane energiakulu ületab AV põhikäibe. Kuna mainitud koefitsiendi arvuline väärtus oleneb peamiselt kehalise aktiivsusega seotud energiakulust, nim seda ka kehalise aktiivsuse koefitsiendiks (APK). Toidupala, mis sisaldab märkimisväärsel hulgal valku ja kiudaineid (nt rukkileivaviil õhukese võikorr, juustu ja paprikaga 300kcal), mille omastamiseks peab organism lisatööd tegema s.t osa energiat läheb miinuskaloriteks. Kaltsium, kui
Keskajal saavutas kunstilise klaasi alal meisterlikkuse Veneetsia. Aastal 1699 leiutati uus lameklaasi valmistamise meetod: õpiti klaasi vertikaalselt sulast klaasimassist välja tõmbama. Üks viimaseid leiutusi klaasitehnoloogia alal on nn float klaasi valmistamine, kus klaasipinna mõlemapoolne siledus saavutatakse valamisega sulatinale. Toormaterjalid: Liiv, sooda, lubjakivi (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. Põhiliselt on klaasimoodustajateks kvartsliiv SiO2 , boorhappe anhüdriid B2 O3 ja fosforpentoksiid P2 O5. Peale klaasimoodustajate on klaasi koostises nn loistajad Na2 O, K2 O ja PbO, mida kasutatakse sulamistemperatuuri allaviimiseks (sto =1700o C) ja stabilisaatorid ning selgitajad. Stabilisaatoridei moodusta ise klaasi vaid annavad talle keemilise püsivuse (CaO ja Al2 O3). Põhilised klaasivalmistamise viisid:
Ebavõrdsuse mõõtmiseks ühiskonnas kasutatakse kvintiilide suhte kordajat, mis leitakse kõrgeimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagamisel madalaimasse kvintiili kuuluvate isikute omaga. Gini koefitsient näitab ekvivalentnetosissetuleku 1 taseme järgi reastatud rahvastiku kumulatiivse osatähtsuse ja nende kumulatiivse ekvivalentnetosissetuleku seost. Gini koefitsiendi väärtus jääb nulli ja ühe vahele. Mida lähemal nullile, seda võrdsem on sissetulekute jaotus riigis, mida lähemal ühele, seda ebavõrdsem. Suhtelises vaesuses elab iga viies Eesti elanik 29. jaanuar 2015 pressiteade nr 13 Suhtelises vaesuses elas 2013. aastal 22,1% ja absoluutses vaesuses 8% Eesti elanikkonnast. Siirded (riiklikud toetused ja pensionid) aitasid vaesusesse langemist takistada, sest
annaabi.ee 
