Praktikum 2 – Teede kõverjoonelisuse määramine (0)

Praktikum 2 – Teede kõverjoonelisuse määramine
Töö koostaja :
Töö koostamise kuupäev: 04.11.2012
Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust ning omandada teede kõverjoonelisuse koefitsendi määramist ja selleks vajalike rakenduste kasutamist. Selleks tuleb leida teede kõverjoonelisuse koefitsent , kasutades selleks vastavat metoodikat ning internetis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid.
Kasutatud töövahendid: Töö koostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit, Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme : Google Chrome , Microsoft Office Word 2007. Töös olevate jooniste koostamiseks on kasutatud MS Paint ´i.
Selgitus valitud piirkonna kohta: Töös käsitletav piirkond asub Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas. Skeemil A’ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 59°26’54,8’’ L 26°24’37,54’’, B’ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 592654,19 L 262914,85. Uuritavad teed on märgitud joonisele 1. Joonisel on illumineeritud punasega mööda teed mõõdetud kaugused ja sinise joonega punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ning nende alusel tehtud arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punktide A, B, C ja D geo- graafilised asukohad, punktide A, B, C, D vahelised kaugused teed mööda ja otsekaugused.
Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem
Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,23, mis tähendab, et selles piirkonnas on teed mööda mõõdetud teede pikkus teede otsepikkusest keskmiselt 1,23 korda pikem. Edasi on arvutatud teede pikkused kasutades selleks kahe punkti vahelist otsekaugust ja keskmist kõverjoonelisuse koefitsienti. Selleks, et hinnata arvutatud teede pikkuste hälvet võrrelduna vastavate teede tegeliku pikkusega, on leitud teed mööda mõõdetud pikkused ja arvutatud teede pikkuste vahede põhjal keskmine ruuthälve. Antud töös on keskmise ruuthälbe väärtuseks 1479 m. Seega maksimaalne eksimus on +/- 1479 m. Kuna see eksimus on suur, siis ei ole antud piirkonnas otstarbekas arvutada teede tegelikke pikkusi kasutades selleks keskmist teede kõverjoonelisuse koefitsienti ja mõõtes kahe punkti vahelised otsekaugused.
Mõõtmistulemused ja arvutused:
Lähte-punkt
Siht-punkt
Kaugus teed mööda (Lt)
Kaugus otse (Lo)
Kõver-joonelisuse
koef. (Ki)
Kaugus arvutatud La=Lo×K
Lv=Lt -La
(Lv)2
A
B
6143m
5721m
1,07
7037m
-894m
799236
A
D
10513m
9375m
1,12
11531m
-1018m
1036324
B
C
12245m
8124m
1,51
9992m
2253m
5076009
A
C
10846m
7973m
1,36
9807m
1039m
1079521
C
D
7847m
7086m
1,11
8716m
-869m
755161
Karitm.keskm.=1,23
[(Lv)2]=8746251
Keskmine ruuthälve: σ=1479m, see näitab kui suures ulatuses uuritavad suurused omavahel erinevad. Antud ruuthälbe abil võib öelda, et teede kõverjoonelisus selles piirkonnas erineb, kuna ruuthälve on suur.
Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt „Salvesta kaardipilt“ tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast , kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi MS Painti pildina, kus täiendasin seda vajalike kirjetega: lisasin teede otspunktidele tähed „Text“ abil. Kuna eeldasin, et mu käsi on piisavalt sirge, ei pidanud ma vajalikuks teede märkimist Power Pointis ja seega tegin seda niiöelda käsitsi MS Paint´is. Seejärel vormindasin „Text“ funktsiooni kasutades punktide geograafilised koordinaadid ja otse- ning teed mööda mõõdetud kaugused misjärel kopeerisin selle pildi Wordi teksti, kus kasutasin pildi redigeerimiseks (lõikamiseks) pildi vormindamise tööriistu.
Enesereflektsioon : Antud tööga õppisin määrama teede kõverjoonelisuse koefitsienti ja ka valitud piirkonda iseloomustavat teede kõverjoonelisuse koefitsienti. Järgnevalt viisin läbi kõverjoonelisuse koefitsiendi täpsuse määramise leides selleks vastava ruuthälbe. Kui piirkonnas on varasemalt olemas arvutatud teede kõverjoonelisuse koefitsent ja selle hälbivus on väike, siis on võimalik kasutada leitud koefitsienti teede tegeliku pikkuse määramiseks, kuna kahe punkti vahelist otsekaugust määrata on oluliselt lihtsam kui leida nende punktide vahelist kaugust teed mööda mõõdetuna. Arvutuste tegemisega probleeme eeldatavasti ei esinenud. Taaskord sai kinnistada Maa-ameti Geoportaali kasutamist ning koostada järjekordne plaan.
4