Maakorralduse põhikursus (0)

Maakorralduse põhikursus

Praktikum 1 – Maakasutuse konfiguratsiooni uurimine
Eesmärk: Töö eesmärgiks on võrrelda maaüksuste kuju, selgitada kompaktsuse määramise metoodikat ja õppida kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid.
Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme : Google chrome , Microsoft Word, Paint
Selgitus valitud katastriüksuste kohta: Konfiguratsiooni uurimiseks on valitud 5 katastriüksust, mis asuvad Ida-Viru maakonnas Lohusuu vallas Piilsi külas. Katastriüksuste paiknemine ja andmed katastriüksuste kohta on näha joonisel nr 1. Kuna katastriüksuste tunnused ei ole antud skeemil loetavad, siis on katastriüksuste identifitseerimise lihtsustamiseks need nummerdatud ühest viieni. Joonisel on illumineeritud maaüksuste piirid punasega , maaüksuste pikkused on tähistatud joonisel sinise noolega. Joonisel on välja toodud andmed maaüksuste pindala (S), maaüksuse pikkuse (l) ja piiri tegeliku pikkuse (Pt) kohta. Andmed maaüksuste kohta ning arvutuse nende andmete alusel on koondatud tabelisse 1.
Joonis 1. Konfiguratsiooni uurimisel kasutatud maaüksuste skeem
Töö tulemused: Töö tulemused on kantud tabelisse nr 1. Kompaktsuse koefitsiendi alusel on kõige kompaktsema kujuga katastriüksus nr 5. Väga sarnase kompaktsusega oli ka kataster nr 1. Neile järgnesid number 3 ja 4. Kõige kehvema tulemuse sai kataster nr 2.
Kui vaadata lisaks ka väljavenitatuse koefitsienti, siis selle järgi saavutas kõige parema koha katastriüksus number 5. Sellele väga sarnase tulemusega järgnes kataster nr 1. Natukene kehvemate näitajatega olid nr 3, 4 ja 2.
Kuna antud maaüksused olid üsna lihtsate kujudega, oli kerge peale vaadates eristada teistest kehvemate ruumiliste omadustega maaüksust, milleks oli maatükk number 2. Samuti oli võimalik eristada katastriüksust nr 4. Hoopis raskem oli kaarti vaadeldes anda hinnangut maaüksustele nr 3, nr 4 ja nr 1.
Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt arvuti võimalust teha print screenshot ning kleepisin pildi painti programmi, kus sain juurde lisada vajalikud jooned ning andmed: lisasin maaüksustele numbrid „Text Box“ abil. Edasi kopeerisin selle pildi Wordi teksti, kus kasutasin pildi redigeerimiseks (lõikamiseks) pildi vormindamise tööriistu.
Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin hindama maaüksuste kuju kasutades selleks erinevaid maaüksuse kuju iseloomustavaid koefitsiente. Koefitsientide kasutamine annab võimaluse anda hinnanguid maaüksustele ühtsetel alustel, kuna kõikide maaüksuste puhul leitakse näitajad samade kriteeriumite alusel. Keeruline oli tööd alustada, sest puudus täpne ettekujutus , kuidas peaks vajalikud mõõtmised ja arvutused tegema. Lisaks valmistas veidi raskusi joonise koostamine, kuid lõpuks olid töövõtted enam-vähem selged, misjärel oli vaja vaid aega ja kannatust. Minu jaoks oli huvitav uurida maaüksuste ruumilisi omadusi.
Maatüki nr
Katastriüksuse tunnus
Pindala
S (ha)
Pindala
S (m2)
Pikkus
(l) m
Laius
(v) M
Piiri tegelik pikkus (Pl) m
Ruudu ümbermõõt
( Pruut )
Ristküliku ümbermõõt
(Pristk)
Väljavenitatuse koef.
(Kv)
Piiri kõverjoon koef.
(Kp)
Kompaktsuse koef.
(Kk)
Maaüksuste järjestus Kk järgi
1
42002:001:0551
16.48
168000
636,5
263,94
1270m
1639,51
1800,88
1,098
0,71
0,774
2
2
42002:001:0140
11.7
117000
615.91
189,96
1230m
1368,21
1611 ,74
1,178
0,77
0,90
5
3
42002:001:0101
4.48
44800
353.31
126,8
706.55m
846,64
960,22
1,134
0,74
0,83
3
4
42002:001:0423
4.04
40400
354,15
114,08
706.42m
803,99
936,46
1,165
0,75
0,88
4
5
42002:001:0276
4.08
40800
308.81
132,12
618.22m
807,96
881,86
1,091
0,70
0,765
1