TALLINNA TRANSPORDIKOOL JÄÄTMEKÄITLUS MEID ÜMBRITSEVAS KESKKONNAS ESSEE KOOSTAJA: TALLINN 2015 Inimtegevuse on mõjunud juba väga palju aastaid keskkonnale . Keskkond on see, mis on meie ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning kus toimub igapäevane inimtegevus. Keskkonna moodustavad väga paljud asjad, mis on inimestele üliolulised, et eksisteerida maal: õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse pikaajalise tulemusena avaldavad keskkonnale üldiselt halba mõju. Mida rohkem on inimene õppinud oma elu mugavamaks tegema, seda rohkem kannatab selle all loodus ja
1. Mikro- ja makroökonoomika olemus Majandusteooria jagatakse kahte ossa: mikro- ja makroökonoomika. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Nappus on situatsioon, mille korral ei ole nii palju ressursse, et inimeste kõiki soove rahuldada. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. 1.1 Majanduse põhiküsimused Majandussüsteemi põhiküsimused: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja
Majandusõpetus e. Ökonoomika on teadus, mis uurib majanduse arenemist ja üldist seaduspärasusi kuidas majanduses osalejad teevad valikuid piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majanduses osalejad on kodumajapidamised(inimesed,pered kellele kuuluvad algselt peamiselt ressursid), ettevõtted ja valitsus(riik) Ressurss tootmistegur. I Esmasne e. Primaarne MAA- hõlmab kõike loodusest saadavat(maavarad,loodusvarad,loomad,maapind) --> rent TÖÖ füüsiline või vaimne pingutus, mida tehakse kaupdae ja teenuste toomiseks. --> palk II Sekundaarne KAPITAL hooned, seadmed, masinad --> intress
ettevõtlikkuse - tõttu. Ettevõtlikkus tähendab võimaluste nägemist ja nendele reageerimist, et tuua turule uusi või paremaid tooteid. Investeerides oma aega ja raha uuenduslikesse ideedesse ja toodetesse, riskivad ettevõtjat, kuna nad ei tea, kas neid saadab edu või mitte. "Tugisambad" - eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikku - on mis tahes turumajanduse eduks olulised. Kodumajapidamised- üks või mitu ühel eluasemel (nagu maja või korter) elavat isikut, kes tegutsevad iseseisva majandusüksusena. Kodumajapidamiste liikmed on tarbijad, kuna ostavad ja kasutavad kaupu ja teenuseid, mida ettevõtted toodavad. Kuid kodumajapidamised on ka ressursiomanikud. Kaupade ja teenuste turud on vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturud kujutavad endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel.
2. SKP ja rahvatulu Antud teemas keskendutakse neljale SKP ja rahvatulu allikate ja kasutamisega seotud põhiküsimusele. 1. Makromajandusliku kogutoodangu determinandid: tootmistegurid ja tootmisfunktsioon. Suletud majanduse korral on vaatluse all: · majandusagentidena kodumajapidamised (KMP), · firmad ja · valitsus (avalik sektor) ning millede vastastikused seosed avalduvad · toodanguturgudel, tootmisteguriturgudel ning finantsturgudel. Kodumajapidamised KMP olles tootmistegurite omanikud, teenivad tulusid tootmisteguriturgudel (markets for factors of production, mida kasutavad selleks, et tasuda avalikule sektorile makse, osta toodanguturgudelt tarbimiseks vajaminevaid tooteid ja teenuseid ning finantsturgude abil paigutada oma tulude ülejäägid säästudena näiteks pankadesse või osta väärtpabereid. Firmad seevastu saavad tulu valmistatavate toodete, teenuste müügist ning nende kulutused on seotud tootmistegurite eest maksmisega. Nii
Ettevõtlikkus Ettevõtjate eestvedav ja uuenduslik vaim ehk ettevõtlikkus tähendab võimaluste nägemist ja nendele reageerimist, et tuua turule uusi või paremaid tooteid. Majandusringlus Majandusringlus on raha, ressursside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. Vt. joonist. Kodumajapidamised Kodumajapidamised hõlmavad kõiki riigis elavaid inimesi. Neil on järgmised majandusrollid: - Ressursiomanikud omavad kõiki majandusressursse suuremal või vähemal määral. - Tarbijad kasutavad ettevõtete toodetud kaupu ja teenuseid. Kaupade ja teenuste Kaupade ja teenuste turud on vabatahtlikud turud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel
Kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena Osaliselt kasutatakse Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades Kivisüsi Süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Maailmas genereeritud elektrist 40% kivisöe baasil Tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (Hiina) Kivisüsi Süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Maailmas genereeritud elektrist 40% kivisöe baasil Tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (Hiina) Pruunsüsi ehk ligniit
K. Kerem, O. Raju, M. Randveer ,, Mikroökonoomika". Tallinn 2001 K. Kerem, M. Randveer ,,Mikro ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn 2000 M.Randveer ,,Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu", Külim 1999 K. Homann, A. Suchanek ,,Sissejuhatus majandusteadusesse", TÜ Kirjastus 2008 Ake, P.Wonnacott, R.Wonnacott, J,Fried "An Introduction to Microeconomics" 3 rd ed. McGrawHill Ryerson Ltd Toronto,1990 http://economics.about.com/ Olemus Mikroökonoomika uurimisobjektis on kodumajapidamised ja ettevõtjad Makroökonoomika uurimisobjektiks on majanduse koondnäitajad SKP Majanduse põhiküsimused Mida toota? Kuidas toota? Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Töö, kapital ja maa tootmistegurid Tootmise sisendi Majandusmudelid Traditsiooniline majandus Plaanimajandus Turumajandus Majandussektorid Turusektor
27. rahvamajanduse koguprodukt ja komponendid Rahvamajanduse koguprodukt (RKP, gross national product - GNP) näitab riigi residentide1 poolt toodetud lõpphüviste turuväärtust. RKP aga majanduse väljundit, mis on toodetud selle riigi residentide poolt. 28. Rahvamajanduse ringkäik. Rahvamajanduse ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskontseptsioone, mis kirjeldab majandussektorite vaheliste kauba- ja rahavoogude liikumist. Ringkäigumudeli peamised elemendid on kodumajapidamised, firmad ja avalik sektor (valitsus). Kodumajapidamised pakuvad ettevõtetele (firmadele) tootmistegureid: tööjõudu, kapitali ja maad (loodusressursse) ning saavad nende eest vastu tasu (palk kui tasu tööjõu eest, renditasu või müügitulu kui tasu kapitali ja loodusressursside eest). Need moodustavad majapidamiste sissetuleku. Ettevõtted muudavad tootmistegurid hüvisteks ning müüvad neid kodumajapidamistele. Hüviste müügist saadav raha moodustab ettevõtete tulu. Nii
Looduslikud kiud lõnga ketrus, riide kudu- polstrid, rihmad jm Taimsed (puuvill, lina, kanep) mine,viimistlemine Loomsed (vill, siid jt) Puit, nafta, gaas tekstiilitooted ~25% keemiatööstus kardinad jm sisustustarbed kunstkiu tootmine kodumajapidamised (tselluloos, sünteetiline kiud) kangaste jaemüük (kauplused) tooraine tootmisprotsess tarbijad Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit www.textile.ee Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond; moekunsti osakond. TTÜ materjalitehnoloogia teaduskond; rõiva- ja tekstiiliteaduskond. Kvalifikatsiooni
Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente.
- riikide rahvaarv on erinev - hinnataseme muutused - valuutade ostujõu erinevused - vabajaväärtust ei arvesta - ei arvesta keskkonna saastatust ja muid negat. Välismõjusid - skp väärtust võivad mõjutada klimaatilised tingimused - skp ei näita milliseid kaupu mis proportsioonides toodetakse ül. Netoeksport= puhaseksport SKP= kulutuste meetotil SPP=skp-amo.. Isiklik sääst= sissetulek-tarbimine KOGUNÕUDLUSE ELEMENDID: -eratarbijad ehk kodumajapidamised -ettevõtted -valitsuse kulutused -puhas eksport Ettevõttedkodumajapidamised ja välismaalased Pakkumise sokk olukord, kus tootmiskulude tõusu tagajärjel toimub kogu toodangu ja kogu pakkumise järsk vähenemine(kogu kõverik nihkub üles vasakule.) TARBIJATE KÄITUMISE MUUTUS -kodumaiste kaupade tarbimise asendamine väliskaupadega ja vastupidi -säästmiskalduvuse muutumine -tuleviku ootuste muutumine -Muutused maksustamises
päikeseenergia võimsust 2020. aastaks. India Ühtlasi kavatseb suurendada tuumaenergiat 25 aasta jooksul üldise elektritootmise võimsust 4,2% -lt 9%-ni. Indias on valmimisel viis tuumareaktorit ( maailmas kolmadal kohal) ja 2025. aastaks plaanitake ehitada 18 uut tuumareaktorit (teisel kohal maailmas). 2001. aasta septembris 35,5% rahvastikust elab ikka veel juurdepääsuta elektrile. Ligikaudu 56% Maaleibkondade ei ole veel elektrifitseeritud kuigi paljud neist kodumajapidamised on nõus maksma elektri. India impordib ligi 75%, oma 4,3 miljonit barrelit toornaftat päevas, kuid ekspordib ligi 1,35 miljonit barrelit päevas rafineeritud naftasaaduseid, mis on ligi 30% rafineeritud nafta kogutoodangust. India oli neljandal kohal maailmas toornafta importijana 128 Mt 2008. aastal. India on viies maailmas naftatöötlemistehaste mahult (4,1% maailmas) ja tootmises 162 Mt naftasaadusest (4,2% maailmas). Indial on maailmas suuruselt neljandal kohal olevad kivisöe varud
2. Majandusteadus: · Uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. 3. Tänapäeval on põhiprobleem: · Tootmisvahendite hulk (ressursid) on piiratud ja ühiskonnas liikmete vajadused on piiramatud. 4. Majandusteadus õpetab: · Tööturg, selle kujunemine · Nõudmine ja pakkumine · Turundus 5. Majandusteooria liigitatakse: · Mikroökonoomika ja · Makroökonoomika. · Mikroökonoomika on majandusteaduse osa mis uurib majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised ja ettevõtted) majndus valikuid (otsuseid). 6. Uurib majandust kui tervikut: · Kogunõudlus ja pakkumine · Inflatsioon · Töötus · Majandustsükkel, · Kogutoodang jm. 7. Valitsuse ülesanded: · Eelarve · Raha · Töö · Keskkonnapoliitika jne. 8. Valitsuse eesmärgid: · Majanduslik kasv · Hindade stabiilsus · Täishõive · Tulude ebavõrdsuse vähendamine · Puhas keskkond *****INTERNET*****OLÜMPIAAD****** www
üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. 2. Keskkond Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: õhu saastamine; osoonikihi kahanemine; globaalne soojenemine; pinnase saastumine; vee saastumine;
Õigus omada vara kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus eraomandile muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. Kasum Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud kogutulude ja kogukulude vahe. Hinnasüsteem Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Kodumajapidamised Kodumajapidamised hõlmavad kõiki riigis elavaid inimesi. Neil on järgmised majandusrollid: Ressursiomanikud omavad kõiki majandusressursse suuremal või vähemal määral. Tarbijad kasutavad ettevõtete toodetud kaupu ja teenuseid. Kaupade ja teenuste Kaupade ja teenuste turud on vabatahtlikud vahetused tarbijate ja tulud ettevõtete vahel. Tarbijad vahetavad oma raha kaupade ja
Kui aga on tegemist avatud majandusega (open economy), see tähendab kui antud riigil on välismajanduslikud sidemed teiste riikidega, lisandub mudelisse neljas majandusagent, teised riigid e ülejäänud maailm. Kordame, et kodumajapidamise (vt ka osa 1.2) all mõeldakse inimest või inimeste rühma, kes elab koos ja teeb ühiseid finantsotsuseid. Põhiliselt puudutavad sellised otsused tarbimist ja säästmist, laenude võtmist, investeerimist. Lihtsates mudelites on kodumajapidamised kõigi majanduses kasutust leidvate tootmistegurite omanikud, nende tootlike ressursside müügist teguriturgudel laekuvad teguritulud (factor earnings). Teguritulud on tootmisteguritel maa, töö, kapital ja ettevõtlus järgmised: · maa ja teiste loodusvarade omanikud teenivad tegurituluna (rahalise sissetulekuna) renti, · töö(jõu) müüjate teguritulu on palk, · kapital võimaldab omanikel saada investeerimistulu e intresse,
loob sisuliselt monopoli. 14. Tabel: Majanduslik ringlus (ringkäik) 15. Maslowi hierarhia 16. Mis on täiuslik konkurents? (milline on olukord) turuvorm, kus turg on osadeks jaotatud paljude väikeste ettevõtete vahel, kus kõik on hinnavõtjad 17. Majandus (majandusareng) on oma olemuselt..(stabiilne?;ebastabiilne?;tsükliline?) - Tsükliline! 18. Vahet teha mikro- ja makrotasandil mikrotasand põhilisteks majandus majandusliku valiku tegijateks on kodumajapidamised ja ettevõtted ; makrotasand riigitasand 19. Mis on olemuselt SKP? Kuidas mõõdetakse? - mõõdab mingil ajavahemikul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust; mõõtmine lähtudes tuludest, kuludest ja kogutoodangust. 20. Piirkasulikkus - täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu 21. Tootmistegurid --> Millise liigiga on tegemist? (töö/maa/kapital)
Hinnaindeksid liigitatakse järgmiselt: Tarbijahinnaindeks (THI) Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) Ekspordihinnaindeks (EXHI) Impordihinnaindeks (IHI) Mõnel hinnamuutusel on suurem tähtsus. Keskmise hinnatõusu arvutamisel antakse neile toodetele, millele kulutatakse rohkem raha (nt elekter), suurem kaal kui sellistele toodetele, millele kulub raha vähem (nt suhkur või postmargid). Inflatsiooni mõõtmisel võetakse arvesse kõiki kaupu ja teenuseid, mida kodumajapidamised tarbivad, hõlmates järgmist: igapäevakaubad (nt toit, ajalehed ja bensiin), kestuskaubad (nt riided, arvutid ja pesumasinad), teenused (nt juukselõikus, kindlustus ja eluaseme üürimine). 1.3 Inflatsiooni reguleerimine Inflatsiooni reguleerimiseks on peamiselt kaks võimalust: raha- ja fiskaalpoliitika. Nende poliitikate koosmõjul saab reguleerida majanduses ringleva raha hulka. Raha hulga suurendamine tähendab seda, et inimesed kalduvad rohkem kulutama, seega kasvab nõudlus
3. KAPITAL hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid. Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. 4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm Turg jaguneb: hüviste ehk toodanguturg; ressursside ehk tootmistegurite turg Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel.
31) Rahvuslik koguprodukt RKP ( 32) Kulutuste lähenemisviis e tarbimiste lähenemisviis (Expenditure approach) on rahvamajanduse arvepidamises kasutatav meetod, mille korral liidetakse kokku kõik kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks vastavalt selle turuväärtusele. a. Tarbimiskulutused C - (Consumption expenditures) on majapidamiste poolt aasta jooksul tehtud kulutused toodetud kaupadele ja teenustele. (Tooted on loodud ja kodumajapidamised on need ostnud) b. Investeerimiskulutused I (Investment expenditure) on kulutused, mis on tehakse kapitalikaupade/püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid totmisprotsesseis pikema aja vältel. (hooned, varud, seadmed) c. Avaliku sektori kulutused G (Goverment expenditure) on avaliku sektori kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. d. Netoeksport - X M (Net exports) on ekspordi ja impordi vahe.
teadmised nii tarbijail kui ettevõtjail vastu võtta arukaid majandusotsuseid. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Majandusteooria jagatakse kaheks: mikro- ja makroökonoomikaks. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või tootmisharu. Ettevõtete puhul tuuakse esile hinna kujunemist turgudel ja optimaalsuse saavutamist. Samuti analüüsitakse üksikindiviidi või tarbija majanduslikku käitumist tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi
see on õpetus turu üldisest tasakaalust. Majandusteooria põhimõisted: ● Rakenduslik majandusteadus kasutab majandusteooria poolt seletatud ja tundmaõpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides. ● Majanduspoliitika rakendab majandusseadusi kogu ühiskonna huvides (valitsuse tegevus, eesmärk mõjutamine). ● Majandusanalüüsi põhieelduseks on majanduses osalejate ehk majandussubjektide ratsionaalne käitumine. Kodumajapidamised püüavad maksimeerida oma kasulikkust, ettevõtted kasumit ning valitsus ühiskonna sotsiaalset heaolu. ● Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et inimesed maksimeerivad kasulikkust kehtestatud piirangute raamides (eeldusel, et tegu on täieliku konkurentsiga, turul rahuldatakse iga väiksemgi vajadus ja inimestel on turu kohta täiuslik info). Ratsionaalne näide 1 Vaja on langetada 2 otsust: osta auto ja anda hääl poliitikule.
taimsedpuuvill,lina,k anep loomsed keemiatööstus puit, naftam gaas kunstkiu tootmine tekstiilitooted ~25% tselluloos, sünteetiline kiud kardinad jm sisustustarbed kodumajapidamised kangastejaemüüd 1. eestis tekkisid 19. sajandi lõpul ettevõtte Kreenholm, paiknes see narvas odav tööjõud, merelahe ääres, piiri äääres, eesti kõige veerikkam jõgi 2. kõige enam mõjutavad kergetööstuse paiknemist: odav tööjõud, tooraine saadavus 3. tööjõu hind rõivastuses üldistatuna on madal 4. tekstiili ja õmblustoodete nõudlust mõjutavad, moe muutus, kliima inimeste
Väärtpaberid a) täida tabel b) arvuta kohustusliku reservinõude %, Ülesanne 2.2.6 Punkte 2 Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 130000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on 10% , kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitumist? Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 isfunktsioon onoomsed investeeringud usiirded kodumajapidamistele TR= 30 võrra, kui suur on uus kogutulu ja avaliku sektori he sulgemiseks? Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 0000 ühiku eest.
b) MPS 0,33 (200 100)/(900-600) c) tasakaalutaseme SKP 1800 ( Y = 100 + 0,67Y + 500; Y = 600/0,33, kusjuures Ca = 100, sest Sa = -100 ) d) rahamultiplikaator mM = 10 (1/0,1) e) kulumultiplikaator mE = 3 (1/0,33) 37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 100000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on 10%, kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitumist? 100000 * 1/0,1 = 1000000, kus 1/0,1 - rahamultiplikaator
ning on taimedele kohe ka uuesti omastatav. Taimede poolt kasutamata jäänud fosfor läheb sedimentaarsesse faasi.Erinevalt lämmastikust pole fosfor vees kergesti lahustuv, vaatamata sellele tekitab ka fosfori üleküllus veekogude eutrofeerumist. Väga mürgise saaste võivad tekitada fosfororgaanilised ühendid, mida kasutatakse mitmesugustes mürkides, pesu- ja taimekaitsevahendites. Põhilised fosforisaaste allikad on kodumajapidamised, tööstused ja aasta-aastalt aina vähem põllumajandus.
25. Millest sõltub ressursi nõudlus? Kuidas määrata mitu töötajat firma palkab, et kasumit maksimeerida? Kuidas on seotud ressursi turu olukord hüvise turu olukorraga? 1) Hüvise turuhinnast, mida valmistatakse 2) ressursi piirtootlikkusest MRP=MRC Täiendava töötaja palkamine maksab sama palju kui selle tõõtaja palkamisest saadi lisatulu. 26. Kuidas on seotud omavahel mikro- ja makroökonoomika? Kuidas võib seoseid selgitada ringkäigu mudeli abil? Nii kodumajapidamised kui firmad on mikroökonoomika. Need kokkupannes saame makroökonoomika. Tarbjad ostavad-firma saab raha, maksab palka töötajatele, kes selle jälle tarbimisele kulutavad... 27. Tooge sisemajanduse koguprodukti definitsioon. Missuguste meetoditega saab SKP arvutada? SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. Kulumeetod SKP=E=C+I+G+(X-M) Tulumeetod SKP=rent+palgad+intressid+kasum 28. Kogukulutused ja nende komponendid
Väärtpaberid a) täida tabel b) arvuta kohustusliku reservinõude %, Ülesanne 2.2.6 Punkte 2 Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 130000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on , kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitum Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 % ba. Antud riigi selleks, et osta leiba sõjaväe RÜ RÜ eest, maksab tseseid makse 11000 180 240 20 30 1200 1300 1400 900 950 1000 ja avaliku sektori
seega riigi A PPP SKP võrrelduna riigi B-ga = 10 / 12 * 1,5 = 1,25. 29 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 52. Viige kokku rahvamajandusliku arvepidamise näitaja ja määratlus Näitaja Määratlus 1. SKP... C A. Isiklik tulu pärast isiklike netomaksete mahaarvamist, see on tulu, mida kodumajapidamised saavad kasutada kas tarbimiseks või säästmiseks. 2. RKP, Rahvuslik B. Sisemajanduse koguprodukt turuhindades, millele on liidetud koguprodukt F netotulud välismaalt (välismaalt saadud ja välismaale makstud esmaste tulude vahe). 3. RPP Rahvuslik C. Mingi ajavahemiku jooksul residentide ja mitteresidentide puhasprodukt E poolt riigi majandusterritooriumil valmistatud lõpptoodangu
4. Mis erinevus on mõistetel primaarenergia ressursid ja primaarenergia varustatus? Energiavarude hulka loetakse tavaliselt need varud, mida on sel ajal kehtivate piirangutega tehniliselt võimalik kasutusele võtta. 5. Kas primaarenergia varustatus võib olla negatiivne? Võib küll. 5. Milline on olnud Eesti energiatarbimise dünaamika? Alates Eesti taasiseseisvumise ajast on elektritarbimine jaotunud ligilähedaselt võrdselt kolme majandusharu vahel: tööstus, kodumajapidamised ja muude majapidamisharude vahel, kusjuures ,,muude" all mõistetakse statistikas teenindust ja avaliku halduse hoonete energiakasutust. Põllumajanduse ja transpordi elektrikasutus on praegu suhteliselt tagasihoidlik, kusjuures eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel oli põllumajanduse elektritarve suurem kui kodumajapidamistes ja nn muudes majandusharudes kokku. Väga drastiliselt on viimase viiekümne aasta jooksul muutunud nii soojustarbimine tervikuna kui
2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: •õhu saastamine; •osoonikihi kahanemine; •globaalne soojenemine; •pinnase saastumine; •vee saastumine;
bioetanoolitehast rajada kavatsenud Robert Andropov usub alternatiivenergia tulevikku. [5] 18 Biokütuste tootmine transpordisektoris Eesti impordib kogu transpordis kasutatava bensiini ja diislikütuse. Statistikaameti andmetel on võrreldes eelmise aastaga bensiini tarbimine jäänud samale tasemele. Diiselmootoriga autode arvu kasvust tingituna suurenes diislikütuse tarbimine ligi 7%. Ligikaudu kaks kolmandikku bensiinist tarbisid kodumajapidamised. Diislikütusest tarbis transpordisektor üle 70%, põllumajandussektor 9%, tööstus 6%, kodumajapidamised 9%. [4] Biokütuste tootmise ja kasutamise peamisteks probleemideks Eestis on: · puudub teave biokütuse kasutamise efektiivsuse ja mõjude kohta; · mootorsõidukite tootjad suhtuvad biokütuse kasutamisse ettevaatlikult; · biokütuse või biokütust sisaldava kütuse vähene konkurentsivõime;
korda. Tihedam liiklus ei ole minu meelest vajalik, sest meie külas ei ole eriti palju inimesi ja enamikel inimestel (eriti noortel) on oma autod. Koolibuss sõidab igal koolipäeval hommikul Võhmuta-Tamsalu suunal ja õhupoole tagasi ka. Vanematele inimestele, kellel pole autot, peatub korra nädalas rändkauplus. Spetsiaalseid parke või puhkealasid külla rajatud ei ole, küll aga on vanal mõisal kena kujundusega haljasala. Kodumajapidamised Talukompleksid, (kus aga tegelikku talumajandust enam ei peeta) asuvad suure maantee ja Ambla poole viiva tee ääres või "Võhmuta linnas". Enamik maju on eraomandis, elamispinda ei üürita. Elumajade juures varem aida või lauda funktsiooni täitnud hooned seisavad enamasti kas tühjana või on ümber ehitatud garaaziks. Vesi ja reovesi Kuna majad on ammu ehitatud, on igal majapidamisel oma puurkaev ning vett võetakse põhjaveest
Suured maagaasi leiukohad asuvad Venemaal. Ka Ameerika, Kanada jt. toodavad üpris jõuliselt maagaasi. Kivisüsi: Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam-vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Maailmas genereeritud elektrist toodetakse 40% kivisöe baasil. Eestis on kivisöe tarbimine väike ja viimasel ajal veelgi vähenenud. Suuremateks kivisöe tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (soojuse tootmiseks). Elektri tootmiseks Eestis kivisütt ei kasutata. Kõige suurem kivisöekasutaja maailmas on Hiina. Fossiilsed kütused on kõik väga tähtsad ja omavad suur tähelepanu. Ilma nendeta oleks kindlasti raskem ja keerulisem, kuid siiski, nende kütuste peale me igavesti loota ei saa! 5 6
kaitsta keskkonda (saastatud, piiratud ressursside kasutamine). Kuna eratootjad keskkonna saastamise ja ressursside kasutamise eest enamasti ei maksa peab riik muretsema keskkonna säilimise pärast. Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine (71-78) Kulude ja tulude ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskontseptsioone. Ringkäigu mudel võimaldab tuletada kindlaid makroökonoomilise seoseid. Ringkäik on suletud süsteem kui sinna kuuluvad kodumajapidamised ja ettevõtted. Sellisel juhul on kapitali vahetud ainult nenda vahel. Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuluvoost. Väljavoog vähendab kodumajapidamist ja ettevõtete tulutaset. Lisaks maksudele ja säästudele tuleb lisada ka investeeringud ja avaliku sektroi kulutused. Kodumajapidamised ja ettevõted saavad avalikult sektroild tulusiirdeid, mis suurendavad kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset. Kui sisse ja väjavoog on samasuured on majandus tasakaalus.
Pärnu 2012 Siukord: 1. Keskkond 2. Õhu saastumine 3. Happevihmad 4. Õhu saastumine 5. Pinnast saastavad 6. Vee saastamise 7. JÄÄTMEPROBLEEMID 8. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS 9. MIKS PEAME KAITSMA VETT? 10.JÄRVERE SUPLUSRANNA OLUKORD 11.Mida saame ise ära teha? Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: · õhu saastamine; · osoonikihi kahanemine; · globaalne soojenemine; · pinnase saastumine; · vee saastumine;
keskkonda mõjutav. Näiteks Londonis sureb inimesi iga aastaselt saastunud õhu tõttu ning pool maailma tarbib reostunud vett. Keskkonnasaaste otsenene mõju on näiteks metsade hävinemine, kalade ja loomade hukkumine, inimeste haigestumine. Keskonnasaaste kaudne mõju aga keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: • õhu saastamine; • osoonikihi kahanemine; • globaalne soojenemine; • pinnase saastumine; • vee saastumine;
sama tarbijaskonna teenindamiseks. 9. Turu segmentimine 4. Eristumine ehk diversifikatsioon (ingl. k. diversificatiori) tarbijate rühmitamine vastavalt nende vajadustele. Väikesteks tähendab uue tootega uuele turule minekut. osadeks jaotamine McKinsey maatriks - võimaldab positsioonida firmat või toodet Tarbeturg - tarbijateks on ükisikud ja kodumajapidamised. olenevalt tema enda konkurentsi võimest ning turu Organisatsiooniturg - tarbijateks on isikud ja organisatsioonid, atraktiivsusest. kes ostavad tooteid kas tesite toodete valmistamiseks Turu atraktiivsuse hindamisel arvestatakse tavaliselt nelja (tööstusturg), edasimüügiks (kaubandusturg) või kasutamiseks
3 kategooria hetkel tavalised, kuid võivad muutuda ohustatuks (atlandi tuur, pähklinäpp) Endeem saarema robirohi Keskkonnamaks maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik. - Energiamaks - Transpordimaksud Saastemaksud: saastetasu saasteainete hetimisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest. Kõige suurem keskkonnamaksude maksja on maismaaveonduse tegevusala (kütuse aktsiis) Kodumajapidamised, energia Keskkonnatasu seadus - Loodusvarade säästlikku kasutamist Keskkonnatasu keskkonna kasutusõiguse hind Keskkonnatasu - Kohustuslik makse - KIK - Maksab tootja - Läheb tootmiskuludesse Keskkonnamaks - Kohustuslik maks - Maksab tarbija - Kütuseaktsiis, elektriaktsiis - Ei lähe toomiskuludesse - Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks Saastetasu: vääveldioksiid, raskemetallid jne
Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed. Maailmas genereeritud elektrist toodetakse 40% kivisöe baasil. Eestis on kivisöe tarbimine väike ja viimasel ajal veelgi vähenenud. Suuremateks kivisöe tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (soojuse tootmiseks). Elektri tootmiseks Eestis kivisütt ei kasutata. Kõige suurem kivisöekasutaja maailmas on Hiina. Pruunsüsi - Pruunsüsi ehk ligniit on pruunika värvusega kaustobioliit, mis tekib kivisöega sarnaselt, taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel, kuid enamasti väiksemal mattumissügavusel ning ta on kivisöest noorem ja tunduvalt madalama kütteväärtusega.
on väga raske. Indiviide, keda on väga raske takistada ühiskondlikku kaupa tarbimast ja kes kauba tarbimisest kasu saades ei taha selle eest midagi maksta nim tasuta kaasasõitjaks. Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine TULUDE JA KULUDE RINGKÄIK Kulutuste ja sussetulekute ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskomponente. Kodumajapidamises: Turumajanduse tingimustes on kodumajapidamised ressursside omanikud: nad pakuvad ettevõtetele teatavat hulka tööjõudu, kapitali ja maad. Nende tootmistegurite eest saavad kodumajapidamised tasu, mis moodustab kodumajapidamiste sissetuleku. Ettevõtted: Ettevõtted muudavad tootmistegurid kaupadeks ja teenusteks ning müüvad neid kodumajapidamistele. Teenuste ja kaupade müügist saadav raha moodustab ettevõtte tulu. Ringkäigus osalevad ka teguri- ja toodete turg. Ringkäik ei ole kunagi täiesti suletud süsteem
olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla. 5. Tulude ja kulude lihtne ringkäigu mudel. Majandustegevuse aluseks on tulude ja kulude ringkäik. Ringkäigu lihtne mudel koosneb ainult kodumajapidamiste sektorist ja ettevõttesektorist, mille osadeks on teguriturg ja toodete (hüviste) turg. Kodumajapidamised on ressursside tööjõud, kapital ja maa (loodusressursid) omanukud ja pakuvad neid ettevõtetele saades vastu teguritulusid: palk, rent, üür, intress dividendid jms, mis moodustavad kodumajapidamiste sissetuleku ehk tulu ja on samas ettevõtetele väljaminekuks ehk kuluks. Sellises suletud mudelis lähevad kõik kodumajapidamiste tegurtulud uuesti ettevõtetele tasuna kaupade ja teenuste eest. Seega kulud ja tulud kogumajanduses on tasakaalus, muutumistendentsi majanduses ei ole
Õhu saastamine ja sellest vältimine. Õhu saastamine ja sellest vältimine. Inimese mõju keskkonnale. Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. Sudu Pekingis See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil. Üks nendest on õhu saastamine.
niisutamiseks. Põhja-Euroopa riikides nagu Soome ja Rootsi kasutatakse vett põllumajanduses (Water Use in Europe ..., 2010). Euroopas kasutatakse põllumajanduses ja tööstuses peamiselt pinnavett. Kuna kõik majandusharud vajavad toimimiseks vett, siis vee puudumise tõttu pole põllumajanduse, -tööstuse ja energialiikide tootmine võimalik. Samuti sõltuvad vaba aja tegevused ja ka turism veest. Kindlaks on tehtud, et peamised veetarbimise sektorid on linnad (kodumajapidamised ja tööstused, mis on ühendatud ühisveevärgi süsteemiga), põllumajandus (niisutamine) ja energeetika tootmine (jahutus elektrijaamades). Lõuna-Euroopa riigid kasutavad oma veevarudest rohkem kui kaks kolmandikku oma riigi põllumajandussektoris niisutamiseks. Lääne-, Kesk, Põhja-, ja Ida-Euroopas ammutatakse vett peamiselt jahutamiseks energia tootmisel ja tööstuste vajaduseks (Use of freshwater resources ..., 2005).
Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed. Maailmas genereeritud elektrist toodetakse 40% kivisöe baasil. Eestis on kivisöe tarbimine väike ja viimasel ajal veelgi vähenenud. Suuremateks kivisöe tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (soojuse tootmiseks). Elektri tootmiseks Eestis kivisütt ei kasutata. Kõige suurem kivisöekasutaja maailmas on Hiina. Pruunsüsi Pruunsüsi ehk ligniit on pruunika värvusega kaustobioliit, mis tekib kivisöega sarnaselt, taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel, kuid enamasti väiksemal mattumissügavusel ning ta on kivisöest noorem ja tunduvalt madalama kütteväärtusega.
) - Majandustegevustest saadud tulud (riigiettevõtted) Sotsiaalkindlustus · NP=BP ((BP-2250)-21%, -2,8%) +2250 · Miinimumpalk 4350 EEK (palk peab katma inimese elatuskulud) · Töötuabiraha 1000 EEK · Toimetulekutoetus (1000 EEK pere esimesele liikmele, 800 EEK igale järgnevale) Makromajanduse põhinäitajad · Mikroökonoomika uurib individuaalsete otsustusüksuste (kodumajapidamised, üksikfirmas) käitumist turukeskkonnas (majanduslikku käitumist). Turumajandus ei paku üksiktootjale turvalisust, loob aga tingimused eneseteostuseks · Makroökonoomika uurib rahvamajandust tervikuna võimaldab ette näha rahvamajanduse arengusuundi Makroökonoomika muutus iseseisvaks teaduseks XX sajandul 30ndail, kui J.M Keynes analüüsis majandusnähtusi lähtudes rahvamajandusestkui terviklikust süsteemist. Keynes võitles tööpuudusega. Töötas kuni 60ndateni.
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on
investeerimisühingud ja muud väärtpaberite vahendajad. Raha asutuste liigitus sõltub tänapäeval riigi , finantsvahenduste roll riigiti varieerub ning nende olulisus majandussüsteemis sõltub eelkõige sellest, kui hästi nad suudavad rahuldada majandus subjektide nõudmisi ja vajadusi. Palju sõltub ka traditsioonidest, Euroopas on olnud domineerivaks pangad, USA-s otse finantsturgude kaudu. Majandussektorid jagatakse 4 tegevusvaldkonda: 1) Eraisikutesektor ehk kodumajapidamised 2) Äriühingud ehk firmad 3) Rahaasutused ehk finantsvahendus 4) Riik ja kohalikud omavalitsused Varad Kohustused Varad ja finantsvarad Omakapital Reaalvara Võõrkapital Rahaasutustel on omakapital suhteliselt väike. Kuni 20% omakapital ja ülejäänu võõrkapital. Reaalvara kuni 10% ja ülejäänu varad ja finantsvarad. Võõrkapital on
4) Nõudmiseni hoiused 10000 5) Tähtajalised hoiused 1 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 210000 b. 208000 c. 202000 d. 200000 39. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 10%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 2000000 b. 200000 c. 1000000 d. 100000 40. Neoklassikud väidavad, et: a. tööturu analüüsil tuleb igati arvestada sotsioloogilisi aspekte b. tööturu arengutesse peab tihti sekkuma keskvõim c. tööturgu tuleb vaadelda, erinevalt kaupade turust, suletud turuna d. võib vaadelda nõudluse ja pakkumise turuna nagu iga teist turgu 41
annaabi.ee 
