See tingib lõpuni oksüdeerimata produktide väljumist heitgaaside koostises. Autotranspordi kõige iseloomulikumaks saastegaasiks on CO, mille antropogeensest panusest atmosfääri annab autotransport umbes 60%. Maailmas keskmiselt sõidab olemasolevast rohkem kui 400 miljonist autost igaüks aastas umbes 15 000 km, kulutades 4 350 kg O2 ja paisates õhku 3 250 kg CO2, 530 kg CO, 93 kg muid süsinikühendeid, 23 kg NO ja tetraetüülplii lisandiga bensiini kasutamisel ka 1 kg pliid. Intensiivse liiklusega ristmikel on õhus CO üleküllus, mis põhjustab seal palju viibivate jalakäijate organismis hapnikuvaeguse. CO kõrval on autode oluliseks saasteaineks küllastumata süsivesinikud Viimasel ajal kasutatakse järjest enam pliivaba bensiini. Kuid siiski on tarvitusel ka bensiin, millesse on lisatud antidetonaatorina tetraetüülpliid. Heitgaasidega lendub 70 % pliist atmosfääri. Seejuures sadestub 30 % kohe teekattele, ülejäänud 40 jääb mõneks
ja lauramiid DEA - sisalduvad sageli sampoonides ja juustele mõeldud pihustites. 1997.aastal USA-s läbiviidud uuringud rottide ja hiirtega näitasid sidet DEA ja vähki haigestumise vahel. Aine uurimine jätkub veelgi. Targem oleks vältida kosmeetilisi vahendeid, mis sisaldavad DEA- lisandeid. DEA (Diethanolamine), MEA (Monoethanolamine)ja TEA (Triethanolamine) - põhjustavad allergiat, naha ja silmade kuivust, pikemal kasutamisel mürgised. EU-s keelatud, kuna põhjustavad vähki. 1,4-dioxane - vähkitekitava toimega aine. Seda leidub 50% tava nahahooldustoodetes. Lagundab rakumembraane, kahjustab kesknärvisüsteemi, maksa ja neere. DBP (dibutyl phthalate), DEHP (di(2-ethylhexyl) phthalate), BBP/ BzBP (butyl benzyl phthalate) ja teised dibutüülftalaadid on tuntud, kui tõsiste arengudefektide põhjustajad katseloomadel. Eelpool nimetatud flataadid võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada sünnidefekte
(timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon). Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede (näiteks kõrreliste) õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes. Õietolmust põhjustatud allergilist haigust nimetatakse pollinoosiks. Selle puhul esineb kipitus- ja sügelustunne ninas, võib olla rohke vedel eritis ninast või nina limaskesta turse, mistõttu ei saa nina kaudu hingata. iseloomulikud on ka aevastushood. Esineb silmade valguskartlikus, pisaravool, hõõrumis- ja kipitustunne, silmade sidekesta põletik, punetus. Ärritus- ja põletikunähud tekivad sageli ka kõri
SISSEJUHATUS Lisaks puu- ja juurvilja essentsainete ja toidulisandite kasutamisele peab toiduainetetööstuse töötaja kasutama ka põranda ja lauapindade puhastusvahendeid, sest oma töökoht tuleb korras hoida. Pidev kokkupuude niiskuse ja kummikinnastega suurendavad naha tundlikkust keemilistele ainetele. Riski suurendab suitsetamine. Kemikaal üksi toimet avaldavana ei ole nii ohtlik, kui mitmete kemikaali koosmõju. Kemikaalid satuvad meie organismi naha, hingamiselundite või seedetrakti kaudu. Toiduainetetööstuses üldkasutavad nõude, pindade ja töövahendite puhastusvahendid, mis sisaldavad erinevaid keemilisi ühendeid. Kemikaalid on enamuse pahaloomuliste kasvajate, astma ja neuroloogilis- psühhiaatriliste haiguste põhjustajad.Esmapilgul tundub, et kemikaalid puudutavad suhteliselt vähest osa töötajaskonnast, kuid nii see siiski ei ole. 21% Euroopa Liidu töötajatest puutub töö juures
omased väga mitmekesised haigustunnused. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. EKSOALLERGEEND JAGUNEVAD OMAKORDA: mittenakkuslikud nakkuslikud elamutolm (lestad) bakterid õietolmud (puud, taimed) viirused karvad, juuksed, kõõm seened toiduained keemilised ained, ravimid Eksoallergeenid pääsevad organismi hingamiselundite, seede-elundite, naha või limaskestade kaudu, ravimid ka süstituna naha alla, lihastesse või veeni. Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsesside jne. toimel. Ülitundlikkusreaktsioonid jagunevad 2 rühma: spetsiifilised reaktsioonid tekivad kindla allergeeni toimel; mittespetsiifilised reaktsioonid tekivad erinevate ärritajate toimel. Allergilise reaktsiooni tüüpe on mitu. Eristatakse kiiret ja aeglast tüüpi allergiat. Kiiret tüüpi
3 2. Kahjulik kosmeetika Eestisse jõuab aastas umbes 10 000 kosmeetikatoodet. See, et nende toodete tervisehoiu eest vastutavad tootjad, soovitab siiski Terviseamet inimestel nendega enne ostmist tutvuda.(Terviseamet, 2012) Väga paljudes kosmeetikatoodetes on ohtlikke aineid, mis meie tervist kahjustavad. Sõna "kemikaalid" tekitab tunde, et see on halb, ei ole kõik kemikaalid tingimata mürgised. On olemas kahte erinevat sorti kemikaali naturaalsed kemikaalid ja sünteetilised ehk kunstkemikaalid. Huvitav on see, et naturaalsetes toodetes kasutatakse kemikaale rohekm, aga need on looduslikud ning ei kahjusta tervist.(Environmentally Sound) Kemikaalid on loodud selle jaoks, et meie elu kergemaks teha. Need aitavad vabaneda mustusest, haigustest ja bakteridest. Aga siiani ei teata, mida üks või teine kemikaal täpselt meie
........................................................................................ 3 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 9 Sissejuhatus Täna on üle 200 erinevat tüüpi vähihaiguse ning teadlased on nõus sellega, et 80% nendest on põhjustatud kahjulikest kemikaalidest. Kemikaalid ja toksiinid on igal pool meie ümber ning me ei saa neid vältida. Toksilised kemikaalid on ka toodetes, mida me kasutame oma nahal. Mida me saame teha oma tervise ja keskkonna heaks on see, kui vähendame teadlikult nende ainete kasutamist. Tootest on tavaliselt 70% vesi ning kui jagada koostisainete nimekiri kolmeks, siis esimene osa moodustab 90-95%, keskmine osa 5-8% ja viimane osa 1-3%. Kaubanduses on tooteid, mis väidetavalt on "looduslikud" või "orgaanilised", kuid
ainetest loobumisega. Õnnetuste ärahoidmiseks on tarvis osata neid õigesti kasutada. Kõigile kodudes kasutatavatele keemiatoodetele on ette nähtud ranged ohutusnõuded. Tootmisel kontrollitakse spetsiaalsetes laborites nende mürgisust, tuleohtlikkust ja muid kahjulikke omadusi. Sellest tulenevalt töötatakse iga kemikaali jaoks välja juhis, mille järgimine tagab toote kasutusohutuse. Kõigil kodustel keemiatoodetel on selline juhend kaasas. Kui seda kasutamisel järgida, siis ei tohiks kemikaal olla inimesele kuidagi ohtlik. Alati tuleb veel jälgida, et kodus ei kasutataks neid keemilisi aineid, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstuses, põllumajanduses või mujal, sest sageli on siis ohutusnõuded ebapiisavad ja need võivad kujutada inimesele suurt mürgitusohtu. Kodudes kasutatavad kemikaalide kogused ja mürgisus on tunduvalt väiksemad, kui seda on tööstuses
................................................5 Astma..............................................................................................................................................5 Allergiline nohu..............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus: ......................................................................................................................6 Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem
Allergia Mis on allergia? Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Seni ei ole veel täiesti selge, miks immuunsüsteem nii tugevalt reageerib. Allergia on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal.
ALLERGIA Referaat SISSEJUHATUS Allergia - see on organismi harilikust suurem tundlikkus või ülitundlikkus mingi teguri - allergeeni suhtes. Allergeenid on organismile võõrad ained, mis pärinevad väliskeskkonnast (kemikaalid jm.). Antigeen (allergeen) vallandab organismis immuunsusreaktsiooni, hiljem reageerib ta antikehaga ning vallandub aeglane või kiire allergiline reaktsioon. Oma referaadi koostasingi ma teemal allergia. Kirjutan selles pikemalt, mis on üldse allergia, ms seda põhjustab, millised on sümptomid jne. Referaat hõlmab eri valdkondi allergia vallast, käsitletud on ka elustiili, millest mõnda punkti peaks täitma ka allergik, kellel esineb seda vähe. Allergia teema valisin ma sellepärast, kuna mul endal on ka allergia. Sellest valdkonnast tean ma üsna palju, kuid mulle meeldib uut infot otsida ning alati tuleb ju kasuks, kui midagi rohkemat teada saab. SISUKORD SISSEJUHATUS 1
Fagotsütoosi teel suudab organism likvideerida ka teisi, mitte mikoobseid osakesi. Allergia Immuunsusesega on tegemist siis, kui organismi kaitsereaktsioon mingile patogeensele ärritajale avaldub organismi ennast kahjustamata, s.o. normaalselt. Võib aga juhtuda, et korduv kokkupuude patogeense ärritaja ehk antigeeniga kutsub esile ülemäära tugeva reaktsiooni, mis kahjustab organismi. Sellist seisundit nimetatakse allergiaks. Allergia on seega ülitundlikkus mingi ärritaja suhtes. Allergiat põhjustavaks ärritajaks ehk allergeeniks võivad olla viirused, mikroobid, kunstlikud keemilised ained, nende hulgas ka ravimid, looduslikud taimedelt (õietolm) ja loomadelt pärit (karvad) ained. Kuidas allergiline seisund välja kujuneb? Allergeeniks oleva antigeeni mõjul sünteesitakse organismis immunoglobuliin E (IgE) tüüpi antikehi, mis kinnituvad nuumrakkude membraanidele
Ruumiõhku satuvad lämmastikoksiidid gaasipõletitest ja ahjudest ning suitsetamise tagajärjel. Mõju tervisele Toimib ärritavalt kopsu limaskestale. Sümptomid avalduvad enim lastel ja astmahaigetel. NO2 on sageli astmahoo vallandaja ja suurendab inimese reageerimist teistele allergeenidele. Vääveldioksiidid (SO2) on värvitu, vees kergelt lahustuv tugeva lõhnaga gaas. Saasteainena on oluline nii SO2 ise kui ka tema happelised aerosoolid. Vääveldioksiid tekib väävlilisandeid sisaldava kütuse põlemisel Mõju tervisele Vees lahustuvuse tõttu absorbeerub ta kiiresti ninas ja ülemistes hingamisteedes ning tekitab kroonilisi kaebusi. Suure mõju korral võib täheldada kopsu funktsiooni vähenemist Ehitus- ja viimistlusmaterjalidest vabanev õhusaaste: Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) Üks põhilistest näitajatest, mida kasutatakse ruumiõhu kvaliteedi hindamiseks, on lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus (LOÜ)
kontrolli hingamist, kui ei hinga, siis alusta kunstliku hingamisega kontrolli kaelal pulsi olemasolu, pulsi puudumisel südamemassaaz kontrolli, kas esineb tugevaid väliseid verejookse kontrolli, kas esineb soki tunnuseid kui kannatanu on teadvuseta, kuid hingab, keera kannatanu külgasendisse, et vältida oksemasside sattumist hingamisteedesse. 40. Nimetage keemilised ohutegurid *Kemikaalid tekivad tööprotsessis või viiakse tööprotsessi selle käigus, kemikaalid või nende käsitlemisel tekkinud sekundaarsed ühendid eralduvad keskkonda ja ohustavad töötajate tervist või keskkonda. *Materjalid *Sensibiliseerivad ained ehk ained, millel on võime muuta organism keemilise aine suhtes ülitundlikuks, mistõtteu vallanduvad allergilised reaktsioonid või kujunevad allergilised haigused/keemilised allergeenid *Asbest Põhjustavad mürgitusi, allergilisi nahahaiguseid, bronhiaalastmas jne 41. Mis on kemikaali piirnorm?
Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud - I-ohutusklassi põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud. - - II-ohutusklassi põhineb lisaks seadme põhiisolatsioonile veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi tõenäosus on väike. Kaitseisolatsioon tagab nii otse- kui kaudpuutekaitse. Selle klassi elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata - III-ohutusklassi põhineb kaitseväikepinge toitel, mille tulemusel inimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks
). Allergilise dermatiidi korral kasutatakse kortikosteroide (prednisolooni, hüdrokortisoonsalvi). Õendusprobleemid: · Ebamugavustunne, mis on tingitud muutustest nahal. · Sügelus, mis on tingitud kuivast ja ketendavast nahast. 16 · Valu, mis on tingitud katki kratsitud haavanditest nahal. Video: https://www.youtube.com/watch?v=HNb7gETA9K0 Pilt: Arutelu, küsimused: Millised kodukeemia vahendid põhjustavad kõige sagedamini kontaktdermatiiti ? Kas ühekordsete kinnaste kasutamine kodukeemia kasutamise ajal aitab ära hoida võimaliku kontaktdermatiidi tekke? Süüfilis Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem. Süüfilis tuli Euroopasse üheaegselt Cristoph Columbusega ja levis kuninglikes õukondades, sõjaväes ning rändkaupmeeste hulgas. XX saj
vajadusi Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid, millega kaasneb jääkainete teke Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades Ökoloogiline seljakott Nähtamatu" materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Ökoloogiline seljakott on täielik materjali kulu toote elutsüklil. Kogu materjal toote valmistamisel, kasutamisel ja hävitamisel LOODUSVARAD TOIT toiduainete tootmine - umbes 30 kultuurtaime, söödavaid kuni 80 tuhat, neist umbes 7 tuhandet kasutatakse toiduks. Koduloomi on 100 liiki- tähtsamad veise, sea, lamba ja kodulinnu tõud. Vaid 8% loomsest valgust pärineb kalast. Toidu valkaine sisaldus olulisem kui toidukogus. Piirkondlikud erinevused on suured loomse valgu tarbimises. Toiduainete tootmise areng
imenduvad lümfisüsteemi, kust edasi liiguvad lümfijuha kaudu verre. Veres liiguvad lipiidid edasi vabade rasvahapetena, mis on seotud vere albumiini valkudega ja lipoproteiinidena. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu või mitte, millistes toiduainetes leidub: A rasvlahustuv, vajalik: nägemisprotsessiks, limaskestade naha, embrüo, kõhrkoe, spermide luukoe jm rakkude arenguks. Antioksüdantse toimega, vähivastane toime; kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks, · kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks,
Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. · Tee põletushaavale puhas side. · Ära kasuta salve, ära ava ville. · Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). · Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. · Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. · Kutsu kiirabi 112 Tavalise kodukeemia puhul mis on happeline või aluseline on esmaabiks rohke külm vesi. Eriotstarbeliste kemikaalide omadused mida kasutatakse tööstuses ja sellele vastav esmaabi peab töökohtadel ja töötajatel teada olema! 11 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 5.1. PÄIKESEPÕLETUS NAHATÜÜBID UV-kiirguse toime suhtes Naha Päevitamata naha Tundlikkus UV-kiirguse Naha reaktsioon UV-
Meditsiin(röntgenpildisaamiseks. Raviks.), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused(kiirgusallikate transport) 11. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal?Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus V Keemilised ohutegurid ja ohutus. 1. Kemikaalide jaotus ja vastavalt ka nende ohtlikus. Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid happed ja alused taimekaitsevahendid (pestitsiidid) Kemikaaliriskid. Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel: 1. plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad 3
[14] Negatiivseks mineraalõlide juures peetakse seda, et nahka kattev kiht takistab hooldavate komponentide imendumist ja jääkainete eraldumist. Selliste õlide molekulid ummistavad oma suuruse tõttu poorid, laskmata nahal hingata. Naharasu pinnale tungimise protsess saab häiritud ning see võib põhjustada vistrike teket. Teatud mineraalõlid on isegi kantserogeensed, võides ärritada nahka ja silma limaskesta. Kuna mineraalõlid takistavad naha normaalset ainevahetust ning pikaajalisel kasutamisel hoopis kuivatavad nahka, ei tohiks kuiva või tundliku näonaha hooldamiseks valida kreeme, mille peamine koostisaine on mineraalõli. Meeles tuleks pidada, et mineraalõlid raskendavad naha loomulikke funktsioone. Nahk võib muutuda õlist sõltuvaks ja õlide kasutamist on raske lõpetada.[14],[13] 13 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo
võimalik ja milliseid tagajärgi see oraganismis võib avaldada (too vähemalt 2 näidet)? Võimalik oleks aga sellega kaasnevad naha hädad, rasvlahustuvate vitamiinide puudus, asendamatatute rasvhappete puudus. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu või mitte, millistes toiduainetes leidub: A rasvlahustuv, nägemisprotsessiks, limaskestade naha, embrüo, kõhrkoe, spermide luukoe jm rakkude arenguks. Antioksüdantse toimega, vähivastane toime; kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks, · kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks,
vaevuste puhul: mõjule alluvad nii igapäevane nohu kui ka mitmesugused kroonilised haigused. Häid tulemusi on saadud ainevahetus- ja seedimisprobleemide puhul, selja-, kaela ja jäsemete piirkonna vaevuste, hormonaalsete häirete, hingamisteede haiguste, nahaprobleemide, migreeni ja stressi puhul. Samuti on teraapiast abi saadud laste arengu- ja käitumishäirete puhul. Refleksoloogia näidustused: * Kroonilised haigused * Stress, ärevus * Kipnäärme funktsionaalsed häired * Allergia, akne * Närvi- ja peavalu, pearinglus * Liigeste ja lülisambavaevused * Lihasjäikuse, -pingete vähendamine * Immuunsüsteemi tugevdamine * Kõrg ja madal vererõhk * Sõltuvused * Vereringe parandamine külmetavate käte ja jalgade korral * Mao ja soolestiku probleemid * Lõdvestab üldiselt * Valu vaigistamine * Ainevahetuse parandamine, kõhukinnisus * Hormonaalsüsteemi tasakaalustamine * Enesetunde parandamine Refleksoloogia vastunäidustused: * Rasked südame- ja neeruhaigused
Suits Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ü
Butüülhüdroksüanisool nõgeslööve kartulikrõpsud, saiakesed, närimiskumm) Võib põhjustada munasarjeade geneetilisi muutusi E321(BHT) Astma, allergiline nohu, (õlid, piimaja koorepulbrid, Butüülhüdroksütolueen ekseemid, allergia. kartulikrõpsud ja maiustused Kopsuväärareng Maksarakkude jagundumine, liigkasv ja kasvajad E407Karrageen soolestikuvaevused, EU kalatooted, juustud, jäätis, "Väike Tom" jäätis maades on lõhustunud maiustused karrageen keelatud, immuunsüsteemi
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrap
1.Uimastid ehk mõnuained Uimastid on kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis kutsuvad esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas (Vikipeedia 2009). Uimastiteks võivad olla: ained, mis kuuluvad kontrollitavate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse; alkohol, tubakas, kohv; mitmesugused lahustid, liimid, aerosoolid (Metsküll 2003). 1.1 Sõltuvus Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse (Vikipeedia 2008). Mõned proovivad narkootikume, kuid ei muutu sõltlaseks. Teised satuvad lõksu juba esimesel korral. See kõik sõltub sellest, millised riskifaktorid inimest mõjutavad. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: Tugev tung tarvitada ainet.
ümbruses, kus liikuv või langev vesi laeb õhuosakesed miinuslaenguga. Samuti on õhuioonide tase kõrge kõrgmägedes. Plussioonid seevastu on tavaliselt seotud süsinikdioksiidiga, mõjudes inimesele nagu hapnikupuudus, mille tulemusena inimene tunneb end rusutult ja kärsituna. Plussioonide suur ülekaal õhus võib tekitada inimeses väsimust, stressi, pea- ning liigesevalu. Plussioonid tekivad ka tänapäeva kodu- ja kontoritehnika kasutamisel, neid tekitavad nii televiisor, mikrolaineahi kui ka töölaual seisev arvuti. Seega on töövõimekuse ja tervise tagamiseks tähtis hoida just siseruumide ioonide tase kontrolli all. Kui loomulikult teel tekib looduslikus õhus 1 cm³ kohta 2000-4000 negatiivset õhuiooni, siis linnadest on see tase langenud tihtipeale 500-le või isegi alla selle. TAIMSED TAASTUMISVAHENDID MESI · Mesi sisaldab rohkelt inimese organismile kasulikke aineid, sealhulgas
(EVS-EN 15251)(SM on lubanud välja töötada vastavad juhendid, kuid hetkel neid veel ei ole) Õhutemperatuur Optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24º C • Sõltub teistest mikrokliima parameetritest, töötaja füüsilisest aktiivsusest, töö- ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast;• Kaebuste suurenemine algab üle 25º C• Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C Õhu relatiivne niiskus • Norm 40 – 60 % (lubatud piirid 30 – 70%)• Liiga kuiv – limaskestade ärritus (silmade kipitus)• Liiga niiske – lõhnad , temperatuuri taju • Liiga niiske – aurumise takistus, materjalid niisked• Suureneb külmetamisoht, süvenevad kroonilised haigused• Tuuletõmbus suurendab haigestumisriski liigniiskuse puhul• Niiske ja jahe töökeskkond – kasvulava Hallitusseentele Õhu liikumiskiirus ja tervisehäired • Ebaühtlaselt jahtunud kehapiirkonna põletikud – lihas-ja närvipõletikud•
Suu piirkonna haigestumisel tekib soor, kus põskede sisepinnale, suulaele, keelele ja igemetele tekivad mannaterasid meenutavad valged paapulid, millede eemaldamisel jäävad limaskestale eredat värvi veidi valulikud punetavad kolded. Päikese ultravioletsetest kiirtest kahjustatud alahuulele võib tekkida kandidoosne huulepõletik. Genitaalkandidoosi korral esineb naistel kreemikasvalge kohupiimataoline eritis ning limaskestade põletik. Meestel tekivad eesnahale ja peenise peaosale väikesed pindmised haavandid või lamedad sõlmekesed, vahel esineb ka turset. (joonis 2) Dermatofüütia Selle haigusvormi korral kahjustuvad naha sarvkest, küüned ja juuksed. Protsess piirdub alati epidermisega ehk pealisnahaga. Dermatofüütiat jalgadel põhjustavad 2 erinevat seent Trichophyton mentagrophytes v. interdigitale ja Trichophyton rubrum. Nakkusallikaks on haige inimene, haiged loomad ja pinnas.
Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Nikotiin C10H14N2 Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk
Tallinn 2011 1 SISSEJUHATUS ,,Mis lõunaks on?", ,,Kas ma saaksin ka?". Ei möödu päevagi, ilma, et me mõtleksime söögile, kusjuures näljasena me eriti muust ei mõtlegi. Sööme, kui oleme õnnelikud; sööme, kui oleme kurvad. Toiduga tähistame nii suuri sündmusi kui ka muid erilisi hetki oma elus. (L. Hammond, L. Rominger, 2005. Kokaraamat, toiduallergia lastele : 9). Mis aga juhtub, kui toit, mida tahame, igatseme ja vajame, meid hoopis haigeks teeb? ,,Teil on allergia!" Selline diagnoos tekitab ebakindlust, pelgust ja küsimusi. Miks just minul? Mis seda põhjustab? Kuidas ennast ja oma lähedasi aidata? Mis allergiaga täpselt tegemist on jne. Alati pole sugugi lihtne öelda, mis allergiat tekitab. Selleks võib olla palju erinevaid põhjuseid ja tegureid, isegi toit mida me igapäev eluspüsimiseks vajame. Paljud ei tule selle pealegi, et tervisehädasid võiks põhjustada allergia ehk ülitundlikkus mõne toiduaine suhtes. Krooniline
toidulisandina. Aaloe soodustab uute naharakkude ja tervete kudede moodustumist, kiirendab surnud kudede eemaldumist ja parandab vereringet. Lisaks sisaldab taim aineosi, mille tagajärjel pääseb aaloe sügavamale nahakihtidesse, mõjutades seeläbi tugevamalt põletikke, samal ajal stimuleerides uue, terve naha kasvamist. Aaloed võib kasutada välispidiselt põletushaavadel, hõõrdunud ja haudunud nahal, akne, psoriaasi, allergia ja ka igasuguste nahalöövete korral. Hariliku aaloe kõige populaarsem kasutusvorm on aaloe geel, mida saadakse täiskasvanud aaloelehe sisemisest osast. See geel on praktiliselt sama, mis aaloelehe viljaliha ning on eriti tõhus vahend erinevate nahahaiguste, ootamatute nahatraumade, lihaste, kõõluste ja ka liigeste vigastuste korral. Aaloe geel rahustab väga hästi ärritatud nahka, leevendab sügelust, põletikku ja 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
