BIOLOOGIA · Korrata kontrolltööks õ. lk. 84-93 · Kirjeldus: NS, KNS koosnemine; peaaju 5 tähtsamat osa ja nende ül: suuraju, väikeaju, piklikaju, keskaju: side pea- ja seljaaju vahel; lihastoonus; vaheaju: ainevahetust, paljunemist, eritamist, kehatemperatuuri reguleeriv keskus; suuraju 2 poolkera: vasaku ja parema poole määratavad võimed; seljaaju vigastus: halvatus; peaaju haigused: ajukasvaja, insult, entsefaliit, meningiit; seljaaju ül. (2); närviimpulsi levik
Kesknärvisüsteem(KNS) Kesknärvisüsteem - see on närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust ja mõlemat übritseb ja ühtlasi kaitseb luu- vastavalt kolju ja lülisammas. Selles süsteemis toimub kogu elualitlus regulatsioon. Seljaaju: Seljaaju põhiülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga. Samuti seljaaju juhib tingimatuid reflekse ja aitab kiiresti reageerida hädaolukorras. Seljaajust lähtub 31( kolmekümend üks) paar närve. Vahel aga võib info liikuda ka ainult seljaaju vahendusel, ilma peaaju osalemist. Nii on see tingimatute reflekside puhul. Näiteks, kui teil läheb käsi kogemata vastu tulikuuma pliidirauda, siis tõmbate ta ära, enne kui jõuate üldse midagi mõelda. Sellised refleksid on automaatsed ja väga olulised, kuna võimaldavad sensoorsele infole reageerida otsekohe. Seljaajus on teine tähtis ülesanne ja see on vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju: Peaaju...
NÄRVISÜSTEEM Koostas: Kristel Mäekask Närvisüsteemi jaotus: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem KNS Juhib kogu organismi tegevust. Koosneb: · peaajust · seljaajust Peaaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak ja parem ajupoolkera Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. Väikeaju Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju
Psühholoogiakursuse raames on oluline õppida ka kesknärvisüsteemi (KNS), kuna selles toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsa...
Midasolaam (Dormicum) Zopikloon (Imovane, Diaseppaam (Diazepeks, Somnols) Valocordin, Diazepam) Alprasolaam (Xanax) Lorasepaam 6. Mis põhjustab diasepaami väga pikka sedatiivset toimet? Milliste seisundite korral võib see veelgi tugevneda? Diasepaami pikk sedatatiivne toime tuleneb kõrgest lipiidlahustuvusest. Sedatatiivne toime võib tugevneda eakatel, alkoholi ja KNS depressantidega koos kasutades. 7. Millist farmakoloogilist toimet avaldavad bensodiasepiinid ja bensodiasepiinidele sarnased ained? Bensodiasepiinid metaboliseeritakse CYP450 ensüümsüsteemi poolt ja glükokuroniidi konjugatsioonina. 8. Bensodiasepiinide kõrval- ja koostoimed? Kõrvaltoimed: uimasus, väsimus, segasus, mäluhäired, reaktsioonikiiruse, tasakaalu halvenemine. Koostoimed: alkoholi ja teiste KNS depressantidega; teiste ravimitega. 9
Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod, Hüpnoos,meditatsioon,sens.depivatsioon,joove/ Uni= aeglane ja kiire e. paradoksaalne(rem-sarnaneb ärkvelolekuga,unenäod,aju aktiivne),vahelduvad moodustades 90-100min tsükli,öö jooksul 4-5 tsüklit./ Une funkts. 1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid ...
Keskaju ja sild mood ajutüve, mis ühendab pea- ja seljaaju. *Seljaaju – paikneb lülisambakanalis, ülal läheb üle piklikajuks, koosneb: *närvirakkude kogumitest – hallainest ja seda ümbritsevast närvikiudude poolt moodustatud juhteteedest – valgeainest. pea- ja seljaaju töö toimub tihedas koostöös, nad organiseerivad organismi talitlusi ja kooskõlastavad elundsüsteemide tööd. Perifeerne närvisüsteem: (2.1.2) Perif NS: *varustada KNS infoga nii sise- kui väliskeskkonnast; *edastada KNS käsud efektororganitele. aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks;(2.1.3) Perif NS jaguneb: *aferentne e sensoorne osa - info suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt KNSi *eferentne e motoorne osa. – 1. somaatiline motoorne NS(aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele, südamelihasele, näärmetele), 2
uneärkveloleku rütmi regulatsiooni. v Tekivad neurohormoonid PEAAJU Väikeaju: q Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine. q Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. q Reguleerib kehahoiakut ja liigutusi. Väikeaju PEAAJU Suuraju: q Välispinda nimetatakse ajukooreks, mis kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS osa ja seal paiknevad mitmed keskused. q Ajukoore funktsiooniga on seotud: § inimese teadvus, Suuraju § mõtlemine, § meeleelundite tegevus, § tajud, § õppimine, § mälu, § sihtmotoorika Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus naha- ja lihastundlikku mõtlemiskesk se keskus us
· Neuroni hüpotees idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. 2.2.2.1 Sümpaatiline: võitle/põgene 2.2.2.2
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...
10. Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon. Reflektoorne seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu. Juhtefunktsioon seljuhul on seljaaju vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele keskustele. NEURONID JA NEUROGLIIA RAKUD 1. Neuronite tüübid : funktsiooni alusel ja struktuuri alusel funkstiooni : 1) aferentsed e. sensoorsed neuronid juhivad närviimpulsse perifeeriast KNS suunas 2) eferentsed neuronid juhivad närviimpulsse KNS-st perifeeriasse 3) lülineuron e. interneuron juhib närviimpulsse ühelt neuronilt teisele struktuuri : 1) multipolaarsed neuronid üks akson , palju dendriite 2) bipolaarsed neuronid üks dendriit ja üks akson 3) unipolaarsed neuronid millel on vaid akson 2. Aksoni üldine ehitus Aksoni terminaal sinna jõuab eritus/ärritus
esteraasi reaktivaator (pralidoksiim). 24. Antikolinergilistest ravimitest oleks vaja hetkel teada ainult atropiini. Teised on nn informatiivsed. Atropiini peamised näidustused ja kuidas manustatakse (boolus, infusioon?) Bradükardia i/v boolus 1 mg (kuni 3 mg). Pupilli laiendamine silmapõhja uuringutel – silmatilgad. Kolinergiliste ravimite mürgistus i/v boolus. Anesteesia sissejuhatamine. Maoloputuse eelselt. Imendub ka seedetraktist ja limaskestadelt. Läbib HEB – madalad doosid: KNS erutus, suured doosid: KNS depressioon. 25. Somaatiline närvisüsteem – perifeersed müorelaksandid. Kuidas jaotatakse ja kus neid peamiselt kasutatakse? Mitte-depolariseerivad ja depolariseerivad perifeersed müorelaksandid . Lühikese toimeajaga, keskmise toimeajaga, pika toimeajaga. Kasutatakse: intubatsiooni soodustamiseks; liikumatuse tekitamiseks; mehhaanilise ventilatsiooni teostamisel. 26. Millised on perifeersete müorelaksantide toimed organismis? Mida nende
Ühelt neuronilt teisele antakse informatsiooni edasi sünapside kaudu, elektrilisi ja keemilisi signaale. Sünapsi moodustavad presünaptiline neuron ja postsünaptiline neuron, sünapsides asuvad retseptorid, mille kaudu neurotransmitterid annavad edasi informatsiooni. 4. Mis vahe on kesknärvisüsteemil ja piirdenärvisüsteemil? Millest need koosnevad? Kesknärvisüsteem koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevadest ajukestadest, KNS ja selle osad võtavad vastu ja töötlevad informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerivad nende tegevust. Piirdenärvisüsteem koosneb närvidest, mis ühendavad KNS kõigi keha piirkondadega. 5. Nimetage 2 tahtelist ja 2 autonoomset tegevust. Autonoomne silmade pilgutamine, hingamine. Tahteline liigutamine, kirjutamine 6. Missugune roll on informatsiooni ülekandes hüpotalamusel? Hüpotalamus on
Erutuse disvergents- ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse saabunud erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes. 7. Refleksid, refleksikaar. Kaasasündinud (tingimatud) ja omandatud (tingitud) refleksid. · Video (Crash Course): https://www.youtube.com/watch?v=QY9NTVh-Awo Refleksikaar: ● retseptor- erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine ● aferentne närvikiud- juhivad erutuse KNS suunas ● KNS- erutuse analüüs ● eferentne närvikiud- juhivad erutuse edasi vastavasse organisse/ näärmesse ● efektorid- organ, mis erutusele reageerib Tingimatud refleksid: ● kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine) Tingitud refleksid: ● omandatakse elu jooksul (kaitse- ja käitumisrefleksid) 8. Immuunsüsteemi elundid, immuunsus; Organismi kaitsebarjäärid. Mittespetsiifiline immuunsus. Histamiin
süntaas Histamiin Histidiini dekarboksüülimine Lokaalne signaalmolekul nuumrakkudes ja basofiilides Maohappe sekretsioon Allergiline reaktsioon Põletik KNS neurotransmitter Tugev vasodilataator Veresoonte endoteeli läbilaskvamaks muutumine Serotoniin Trüptofaani seedetrakti ja Sünaptiline transmitter
Rehabilitatsiooniks kuuldeaparaadi kasutamine. Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (KNS): väsimus, tähelepanuja kontsentratsioonivõime nõrgenemine, mõtteprotsesside liikuvuse aeglustumine, reaktsiooniaja pikenemine vigade, eksimuste, õnnetusjuhtumite tõenäosuse suurenemine Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (2): omandamisvõime, mälu halvenemine töö efektiivsuse vähenemine KNS pinge üldine lihaspinge tõus, sh kaelaõlavöötme lihastes, peavalu (nn.pingepeavalud); stress, unetus, vererõhu ja südame löögisageduse tõus; Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (3): silelihaskonna (veresoonte, bronhide, soole jm seinas) toonuse tõusust vereringe häired jäsemetes, hingamistakistuse hood, seedehäired jms. Need on nn. funktsionaalsed häired, on taaspöörduvad Ravi
animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem. Jaguneb: tsentraalne osa - pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust); perifeerne osa - peaajunärvid, seljaaju närvid. Vegetatiivne e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid. KNS tegevuse koordinatsioon- üksikute reflekside kooskõlastamine; erutuse irradiatsioon kindlustab seosed keskuste vahel; erutuse ja pidurduse vastastikune induktsioonerutuse ja pidurduse vastastikune tugevdamine; samaaegne induktsioon erinevates KNS osades; järgnev induktsioon samades neuronites; lihaste antagonistide kaasuv innervatsioon; ahelrefleks e. Rütmiline refleks; ühise lõpptee printsiip. 14. Mis on hallollus
9. Milliseid ravimeid kasutatakse keskmiste ja/või püsivate sümptomite leevendamiseks? Keskmised kuni ägedad persisteerivad sümptomid – intranasaalsed glükokortikoidid. 10. Millised on allergilise riniidi ravis kasutatavate ravimite kõrvaltoimed ja vastunäidustused ja koostoimed teiste ravimitega? Suukaudsed/lokaalsed H-1 retseptorite blokaatorid (antihistamiinikumid): Ettevaatust: I pk ravimite kasutamine koos alkoholi ja teiste KNS depressantidega võib uimasust suurendada! Antikolinergilised ravimid - kolinoblokeerivad kõrvaltoimed! Ravimid võivad erinevas ulatuses kuivatada limaskesti. Ninasisesed glükokortikoidid: Kõrvaltoimed on enamasti lokaalsed, vähene verejooks ninast Leukotreenide retseptorite antakonistid: Kõrvaltoimeid vähe – hästi talutavad. Dekongestantid: Ei tohi kasutada üle 7 päeva (medikamentoosne riniit). Süsteemsed
Müeliin Teemad Mis on müeliin? Ehitus Funktsioon Häired Haigused Humaanmeditsiin Veterinaarmeditsiin Diagnoos ja ravi Kasutatud kirjandus https://5.imimg.com/data5/RU/SE/MY-897018/single-500x500.png Mis on müeliin? Tugevalt venitatud ja modifitseeritud lipiidse ja valgulise koostisega plasmamembraan, mis ümbritseb närvi aksonit Müeliinsed membraanid pärinevad: Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest Kesknärvisüsteemis oligodendrogliia rakkudest Ehitus Mitmekihiline Ranvier' sõlm Ioonide sissevool Schmidti lõhed Tsütoplasma kih- tide vahel Sage perifeerses, harva KNS-is https://i.pinimg.com/originals/93/58/cf/9358cf798088a604acb030f7fe3dbcae.jpg Funktsioon Tagab kiire ja efektiivse impulsi ülekande Elektriline isolaator Hoiab ära depolarisatsiooni neuronis Hoiab elektriimpulsi närvikimbus ...
kuuseokas, mesilase sipelga mürk.Etaanhape e. äädikhape hapuka lõhnaga, sulamistemp. u 17C, ei ole mürgine, lenduv, värvitu, ved. (Sidrunhape- söövitav, lõhnatu, toatemp. Tahke, lahustub vees) Oblikhape e. etaandihape lõhnatu, mürgine, toatemp. Tahke, lahustub vees.Rasvad ei lahustu vees, põleb, leeliseline hüdrolüüs, tahked-loomne, vedelad-taimne. Estrid meeldiva lõhnaga, vees lahustuvad, veest kergemad, hüdrolüüsuvadAreenid ei lahustu vees, vedelikud toatemp. Mürgised, kns, org. lahustid fenoolid lahustuvad hästi vees, mürgised, kns, kantserogeensed omadusedAmiinid, amiidid tahked, kristalsed, värvuseta, narkootilise toimega, aluseliste omadustega.Polümeerid.polümeer- makromolekul, mis koosneb omavahel kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest. Oligomeer- polümeet, milled neid korduvaid ühikuid on kümme kuni sada, monomeer- polümeeri lähteaine, elementaarlüli-polümeeri korduv strukutuuri ühik, polümerisatsiooniaste- n
madale, o Ei laienda o Lisana preparaat. oRöga pk) ninakinnisus P/O Kõrvaltoim efektiivsem bronhe glükokortik DESOLO- ele toime o KNS o Kestval oididele ja aks kasutuselv beeta2- ed väljaköhimi RATIIN (II kesmine. stimulatsioon Unetus o Südame
· Nekroos, apoptoos Ajusongad Falksi-alune song (subfalcial) Ajusong läbi tentoriumi (transtentorial) Ajusong foramen magnumisse · Oluline on osata ära tunda ajusongale või suurenenud intrakraniaalsele rõhule viitavaid kliinilisi tunnuseid, kuna otsene oht fataalseks lõppeks. Seljaaju trauma patofüsioloogia Primaarne kahjustus (trauma ajal) Põrutus, muljutus, rebestus Sekundaarne (24 72 h trauma järgselt) Isheemia, turse, vabad radikaalid Samad põhimõtted kõigil KNS kahjustustel Perifeerse närvi trauma patofüsioloogia Primaarne müeliintupe kahjustus Primaarne aksoni degeneratsioon Eelnevate kombinatsioonid *Primaarne müeliintupe kahjustus- demüelinatsioon Ioonide inbalansi mõju 1. Suurenenud K+ suurendab membraani erutuvust (massiivne trauma, Addisoni haigus) 2. Vähenenud K+ vähendab membraani erutuvust (oksndamise korral) 3. Suurenenud Ca++ stabiliseerib membraani (hyperparatyroidism, vit-D toksikoos, neerupuudulikkus) 3
Närvisüsteemi anatoomiline ehitus, jaotus, paiknemine, ühik- koosneb närvirakkudes. Võib jagada kaheks osaks. Need on kesknärvisüsteem- koosneb pea- ja seljaajust, ning perifeerne ns (kehaline, vegetatiivne)- koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kns. Ühikuks on neuron. Närvisüsteemi ülesanne- reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt välisKK muutustele. Võtab väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närviraku anatoomiline ehitus- Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk
Seminar 2 1. Millistel juhtudel on organismis ülekaalus parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus Parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus on ülekaalus energiavarude taastumisel rakkudes ning assimilatsiooni intensiivistumisel(organismi aktiivsuse vähenemise perioodil ja puhkuse perioodil, rahulolekus, magades, toidu seedimisel, urineerimisel) 2. Millistel juhtude on sümpaatilise närvisüsteemi ärritus ülekaalus? Sümpaatiline NS ärritus on ülekaalus kui energia kulu on suurenenud (intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu korral ja mõningate emotsionaalsete seisundite korral nagu näiteks viha ja rõõm) 3. Parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionides on mediaatoraineks ... a) adrenaliin b) noradrenaliin c) dopamiin d) atsetüülkoliin 4. Kus toimub mediaator aine süntees? Mediaatoraine süntees toimub nuumrakkudes (histamiin) või dendriidis. 5. Millised võimalused on sünapsi mõjutamisek...
18. Millises suunas kaovad tundlikkuse liigid lokaalanesteetikumide kasutamisel? 19. Lokaalanesteetikumide perifeersed kõrvaltoimed? Silelihaste lõtvus (bronhid) – hingamisdepressioon- hüpoksia ja ajukahjustus, kardiotoksilisus – rütmihäired, RR tõus, P langus, verre sattudes intoksikatsioon, iiveldus, oksendamine, allergia 20. Lokaalanesteetikumide tsentraalsed kõrvaltoimed? Unisus, KNS toksiline – ärevus, närvilisus, krambid, teadvusekadu. 21. Lokaalanesteetikumide kasutamise näidustused? Tuimestus keha väiksel pinnal. Valutustamine. Nahk, limaskest 22. Lokaalanesteesia ebaõnnestumise põhjused? 23. Millistesse piirkondadesse ei tohi manustada lokaalanesteetikumide ja noradrenaliini/adrenaliini kombinatsioone? Põhjenda oma vastust! Adrenaliin suurendab hapniku tarbimist, koos veresoonte ahenemisega võib see põhjustada hüpoksiat, kudede kahjustust ja nekroosi
toime puudub Mõjutab vähem hüübimist -Madalates doosides kui ASH. kardioprotektiivne toime. - Puuduvad - Tavaliselt vähem kui teistel - Vere hüübimise takistamine Kõrval- - Suures annuses MSPVR-l - Lastel suurendab Reye toimed hepatotoksiline, - Enamasti seedehäired sündroomi tekke ohtu – KNS ja põhjustab nekroosi. maksakahjustus 5. Kumb raviaine (paratsetamool, aspiriin) on lastel palaviku alandamiseks sobivam ja miks? Paratsetamool, kuna antud raviaine ei tekita lapsele vastunäidustusi. Aspiriini kasutamine viirusnakkusi põdevatel lastel suurendab Reye sündroomi tekke ohtu – KNS ja maksakahjustus. 6. Millised on paratsetamooli (täiskasvanud+lapsed), atsetüülsalitsüülhappe ja ibuprofeeni
hüperfunktsiooni korral – suguliste funktsioonide alaareng) Haistmiskeskus Subtalamus ning metatalamus Subtalamus Omab kontakte ekstrapüramidaalsüsteemi struktuuridega Vaheaju motoorne keskus Metatalamus Kuulmis- ja nägemisanalüsaatori koorealune keskus Retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustis Paikneb ajutüvis Närvikiudude abil on ta ühenduses peaaju mitmete osadega, samuti seljaajuga Avaldab erinevat mõju KNS erinevate osade aktiivsusele Kontrollib seljaaju reflektoorset talitlust Väikeaju Paikneb tagumises koljuaugus, suuraju kuklasagarate all, piklikajust ja ajusillast tagapool Jaguneb kaheks külgmiseks poolkeraks ja neid ühendavaks paarituks vaheosaks – ussiks Supraspinaalne sensoorne keskus Hallaine moodustab ühtlase pindmise kihi paksusega 1 – 2,5 mm – väikeaju koore (ca 2000 cm 2 ). Koore all on valgeaine (meenutab läbilõigel puuokste hargnemist – elu puu)
Närvikoe koostis: A.Närvirakud e. neuronid – elektriimpulsside edasikandmiseks kohastunud rakud; enamasti on neil üks pikk jätke – neuriit e. akson ja palju lühemaid jätkeid – dendriite. B.Neurogliia rakud – neuroneid abistavad rakud; gliiarakke on 5 põhiliiki, kõigil erinevad ülesanded – näit. Shwann´i rakud moodustavad aksonite ümber müeliintuppesid - kiirem impulsi levik (ja valge värvus!). I Valgeaine – NS-i piirkond, kus on vaid närvikiud (aksonid) – KNS – traktid, PNS - närvid; II Hallaine – NS-i ala, kus on ka neuronite kehasid (3-4%!) – KNS - tuumad ja koor; PNS – ganglionid. Närviimpulss: -neuroni rakumembraani välispinnal on puhkeolekus elektriline +laeng, sisepinnal –laeng, see on puhke- e. rahupotentsiaal (ca –90mV); -kui mingi mõju (ärritus) vähendab rahupotentsiaali alla ca –50 mV, siis tekib aktsioonipotentsiaal – raku pinnal muutub laeng korraks (ca 1ms) vastupidiseks ja tekkinud depolarisatsioonilaine levib
KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? Staatilised refleksid Võimaldavad säilitada kindlat asendidt ruumis Staatilis-kineetilised refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine · Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet · Avaldab mõju skeletilihaste toonusele · Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. Väikeaju funktsioonid. · On ühenduses kõigi teiste KNS piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist · Eemaldamisel:
Manustatakse peamiselt p/o, aga ka liigesesiseste süstetena ja i/v. GSKd on eriti olulisel kohal varajase ja aktiivse reumatoidartriidi puhul. GSKdel on ka reumatoidartriidi arengut aeglustav toime. 20. Hüdroksüklorokiin. Kõrvaltoimed. Toimemehhanism mitmekesine ja keeruline. Lisatoimena põhjustab trombotsüütide agregatsiooni vähenemist– seega pikendab veritsusaega. Üks turvalisemaid reumatoidartriidi ravimeid. Kõrvaltoimed on seotud seedetrakti, naha, KNS ja silmadega. Seedetrakti kõrvaltoimed: kõige sagedasem põhjus ravi katkestamiseks. Iiveldus on kõige sagedasem. Oksendamine ja kõhulahtisus võivad samuti kaasneda. Manustada ravimit õhtul. Muutused nahas, juustes ja limaskestadel – pigmentatsioonihäired, nahalööbed, alopeetsia. KNS kõrvaltoimed - ei ole enamasti ägedad. Peavalu. Mööduv. Neuromuskulaarne ja kardiaalne toksilisus –müopaatia, kardiomüopaatiat, harvemal juhul rütmihäireid.
Glutamiinhape, tauriin, norepinefriin, noradrenaliin, Melatoniin jpt. Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes, organismi sisekeskkonnas, (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksid Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks. (pupillide ahenemine) Tingitud: Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Peaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju, väikeaaju, vaheaju, keskaju, piklikaju. Mäluhäired:
kolinoretseptor. Teise neuroni ja sihtmärkorgani vahelises sünapsis on neuromediaatoriks AK- retseptori alatüüp on M-kolinoretseptor. Milline ensüüm lammutab peamiselt parasümpaatilises närvisüsteemis atsetüülkoliini? Atsetüülkoliini lammutab parasümaatilises närvisüsteemis atsetüülkoliinesteraas. Kus paiknevad üldiselt M-kolinoretseptorid? Mis juhtub nende aktivatsioonil ja blokaadil? M-kolinoretseptorid jagunevad ja asuvad: · M1 - KNS, näärmed; · M2 - süda, seedetrakt; · M3 - seedetrakt, näärmed. Südames: *löögisagedus langeb *löögijõudlus langeb *AV erutusjuhtivus langeb Silmas: *mioos-pupillid ahenevad *Naha veresooned- laienemine *Seedetrakt- peristaltika kiirenemine *näärmed- sekretsiooni tõus(magu, kopsud, sooled, nahk) *kusepõis-toonuse tõus *bronhid- toonuse tõus Kuidas toimivad otsese toimega kolinomimeetikumid ja kuidas kaudse toimega
Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Perifeerne närvisüsteem koosneb 12 paarist kraniaalnärvidest ja 31 paarist seljaajunärvidest. See närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks(ANS). Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa). Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd
Sünaptiline summatsioon-Närvirakku saabub mitu erutussignaali mis kantaks edasi kesknärvisüsteemi. Erutus. Postsünaptiline pidurdus-Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist mis kesknärvisüsteemi edasi ei kanta.Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu mis paiknevad:nahal,nahaaluses koes,liigestes,organismi sisekeskkonnas Refleksikaar Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine),Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas), Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs), Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse), Efektorid (organ, mis erutusele reageerib)Refleksid tingimatud -Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks(pupillide ahenemine) tingitud -Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Seotud suure aju koore tegevuseta kuna madal närvitaliutus. Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust
KORDAMINE PARKINSON, EPILEPSIA 1. Millise neuromediaatori puudusega KNS seostatakse parkinsonistlike sümptomite teket? Dopamiin 2. Millised on iseloomulikud motoorsed sümptomid, mis mängivad rolli haiguse diagnoosimisel? Treemor, bradükineesia, hüpokineesia, rigiidsus. 3. Millised on spetsiifilised parkinsoni lisasümptomid, millele ka ravimid hästi toimet ei avalda? Postulaarne ebastabiilsus, kehahoiak ja kõnnak; kõne ja neelamisprobleemid: hüpomiimia. 4. Too välja parkinsoni mittemotoorsed sümptomid.
Psühholoogia kordamisküsimused 1. Traditsioonilised psühholoogia koolkonnad ja nende erinevused · Strukturalism millest koosneb aju. Uurisid mälu, emotsioone, taju, molekule · Funktsionalism kuidas evolutsioon, kohanemine, ellujäämise vajadus mõjutab meie psüühikat. Mis on naiste/meeste jaoks atraktiivne · Gestaltpsühholoogia tajumine tervikuna · biheiviorism me ei saa uurida miskit, millele meil pole ligipääsu. Peame tegelema aind nähtavate sündmuste ja käitumistega. Inimese reaktsioonid. · Psühhoanalüüs Sigmund Freud `Kõige huvitavam on see, mida me ei näe' Alateadvus, vaimsed häired tulenevad konfliktidest. 2. Uurimismeetodid ja nende erinevused; milline näitab põhjus-tagajärg seost? · Eksperiment teadlane kontrollib kõiki faktoreid ja tingimusi ja sihilikult manipuleerib ühte olukorra aspekti (sõltumatut muutujat) ja jälgib tule...
Avastas poola füsioloog Napoleon Cybulski aastal 1895 Toodavad neerupealised Eritub koos noradrenaliiniga Funktsioonid Moodustab koos noradrenaliiniga osa võitle- või-põgene süsteemist Kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu Laiendab pupille Ahendab veresooni Tõstab veresuhkru taset Funktsioonid Nõrgendab immuunsüsteemi Vähendab vere voolu siseorganitesse, suurendab lihaste verevarustust Kiirendab ainevahetust Stimuleerib KNS Valmistab organismi ette pingutuseks Kasutatud kirjandus http://est.probiotech.org/clinical-operations/ laboratory-services https://et.wikipedia.org/wiki/Adrenaliin https://et.wikipedia.org/wiki/Noradrenaliin https://tera-petersoni.ope.ee/files/go_to_file /1748 Tänan kuulamast!
kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionitest). Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Perifeerne närvisüsteem koosneb 12 paarist kraniaalnärvidest ja 31 paarist seljaajunärvidest. See närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks(ANS). Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektorganite suunas (eferentne osa). Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd
amoksitsilliin? Bensüülpenitsilliin ja feoskümetüülpenitsilliin omavad kitsast toimespektrit ning on looduslikud, amoksitsilliin omab aga laiemat toimespektrit ning on poolsünteetiline. 13. Milliseid neuroloogilisi kõrvaltoimeid võivad tekitada karbapeneemid (β-laktam- antibiootikumid) ja millised faktorid (nimeta mõni) võivad nende kõrvaltoimete teket soodustada? Neurotoksilisus: hüperrefleksia, krambid, kooma. Tekkes olulised teised KNS haigused, suured annused ja neerufunktsioon. 14. Mille poolest erinevad omavahel I, II ja III põlvkonna tsefalosporiinid? Põlvkond näitab mikroobidevastast toimespektrit. Ipk: enamasti Gram+ mikroobidesse. IIpk: Gram+ ja Gram- mikroobidesse. IIIpk: enamasti Gram- mikroobidesse. 15. Vankomütsiin. Mis on „punase mehe sündroom“ ja kuidas on selle teket võimalik vältida? Vankomütsiin inhibeerib bakterite rakuseina sünteesi. On bakteritsiidne.
refleksi. Vältida pt, kellel on allergia piimavalgu vastu, kuna sisaldab laktoosi Oseltamiviiri kõige sagedasem kõrvaltoime on iiveldus ja oksendamine. Harvad raporteeritud kõrvaltoimed on olnud neuropsühhoaatrilised kõrvaltoimed. Amantadiin eritub neerude kaudu muutumatul kujul uriiniga. Doosi redutseerimine eakatel ja neerufunktsiooni languse esinemisel. Rimantadiini doosi redutseerimine ägeda maksa düsfunktsiooni esinemisel ja eakatel. Hästi on kirjeldatud amantadiini KNS poolseid kõrvaltoimeid nagu ärevus, unetus, segadus, hallutsinatsioonid ja peapööritus. Rimantadiin on andnud vähem KNS kõrvaltoimeid. Mõlemad ravimid võivad esile kutsuda krampe nendel, kellel on epilepsia anamneesis. Amantadiin omab lisaks antikolinergilisi kõrvaltoimeid. 10. Millal tuleks ajaliselt alustada gripi vastast ravi, et see oleks kõige efektiivsem? Gripivaktsiini tehakse igal aastal enne gripihooaega (september/oktoober). 11
-kaela eespinnal kõri kilpkõhre külgedel TÜROKSIIN -rakkude AV protsessid intensiivistuvad -30-40g, naistel suurem -kehatemperatuur tõuseb -parem/vasak sagar ja vaheosa e kitsus TRIJOODTÜRONIIN -mõjutavad organismi arengut -sagarad koosnevad näärmeepiteeliga -mõju kasvule lapseeas ümbr sagarikest e -mõjut NS erutuvust, KNS talitlust kilpnäärmefolliikulitest - täidetud AV! -oksüdatsiooniprotsessid intensiivistuvad hormoone sisaldava kolloidainega -depoorasvade lõhustumine -verevarustus intensiivne: 5L/h -valkude ja suhkrute AV regulatsioon -siia koguneb organismi tulnud jood, -skeleti norm areng
Farmakoloogia 4 KT Glükokortikosteroidid · Põletik kaitsereaktsioon kahjustava teguri isoleerimiseks, kahjutuks tegemiseks. Tekkes osalevad nii humoraalsed kui neuraalsed mehhanismid. Kahjustunud koldesse vabanevad põletikumediaatorid. Osalevad vere rakulised elemendid, veresooned. Osaleb KNS hüpotaalamus, hüpofüüs. Hüpofüüsist vabanev AKTH stimuleerib neerupealiste koort, milles sünteesitakse glükokortikosteroidid, mineralokotikosteroidid. · Neerupealiste koore hormoonid: Glükokortikosteroidid mõjutavad valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetust, toimivad põletikuvastaselt. Mineralokortikosteroidid mõjutavad vee- ja elektrolüütide ainevahetust. · Glükokortikosteroidide ülesanne säilitavad organismi
Homöostaas-organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda. (seedeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond) Positiivne tagasiside-olukorra normaliseerimiseks kõrvalekallet võimendatakse (oksendamine, köhimine, aevastamine, sünnitamine) Negatiivne tagasiside-organismi töös tekib kõrvalekalle, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukord stabiliseerida (glükoosi regulatsioon) Glükogeen-,,loomne tärklis"-loomne varurahhariid, mis säilub maksas ja lihastes Pärilikud haigused: Downi sündroom hemofiilia daltonism kurtus Päriliku eelsoodumusega haigused: kõrgvererõhutõbi alkoholism lühinägelikkus suhkruhaigus e diabeet rasvtõbi osteoporoos aneemia hüpertoonia hüpotoonia Mittepärilikud haigused: tuulerõuged gripp bronhiit herpes sooleparasiidid AIDS KNS-i haigused: entsefaliit lastehalvatus de...
anesteetikumid ja tiobarbituraadid tekitavad patsiendil eelsoodumuse katehoolamiinide toksilisuse ilmnemiseks. 13. Mittekatehoolamiinid? Efedriin Süda ja veresoonkond – toime sarnane adrenaliinile: vererõhu tõus, müokardi kontraktiilsuse tõus, naha ja neerude veresoonte spasm. Vasopressoorne toime palju kordi nõrgem kui adrenaliinil, kuid toimeaeg 7-10 korda pikem. Gripi teedes - pseudoefedriin KNS stimulant Põhjustab müdriaasi Bronhilihaste lõõgastumine Toimib peamiselt alfa1-retseptoritesse Fenüülpropanoolamiin Kasutatakse uriinipidamatuse raviks koertel. Suurendab sfinkteri toonust (α1), lõõgastab põielihast, mis võimaldab rohkem uriini põide koguda. 14. Beeta2-mimeetikumid? Selektiivsed 2-mimeetikumid, et vältida segatüüpi ainete kasutamisel tekkivat bronhide
2. psüühilisest seisundist ja väsimuse astmest 3. mao täituvusest 4. mees-või naissoost (NB! Enamiku naiste seedetraktis on vähem alkoholi lõhustavat ensüümi kui meestel, lastel on seda ensüümi eriti vähe !!! s.t. alkohol kahjustab naiste organismi kiiremini kui meestel ja iseäranis kiiresti laste organismi !!! ) Alkoholi lühiajaline toime - lõõgastav toime, mis muutub peibutuseks, millest on raske vabaneda - alkohol mõjutab KÕIKI KNS i funktsioone (mida keerukamad- seda enam need häiruvad (näit tasakaalutaju on A-le tundlikum kui kuulmistaju !!!) - hetkeline meeleolu tõus, lõdvestus- ja heaolutunne, enesekindluse tõus, jutukus suureneb, enesekontroll väheneb ! - koordinatsioon häirub, tähelepanu , mõtlemine ja mälu nõrgenevad (NB! ka väike kogus A segab autojuhtimist ! ), aeglustuvad reaktsioonid NB
Gaasilised, vedel, tahke Vereringe. Arterid, kapillaarid ja veenid Varustab vajalike ainetega Sisemine Sugurakkude ja hormoonide Suguelund. (munandid,seemnejuhad,eesnääre) tootmine Välimine (munandikott ja suguti) Peaaju KNS ja piirdenärvisüsteemi Närvi. (suuraju,vaheaju,keskaju,piklikaju ja juhtimine. väikeaju) KNS juhib kogu organismi tegevust Piirdenärvi. Ühendab pea- ja seljaaju 3. Naha ülesanded. 1. Kaitse 2. Säilitab temperatuuri 3. Eritab 4. Meeleelund 5. Veekaotus 6
sugurefleksid. Jaotus retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) Interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid) Vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised Mis on refleksikaar? Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Tingitud reflekside tekkemehhanism. Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest. Tingitud refleksid võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Sünaps Koht, kus ühe neuroni neuriit e. akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga, või siis meeleelundi-, lihas- või näärmerakuga.
Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid ja tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused. Närvisüsteem võimaldab: Koguda infot. Meeleelundites asuvad retseptorid teevad kindlaks mingi stiimuli kas väliskeskkonnast või organismi sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi KNS.Kordineerida infot. KNS saabub info sensoorsete närvide kaudu. Ajus võetakse vastu otsus, mida selle infoga peale hakata. Otsus tugineb mälule, talletatud kogemustele. Närvisüsteemi põhiühikuteks on neuronid, mis kannavad signaale. Nad moodustavad keerulisi ühendusi. Info töötlemine närvisüsteemis toimub sünapside abil. Sünapsid saabuvad neuronisse kahte tüüpi sünapside kaudu: erutussünapside ja pidurdussünapside kaudu. Kui närvirakku
NEUROLOOGIA Sissejuhatus 1-3 loeng. Meeldetuletus närvisüsteemi toimimisest KNS kahjustused PNS kahjustused Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused. NS reguleerib kõikide elundite tööd. Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele tingimustele. NS ülesanded: Luua side väliskeskkonnaga Kooskõlastada org. elundite tööd Koordineerida kehaosade talitlust Tagada inimese psüühilise tegevuse Info kogumine, töötlemine Närvikude koosneb närvirakkudest e
I LOENG KINESIOLOOGIA AINE · Kinesioloogia (kr. kinesis "liikumine" + logos "õpetus") on teadus inimese motoorikast · Kinesioloogias on kesksel kohal liikumisaparaadi, motoorika juhtimise, motoorse arengu ning motoorsete oskuste õpetamise probleemid KINESIOLOOGIA HARUD · Uurimisobjekti ja tugiteaduste alusel eristatakse järgmisi kinesioloogia harusid: - anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte - mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. - füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte. Siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte - psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte. Siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia - patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
