Kliima soojenemise ohud Mis juhtub Maal, kui keskmine temperatuur tõuseb 25 kraadi 1 kraad korallrihvid võivad kaduda · Ameerika keskläänes esineb rohkem liivatorme. · Aafrika kõrgeimalt mäelt kaovad pooled liustikud vee juurdevoolu vähenemisel saavad kannatada mäe jalamil elav loomastik ning samuti piirkonna põllumajandus. · Arktika kliima jõuab punkti, kust endist olukorda ei ole enam võimalik taastada. · Igijää sulamise tõttu hakkavad Alpides mägedest kaljurahnud eralduma, mis tekitab suuri raskusi seal elavatele inimestele. · Korallrihvid satuvad ohtu juba praegu on 70% kõigist korallrihvidest surnud või suremas. · Soe meri põhjustab enam orkaane: o - esimene, 2004. a lõunapoolkeral Brasiilias aset leidnud orkaan on märk sellest, et kliima on juba muutunud; o - esimene troopiline tsüklon tabas Euroopat 2005. a, kui orkaan Vince tabas
kõrgemale. See eeldab nii põllu kui ka metsamajanduse kohandamist( Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996). 3 kraadi Põhjaveed on terve suve jooksul jäävaba. Merede temperatuurimuutused põhjustavad hoovuste nihkumist, mis omakorda mõjutab kohaliku klimat (Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996). Amasoonia vihmametsad kuivavad täiesti. Liustikud Alpides sulavad ära. Kuumus Vahemere piirkonnas. 4 kraadi Lääne antarktika liustik variseb maha. Ookeani tase tõuseb ja rannikualadele, kus elab liigikaudu miljard inimest, ähvardavad üleujutused. Bangladesh, Egiptus ja Veneetsia üleujutatud. Vaesus ja kõrge üleujutuste oht teevad Bangladeshist kõige ohustatuma riigi maailmas. Teine kliimamuutusest ohustatud riik India on aga ülerahvastatud ning 1,1
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta näitas, et süsihappegaas CO2 mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirgu
Tallinna Kalamaja Põhikool Globaalne Soojenemine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2 1. Mis on globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Sellest räägitakse aina rohkem ja rohkem, kuna praeguse inimkonna kiire tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Globaalne soojenemine on tõsine protsess, millel on vägagi tõsised tagajärjed. Globaalne soojenemine tähenda
jahtumine mõjutab elu Maal. Jahtumine kiirendab osoonikihi õhenemist, sest madal temperatuur soodustab osooni lagundavaid protsesse. Osoonisööjad kemikaalid tegutsevad käsikäes jääosakestega, mis moodustuvad polaaralade stratosfääripilvedes, kui temperatuur on alla –80 kraadi C. Ajakirja New Scientist andmetel ennustatakse, et aastaks 2020 muutub arktiline stratosfäär umbes 10 kraadi külmemaks, kui see oleks ilma kasvuhooneefektita. Selle tagajärjel kahekordistub osoonikadu. NASA teadlane Drew Shindell on ennustanud, et Gröönimaa ja Põhja-Euroopa kohal hävib enam osooni kui lõunapolaarpiirkonna kohal olevas osooniaugus. Keegi ei tea täpselt, miks jahtumine toimub nii kiiresti. Kuid selge on see, et meie peade kohal asuva atmosfääri külmenemine ja selle tagajärjel kokkutõmbumine mõjutab mitte ainult satelliite ja kosmonaute. NII PÕHJA-JÄÄMERE aladel kui Lõunamandril on jää sulamine alanud juba kümnete aastate eest
(kool) Inimtegevuse mõju kogu maailma kliimale Referaat Autor: Klass: Juhendaja: (Linn, aasta) Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Globaalne soojenemine........................................................................................................................4 Süsiniku saaste......................................................................................................................................5 Osoonikiht............................................................................................................................................6 Uurimisaastad.......................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Aleksandra Olesk MK13-T1 GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Heikki Esskuson Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5.KASUTATUD KIRJANDUS ................................................
Neil on väga oluline osa kogu maailma, ennekõike suurte ja keskmiste laiuskraadide kliima- ning ökosüsteemis. Ega ilmaasjata nimeta teadlased polaaralasid kliima köögiks. Seega võrdlemisi suurel laiuskraadil paiknev Eesti on samuti Arktika kliimasüsteemi ja selles aset leidvate võimalike muutuste mõjualal. Kuid ka teine ulatuslik polaarala Antarktika mõjutab kogu globaalset kliimasüsteemi, sealhulgas kaudselt meiegi ilmastikku. Polaaralasid on uurinud nii NASA kui ka ÜRO valitsusvahelise kliimaseadmete töörühm IPCC. Teadlased on ümberlükkmatult tõestanud, et inimesel on oma roll kliima soojenemisel. NASA teadlased heitsid kosmosesse sateliidi, mille abil jälgitakse, kuidas maapind muutub. Paljud teadlased arvavad, et nii Artika kui ka Antarktika päästmiseks ei ole veel hilja. Kuid selleks tuleks aeglustada CO2 emissioone juba sellel kümmnendil. NASA andmed näitavad, et Arktika igijää, mis tavaliselt elab üle suvise
Sissejuhatus: Maailma rahvastik suureneb üha kasvavas tempos. Kui XX sajandi alguses oli see ligikaudu 1,5 miljardit, siis käesoleva sajandi alguses juba 6,1 miljardit ning aastaks 2050 prognoositakse elanike arvuks 9 miljardit. Inimkonna kiire juurdekasv tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme.Üheks oluliseks globaalprobleemiks on toidupuudus. Vaatamata nüüdisaja meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse. Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine. Ökoloogilistest globaalproobleemidest tuleb kindlasti mainida ka inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemist ning happevihmad. Kasutatud kirjandus: · Internett: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. saj
Kasvuhooneefekt on üks olulisemaid Maa kliimat mõjutavaid tegureid. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega ei olegi kasvuhoone efekt nii negatiivne tegur nagu seda kirjutatakse ajakirjanduses. Kasvuhooneefekti põhjustavat süsinikdioksiidi ei paiska õhku vaid inimesed, aga ka ookeanid, mis soojenedes süsinikdioksiidi atmosfääri paiskavad. Ookeanide tsirkulatsioon hoovustesüsteem. Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui kogu maailmamerd hõlmav konveierilaadne hoovuste süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Oletatakse, et tal on nn. kaks tasakaaluasendit, kus ta võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb ta aga suhteliselt kiirelt. Mis seda põhjustab, on siiani suhteliselt ebaselge ning uurimist vajav teema.
Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis...............................................................................................
«Tuleb võtta vastutus kliimamuutuste globaalseks pidurdamiseks,» tõdeb WWF. Eesti sidus end Euroopa Liidu keskmise näitajaga 8%. Arengumaad ei soostunud Kyotos mingisuguste piirangutega ja kümmekonna aasta pärast läheb nende kasvuhoonegaaside hulk tööstusriikidest tõenäoliselt mööda. Protokoll jõustub alles pärast seda, kui 55% allakirjutajariikidest on selle ratifitseerinud, ja 55% maailma kasvuhoonegaasidest tuleb ratifitseerinud riikidest. Must tsenaarium. Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. IPCC «musta stsenaariumi» korral on väljalase kerkinud 2100. aastaks 3540 gigatonnini. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad.
«Tuleb võtta vastutus kliimamuutuste globaalseks pidurdamiseks,» tõdeb WWF. Eesti sidus end Euroopa Liidu keskmise näitajaga - 8%. Arengumaad ei soostunud Kyotos mingisuguste piirangutega ja kümmekonna aasta pärast läheb nende kasvuhoonegaaside hulk tööstusriikidest tõenäoliselt mööda. Protokoll jõustub alles pärast seda, kui 55% allakirjutajariikidest on selle ratifitseerinud, ja 55% maailma kasvuhoonegaasidest tuleb ratifitseerinud riikidest. Must tsenaarium. Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. IPCC «musta stsenaariumi» korral on väljalase kerkinud 2100. aastaks 35-40 gigatonnini. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Aastaks 2025, ennustab on üle
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KLIIMA MUUTUMINE EESTIS Uurimistöö Koostaja: Keivin Kivimägi 11A Juhendaja: Toomas Annuk PÜG õpetaja Põltsamaa 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Eesti kliima iseloomustus 5 2. Eesti kliima piirkondlikud erinevused 7 3. Eesti kliima muutumist põhjustavad tegurid 9 4. Mida toob kaasa kliima muutumine? 13 5. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 14 6. Klimatoloogide arvamused 15 7. Uurimistöö tulemused ja arutelu 17 7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid 17 7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga 18 7.3 Hinnang viimase talve kohta
Litosfäär Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore Kuni 70 km Kuni 20 km paksus Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) tihedus Kivimikihid Settekivimid, graniit,
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool IÄ Eesnimi Perekonnanimi INIMESE OSA AINERINGLUSES Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. rahvastiku kiire kasv........................................................................................................ 4 2. liikide hävimine................................................................................................................5 3. metsade pindala vähenemine........................................................................................... 7 4. Kõrbestumine ja näljahädad..............................................................................
Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunu
Koala elab Austraalias, sööb vaid eukalüptilehti Emu suur lennuvõimetu lind Sebra tüüpiline savannide loom Lõvi elab peamiselt Aafrikas Hüään pikkade jalgadega hundisuurune kiskja Aafrika elevant nüüdisaja suurim maismaaloom Must ninasarvik elab Aafrikas, ei ole tegelikult must. Gnuud sõralised, kes rändavad ringi karjadena INIMTEGEVUS Aafrika savannid on ühed vanimad asulad. Rannikualadele on kerkinud tänapäeval aga suured linnad ja linnadtumise käigus on savanni põlislanikke vähemaks jäänud. Üheks tuntumaks põliselanike hõimuks on masaid. Põlluharimisega tegeletakse vähem ja põllukultuuride saagikust vähendavad sagedased põuad. Kohaliku rahva peamised toiduviljad on mais, maniokk, bataat. Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit jm. Kuival ajal tegelevad naised põhiliselt vee hankimisega. Mehed otsivad tööd kiiresti kasvavates linnades
KLIIMASOOJENEMINE JA VÕITLUS SELLE VASTU Referaat Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teema on kliimasoojenemine ja võitlus selle vastu. Teema valiku tingis huvi probleemi vastu, sest olukorda mõistavad kõik aga meedia kajastus on vähenenud samal ajal ilma, et oleks kõlama jäänud mõni kindel lahendus või märk paranemisest. Samuti soov teada, millised on tuleviku prognoosid ja milline on reaalne olukord maailmas. Teema tundus meie jaoks aktuaalne, sest iga päev aina rohkem tegureid mõjutavad meie elu Maal ning lisaks vanusega on tulnud ka teadlikkus, et teema mõjutab meie põlvkonda kõige enam. Miskipärast on probleem jäänud muude konfliktide kõrval taha plaanile ja leiab väga minimaalset kajastust meie igapäeva eludes ja meedias. See jällegi ei tähenda, et probleem oleks iseenesest lahenenud ja seetõttu jagasime me rühmaliikmete vahel ära aspektid, mis mõjutavad kliimasoojenemist, et neid lähemalt
Mineraal on looduslik lihtaine või keemiline ühend, mida iseloomustavad kindlad keemilised ja füüsikalised omadused. Nt grafiit, teemant, kvarts 12 Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Näiteks tardkivim graniit koosneb kolmest mineraalist- kvartsist, päevakivist ja vilgukivist. Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (nt. graniit, basalt) Settekivimid tekivad setete kivistumisel. Voolav vesi, tuul ja liustikud kannavad setteid nende tekkekohast eemale, nõgudesse ja orgudesse ning veekogude põhja. Seal need kuhjuvad, ikka uus kiht eelmise peale. Algul on ladestunud setted pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad alumised kihid pealmiste raskuse all. Vesi aitab setteosakesi veelgi tugevamini liita ja selle tulemusel tekib
Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega. 6.5 mlrd 1Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? 2 , . ( ~ 10 ) 3Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Aastas 2003 inimese jalajälg, mida maakera on suuteline taluda oli 1,8 glob. ha isilu peale. Maailma keskmine aastas 2003 ~2,2 globaalset ha isiku peale. Eesti oma aastas 2003 ~6,5 g-t ha is. peale. 4Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? 5Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja sellet
See asub pilvepiiril, kus sajab pidevalt juurde uut lund. Lumi kuhjub ja muutub jääks. Liustiku allosas on aga äravooluala, kus jää sulab veeks. Liustiku voolamisel mööda kaljusid, võivad liustikku tekkida sügavad liustikulõhed. Mäestikes kuhjuvad liustike ette ja külgedele vallid - otsa- ja küljemoreenid, mis sisaldavad erineva suurusega kivimiosakesi ja isegi rändrahne. Mooren võib tähistada pinnavormi kui ka liustiku poolt kuhjatud setet. Mandriliustik Igilume ja igijää aladel on kogu aasta vältel õhutemperatuur alla null kraadi. Sellest tulenevalt ei sula lumi ega jää seal kunagi ära. Sademeid aga vähesel määral siiski esineb, mille tulemusena on seal tuhandete aastate jooksul moodustunud hiiglaslike mõõtmetega igijää- ja igilumeväljad. Sellise jääkilbi paksus võib ulatuda mitme kilomeetrini. Seda jääkilpi nimetatakse mandrijääks. Mandrijää pealmiste kihtide aina uuel ladestumisel muutuvad nad nii raskeks,
Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis
tulegi. ("Kodumaata mees", 2005). Kurt Vonnegut, 1922-2007 oli ameerika romaanikirjanik. Teemavalik oli etteantud ning oluline sellejaoks, et töötaksin läbi globaliseerumisega seotud infot, selle kasulikkust ning ka kahjulikkust endale teadvustades. Töö eesmärk on anda aru kuidas olen mõistnud teemaga seonduvat. Aru saanud millised tähtsamad globaliseerumisega seotud probleemid maailmas esile on kerkinud kõige teravamalt, mis mõjutab kogu meie järeltulevaid põlvi, kaasaarvatud meid ennast. Järgnevas töös selgitan lahti globaliseerumise mõiste ning annan ülevaate selle ajaloolistest faktidest. Püstitan endajaoks tähtsaimad globaliseerumisega seotud probleemid ja selgitan neid probleeme lahti põhjalikumalt. Enda valitud probleemi käsitlen süüvinumalt ja veelgi põhjalikumalt kui eelmisi, see näitab globaalprobleemi mis on minujaoks kõige südamelähedasem
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajär
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
põhjustanud peamiselt suurenev süsinikdioksiidi (CO2) kontsentratsioon atmosfääris. Tööstusrevolutsiooni algaastatest 1988. aastani suurenes CO2 kontsentratsioon atmosfääris 30%. 2001. aastal jõudis CO2 kontsentratsioon atmosfääris kõrgeimale tasemele 370,9 ppm. Et süsinikdioksiid neelab soojuskiirgust, kutsub see kiirelt kasvav kontsentratsioon esile kliimamuutusi. Maailma keskmine temperatuur on tõusnud eriti kolme viimase aastakümne vältel, st. ajal, mil CO2 tase on kerkinud kõige kiiremini. Maailma aastane temperatuur oli aastail 1969 1971 13,99o C; 1996. 1998. aastaks oli see juba 14,43o C. Kui CO2 kontsentratsioon sel sajandil võrreldes tööstusajastu eelse perioodiga kahekordistub, nagu on arvutused näidanud, tõuseb maailma keskmine temperatuur vähemalt ühe ja võib-olla isegi kuni nelja kraadi võrra. Samal ajal tõuseb mereveetase aastaks 2100 arvutuslikult 17 sentimeetri kuni ühe meetri võrra. Põhjaveevarude vähenemine
Sageli neid tuuli nimetatakse vastavalt ka merebriisiks ja maabriisiks. Mäe-oru tuul: Tekkib mägedes see tõttu et nõlvad ja orud soenevad ja jahtuvad erinevalt. Päeval soenevad lõuna poolsed nõlvad enam kui orud ja mäeharjade kohal tekkib madalam rõhk. Seetõttu hakkab orgudes olev õhk liikuma mööda mäenõlvasi üles poole. Öösel aga kui nõlvad jahtuvad kiiremini kui orud hakkab külm õhk voolama pikki nõlvu orgude suunas. Seda tüüpi tuuli võib kohata Alpides, Suur-Kaukases, Püreneedes jne. peamiselt suvel. Tuule kiirus on tagasi hoidlik. Liustikku tuul- Tekkib kõrgmägedes olevatel liustikkel, kus õhk võrreldes ümbritsevate aladega on jahedam ja hakkab pikki liustikke alla laskuma. Tuule kiirus on väike. Liutsikku tuul ei muuda ööpäeva jooksul suunda. Tsüklonid ja antitsüklonid- kujunevad õhurõhu tulemustena. Tsüklon- on õhu keeris mille keskmes on madal rõhu ala, kuhu puhuvad
PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsat
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv · Töö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
