merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. 1)Kirjelda Eesti rannajoont. Eesti rannajoon on ligi 3800 km pikk, millest ligikaudu 1240 on mandri rannajoon, ülejäänud läheb saarte arvele. Mandri-Eesti rannajoon on tugevalt liigestatud poolsaartest ja lahtedest. 1)Kirjelda eesti maapiiri. Eestil on neli naabrit: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soome. Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti e Viru Lavamaa(30-70m); Põhja-Eesti e Harju Lavamaa(30-70m); Kagu-Eesti e Ugandi Lavamaa (40- 100m).
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres
18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega kokku.vesikond-on maa-ala, kust põhja-ja pinnaveed voolavad jõgede jt vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse.veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres
Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad. Merelist kliimat iseloomustab soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi . Üleminekulist kliimat iseloomustab see et suved on soojemad ning talved külmemad, sademeid on vähem ja need jaotuvad aastaaegade vahel ebaühtlaselt. Mandrilisele kliimale on iseloomulikum kuum suvi ja külm talv, väike sademete hulk ja üsna suured õhutemperatuuri kõikumised ööpäeva jooksul. Merelise kliima riigid- Briti saared, Prantsusmaa, Madalmaade ja Saksa rannik, Jüüti poolsaar ja Norra läänerannik. Üleminekulise kilim riigid- Eesti, Ida euroopa lauskmaa kaguosa Kalmõkkia. Mandrilise kliima riigid- Venemaa, Ukraina. 10.Mille alusel saab öelda et Eestis on paraskontinentaalne (merelise ja mandrilise vahepealne) kliima? Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab
2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega
Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nimeta Euroopa sisemered. V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja Vahemeri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered. V: Ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega. 5. Miks nimetatakse läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V: Seal aurub vett vähe, jõed toovad palju vett ja ühendus Põhjamerega on kitsas. Riimvee veemass kujuneb peamiselt jõgede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V: Riimveega on kohanenud vähesed liigid, mistõttu on välja kujunenud omanäoline elustik, mis on küll liigivaene, ent isendirikas. 7. Kirjelda Läänemere veesamba kihistumist. V: 40-60m sügavusele ulatub väiksema soolsusega veekiht, sügavamale jääb püsiva
9. Mille poolest erinevad parasvöötme mereline, ülemineku ja mandriline kliima? Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad. Parasvöötme merelist kliimat iseloomustavad soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi. Aasta kõige külmema ja soojema kuu keskmine õhutemperatuuri vahe jääb siin harilikult kümne kraadi piiresse. (Briti saared, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa rannik, Jüüti poolsaar ning Norra läänerannik) Parasvöötme üleminekulise kliimaga aladel on suved soojemad ning talved külmemad, sademeid on vähem ja need jaotuvad aastaaegade vahel ebaühtlaselt. (Eesti, Läti, Leedu, Poola) Mandrilises kliimas on suvise ja talvise temperatuuri vahe aina suurem. Sademeid on vähem, neist enamik langeb suvel ja talv on lumevaene. (Venemaa, Soome, Ukraina) 10. Mille alusel saab öelda, et Eestis on parakontinentaalne kliima? Sest, Eesti asub Euraasia mandri loodeosas, siinset kliimat mõjutavad nii Atlandi
19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned suuremad Läänemerre suubuvad jõed. Ptolemaiose kaardil on Euroopa äratuntav. Pytheas (tegutses) Massaliast (Marseille) sõitis Põhja-Euroopasse ja jättis kirjeldused sellest. Lennart Meri raamatus sõitis Pytheas sinna Läänemerre sisse. 325 eKr reisis Pytheas Põhja- Euroopasse, kus uuris osa Suurbritanniast, jõudis Läänemerele ja kirjeldas esimesena maad, mida kutsuti Thuleks (?!). Lennart Meri Hõbevalge ja Hõbevalgem õppejõud soovitab Millal ilmus Eesti maailmakaardile
mis settisid järve põhja talvel, kui jääd ei sulanud, vesi oli enam vähem selge ja põhja langesid suvest saadik hõljuma jäänud peenemad osakesed. Pinnakate või selle ülemine osa on kõikjal Eestis taimestiku poolt ümber kujundatud mullaks. Järjest laieneb taimse päritoluga pinnakatte - turba - esinemisala. Pärast jääaega oli Eestis järvi palju rohkem kui praegu. Enamik neist on tänaseks kinni kasvanud ning järvesetetega ja turbaga täitunud. Soid moodustus ka madalamates maismaalistes nõgudes ja merest eraldunud laguunides. Nõnda on turvas pinnakattena Eestis väga levinud. Turbakihi paksus ulatub vahel 6-7 meetrini. Eestit ei saa lugeda maapõuevaradelt rikkaks riigiks, kuid siiski leidub siin mitmesuguseid maavarasid, mida kasutatakse edukalt majandustegevuses. Neid maavarade leiukohti, kust maavara tasub tööstuslikult kaevandada, nimetatakse maardlateks
Uurimistöö ülessannete teostamisel seadis autor endale järgmised ülesanded: · iseloomustada Eesti kliimat · kirjeldada kliimat erinevates Eesti piirkondades · kirjeldada Eesti kliima muutumist põhjustavaid tegureid · uurida, mida toob endaga kaasa kliima muutumine · uurida, kuidas kohaneda kliima muutumisega · välja selgitada Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste huvi Eesti kliima kohta, teadmisi kliimat mõjutavatest teguritest ja rahulolu kliimaga Uurimistöö koosneb kolmest osast. Esimeses osas on ülevaade Eesti kliimast ja selle muutumisest kirjanduses ja internetis leiduva materjali põhjal. Teises osas on uurimus, mis viidi läbi Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas. Kolmandas osas on arutelu ja järeldused. Uurimistöö meetodid: Tegemist on kvantitatiivse uurimusega, milles autor kasutatas anonüümset ankeetküsimustikku. Selle koostamisel lähtus autor kirjanduse ülevaatest saadud teadmistest
2 Reguleeritud tasemereziim jälgib looduslikku veeseisu, kuid kõrgemal tasemel ja reeglipärasemalt. See võimaldaks ka paremini kasutada Võrtsjärve vett veevarustuseks. Väga täpset ja paindlikku reguleerimisskeemi pole Võrtsjärve puhul siiski võimalik kasutada Suure Emajõe piiratud läbilaske tõttu. 1 Väikejärved Kujunemine Enamik järvi on mandrijäätekkelised. Nende hulka kuuluvad künkliku moreenmaastiku liigestunud kaldjoonega saarerohked järved (Pühajärv, Pangodi), piklikud voorejärved (Saadjärv, Kuremaa, Raigastvere jt.), vallseljakute ja otamoreenide glatsiokarstilised järved (Aegviidu, Jussi, Kurtna, Neeruti ja Paunküla järvestikud) ning paljud orujärved (Viljandi järv, Uhtjärv); rohkesti leidub ka kloriididerikka veega rannajärvi, mis on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere nime. Jõelookeist on moodustunud lammi- ehk soodjärved
jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid. 17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Karstivormide levik Eestis on seotud suhteliselt kergesti lahustuvate dolomiitide ja lubjakivide paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik, Lääne-Eesti saarte karstivaldkond. Eestis esinevad karstivormid: Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi) 18. Tuuletekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Levivad peamiselt rannikualadel. Smolnitsa luited Peipsi põhjarannikul. 19. Vooluveetekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis).
- pöörijoontepiirkond: kõrgrõhkkond, laskuvad õhuvoolud, pilvi pole - mandrite sisealad: väike auramine kuidas mõjutab auramist: - temp : kõrge temp, suur auramine - õhuniiskus: kõrge õhuniiskus, väike auramine - tuule kiirus: kõrgem tuul, suurem auramine - pinnase omadused (nt niiskus): mida niiskem pinnas, seda suurem auramine - karstunud pinnas: väike auramine, sest sademete vesi liigub maasse. Millised suuremad jõed on suure veeringega ühenduses vaid atmosfääriniiskuse kaudu ( ei ole otseselt ühenduses maailmamerega)? Volga, sõrdarja, uural, amudarja Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Too näiteid. Ajutistel jõgedel (kõrbes voolavad jõed), jõed mille vesi võetakse ära niisutamiseks Infiltratsioon- sademete vee imbumine pinnasest Too välja põhjused, miks soojenevad maismaa ja meri erineva kiirusega : - merevee soojusmahtuvus on suurem kui maismaa soojusmahtuvus
Saaremaa (koos ümbritsevate saartega, sh Muhu), Liivi lahe rannikumadalik (koos Kihnu ja Ruhnuga); 3) Vahe-Eesti (Kõrvemaa, Soomaa, Võrtsjärve madalik). Kõrg-Eesti allprovints: 1) Lahkme-Eesti (Pandivere kõrgustik, Kesk-Eesti tasandik, Türi voorestik, Vooremaa); 2) Lõuna-Eesti (Ugandi lavamaa, Sakala kõrgustik, Hargla nõgu ja Võru orund, Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund, Irboska lavamaa); 3) Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik, Karula kõrgustik). Peipsi nõo allprovints (Ida-Eesti, Peipsi rannikumadalik, Alutaguse). 5 3. HARJU LAVAMAA 3.1 ISELOOMUSTUS Pindala: 2948 km2 Eesti territooriumist 8,67 % Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga. Maastikuliselt esineb soid, paetasandikke
osa pinnamoe kujunemisel; Paras-jahe niiske mereline kliima; Järve, jõgede, soode rohkus; Segametsade allvööndile omased mullastiku- ning floora- ja faunakompleksid; Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Suurimaks ulatuseks on 391 km, mis kulgeb Narvast Sõrve sääreni. Eesti pindala on 45 227 km2, millest ligi 5% moodustavad järved ning 9,2 % meresaared. Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige muidugi Läänemeremaadega. Läbi Eesti, Läti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga. Teised siinsed riigid on meie konkurendid võistluses tulusa Vene transiidi pärast. Mereäärse riigina on Eestil nii maismaa- kui merepiir. Eesti maismaapiir on 682 km pikkune.
mõnesaja meetri paksustest jääpankadest koosnev nn surnud jääväli. Tõenäoliselt oli selliste irdjääväljade tekke põhjuseks maapinna kõrgendikud (pealiskorra kõrgendik või/ja eelmistest jääaegadest tekkinud kõrgendik). Jääpankade vahel, peal ja sees olevates koobastes asus palju jääjärvi (sulamisel oli ju palju vett). Jääjärvedesse settisid sulamisvete kantud veeristik, kruus, liiv ja kui ümbritsev jää lõpuks ära sulas, muutusid endised järved kõrgendikeks mida nimetatakse mõhnadeks. Mida rohkem settis jääjärves setteid, seda kogukamad on mõhnad. Jääpankde asemele aga jäid nõod, mis said jäätumisjärgsel ajal järvenõgudeks. Nüüdiseks on nendest 80 % kinni kasvanud, tekkinud väikesed madalsood. Maastikurajoonid: I Kuhjekõrgustikud: 1. Haanja 2. Otepää 3. Karula 4
5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Aluskord Geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis ja Koola ps-l. Eestile lähimad aluskorrapaljandid on Suur-Tütarsaarel Soome lahes. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja küünib Võrus 600m-ni. Haanja kõrgustiku all Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295-400m. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid, Hiiumaal Kärdla lähedal Palukülas jne. Olulisus:_ tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse. Pealiskord Kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord (vanuses ~600-350 milj aastat.) Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra
all. Partsell – kõiki rindeid hõlmav struktuuriosa, mida iseloomustab rinnete kombinatsioon, valitsev puuliik või selle puudumine. SOOD Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. -Turba paksus enam kui 30 cm, õhema turbakihiga alasid nimetatakse soostunud aladeks. Soode levik -3% maismaast -subarktilistelt aladelt troopikani -kõige enam okasmetsade levikualal parasvöötmes -pindalalt on soid kõige enam Kanadas, Venemaal, USAs, Indoneesias, Soomes, Rootsis. Riigid soostumise % järgi: Soode levik sõltub: 1.Soome 31% -sademed 2.Eesti 21% (suuremad, kui 1ha soid 9836) -orgaanilise aine hulk 3.Iirimaa 17% -pinnamood 4
8.Suuremad pinnavormid http://www.geographicguide.net/america/pictures/unitedstates.jpg 9.Hinda pinnamoe mõju. Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid, tsüklonid, päikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid 10.Milliseid sise või välisjõudude kujudatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? Esile võiks tuua mäestikud mille teke on arvatavasti seotud laamtektoonikaga. 11.Milliseid maavarasid leidub nimetetud riigis? Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ühendriikides mineraalseid varasid palju
Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal. 25. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Kujunenud passiivses või irdjääs. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. 30-40m kõrgused, järsunõlvalised. Võivad moodustada pikki oosiahelikke. Koosnevad jääjõgede põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest. Parimad väljakujunenud pikioosid Pandivere kõrgustikul, põikoosid Lääne-Eestis. 26. Mis on voor? Madal sujuvate joontega leivapätsi meenutav moreenist koosnev positiivne pinnavorm. Tekivad mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tulemusena. Emumägi. Vooremaa 27. Mis on mõhn? Kujunenud passiivses või irdjääs. Korrapäratu põhijoonega künkad. Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Mõhnadel võib olla moreenkate. Eestis leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke, mõhnakomplekse, mõhnastikke, mõhnamassiive
Paljudes kohtades on voortel 15-20 (30) m läbimõõduga ja mõne meetri sügavusi sulglohkusid ehk oitusid, mis on tekkelt termokarstilised nõod ehk söllid. Nende märgi põhju katavad enamasti pajupõõsastega tarnakooslused ja ääristavad hall-lepad. Mõnes sügavamas lohus võib vihmasel suvel olla ka vett. Nõlvades esineb ka mitmesuguse sügavusega põikorgusid, mis võivad olla puhandanud voore isegi jalamini. Säärase puhandusoru läbib Amme jõgi Luual. Rohkem on aga lühikesi pinnavete uuristatud jäärakuid. Voorestiku servaaladel (läänes Siimustis ja idas Vasseveres, Sirguveres, Vedul, Kukemetsas) on liiva- kruusaküngastega mõhnastikke ja mitu oosi (Luual, Tarakveres). Mitmes kohas (Voorel Kalliveres, Kudinal, Kassinurmes) leidub voore jalamil allika- e nõrglubjalasundeid, mõnes kohas on voortevahelistes nõgudes ka järvelupja (Arold 2008). 5 3.4. Veestik Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved
Geoloogiliselt sama mis manner. mandrite triiv! asukoht on ajas muutuv. jagunevad osadeks. Aafrika+Aasia. Punane meri neil vahel. ühinevad. Aasia+Euroopa. Uuralid liidavad. Mandrilava kallakus on mere suunas 10ndik kraadist. Üldiselt üleminekualal!! 17.Maailmameri, tema alajaotused ning põhjareljeef, ookeanite suurimad süvikud. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.Maailmamere hulka ei kuulu järved. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani. Atmosfäär 1.Atmosfääri mõiste, tema vertikaalne kihistus. Atmosfäär (inglise keeles atmosphere) ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud.
2.Läänemaal kerkib maa sajandi jooksul mõnekümne sentimeetri võrra. 3.Läänemere rannikualasid mõjutab oluliselt tuul 4.Karid, rahud ja laiud ei ole rändrahnud. 5.Soomes on graniitrannik, Lätis levinud pikad liivarannad 6.Eesti maastikku ilmestavad graniitrahnud on pärit Fennoskandiast. 7.Pankadel avaneb meie geoloogiline esiajalugu, mis ulatub kümnete miljonite aastate tagusesse aega. 8.Liivapinnas ei soosi taimestiku liigirikkust. 9.Kasari jõgi toob aasta jooksul kaasa tohutul hulgal toitainerikkaid setteid. 10.Euroopa linnudirektiiv nõuab mustviirese elupaikade kaitset. 11.Rannikulõukad on endised lahed, siin pesitsevad paljud veelinnud. 12.Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Siin kasvab mitmeid soolalembeseis taimi, nagu rannikas, rand-teeleht jt. 13.Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja. 14
auramisest ja äravoolust.Enamasti iseloomustatakse globaalset veeringet sademete auramise ja äravoolu vahelisi seoseid kajastava veebilansiga, mis koosneb kolmest liimest(sademed auramine ja jõgede äravool)Veebilansse koostatakse üksikute veekogude ,põhjaveekihtide, aga ka riikide ja haldusüksuste kohta. 77.Araali mere pindala väheneb,sest üha rohkem vett suunatakse põldude ja istanduste niisutamiseks, mille tagajärjel jõed jäävad veevaesemaks ega jõua enam välja oma ajaloolisse suudmepiirkonda. Selle tagajärjel võivad veevaeseks jääda ka suured järved. 82.Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad.Laugrannikutel on ülekaalus
Devoni ladestu asub L- Eestis, Gauja lade. 8. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) on liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest koosnev sete. Kvaternaarsetest savidest on E peamiselt mandrijääst väljasulanud ja jääpaisjärves settinud viirsavi. Lääne-E ja saartel. 9. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile) Negatiivne pinnavorm, kus jää jäi moreeni sisse, sulas ära ja nende kohale kkujunesid lohud, mille põhjas on tänapäeval järved. Termokarst oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid. 10. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg- Eestiga. Madal-Eesti on tasased ja soised P- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. Maastiku reljeef on ühekülgsem. P-E rannikul paljastub lubjakiviklint, mis kujundab
Üleujutatud ala pindalalt eesti suurim. , kasari – suurus u 4000ha. Luha viljakus märgatavaltkõrgem kui enamikul teiste eesti jõgede luhtadel. Muld väga viljakas. Soomaa luhad: • Suurem osa Soomaa luhaniite on tekkinud lammimetsadest. Lagedat lammi ilmestavad üksikud puud ja põõsad andes talle kohati hõreda puisniidu ilme. • Säilinud luhaniite on Soomaal umbes 1000ha, neist hooldatavad vaid ca 600. • Keskseks voolusooneks on Navestisse suubuv Halliste jõgi millesse suubub omakorda Raudna jõgi, millel on vaja vastu võtta Lemmjõe ja Kõpu jõe veed. • Üleujutatud ala pindalalt suurim kogu Eestis, nõrga üleujutuse korral 3000-4000 ha, keskmisel aastal 5000 hektarit, maksimaalse veeseisu. Niidu kuremõõk, siberi võhumõõk. Kasari luht: • Kasari luha suuruseks umbes 4000 ha, luhailmelise ala suurus pisut üle 5000 ha. Oleneb sellest, kuhu tõmmata mageda ja soolase vee üleujutuse piir. • Luha viljakus on kaldalähedases vööndis
3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. niit), kuid taimeökoloogias üks lammirohumaade tüüp nurm – (kirj. mõiste) – karjamaa, viljapõld (rohustu peam. Kõrrelised) vain – (kirj. mõiste) – elamute ümbrus Rohumaade üldine jaotus (lähtudes erinevatest printsiipidest)
(väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat Rohumaa peamiselt rohttaimedega kaetud ala. Valdavaiks on mitmeaastased rohttaimed. Rohumaa hõlmab niite, heina- ja karjamaad. V Sood SOO veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. Turba paksus enam kui 30 cm, õhemaga nim soostunud aladeks. Levik 3 % maismaast, kõige enam okasmetsade levikualal parasvöötmes. Pindalalt on soid kõige enam Kanadas, siis Venamaal. Soostumise järgi :Soome31%. Eesti21% Iirimaa17%. Rootsi16% Kanada14% Indoneesia13,6% TEKE- järvede kinnikasvamine, maismaa soostumine. Kergesti lagunevad- sõnajalad; Keskmiselt tarnad, villpead; Raskesti turbasamblad, puhmad (sookail, kanarbik) Soode tüübid Eestis, taimestik ja loomastik. Madalsoo -57%, madalamatel aladel,toitub mineraaliderikkast veest. Teke-vesi voolab lohku kokku;allikast allikasoo;üleujutusala lammisoo
absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur). Rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid: Eluks sobivad alad on tihti veekogude lähedal piisavalt sooja kliimaga. Oluline on ka vee olemasolu ja tingimused põllumajanduseks (tasane reljeef, viljakad mullad). Hõreda asustusega ja asustamata on alad, kus on liiga kuiv,liiga niiske, liiga külm või on nõlvad liiga järsud, et seal põldu harida või ehitada. Pilet 9. 1) 1. Murenemine. - füüsikaline murenemine e rabenemine ( on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu ) Peamised tegurid :
Need on siis: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Põhilisi sfääre üldiselt uurivad teadused kuuluvad geograafiapuu juurtesse. Atmosfääri ja temas toimuvaid füüsikalisi protsesse uurib meteoroloogia-klimatoloogia. Tänapäeval on tihti kasutusel ka termin atmosfäärifüüsika. Hüdroloogia on kõige laiemas mõttes teadus hüdrosfäärist, ehk maakeral olevast veest. Kitsamas tähenduses mõistetakse selle all teadust maismaa vetest (jõed, järved, sood jne.). Ookeane ja meresid uurib aga okeanoloogia või okeanograafia. Litosfääri ehk maakoort uurivad mitmed teadusharud, mis kuuluvad enamasti geoloogia valdkonda. Geograafia seisukohast olulisim kvaternaarigeoloogia. Biosfääri kujunemise, funktsioneerimise ja kõige üldisemate seaduspärasuste uurimisega tegeleb bioloogia. Geograafia jaoks on olulisim taimede, loomade ja teiste organismide liigiline mitmekesisus, nende levik, kasvutingimused jne. 5
anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud (III) oksiidist, mis taandub raud(II) oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või 8 rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja veeläbilaskvus. Tundra muldadele iseloomulik ka Lääne-Eesti tasandikel Sooldumine- kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivsem ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad.
(saastamine) c) Peamised mullaprotsessid: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine. LEETUMINE KAMARDUMI SOOSTUMINE SOOLDUMINE GLEISTUMINE NE Mullas liikuvate Protsess mille käigus Veega küllastunud Toimub kuiva Pidevalt liigniiskes vete toimel tekib maapinna keskkond. Toimub kliimaga aladel kus ja hapnikuvaeses uhutakse välja lähedale turvastumine auramine on muldkeskkonnas mineraalained huumushorisont. huumushorisondis ja intensiivsem. toimuv protsess. jamulla viljakus Eriti intensiivne mullapinnal ning Läbiuhtumist ei Sinakad või rohekad langeb. Esineb parasvöötme gleistumine toimu, seepärast glei mullad. okasmetsa vööndis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
