BEETHOVEN Uuenduslikud jooned Beethoveni klaverisonaatides Klaver jäi Beethoveni jaoks talle olulisisimaks pilliks elu lõpuni. Tema klaverisonaate on 32, julge kompositsiooniga valmistavad need ette tema sümfooniaid ja kvartette ning väljuvad sageli zanri klassikalistest piiridest. Juba kümnes esimeses sonaadis ei piirdunud Beethoven tavalise kolmeosalise tsükliga, vaid laiendas sageli sümfoonia ja keelpillikvarteti eeskujul neljaosaliseks. ,,Pateetilise" sonaadi (op.13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval teises, aeglases osas ka vähem märgatud palet siirast ja helget lüürikat. Sissejuhatus matkib dramaatilist ooperiavamängu. Beethoveni sonaatides nr.17(d-moll, op. 31 nr.2"Torm") ja nr.23(f-moll, op.57, ,,Appasionata") on seos dramaatilise sümfonismiga. ,,Appasionata" on üks väheseid teoseid, kus traagika jääb domineerima ka lõpplahenduses. Enamasti lõppevad tema kangelaslikud teosed ohjeldamatute tantsust...
Klassitsismiajastu muusikazanrid Instrumentaalmuusika Retsensioon 30.aprillil kuulasime muusika tunnis erinevaid muusikapalasid, mis kuulusid klassitsismiajastu muusikazanrite hulka. Esimeseks kuulasime kahte sonaati, mis olid F. J. Haydn Klaverisonaat D-duur, I osa, esitajaks Ilya Yakushev ning L. Van Beethoven Klaverisonaat nr 8 c-moll (''Pateetiline''), I osa, esitajaks Daniel Barenboim. Sonaat on 3-osaline muusikateos soolopillile või soolopillile saatepilliga. Esimene sonaat, Klaverisonaat D-duur, I osa, oli Joseph Haydni kirjutatud. Loos oli kuulda selgelt põhihelistikku. Peateema oli energiline, aga kõrvalteema muutus aeglaseks. Esile kerkis kulminatsioon. Teine sonaat, Klaverisonaat nr 8 c-moll (''Pateetiline''), I osa, oli kirjutatud Ludwig van Beethoven
Klassitsismiajastu muusika kuulamissseminar Joseph Haydn Klaverisonaat D duur (2.20 töötlus, 3.28 repriisis kõrvalteema) http://www.youtube.com/watch?v=WA1_fxpeEYU Sümfoonia nr.94 „Üllatusssümfoonia” 2.osa http://www.youtube.com/watch?v=TCzjfr5IkGI Sümfoonia nr.104 „London” 4.osa (Repriis 6.00 ) http://www.youtube.com/watch?v=QYUANirkakg Kvartett nr.3 op.76 ( „Keisrikvartett” ) 2.osa , (1797 sai
kokkusaamine ühes teoses. Näiteks 2 puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas tempos ja erinevat lugu. 2. Seob polüstilistika kollaaztehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. Keelpillikvartett nr 2. 3. Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis. Klaverimuusika Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat "Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beetohveni 5. sümfooniast ( saatuse koputuse teema).
FERENC LISZTI (Ungari) MUUSIKA OMAPÄRA: Kirjutanud umbes 800 teost *tõi klaveri kontsertlavale. Oli suur klaverivirtuoos! * programmilise muusika suurkuju. * lõi uue žanri -sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on üheosaline tavaliselt sonaat-allegro vormis orkestriteos. *mustlasmuusikale omased viisid *mitmed teosed pühendanud sünnimaale Ungarile (Ungari rapsoodiad, sümf.poeem Ungari jt) TEOSED: Sümfooniline (ja vokaalsümfooniline) looming: * 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks: ”Prelüüdid” (helilooja lemmik!) , “Ungari”, “Prometheus”, “Orpheos”,“Tasso” *2 sümfooniat “Faust” ja “Dante”. *oratoorium “Kristus” Klaverilooming: *klaveripalade kogumik “Rännuaastad”. * “Ungari rapsoodiad” (19)- esialgu klaverile, hiljem ka sümf.ork-le *2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat *u 90 laulu ja romanssi
Ülesehitus Pillid Näide Sonaat I kiire- tsükli põhiosa Enamasti klaver, aga W. A. Mozarti II aeglane on loodud ka teistele klaverisonaat C-Duur III tantsuline-menuett/ pillidele skertso IV kiire- finaal Kontsert Põhineb Kõikvõimalikud Teosed heliloojatelt sonaaditsükklil, kuid soolopilli ja nagu Joseph Haydn, on loodud soolopillile orkestripillid W. A. Mozart, ja orkestrile
FERENC LISZTI TEOSED: Kirjutanud umbes 800 teost, programmilise muusika suurkuju. Liszt lõi uue zanri, mis sai romantikute loomingus eriti armastatuks. See oli sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on üheosaline orkestriteos. Liszti loomingusse kuulub 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks "Tasso", "Prelüüdid", "Ungari", "Prometheus", "Orpheus". Kaks sümfooniat -"Faust" ja "Dante". 2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat Siia juurde kommentaariks, et Liszt eiras esimesena Viini klassikute väljakujundatud kontserdi- ja sonaadivormi- kui need teosed pidid olema kolmeosalised (kiire-aeglane-kiire), siis Liszt kirjutab oma klaverikontserdid ja klaverisonaadi ÜHEOSALISTENA valmis. Oma klaveroteoseid armastas ta kokku koondada kogumikeks: 3 klaveripalade kogumik "Rännuaastad". Neid teoseid võib pidada muusikalisteks reisikirjeldusteks, sest kajastavad muljeid Liszti Sveitsi- ja Itaaliareisidelt. Siin on
Selle valdkonna tõsiseim töö on 1989. a. valminud "Missa süütult hukkunud eestlastele". Soo on pühendatud kõigile võõrvõimu ohvritele, kellele polnud antud näha Eesti iseseisvumist. Teoses on kasutatud kanoonilist ladinakeelset missateksti ning Leelo Tungla "laulva revolutsiooni" ajal sündinud luuletusi. Raimo Kangro kõige viimaseks teoseks üldse jäi "Ülemlaul" (2001, tekst piiblist) meeskoorile. Teosed 1968 Klaverisüit op. 1 1969 Klaverisonaat nr. 1 op. 1 nr. 2 1970 Allegro op. 2 nr. 1 viiulile, tsellole ja klaverile Lastetrio op. 2 nr. 2 1971 Viiulikontsert op. 3, viiulile ja kammerorkestrile 4 pala klaverile op. 4 Serenaad puhkpillikvintetile op. 5 1972 Divertisment kammerorkestrile op. 7 1973 Klaverisonaat nr. 2 op. 8 Flöödikontsert op.10 1974 Imelugu, koomiline ooper, op.6 (Kulno Süvalepa libreto Boccaccio "Dekameroni ainetel) 1975 Leelolaulud vokaalkvintetile ja instrumentaalansamblile (tekst Leelo Tungal)
peamist helistikku toonikat helistikuga ja vastavalt ka muusikalist materjali, peapartiis ja dominanti kõrval pingestatuma väljendusega vältides helistike partiis. keskosa, mis arendab eks- konflikti. positsioonis esitletud muusikalist materjali. Beethooveni looming: sümfoonia, sonat, klaverisonaat, sümfoniaat. Sarnanes Haydeni ja Mozarti muusikaga, Sümfooniaga kaasati ka koore, soliste oratooriumitesse. Paradoksaalne muusik. Loomingus kajastub võitlusmeeleolu, rõõm, samuti võidurõõm. Äärmiselt mitmekesine looming. Näiteks, kuigi ta üritas vältida loodutemaatika kasutamist (linnuhääled jms), on VI sümfoonia erandlik selle poolest, et just selles sümfoonias on ta jäljendanud loodushääli. Haydni looming: Looming äärmiselt "liikuv", elujõuline, vaimukas, lihtne,
1910 asus elama Berliini, kus teenis leiba nii organisti kui ka ajakirjanikuna 1911 sai Saksa Heliloojate Liidu hindamiskomisjoni liikmeks 1914 Sai saksa kodakondsuse Suri 29. oktoober 1918 kopsupõletikku,maeti Wilmersdorfi surnuaeda 7. juuni 1992 toodi tema põrm Eestisse ning maeti ümber Kullamaale http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Looming Esimene sümfooniline teos- "Julius Caesar" (1896) Esimene kantaat- "Johannes Damaskusest" (1897) Esimene klaverikontsert (1897) Esimene klaverisonaat (1897) Esimene keelpillikvartet (1899) Esimene oratoorium (1909) Vokaalsümfoonilised teosed: Oratoorium "Joonase lähetamine" (1907-1909) Väiksemad vaimulikud teosed : "Eks teie tea"(1900), "Otsekui hirv" (1904) Orkestriteosed: Avamäng "Julius Cesar" (1896) Oreliteosed Klaveriteosed Kammermuusika http://www.youtube.com/watch?v=yBpI4-W Majamuuseum Käina alevikus Avati Tobiase 100-nda sünniaastapäeva puhul 1973 Ulatuslik ülevaade elust ja loomingust Mälestus
1.Romantismiajastu tunnusjooned: · väljendusrikas meloodia · värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele · klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt · kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Saksa romantikud Ludwig van Beethoveni Franz Schubert Robert Schumann - loonud laule ja klaveripalasid Richard Wagner- muusikaline draama, mis põhines saksa müütidel Itaalia romantikud Giuseppe Verdi Gioacchino Rossini Niccolò Paganini Prantsuse romantikud Hector Berlioz Georges Bizet Charles Gounod 2. Beethoven- Tema loomind juhatas sisse 19.saj romantismi.Muusika jäi klassikaliselt loogiliseks ja tasakaalukaks. See oli emotsionaalselt jõuline. Kurdistava haiguse süvenemine kurdistus ta täielikult ning hakkas jooma. Seda perioodi nimetatakse üleminekut klass...
55 oli kogu 19 saj muusika suunaja ja algas stiili kõrgaeg. Olulisem V sümfoonia. 1805.a jõudis rahva ette ooper ,,Fidelio" (kolm etendust)- uus versioon 1806. kaks etendust- lõplikult 1814. a. Soe vastuvõtt. 1809. a. oli Beethoveni loomingu perioodi kõige vaiksem. 1808 .a. suur autorikontsert. 1809. a. uus loominguline periood. Goethe draama ,,Egmont"- keskmise perioodi loomigu viimane jõuline laine. Kriisi aastad (1813-1815) Ta ei kirjutanud mitu aastat midagi. Klaverisonaat, kaks tsellosonaati, kaks orkestriteost (,,Nimepäeva avamäng", ,,Welligtoni võit"). Hiline looming: aastad 1816-1827 Ajajärku iseloomustab stabiilsus ja konservatism. 1812- 1824 kirjutas Beethoven oma üheksanda sümfoonia. Hilistele teostele on omane eriliselt ratsionaalne ja ökonoomne vormikorraldus ning muusikaliste ideede äärmiselt loogiline vormistus. Vabalt kontstrueeritud ja omanäolised fuugad on iga suurema tose oluliseimaks osaks. 1814 ooper ,,Fidelio"(III versioon)
USA muusika 20. sajandi I poolel · Jazzi esiletõus (levik üle maailma- heliplaatide tähtsuse tõus) · Anglo-ameerika popkultuur (tantsu ja bigbändide muusika) · BIGBÄND-suur tantsu-või dzässorkestr, koosneb 3pillirühmast(vaskpuhk-, puupuhk- ja löökpillidest) · Georges Gershwin Ooper ,,Porgy ja Bess"/ ,,Summertime" · Georges Gershwin ,,Rhapsody in Blue" · Charles Ives ,,Viiulikontsert" nr. 2 · Charles Ives 2. klaverisonaat ,,Concord" · Uued arengusuunad Euroopas · Carl Orff ,,Carmina burana" / Avakoor ,,Oo, Fortuna" · Carl Orff ,,Carmina burana" / koor ,,Ecce Gratum" · Vene muusika 20. saj. I poolel · Muusika kommunistliku korra alla allutatud. · Muusikaga pidi väljendama kommunistliku propaganda · Isolatsiion takistas muusika arengut · Muusika pidi olema lihtne, meloodiline, · Tekitama kuulajas optimistlike emotsioone
1. 1968. a. ,,Barbara von Tiesenhusen" 2. 1971. a. ,,Reigi õpetaja" Tubinalt pärineb Eesti esimene ballett- ,,Kratt", mis esietendus 1943. a. Vanemuises. Koorilauludest tuntuim on ,,Õhtulaul". Loominguperioode on heliloojal kaks: eesti ja rootsi. I periood: tuntuim teos ,,Sümfoonia nr. 2" (1937. a.) ehk ,,Legendaarne". Selle muusikaga pöördub helilooja eesti rahva mineviku poole, Muistse Vabadusvõitluse perioodi. Patriootiline, 4- osaline. Klaverilooming: 2.klaverisonaat (1949. a.). Inspiratsioon tuli loodusest, virmaliste vaatamisest. Sonaadi põhiideeks on võitlus elu ja surma peale. Kasutab ka kahte lapi rahvaviisi. Süit eesti karjaseviisidest. Kasutab karjase laule ja lisab lauludele omapoolse kompositsiooni. ,,Neli rahvaviisi minu kodumaalt" - valss variatsioonidega. ,,Kratt": Balleti sündmused arenevad 18. saj keskel. Sel ajal uskusid esivanemad nõidadesse ja tontidesse ning teistesse üleloomulikesse jõududesse.
saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. L. van Beethoven kirjutas klassikalist muusikat klaverile, orkestrile ja erinevatele muusikalistele koosseisudele. Beethoveni tuntumad teosed on tema kolmas ("Eroica"), viies , kuues ("Pastoraalne") ja üheksas (kooriga) sümfoonia, kaheksas ("Pathetique") ja neljateistkümnes ("Kuupaistesonaat") klaverisonaat. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus.
3 1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi, nüüd kompositsiooni- ja muusikateooria erialale. Peterburi rikkalik kontserdielu võimaldas tutvuda uute muusikasuundadega, mis teda tugevasti mõjutasid (Grieg, Sibelius, R. Strauss, Skrjabin, Debussy jt). I maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpinguid jätkas 1919. a. Konservatooriumi lõputööks 1920. aastal oli 1. klaverisonaat, mille eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917, "Koit" 1918-1920 jt). Heino Eller Tartus Sügisel 1920 kolis Eller Tartusse ja hakkas tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete õpetajana. Tartu muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu koolkonnale, kuhu kuulusid Eduard Tubin,
nr. 2, D-duur (1901-02) ; Sümf. nr. 3, C-duur(1907) Sümf. nr. 5, es-duur(1915) ; Sümf. nr. 6, d-moll(1923) ; Sümf. nr. 7, C-duur(1924) sooloinstrumendile ja orkestrile: viiulikontsert, d-moll(1903) ; kaks serenaadi viiulile ja orkestrile nr.1, D-duur(1912) lavamuusika: Arvid Järnefelt "Surm"(1903;1911) ; W.Shakespeare "Kaheteistkümnes öö"(1909) ; "Torm" (1925) kammermuusika: keelpillikvartett, B-duur(1889) ; sonaat viilile ja klaverile, E-duur(1915) klaveriteosed: kuus impromti(1893) ; klaverisonaat, f-duur(1893) kooriteosed ja kantaadid: "Jäägrimarss"(1917) ; "Oma maa"(1918) ; "Hümn"(1925) lauluhäälele ja orkestrile: 7 Runebergi laulu klaveri saatel(1891) ; "Koselaskujua mõrsjad"(1897) ; "Luonnotar"(1913) soololale klaveri saatel: 5 jõululaulu klaveri saatel(1895-1913)
Ludwig van Beethooveni loomingus. Instrumentaalmuusika Kõige olulisem vorm oli klassitsismis sonaat Klassikalise sonaadi põhialuseks on kahe halistiku vastandamine(toonika ja dominant) Ekspositsioon töötlus repriis Coda Peateema/kõrvalteema teemade korratakse tutvustus, arendamine ekspositsiooni teema erinevad karakteri poolest (helistik) K. Joseph Haydn. Klaverisonaat D-duur, I osa · klaver · rõõmus meeleolu Sonaaditsükklid: 1. kolmeosaline sonaaditsükkel- tempodega kiire-aeglane kiire, kasut. kammersonaatides ja instrumentaalkontsertites 2. neljaosaline sonaaditsükkel- osadega kiire-aeglane-menuettskertso-kiire, kasut. Sümfoonuates ja keelpillikvartettides Kujunes välja 18.sajandil klassikalise orkestri koosseis: Joseph Haydn
Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tsellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." TEOSED klaverile "Klaverikontsert a-moll" klaveritsüklid "Lüürilised palad" ; "Albumilehed" ; "Humoreskid" orkestrile "Sümfoonilised tantsud" ; süit "Holbergi aegadest" keelpilliorkestrile soolopalad ja muud teosed "Pildid rahva elust" ; "Norra tantsud" ; "Pöialpoiste rongkäik" süit " Peer Gynt"
- 17-aastaselt perekonnapea - ebaõnnestunud romantilised suhted, elu lõpu poole jäi kurdiks - tema tõeline õpetaja C. G. Neefe - 1795 algas kuulmisvaegus, 1801-1802 hingeline kriis ja kaalus enesetappu - 1802-1812 loomingu kõrgaeg, klaverisonaadid olulised, instrumentaalmuusika - ainus oratoorium ,,Kristus Õlimäel" tema esimene vaimulik teos ja ühtlasi ka esimene dramaatiline vokaalteos - pühendas III sümfoonia Napoleonile - Klaverisonaat ,,Appassionata" heroilise stiiliga, tema ainus ooper ,,Leonore" (,,Fidelio") ka. - klaver elu lõpuni olulisim pill - Beethovenit austati, kui ta suri - esimene täielik vabakunstnik
Nüansid, mida järgiti: *hoiduti äärmuslikest emotsioonidest *selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel piirid kaovad; hilisromantikutel palju tundeid) *harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad *teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika) Atonaalne kindla helistikuga muusika Polütonaalsus mitmehelilisus Polürütmia rütmide paljusus MK: ,,Kuningas Oidiphus" ooper-oratoorium, Stravinski; klaverisonaat nr. 13 (1924) Stravinski. Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella"; ooper ,,Elupõletaja tähelend"; Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid
poeem Ungari jt) 4.Liszti looming (arvud, näited). Sümfooniline (ja vokaalsümfooniline) looming: * 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks: "Prelüüdid" (helilooja lemmik!) , "Ungari", "Prometheus", "Orpheos","Tasso" *2 sümfooniat "Faust" ja "Dante". *oratoorium "Kristus" Klaverilooming: *klaveripalade kogumik "Rännuaastad". * "Ungari rapsoodiad" (19)- esialgu klaverile, hiljem ka sümf.ork-le *2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat *u 90 laulu ja romanssi 5.Nimeta Verdi oopereid (vähemalt 8)! "Traviata" "Rigoletto" "Trubaduur" "Othello" "Kuningas üheks tunniks" "Maskiball" "Don Carlos" "Röövlid" 1.Nimeta Wagneri oopereid (vähemalt 4)! "Lendav hollandlane" 1843 "Tristan ja Isolde" 1865 "Siegfried" "Lohengrin" 1850 "Tannhäuser" 1.Milles seisneb Wagneri ooperireform
21. Neoklassitsism – selle sõna määratlus ja muusika iseloomustus. – selle sõna määratlus ja muusika iseloomustus. Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920. aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus 22. Neoklassitslikud teosed. „Kuningas Oidiphus“ ooper-oratoorium, Stravinski; klaverisonaat nr. 13 (1924) Stravinski Tegi Vist on vigu
1944 asutatud Rahvusmeeskoori (RAM) peadirigent "Mu isamaa on minu arm" , "Hakkame mehed minema" Meeskoorisüit "Kuidas kalamehed elavad" 5 ooperit, tuntuim "Tormide rand" Eesti poffessionaalse kultuuri tekkimine Esimesed heliloojad: Rudolf Tobias viis eesti muusika uuele tasemele 1873 - 1918 Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja Paljude zanride esikteosed eesti muusikas: Esimene sümfooniline teos, programmiline teos, kantaat, klaverikontsert, klaverisonaat, keelpillikvartett, oratoorium Õppis Peterburi konservatooriumis N.Rimski-Korsakovi juures Õpingute ajal töötas eesti Jaani-koguduse orelimängija ja koorijuhina 1908 kolis saksamaale oratooriumireform: oratoorium - pikk ja mitmeosaline, vaimulik teos tahtis viia asja sisukamaks, mitte ainult piiblisüzeede ümberjutustus, vaid sisuline tõlgendamine oratoorium "Joonase lähetamine" (1909) saksa keeles, et kogu euroopa saaks aru kooriteoseid: "Eks teie tea" "Varas"
kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tšellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." Peer Gynt Hommikumeeleolu Ase surm Mäekuninga koopas Solveigi laul Peer Gynt Peer Gynt on kunagise rikka ja austatud mehe Jon Gynti poeg. Jon Gyntist sai aga joodik ning ta kaotas kogu oma raha, jättes Peeri ja ta ema Åse vaesusse. Peer tahab taastada selle, mis isa hävitas, kuid raiskab aja hoopis
(Institut de Recherche et Coordination Acoustique/Musique), mis tegutseb tänaseni ning on maailma juhtivaid muusika- ja akustikauuringute keskusi. Alates 1970ndaist on ka ise loonud elektroakustilist muusikat. 1976 asutas nüüdismuusika ans. "Ensemble InterContemporain", mis on praegu üks maailma kuulsamaid. Looming 1940ndate lõpus ja 1950ndail komponeeris lähtudes rangest (kohati ka totaalsest) serialismist Esimene klaverisonaat, "Polyphonie X" 18 instr-le; esimene totaalselt serialistlik teos oli "Struktuurid I" (1952) kahele klaverile, esiettekandel Pariisis mängisid Messiaen ja Boulez. 1950ndate teisest poolest alates viljeles vaba serialismi, st kasutab seeriaid ositi või on seeria lühem kui 12 nooti. Rohkem tõuseb esile kõlapeenus, tämbrinüansid. Tähtteoses "Meistrita haamer" ("Le Marteau sans maître" 1955; René Char'i poeemidele) kontraaldile ja 6 instrumentalistile on seeria kasutus
helitööd teisele koosseisule ja töödelnud mõne helilooja teemat või teost. Populaarsed on Liszti 19 Ungari rapsoodiat klaverile, kus kasutatud ungari ja sealse mustlasmuusika juuri, hiljem seadis ta need ka orkestrile. Rapsoodia on improvisatsiooniline, vabavormiline, üheosaline teos, mis sisaldab rahvamuusika intonatsioone või mõne helilooja teose muusikalist materjali. Ka see zanr oli muusikasse tulnud Lisztist. Liszti loomingus on veel 2 klaverikontserti ja 1 klaverisonaat. Liszt on loonud 13 sümfoonilist poeemi, millest kuulsamad on "Hunnide lahing", "Prelüüdid", "Prometheus", "Tasso". Sümfooniline poeem "Prelüüdid" võrdleb inimese elu etappe kui erinevaid prelüüde , millistele lõppakordi mängib surm. "Kas pole meie elu vaid üks prelüüd sellele olematule, mille avaakord kõlab ales surmahetkel." Liszti teoste hulka kuuluvad ka 2 sümfooniat: Dante-sümfoonia ja Faust-sümfoonia, , avamänge, missasid, kantaate, oratooriume, 1 ooper ja u
LOOMING "Karelia"1893 Süit "Karelia"1893 "Kevadlaul"1894 "Finlandia"1899 ... Sooloinstrumendile ja orkestrile Viiulikontsert, dmoll1903 Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile.Nr.1, Dduur 1912 Lavamuusika Adolf Paul: "Kuningas Christian ll " 1898 W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö"1909 Arvid Järnefelt: "Surm" 1911 W.Shakespeare: "Torm"1925 Kammermuusika Keelpillikvartett, Bduur 1889 Sonaat viiulile ja klaverile, Eduur 1915 Klaveriteosed Kuus impromti 1893 Klaverisonaat, fduur "Tule sünd" 1902 ... Jean Sibeliuse muusikat austatakse ja armastatakse eriti skandinaavia ja germaani keelte maades, kuid Sibeliuse kohta muusikamaailmas peetakse siiski lahtiseks ja raskesti tõlgitavaks. Kodumaale on tema mõjutus olnud muidugi väga suur. Elulugu Sibelius abiellus 10. juunil 1892 Aino Järnefeldtiga (18711969). *6 tütart Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Aino
K: Klaverikontsert nr 3 Kõige silmapaistvamal kohal selles loengus on 32 klaverisonaati, 9 sümfooniat. Maailmakuulsad on Nr 3. ehk “Eroica” (Napoleonile), 5. sümfoonia ehk “Saatuse sümfoonia” ja 9. sümfoonia. K: 5. sümfoonia e. “Saatuse sümfoonia” 32’st klaverisonaadist on enim populaarsed: 8. ehk pateetiline, 14. kuupaistesonaat, 21. Aurora, 23. Appasionata. K: “Kuupaistesonaat” (14. klaverisonaat) Ooper “Fidelio”: Vokaalsümfoonilise muusika osakaal on Beethoveni osas suhteliselt tagasihoidlik. Ta on kijrutanud vaid ühe ooperi: “Fidelio”. See on oma olemuselt pääsemisooper. Ooperit redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei olnud ta lõpptulemusega rahul. Beethoven kirjutas 4 avamängu. Ooperis vastandub sünge vanglaõhkkond ning valguse ja
19371938- Sümfoonia d-moll (SO: 3332; 4331; timp, 2*arpa, archi) 1934- Kontsertvalss sümfooniaorkestrile 5 PUHKPILLIORKESTRI MUUSIKA Dateerimata: Vanade eestlaste marss (Eesti marss) Pidulik marss As-duur Pidulik marss Des-duur Sõjaväe pidulik marss (Politsei pidulik marss) B-duur KAMMERMUUSIKA 1917- Andante (Etüüd) klaverile 1918- Forte-pianole klaverile 1926- Klaverisonaat C-duur Prelüüd b-moll klaverile 1936- Kaks eesti tantsu: Polka, Labajalg klaverile Kaks prelüüdi (Kaks plastilist tantsu): Mure g-moll; Hirm d-moll klaverile Ballaad (Muistend) a-moll klaverile 1937- Meloodia (Idüll) viiulile ja klaverile Dateerimata: Etüüd nr. 2 klaverile Lento (Meloodia) klaverile Mälestusleht (Albumileht) g-moll klaverile Tants (Burlesk) viiulile ja klaverile 6
Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. Käe paranedes hakkas ta taas viiulit mängima. Elatise teenimiseks mängis ta tummfilmidele saatemuusikat. 1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi, nüüd kompositsiooni- ja muusikateooria erialale. Peterburi rikkalik kontserdielu võimaldas tutvuda uute muusikasuundadega, mis teda tugevasti mõjutasid. I maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpinguid jätkas 1919. a. Konservatooriumi lõputööks 1920. aastal oli 1. klaverisonaat, mille eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917, "Koit" 1918-1920). Heino Eller on üks eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele. Sümfooniline poeem "Koit" ja sümfooniline pilt "Videvik" on eesti sümfoonilise muusika tähtteoseid.
· August Strindberg: ,,Svanevit" ("Luigevalgeke") (1908) · W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö" (1909) · Arvid Järnefelt: "Surm" (1911) · W.Shakespeare: "Torm" (1925) Sooloinstrumendile ja orkestrile: · Viiulikontsert' d-moll (1903) · Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile(Nr.1 D-duur (1912)) Kammermuusika: · Keelpillikvartett B-duur (1889) · Sonaat viiulile ja klaverile, E-duur (1915) Klaveriteosed: · Kuus impromti (1893) · Klaverisonaat F-duur (1893) Kooriteosed ja kantaadid: · "Armastav" · Üheksa laulu meeskoorile a capella "Sanels"(1898) · "Laul Lemminkäisele" (1894) · Kantaat "Tule sünd" (1902) · "Vabastatud kuningatar" (1906) · "Jäägrimarss" (1917) · "Oma maa" (1918) · ,,Hümn" (1925) · "Väino laul" (1926) Lauluhäälele ja orkestrile: · Seitse Runebergi laulu klaveri saatel (1891) · "Koselaskuja mõrsjad" (1897) · "Luonnotar" (1913)
viiuliõpingud katkestama, ning selleasemel siirdus Peterburi Ülikooli õigusteadust õppima. 1919. aastal astus Eller uuesti Peterburi Konservatooriumisse, seekord kompositsiooni ja muusikateooria erialale. Peterburi rikkalik muusikaelu võimaldas tal tutvuda uute muusikasuundadega, mis teda tugevasti mõjutasid, I maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpingud jätkusid 1919 aastail. Konservatooriumi lõputööks 1920. a oli 1. klaverisonaat, mille eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastailt pärinevad ka Elleri esimesed helitööd ,,Videvik" ja ,,Koit". 1920. a kolis Eller elama Tartusse asudes tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, tema naine Anna Eller oli sai samas koolis tööd klaveriõpetajana. Tartu Muusikakoolis pani H. Eller aluse nn Tartu koolkonnale kuhu kuulusid: Eduard tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Alfred Kaerindi, Johannes Bleive, jt. Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja.
CHARLES IVES (1974-1954) · esimene USA süvamuusika suurkuju/ekpressimentaator · kasutas loomingus atanaalsust, klastreid, kobarakorde oli oma ajast ees! · LOOMING: o Orkestrimuusika o 12 teost sümfooniaorkestile o Kasutas oma loomingus: 1. Polüstilstikat (2 puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas tempos ja erinevat lugu ). 2. Seob polüstlistika kollaztehnikaga, 3. Polümeeria o Klaverimuusika. Kõige tuntum 2. Klaverisonaat ,,Concord" CARL ORFF (1895 -1982) · Saksa helilooja · Töötas välja täiesti uue muusikapedagoogika ja uut tüüpi orkestri, kus domineerivad löökpillid. · Eesmärgiks egutada lapsi musitseerima pillimäng! · Orff instrumentaarium · LOOMING: o Lavalised suurvormid. Sulatas kokku muusika ja sõnalise osa. Süntees muusikast, sõnast, tantsust, lavalisest tegevusest. o Lavaline kantaat ,,Carmina burana" AVANGARDISM
täpse jutuga head kõnemeest. Oma lühikese elu jooksul kirjutas Aav palju koori- ja soololaule. Sümfoonilisest muusikast on tähtsamad Sümfoonia d-moll ja sümfooniline poeem "Elu". Ta on kirjutanud ka kammermuusikat. Aavalt pärineb eesti esimene ooper "Vikerlased". Teosed: Ooper "Vikerlased" (1927; libreto E. Loo) "Kaitse, Jumal, mu isamaad" kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (1925) Sümfooniline poeem "Elu" (1934) Sümfoonia d-moll (1937/38) Kammermuusika Klaverisonaat C-duur (1926) Ballaad ("Muistend") a-moll klaverile (1936) Meloodia ("Idüll") viiulile ja klaverile (1937) Koorilaulud "Ühte laulu tahaks laulda" meeskoorile (Gustav Suits) "Humal" meeskoorile/segakoorile (rahvaluule) "Aga kihutas sõnul haavama" (Henrik Visnapuu) Heino Eller (1887 -1970) Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid
1915 1889 1895-1913 Sümfoonia nr.6, d-moll 1923 Sonaat viiulile ja klaverile, Mitmesuguseid helitöid Sümfoonia nr.7, C-duur E-duur 1915 Vabamüürlaste 1924 Klaveriteosed rituaalimuusika 1927 “Tapiola” 1926 Kuus impromti 1893 Sooloinstrumendile ja Klaverisonaat, f-duur 1893 Muusika Kuulamine: Sibelius „Finlandia“ - See on Jean Sibeliuse sümfooniline poeem, mis on tema tuntumaid teoseid. Selle esimene versioon valmis 1899. aastal ja ümbertöötatud versioon 1900. aastal. Algne pealkiri oli Suomi Herää ('Soome ärkab'). Finlandiale kirjutas sõnad Eino Leino ning hiljem Veikko Antero Koskenniemi ja Wäinö Sola. 1967 valiti Finlandia Biafra riigihümniks. Algselt kirjutati „Finlandia“ 1899. aasta Pressi Tähistuspeoks
2 25 Miks kirjutas Beethoven rohkem instrumentaal- kui vokaalmuusikat? Sest ta alustas oma karjääri klaverivirtuoosina ja klaver jäi tema kõrvale elu lõpuni. Tal oli kuulmisega probleeme 26 Mozart ja Beethoven saavutasid Viinis kõigepealt tuntuse kui ..........................? Klaverivirtuoosidena ehk pianistidena. Nimeta muusikapala žanr ja helilooja Kuupaistesonaat – Beethoven ja klaverisonaat Sümfoonia nr 40 g-moll – Mozart Fidelio – Beethoven ja ooper, algselt nim Leonore Reekviem – Mozart, lõpetas Syssmayr ja see oli missa Pariisi sümfooniad - Haydn Loomine ja Aastaajad – Haydn ja oratoorium 27 klaverikontserti - Haydn Sümfoonia nr 5 c-moll e.Saatusesümfoonia - Beethoven Võluflööt – Mozart ja ooper Üllatussümfoonia sümf. nr 94) - Haydn 32 klaverisonaati - Beethoven Missa Solemnis – Beethoven ja vokaalmuusika Lahkumissümfoonia, nr 45 - Haydn
Koha, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Elleri 50- Kalafati). aastasele erakordselt heale pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. * I maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpinguid jätkas 1919. a. Konservatooriumi lõputööks 1920. aastal oli 1. klaverisonaat, mille * 1960. aastail ta enam palju uusi teoseid ei komponeerinud, vaid * Aastail 1951-1952 koostatud tsüklis "3 pala flöödile ja klaverile" on päris redigeeris varasemaid. Elleri suviseks meelispaigaks sai Laulasmaa, kus uus vaid 1. pala "Orus", teised osad - "Jõel" ja "Aasal" - on põhiosas ta veetis koos teise abikaasa Elluga oma kolmteist viimast suve. loodud juba Peterburi-ajal. * Heino Eller suri 16.06.1970 Tallinnas, tema nime kannab 1973
6 Kammermuusika Erkki-Sven Tüür on kirjutanud palju kammermuusikat erinevatele ansamblitele.Tema üks esimesi kammermuusika teoseid on keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks.Hiljem on ta kirjutanud ebatraditsioonilistele koosseisudele,näiteks viiulile ja kontrabassile teose "Symbiosis",kuuele klaverile "Transmissioon",elektrikitarrile ja klaverile "Arhitektoonika V".Ta on kirjutanud teoseid erinevatele soolopillidele,näiteks:klaverisonaat ,orelile ,,Spectrum I",flöödile ,,Sisemonoloog". Tüüri kammermuusikas on tähtsal kohal seitse tesost koondnimetusega ,,Arhitektoonika".Need on iseseisvad teosed erinevatele koosseisudele ja nad ei moodusta terviklikku tsüklit. · Puhkpillikvintetile- ,,Arhitektoonika I" · viiulile,fagotile,baritonsaksofonile ja süntesaatorile- ,,Arhitektoonika IV" · elektrikitarrile ja klaverile- ,,Arhitektoonika V"
6. Franz Schubert Meeskoori laul Liebe 7. Franz Schubert Ave Maria 8. Franz Schubert Laulutsükkel Ilus möldrineiu - Wohin 9. Franz Schubert 8. sümfoonia Lõpetamata sümfoonia I osa 10. Franz Schubert Missa Stobat mater - Santus 11. Franz Schubert - Metshaldjas 12. Chopin Polonees A-duur 13. Chopin Klaveriteos Revolutsiooniline etüüd 14. Chopin Vihmapiiskade prelüüd 15. Chopin Suur briljantvalss 16. Chopin 2.Klaverisonaat Leinamarss 17. Chopin Varitsioon g. Rossini- la gurerenta 18. Chopin Des-duut 19. Chopin 2. klaverikontsert IV osa.
Analoogiliselt rahvamuinasjuttudele On ka selles ooperis vastandatud kaks maailma. Ühte valitseb julm ja salakaval öökuninganna, teist tark humanist Sarastro. Öökuninganna on andnud lubaduse hävitada tarkuse ja mõistuse templid, hoida rahvast pimeduses,Sarastro riik asub aga päikesepaistelises palmisajus,kus valitseb inimarmastus,vendlus,valgus ja soojus. [4.Lk.142] Sonaat la-minoor 1778. aasta suvel Pariisis loodud klaverisonaat. Protest ja ahastus,mida põhjustas ema surm. Mozart kaotas inimese,keda ta armastas ja hoidis.Nendest tulenenud meeleoludest sündiski see sonaat. [4.Lk.119] G-moll sümfoonia See sümfoonia on omapärane helistiku valiku seisukohalt. [4.Lk.98] 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.miksike.ee/docs/lisa/wolfgang_amadeus_mozart.htm/ 2008,02.02 2. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/mozart.htm/2008,02.02 3
"Magnificat" op 26 segakoorile Missa nr 2 op 28 sopranile, mees-, nais- ja segakoorile "Kyrie" 2-häälne kaanon naiskoorile "Ema süda" meeskoorile (Juhan Liiv) 1991 "Õnnis on inimene" op 29 baritonile ja klaverile "Gratias agamus domino deo nostro" op 30, motett naiskoorile "Benedictio" op 31, motett vokaaloktetile või segakoorile "Joomalaulud" op 32, laulutsükkel meeskoorile "Varjutusmuutlikud kaksiktähed" op 33, kontsert klarnetile ja kammerorkestrile "Andromeda galaktika" op 34, klaverisonaat kaheksale käele "Valge daam" op 42, rock-ooper (muusikaline draama, libreto Mihkel Tiks) 1992 "Tänulaul päikesele" op 35 baritonile, klaverile ja samaanitrummile Missa nr 3 ("Eesti missa") op 36 solistidele, segakoorile, orelile, samaanitrummile ja ansamblile "Te Deum" op 37 segakoorile, kammerorkestrile ja flöödile Sümfoonia nr 2 "Põhjanael" ("Armastuse lahinguväljadel") op 38 kahele klaverile ja sümfooniaorkestrile
Üks esimesi teoseid, milles kõlab Tüürile hiljem iseloomulikuks saanud helikeel, on 1985. aastal Urmas Kibuspuu mälestuseks loodud keelpillikvartett. · Hiljem on Tüür kirjutanud rohkesti muusikat ka ebatraditsioonilistele koosseisudele, nagu näiteks "Symbiosis" (1996) viiulile ja kontrabassile, "Transmission" ("Ülekanne", 1996) kuuele klaverile, "Arhitektoonika V" elektrikitarrile ja klaverile jne. Tal on ka mitmeid teoseid erinevatele soolopillidele, nagu klaverisonaat (1985), "Spectrum I" orelile (1989), "Sisemonoloog" flöödile (1988). · Tüüri loodud kammermuusikas on kesksel kohal seitse teost nimetusega "Arhitektoonika" (1984 - 1992). Need on erinevatele koosseisudele mõeldud iseseisvad teosed ning ei moodusta terviklikku tsüklit. Näiteks "Arhitektoonika I" (1984) on puhkpillikvintetile, "Arhitektoonika IV" (1990) viiulile, fagotile, baritonsaksofonile ja süntesaatorile ning "Arhitektoonika V" elektrikitarrile ja
Vaatamata raskustele õnnestus Lisztil siiski lavale tuua algupäraseid oopereid (Wagneri "Tannhäuser"; "Lohengrin"; "Lendav Hollandlane"; Berliozi "Benvenuto Cellini"; Schumanni "Jenoveva" jt.). Liszt kirjutas ka artikleid kaasaegsete heliloojate ja interpreetide tutvustamiseks. Suurt tähelepanu pööras oma õpilastele, kellelt ta tasu ei võtnud. Weimari perioodil loodud tähtsamad teosed: 12 sümfoonilist poeemi, sümfooniad "Faust" ja "Dante"; siminoor klaverisonaat, enamus ungari rapsoodiaid. 13. Kõikide kunstide ühtsus ja programmilisus. Liszti oli sügavalt veendunud kõigi kunstide ühtsuse ja programmi idees kõik geniaalsed kunstiteosed on omavahel sugulased, üks aitab mõista teist. 14. Liszt ja klooster. Pärast oma tegevust Weimaris aastal 1861 siirdus Liszt Rooma, astus vaimulikku seisusesse ja asus elama kloostrisse. Seltskonnas võis teda näha väga harva ning külalisi võttis vastu ainult kord nädalas
3) ,,O Euchari" H.Bingenist 4) ,,Orfeus ja Euridike" CIW.von Gluck ooper 5) ,,Dido ja Aeneas" H.Puncell ooper 6) ,,Boolero" M.raveli -ballet 7) ,,Peer Gynt" Edvard Grieg 8) ,,Aida" -G.Verdi- ooper 9) ,,Slaavi tantsud" A.dvorzäk-sümfoonia 10 ) ,,Ungari rapsoodia" F.Liszt 11) ,,Luikede järv" P.Tsaikovski -ballet 12) ,,Sõnadeta laulud" F.M.Bartholdy-klaveri tsükkel 13) ,,Pildid näituselt"-M.Mussorgski-klaveri tsükkel. 14) ,,Kuupaistesonaat" L.von Beethoven-klaverisonaat 15) ,,Lahkumissümfoonia" F.J Haydn-sünfoonia 16) ,, Kreutzeri sonaat viiulile ja klaverile" L.Beethoven 17) ,,Tristis est anima mea" M.G Battista 18) ,,Kevadpühitsus" J.Stravinski-balett 19) ,,Kodumaine viis" H.Eller- klaveripala 20) ,,Peegel peeglis" A.Pärt intstrumentaal teos 21) ,,Carmen" G.Bizet-ooper 22) ,,Meri" 23) ,,Laul maast" Mahler-sünfoonia 24) ,,Nürnbergi meisterlauljad" R.Wagner-ooper 25) ,,Rigoletto" G.Verdi -ooper 26) ,,Traviata" G
klaveri- ja viiulisonaati ning samuti ka kammermuusikat. Ära ei tohiks unustada tema klaverikontserti a-mollis ( op. 16) See on üks tema tuntumaid teosed üleüldse. Teos kuulub helilooja varasemasse loominguperioodi, kuid on vähemalt 7 korda ümber tehtud. Viimane variant valmis mõni nädal enne helilooja surma. Ja just see saavutas ülemaailmse kuulsuse. Üks teos, mis mulle endale ka väga meeldib ja mida ma hetkel ka mängin, on klaverisonaat op.7 e-moll, mis kirjeldab minu arust väga hästi Griegi ja sellist norralikku meeleolu. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, küllates neid üle soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad Klaveritsüklid: "Lüürilised palad" ,"Albumilehed", "Humoreskid"
7, C-duur 1924 "Tapiola" 1926 Sooloinstrumendile ja orkestrile Viiulikontsert, d-moll1903 Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile.Nr.1, D-duur 1912 Lavamuusika Adolf Paul: "Kuningas Christian ll " 1898 Arvid Järnefelt: "Surm" 1903 August Strindberg: Svanevit ("Luigevalgeke") 1908 W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö"1909 Arvid Järnefelt: "Surm" 1911 W.Shakespeare: "Torm"1925 Kammermuusika Keelpillikvartett, B-duur 1889 Sonaat viiulile ja klaverile, E-duur 1915 Klaveriteosed Kuus impromti 1893 Klaverisonaat, f-duur 1893 Kooriteosed ja kantaadid "Armastav" Üheksa laulu meeskoorile a capella "Sanels"1898 "Laul Lemminkäisele" 1894 "Tule sünd" 1902 "Vabastatud kuningatar" 1906 "Jäägrimarss"1917 "Oma maa"1918 Hümn"1925 "Väino laul" 1926 Lauluhäälele ja orkestrile Seitse Runebergi laulu klaveri saatel 1891 "Koselaskuja mõrsjad" 1897 "Luonnotar" 1913 Soololaule klaveri saatel Viis jõululaulu klaveri saatel 1895-1913 Mitmesuguseid helitöid Vabamüürlaste rituaalimuusika 1927
1811-1886 Ungari helilooja ja oma aja kuulsaim klaverivirtuoos, särav isiksus, salongilõvi ja jumaldatud õpetaja. Liszt on programmilise muusika tähtsamaid esindajaid kelle looming on seotud erinevate ajastute kirjanduse ja kunstiga, filosoofia ja religiooniga. Ta laiendas ja uuendas klassikalisi zanre ja vorme, on sümfoonilise poeemi looja, kokku kirjutas 13 sümfoonilist poeemi, tihti seotud kirjanduslike süzeedega.Oli sonaaditsükli uuendaja (h-moll klaverisonaat). Liszti klaveristiil on tehniliselt nõudlik ("Transtsendentsed etüüdid"). Tema tehnilistel ja harmoonia-alastel uuendustel on mõju 19.saj lõpu heliloojatele.Ta soovis klaveriga teha seda, mida viiuliga oli teinud Paganini. Looming: klaverimuusika on teemade poolest ulatuslik, "Transtsendentsed etüüdid", kolmeköiteline tsükkel "Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, "Poeetilised ja religioossed harmooniad", arvukalt transkriptsioone.
( lühike lõpuosa). 13)Sonaat-allegro vormis tähendab ETR ekspostitsiooni, töötlust ja repriisi. Vt 12. 14)Sonaaditsükkel on 3 või 4 osaline instrumentaalteos, kus vähemalt 1 osa ( tavaliselt esimene ) on kirjutatud sonaat-allegro vormis. 1. kiire ( son-allegro ), 2. aeglane ( aba, variats jne ), 3. tantsuline ( rondo, variats, aba jne ), 4. kiire, ülikiire ( rondo, variats, son-allegro ). 15)Sonaat- sonaaditsükkel soolopillile või soolole klaveri saatel (klaverisonaat, viiulisonaat) 16)Instrumentaalkontsert- sonaaditsükkel soolopllile orkestri saatel (trompetikontsert) 17)Keelpillikvartett- sonaaditsükkel neljale keelpillile (1.viiul, 2.viiul, vioola, tsello) 18)Sümfoonia- sonaaditsükkel orkestrile. 19)Avamäng- üheosaline sonaat-allegro vormis toes orkestrile. 20)Klaverikontserti II osa on aeglane, enamasti võib olla nii ABA kui variatsioon ja rondo vormis. 21)Sümfoonia III osa on tantsuline, seal võivad olla Aba, variats või rondo vorm.
Looming: · Orkestrimuusika: 12 teost sümfooniaorkestrile · Kasutas oma loomingus 1) polüstilistikat mitme erineva muusikastiili kokkusaamine ühes teoses 2) Seob polüstilistika kollaazitehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. 3) Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis · Klaverimuusika: Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat ,,Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beethoveni 5. sümfooniast (saatuse koputuse teema) Vene muusika 20. sajandil · Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. · Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. · Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomulik arengu.
annaabi.ee 
