Ludvig van Beethoven (0)

LUDVIG VAN  BEETHOVEN  
 
 
Beethoveni elu ja loomingu motoks oli: “Läbi võitluse võidule”. Tema ideaaliks oli isiklik 
vabadus,  individuaalsus  aja eetilised ideed. Just  helilooja  pikaajaline kurdistumine vabastas 
jõud, mis olid vajalikud selle saatuse löögi ületamiseks. 7. mail 1824. aastal mängiti esimest 
korda Beethoveni 9. sümfooniat. L. van Beethoveni tervitati  sümfoonia  lõpus viiekordse 
rõõmuhõiskega. (“Inimesed teevad ise oma saatust.”) 
 
K:  Avamäng  “Egmont” 
 
Beethoven sündis Bonis õukonnamuusiku perekonnas seitsmest lapsest teisena. 4­aastaselt 
algavad  muusika  õpingud. Tema mentoriks oli Christian Gottlob Neefe, kes andis poisile 
klavessiini,  vioola  ja oreli tunde. 
 
14­aastaselt asus Beethoven oma esimesele iseseisvale töökohale vürsti õukonna  orkestris . 
Kuid helilooja unistas hoopis õpingute jätkamist W. A. Mozarti juures. !787. aastal saab ta 
vürstilt loa õppereisiks Viini, kus ta kohtub Mozartiga. 1792. aastal kolib Beethoven juba 
alaliselt Viini. Teda hakkavad õpetama F. J. Hayden, A. Salier jt. Esimese tuntuse  Viinis  
võidab Beethoven pianistina, kuid mõne aja pärast hinnatakse teda kui heliloojat. Teda 
hakkavad majanduslikult toetama paljud aristokraadid:  krahv  Walstein,  vürst  Lichnowsky ja 
vürst Golitsõn. Viinis elatus ta loomingi müügist, esinemistest ja andis ka valitud õpilastele 
tunde. 
 
Eraelu kulgeb hallilt, suhted naistega kujunevad keerulisteks, perekond jääb loomata, lapsed 
sündimata. See võis tuleneda tema raskest iseloomust (käitus ettearvamatult, etiketivabalt) 
aga ka tagasihoidlikust välimusest (lühike kasv). Liiati tuli kasvatada oma vennapoega, kes 
oli eriti isepäine.See kõik lõi eeldused probleemide hulga kuhjumiseks. 
 
K: Bagatell “Elisele” 
 
1809. aastal antakse Beethovenile eluaegne pension kohustusega jääda alaliselt Viini. Juba 
sel ajal olid tal tuntavad kuulmishäired. Esimesed märgid sellest olid juba 28­aastaselt. Oma 
viimased teosed kirjutab ta täiesti kurdina. Need olid tema 9. sümfoonia, “Missa Solemnis” ja 
4 keelpilli kvartetti.  
 
Pärast kuulmise kaotamist pani ta klaveri klahvide ja hammaste vahele pulgad. 
 
Oma sõpradega suhtles ta kõnevihikute abil, millest suur osa on säilinud tänapäevani. 
 
 
Looming: 
Beethoveni lommingus on esikohal instrumentaalne muusika. See tulenes tema sisemisest 
instrumentaalsest kuulmisest ja kujutlusvõimest. Uusi muusikalisi ideid kuulis ta oma 
kujutluses mõnel pillil mängitavat. 
 
K: Kreutzer 
 
Beethoveni loomingus põimuvad  ühelt  poolt inimkonna võitlus vabaduse ja valguse eest, 
teisalt  kangelasliku, targa ja õilsa inimese elu. Esimese heliloojana tõi ta muusikasse 
võitlusmeeleolu. Arvuka osa tema loomingust moodustavad kammerteosed ja 
soolokontserdid. Ta on kirjutanud 10 viiulisonaati, 5 tšellosonaati, 16 keelpillikvartetti. 
Suurvormidest: 1  viiulikontsert , 1 kolmikkontsert (viiul, tšello, klaver), 5 klaverikontserti. 
 
K: Klaverikontsert nr 3 
 
Kõige silmapaistvamal kohal selles loengus on 32 klaverisonaati, 9 sümfooniat. 
Maailmakuulsad on Nr 3. ehk “Eroica” (Napoleonile), 5. sümfoonia ehk “Saatuse sümfoonia” 
ja 9. sümfoonia. 
 
K: 5. sümfoonia e. “Saatuse sümfoonia” 
 
32’st klaverisonaadist on enim populaarsed: 8. ehk pateetiline, 14. kuupaistesonaat, 21. 
Aurora, 23. Appasionata. 
 
K: “Kuupaistesonaat” (14. klaverisonaat) 
 
Ooper  “Fidelio”: 
Vokaalsümfoonilise muusika osakaal on Beethoveni osas suhteliselt  tagasihoidlik . Ta on 
kijrutanud vaid ühe ooperi: “Fidelio”. See on oma  olemuselt  pääsemisooper. Ooperit 
redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei olnud ta lõpptulemusega rahul. 
 
Beethoven kirjutas 4 avamängu. Ooperis vastandub sünge vanglaõhkkond ning valguse ja 
vabaduse hoovus, mille toovad endaga kaasa “Leonore” ( Alias  Fidelio) ja tema vangistatud 
mees Florestan. See on pühendatud Prantsuse revolutsioonile ja Bastille  vangla  vallutamisele. 
Ooper  on kahes vaatuses. 
 
1.  vaatus  
Florestani naine riietab end meheks ja läheb vangi vangivalvuriks. Pizzaro tütar armub 
temasse (Marzellina). Vanglat tuleb kontrollima Fernando. 
 
2. vaatus 
Pizzaro otsustab Florestani tappa, kuid Rocca keeldub teda lõplikult tapmast. Saabub 
vanglaülem Fernando ning koos Fidelioga saavad nad teada, et paljud vangid on seal 
alusetult. Fernando laseb Pizzaro selle tõttu hukata ja kõik vangid vabastatakse. 
 
 
Populaarsed on ka kaks missat. Erilise tuntuse on võitnud “Missa Solemnis”. See on 
tehniliselt väga raske, kuna mõnd partiid oleks lihtsam mängida kui laulda. 
 
K: “Missa Solemnis”