Beethoveni looming - õppematerjal (0)

Sarnased õppematerjalid

5

wps

Ludwig van Beethoven

rangelt ja mõistuspäraselt reglementeeritud ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus kõrvuti klassitsistlike tendentsidega nii muusikasse kui kirjandusse juba sajandi keskel tundeline, vararomantiline suund. Uus muusikaline keel ootas aga keniaalseid loojaid, kes vastandlikud suunad, väljenduse ja vormi tugevasse tervikusse ühendaks. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkis esile ka helilooja Ludwig van Beethoven (1770 ­ 1827). Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Beethoven alustas 1780. aastal teistsuguses muusikalises keskkonnas, mida iseloomustavad juba väljakujunenud stiil ja zanrid. Muutunud oli publiku muusikakogemus. 18. sajandi esimesel poolel olid ühiskonnas alanud olulised sotsiaalsed muutused ning kodanliku publiku eelsitused tõrjusid aegamisi kõrvale õukondliku muusikamaitse. Prantsuse revolutsiooni aegadel said need muutused määravaiks Euroopa kõigis suuremates muusikakeskustes.

Muusika

6

doc

Ludwig van Beethoven

Ludwig van Beethoven (16. detsember 1770 Bonn ­ 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. 1.Elulugu 2. Periodiseering 3.Looming Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea.

Muusika

8

docx

Nimetu

Elva Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Ludwig van Beethoven Hele-Riin Johanson 10 klass 2013 SISUKORD: Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn ­ 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsismiajastu, kuid elu lõpus romantistliku helikeeleni jõudnud helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesustunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures

Ainetöö

5

doc

Viini klassikud

VIINI KLASSIKUD Sissejuhatus Sellel klassitsismi arenguetapil kerkisid esile kolm heliloojat -- Haydn, Mozart ja Beethoven Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid Neid kolmekesi koos on nimetatud ka Viini klassikaliseks koolkonnaks FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809) * Sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias Rohrau külas * See paljurahvuseline piirkond (austerlased, ungarlased, slovakid, horvaadid) on hiljem andnud Haydni helikeelde palju rahvamuusika mõjutusi * Kodune õhkkond muusikalembene, tõllasepast isa laulis ja mängis harfi * Lisaks Josephile (2

Muusika

30

docx

Muusika ajastud, õpimapp

Lassus, Orlando di Lasso). Kuigi elu hellitas teda (tal olid head võimalused elamiseks ja teenimiseks) on tema hilisemas loomingus domineerimas kannatuste ja surma teema.. Suurema osa elust pühendas eelkõige kirikumuusikale: üle 70 missa, nende hulgas 3 reekviemi, u 100 magnificat'i, 4 passiooni. Motette on üle 500 või olenevalt sellest, mida motetiks lugeda- kuni 1200. Lisaks u 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu. Tema looming oli imetletuim ja enim trükituim aga põhiline osa tema muusikast on täna tuntmatu. Ja pinnale pole jäänud tingimata parimad teosed. Lassuse väljenduslaad on impulsiivsem, dünaamiline ja värvirohke. Vähendatud, suurendatud intervallid. Helistike ootamatud vastandamised. Ebareeglipärased dissonantsid (dissonants- ebakõla), dünaamikakontrastid. · Reformatsioon ja muutused 16. Sajandi kirikumuusikas 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni

Muusikaajalugu

20

doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu. Heliloojad: G. P. da Palestrina Giovanni Perluigi da Palestrina (u 1525-1594) oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja, tema kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga. Tema suureks toetajaks oli paavst Julius III. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, välja arvatud umbes sada konservatiivses laadis ilmalikku madrigali, tuntakse teda eelkõige ta missatsüklite põhjal, mida on säilinud 104. Missadest kuulsaim on paavst Marcellus II pühendatud Missa Papae Marcelli, milles on mitmel ajal nähtud kirikumuusika meistriteost ja mis kuulus ka Trento kirikukogu poolt heakskiidetud teoste hulka. Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus, seda võib mõista kui kokkuvõtet

Muusikaajalugu

24

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

Oma sajandi üks väljapaistvaim helilooja, järgnevate saj. on tema kuulsus aga aina kasvanud. Oma eluajal polnud nii imetletud ja rohkesti trükitud kui Lassus. Palestrina stiil kujunes juba siis klassikaliseks ja hiljem sai sellest "puhta ja väärika" kirjaviisi akadeemiline eeskuju. Nimi Palestrina on laenatud sünnilinna Rooma külje alt, kus ta noorusaastatel pidas organistikohta , kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga. Peaaegu kogu ta looming on vaimulik ,v.a. 100 konservatiivses laadis ilmalikku madrigali (mida ta elulõpul hiljem häbenes). Tuntumad on ta madrigalid (säilinud 104), motette(400), hümnid jt. kiriklikud teosed. Peamine kompositsiooniline taotlus oli kõigi elementide harmoonia, ideaaliks oli rahulik ,lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes, eelistatud sujuv astmeline liikumine .Palestriina stiil mõjub oma ajastus väga konservatiivsena, iseloomustab kõigi vahendite äärmine

Muusika

17

doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

Uuenduseks oli taktimõõtude kasutuselevõtt. Kompositsiooni korrastamise huvitavaks võtteks sai pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine ehk isorütmika. Korduva rütmjärgnevuse nimeks oli talea ja korduva helikõrguste järgnevuse nimeks color. Guillaume de Machaut(u 1300-1377)  Ars nova silmapaistvaim helilooja  Suur luuletaja  Kõige keerukamas laadis on tema loodud motetid, kus on kasutatud matemaatilist korda ja iserütmilist tehnikat. Samas oli tema looming laulva meloodia ja tundelise väljendusega.  Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Tema loomingu hulgas on hulk lai’sid(tantsulaulu vorm) ja virelai’sid(prantsuse ilmaliku luule ja muusika üks tähtsamaid vorme)  Tema looming on tähelepanuväärne ka seetõttu, et esmakordselt tõuseb ilmalik laul vaimulikust muusikast kõrgemale.  Tema kuulsaim teos on esimene terviklik neljahäälne missatsükkel „La messe de Nostra Dame“-kuueosaline

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)