Lagedi Lasteaed-Põhikool Referaat Eesti klassitsistlikud mõisad 18-19 sajandil Risto Tõldsep VIII klass Lagedi 2014 Sissejuhatus Selles referaadis uurin Eesti klassitsismi ja Eesti klassitsistlike mõisate kohta. Toon paarist mõisast näite ja tutvustan neid. Klassitsism Eestis Klassitsism on antiikaja eeskujudele toetuv stiil arhitektuuris, kunstis, kirjanduses ja muusikas. See rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust.1 Antiikaja eeskujud ilmnesid tihti just klassitsistlikus arhitektuuris. Klassitsistlike ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe.2
Uus žanr – väikevormid 19. saj esimese poole kõige iseloomulikumateks klaveriminiatuurideks olid nokturn, ballaad aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka, polonees. Ühendab meloodilisus ja lüüriline karakter. Kontsertetüüd. Franz Schubert. Fryderyk Chopin Fryderyk Chopin oli 19. saj tuntumaid klaverivirtuoose. Lõi uue klaverifaktuuri. Sulandas pedaliseerimise. Chopinile on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustus. Väikevormid sooloklaverile. Etüüdid, valsid, masurkad, nokturne. Valssidel ja prelüüdidel laiendas žanri piire. Ferenc Liszt Ungari helilooja (1811-1886) Rajas uue interpretatsioonisuuna – klaverile kõlajõu andmine Pianistina oli pidevalt ringreisidel „Lisztomaania“ – tohutu populaarsus Käis kaks korda Eestis
........................................6 4. Kasutatud kirjandus................................................................................................................7 2 1. Kujutamisobjektid ja maalitehnika Jaan Punga maalib Tartu märgilise tähtsusega ehitisi. Kas linnulennult või lähivaates, kuumal suvepäeval või ööhämaruses, avanevad vaatajale südalinna kvartalid, Raekoja plats koos seda ümbritsevate klassitsistlike hoonetega, gooti tellisarhitektuuri pärlid Jaani kirik ja Toomkirik. Üheks autorit paeluvaks korduvmotiiviks on tänasest linnaruumist kadunud Tartu sümboleid Kivisild, Tartu oma triumfikaar. Justkui asja selgituseks viitab sellele Kivisilla paariline näitusel Tähe Võidukaar Pariisis. Kaaslased on ka teistel piltidel, võimendamaks vastastikku mõtet ja tekitamaks dialoogi. Kaks paarikut, mis üksteist toetavad, poeg ja tütar, nagu ütleb Punga
ja suursugused kui nt. Peterburgis aga sellegipoolest võluvad. Skulptuur Nii nagu arhitektuur, jäljendas ka skulptuur otseselt antiiki. Materjalidest eelistati marmorit, mille pinda oli võimalik siledaks viimistleda. Tavaliselt kujutati inimesi antiigipäraselt riietatuna või hoopis alasti. Et edasi anda inimkeha harmooniat, jäeti detailid välja toomata. Selline kujutamisviis on muidugi idealiseerimine, mis käis antiigivaimustusega kaasas. Vaatamata klassitsistlike skulptuuride välisele ilule tunduvad nad tänapäeva vaatajale tundevaesed ja jahedad. Teemadest eelistati antiikmütoloogiat. Isegi kaasaegsete skulptuurid meenutasid antiikkangelasi. Kuulsamad skulptorid olid itaallane Antonio Canova ja taanlane Bertel Thorvaldsen. Mõlemad kujurid töötasid Roomas, et olla oma eeskujudele võimalikult lähedal. Kui Canova töödes on tunda veel rokokoolikku pehmust, siis Thorvaldseni
KOOL 11B klass Nimi Tartu Ülikool Referaat Juhendaja: õp Nimi LINN 2008 SISSEJUHATUS Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 19401941 ning 19441989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool, lühend TRÜ. Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideedele ja samast vaimsusest kasvas klassitsistlik arhitektuur. Ülikooli ehitistest kujunes kõige ilmekam klassitsistlike hoonete kooslus Eestis. Eelkõige J. W. Krause kavandatu ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum jt moodustab haruldase terviku, mis on valgustuse ideede ja euroopaliku ülikoolihariduse kauniks kehastuseks mitte ainult Eesti jaoks, vaid ka rahvusvaheliselt. 2 1. TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideedele ja
JACQUES LOUIS DAVID · Teos ,,Horatiuse vanne" oli suure ühiskondliku tähtsusega (pildi süzee meenutas inimestele kodanikukohuste ülimuslikkust) · ,,Tapetud Marat" leinav teos · ,,Sabiinitarid" (roomlaste ja sabiinide lepitamise stseen) · Napoleoni visuaalse kultuse rajaja ( elab kaasa tema tõusule- ,,Napoleon I ja Josephine kroonimine...", sõjalistele võitudele, kangusele) · Maalis ka portreesid JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES · Klassitsistlike ideaalide eestvõitleja, uute voolude vastane · Püüdis saada ,,kaasaegseks Raffaeliks" · Maalis suuri kompositsioone, portreesid, aktimaale · Töödes otsekohene tõetruudus ühinenud üldistava joonekäsitlusega · ,,Suur supleja"
kompaktne ja korrapärane. *Klassitsismi ajal kujunesid välja mitmed klassikalised muusikazanrid ja nende nimetused, mis on kasutusel tänaseni. Instrumentaalmuusikas toimus kõige suurem areng. Uuteks zanriteks olid sümfoonia, klassikaline instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sonaat, koomiline ooper ja laulumäng. * Tuntumateks heliloojateks on Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. *Kõige järjekindlamaks klassitsistlike printsiipide rakendajaks maalis oli prantsuse kunstnik JACQUES LOUIS DAVID (1748-1825). Tema teos "Horatiuse vanne" sai klassitsismi programmiliseks teoseks. Kunstnik kujutab Rooma patriitsi Horatiust oma kolme poega sõtta saatmas. Neile mõõku ulatades võtab isa neilt vande võidelda vapralt kodumaa eest. David oli kunstnik, kes reageeris oma tähtsamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule. *Tuntumad kirjanikud olid G. E. Lessing ja J. W. von Goethe
- Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline, rahulik - Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid - Aktuaalsed olid kaasaja sündmused - Maastikumaalidele ei pööratud erilist tähelepanu - Jacques Louis David - Kuulsaim prantsuse maalikunstnik - Tema teos ,,Horatiuse vanne" oli suure ühiskondliku tähtsusega - Kuulus teos ka ,,Tapetud Marat" - Jean Auguste Dominique Ingres - Kuni surmani jäi klassitsistlike ideaalide eestvõitlejaks ja kõigi uute voolude veendunud vastaseks - Tegi palju portreid - Neid on otsekohene tõetruudus ühinenud rafineeritud ja üldistava joonekäsitlusega - akimaalid - ,,Napoleoni portree" - ,,Madame Moitessier" - Klassitsitlikus stiilis on Saku mõis ja Tartu riiklik ülikool ning Riisipere mõis
Ludwig van Beethoven 1770 - 1827 Ludwig van Beethoven oli üks oma ajastu suurimaid klassitsistlike heliloojaid ja pianiste, Beethoven oli kolmest Viini klassikust kõige noorem. Ta sündis Bonnis, ühes tänapäeva vanimas linnas Saksamaal. Helilooja pere oli algselt jõukas, kuid peale vanaisa surma see muutus. Ludwig van Beethoven pidi juba 10-aastaselt pere rahaliste raskuste pärast koolist lahkuma, et ka ise raha teenida. Ludwigi isa Johann soovis pojast teha imelast ning ühtlasi ka õpetas teda. Algselt õppis noormees C.G. Neefe juures, kuid kodulinn jäi tema jaoks väikseks
Enamik valgustuse ideid tuli inglastelt, kuid prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Esikohale tõusis proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid seal mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni sajandi lõpus varajases romantismis. 1. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest 2. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ja hariduse ning kultuuri viimist laiadesse rahvahulkadesse. Rousseau (1712-1778) 1) Ründas klassitsismi: a) Rohkem elutõde! b) Kirjutage rohkem lihtsatest inimestest 2) Esitas oma vaateid traktaatides 3) Pooldas tundelist kirjandust romantikute eelkäija
Euroopa valgustusajastu Euroopa valgustusajastu-18.saj. Valgustuskirjandus- Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa, mis tegi läbi kiire arengu eriti Inglismaal ja Prantsusmaal; tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid veel mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni alles sajandi lõpu poole varajases romantismis, sest valgustajate mõistuseülistus jättis vähe ruumi tunnetele. Siiski tõi huvi inimese tundeelu ja looduse vastu sentimentalistliku suuna inglise luulesse. VOLTARIE filosoofiline jutustus- Candide ehk Optimism. Mille poolest erineb ROSSEAU teistest-ta heidab väljakutse kehtivale moraalile ja kaitseb inimese loomulikke õigusi.
itaallane Antonio Canova ja Thor taanlaneBertel Thorvaldse n. l Berte Arhitektuur Pantheon Madeleine`i kirik • Oli sümmeetria ja harmoonia. Olulisimaks elemendiks sai sammaste kasutamine. • Populaarseks sai ehitiste peasissekäigu ette ehitada sammasportikus. Armastati ka kupleid ja ümarkaari. Maalikunst • Klassitsistlike maalide kompositsioon on tasakaalukas ja rahulik. Raffa e l • Tihti on tegevus paigutatud esiplaanile ja tagaplaan jäetud detailidevaeseks ning ebaoluliseks. i s David e s Lou Jacqu Barokk • 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk
Second level Third level Fourth level Fifth level 1967.a 2009.a Aaspere mõisa kuivati · Aaspere mõisa kuivati on ehitatud u 1790.a · Kõrge soklikorrusega pae- ja maakivist krohvitud hoone. Kaetud lameda viilkatusega. Kujundatud hilisemate ümberehituste käigus pseudo -klassitsistlike stiilivõtetega. Aknad kinnimüüritud. Säilinud katusekarniisid. Otsaseinas suur, uhke pealt ümarkaarne kahepoolne kalasabamustris laudisega sissepääsuuks, viiluväljas püstovaalneaken. · Hoone pikikülje panduse alt pääseb kahe kaarava kaudu keldrisse. Aaspere mõisa kuivati Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Leid`i oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikus. Kammerlaulu saateinstrumendiks oli klaver. 4.Nimeta Franz Schuberti (1797-1828) tuntumad teosed vokaalmuusika zanrist. Tuntuimad laulud on ,,Metshaldjas" (1815), ,,Forell" (1817), ,,Muusikale" (1817), ,,Ave Maria" (1825). 5.Nimeta kaks romantismiajastu hinnatumat klaverivirtuoosi/heliloojat.Milles seisneb nende klaverikäsitluse erinevus? Frederyj Chopin (1810- 1849) loomingule on iseloomulik klassitsistlike ja romantistlike väljendusvahendite tasakaalustatus, tema looming koosneb peamiselt klaverimuusikast, millest põhiosa moodustavad väikevormid sooloklaveritele. Ference Liszt (1811- 1886) rajas uue interpretatsioonisuuna, mida iseloomustavad klaverile orkestraalse kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikus. 6.F.Chopini elu ja looming Frederic Chopin oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas
tekkisid ka väikevormid, milleks olid näiteks prelüüd, ballaad rapsoodia, nokturn ja eksprompt. Kõigis 19. sajandi esimese poole kõige iseloomulikumaid klaveriminiatuure ühendas meloodiline ja lüüriline karakter. 19. sajandi üks hinnatuim muusik oli Poola helilooja Fryderyk Chopin. Chopin lõi täiesti ainulaadse klaverifaktuuri, milles on oluline roll harmooniliste nüansside peenel sulandamisel pedaliseerimise abil. Tema loomingule on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. Ungari helilooja, dirigent ja pianist Ferenc Liszt oli teine hinnatud klaverimuusik, kes tunnustati 19. saj suurimaks klaverivirtuoosi pianistiks. SÜMFOONILINE POEEM Uueks žanriks romantismiajastu orkestrimuusikas oli üheosaline sümfooniline poeem, mille esimesena võttis oma loomingus kasutusele Ferenc Liszt. Sümfooniline poeem on
12. Mis olid 2 tähtsamat žanrit Liszti loomingus? Vastus:Ta tõi sünfoonilisse muusikasse uue zanri - üheosaline sümfooniline poeem.Üheosaline sonaat. 13. Mis maa helilooja oli Fryderyk Chopin ja miks ta seal ei elanud? Vastus:Poola helilooja.sest tema maal oli sõda? 14. Mis on tema loomingu peamine žanr? Vastus:Valsid ja prelüüdid.Klaveripalad. 15. Mis on iseloomulik Chopini muusikale? Vastus:Choplini muusikale on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. 16. Nimeta 2 tuntud Chopini teost. Vastus: Soololaul "Soov" ja tema suurim kogumik "24 prelüüdi" 17. Kus sündis ja kus hiljem elas Johannes Brahms? Vastus:Lapsepõlv möödus Hamburgis ja hiljem oli elupäevade lõpuni Viinis. 18. Nimeta Brahmsi loomingu 3 tähtsamat žanrit. Vastus:Romantism,barkokkmuusika ja klassikaline muusika. 19. Mis oli Brahmsi loomingu kõige olulisem põhimõte (mille
kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Ka igapäevase elu kujutamine sattus põlu alla. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks. Kõige järjekindlamaks klassitsistlike printsiipide rakendajaks maalis oli prantsuse kunstnik JACQUES LOUIS DAVID [ak luii daviid] (1748-1825). Tema teos "Horatiuse vanne" sai klassitsismi programmiliseks teoseks. Kunstnik kujutab Rooma patriitsi Horatiust oma kolme poega sõtta saatmas. Neile mõõku ulatades võtab isa neilt vande võidelda vapralt kodumaa eest. David oli kunstnik, kes reageeris oma tähtsamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule
Itaalia väljak Aldo Rossi ei püüdnud uusehitusi vanale arhitektuurile vastandada, vaid neid visuaalselt siduda Groninger Muuseum Odd Nerdrum maalib kaasaegseid inimtüüpe, päevakajalisi sündmusi või probleeme Vee kaitsjad Robert Colescott asendab kuulsate teoste tegelased mustanahalistega Alabama neiud David Ligare Esindab postmodernismi USA-s Maalib klassitsistlike või klassitsismi lähedasi pilte Penelope Cindy Sherman esitanud suuri fotosid, mis mõjuvad kommertsfilmi stoppkaadritena, kuid on lavastused, milles kunstnik ise esitab tüüpilisi naise rolle tema kunstis on mõte, et naiselikkus pole midagi loomulikku, vaid ühiskondlik konstruktsioon Jenny Holzer on levitanud linnades
ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Maalikunst Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud
Eriti kehtib see kõrgklassitsismi kohta. Ampiirstiil kaldus uuesti ka rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate – suurriikide valitsejate maitsele. Tegelikult ei lakanud kunagi rooma ja renessanssarhitektuuri mõju ning koos sellega armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Klassitsistlike kuppelehitiste parimateks näideteks on panthenon Pariisis ja iisaku kirik Peterburis. Skulptuur Klassitsistlik skulptuur oli samuti sõltuv antiikeeskujudest. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluse kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Isegi kaasaegsete tegelaste portreed püüti lahendada kreekapäraselt – neile anti vastav poos, näoilme ja isegi riietus.Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid
Varaklassitsism. On ristkuppelkirik, ees korintose sammastega portikus. Ka kupli tambuuri ümber sambad, samuti sees korintose sambad ja pilastrid. 1791 muudeti autempliks. Panteoni on maetud filosoofid Voltaire ja Rousseau, kirjanik Zola ja seal on paljude kuulsuste mälestusmärgid. * Madeleine`i kirik Pariisis. Ehitatud 1806-1842. Arhitekt B. Vignon. On antiiktempli koopia korintose stiilis peripteer. Aknad puuduvad, valgus tuleb laeavadest. Kirik moodustab ansambli Concorde`i väljaku klassitsistlike fassaadidega. * Tähe triumfikaar Pariisis. Valmis 1837. Arhitekt Chalgrin. Asub Charles de Gaulle`i väljakul, kust läheb kiirtena 12 avenüüd. Triumfikaarel kuulsad reljeefid (F. Rude`i ,,Marseljees"). Tänapäeval samas ka Igavene tuli ja Tundmatu Sõduri haud. Maalikunst Iseloomulik: 35 jäljendab antiikskulptuuri (kuna tolleaegset maalikunsti tunti vähe) 36 värvid on tuhmid, pinnalised 37 rõhutatakse kontuuri ja vormi
On ristkuppelkirik, ees korintose sammastega portikus. Ka kupli tambuuri ümber sambad, samuti sees korintose sambad ja pilastrid. 1791 muudeti autempliks. Panteoni on maetud filosoofid Voltaire ja Rousseau, kirjanik Zola ja seal on paljude kuulsuste mälestusmärgid. * Madeleine`i kirik Pariisis. Ehitatud 1806-1842. Arhitekt B. Vignon. On antiiktempli koopia – korintose stiilis peripteer. Aknad puuduvad, valgus tuleb laeavadest. Kirik moodustab ansambli Concorde`i väljaku klassitsistlike fassaadidega. * Tähe triumfikaar Pariisis. Valmis 1837. Arhitekt Chalgrin. Asub Charles de Gaulle`i väljakul, kust läheb kiirtena 12 avenüüd. Triumfikaarel kuulsad reljeefid (F. Rude`i „Marseljees“). Tänapäeval samas ka Igavene tuli ja Tundmatu Sõduri haud. Maalikunst Iseloomulik: jäljendab antiikskulptuuri (kuna tolleaegset maalikunsti tunti vähe) värvid on tuhmid, pinnalised rõhutatakse kontuuri ja vormi
Kiriku hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. v 1820.30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Restaureerimine I v Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuukviimistlus, asendati hävinud detaile ja ka
Kiriku hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. v 1820.30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Reustareerimine I v Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuukviimistlus, asendati hävinud detaile ja ka
vaated. Valgustus kandus Prantsusmaal edasi nii Saksamaale kui ka Venemaale. Prantsuse valgustuse eripära 3 Valgustuskirjandust läbis humanism, mis tõi esile inimese mõistuse ning inimloomuse head alged.Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa, mis tegi läbi kiire arengu eriti Inglismaal ja Prantsusmaal. Tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan ning jutustus. Teater ja draama püsisid veel klassitsistlike tavade juures. Luule jõudis uue õitsengule alles sajandi lõpu poole varajases romantismis,sest nimesele tõi huvi tundeelu ja looduse suund inglise luulesse ning varem ei pööranud valgustuskirjanikud luulele erilist tähelepanu. Prantsuse valgustuskirjanikud Voltaire(1694-1778), kodanikunimega Francois-Marie Arouet, oli üks silmapaistvamaid Prantsuse valgustuskirjanikke. Lisaks kirjanikule, oli ta ka filosoof, ajalooteadlane,
Filosoofide ideed mõjutasid nüüd rohkem rahvast ja sotsiaalseid protsesse. Valgustuskirjandus oli filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Kirjandusliikides tõusis esikohale proosa. Tekkis uus kirjandusžanr- filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid veel mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni alles sajandi lõpu poole. Väärtustati mõtlemist, inimõigusi, teadust. Arenesid loodusteadused, filosoofia, maadeavastused. 18. Saj. püüti luua ettekujutus ideaalsest riigist, et inimene saakas olla õnnelik Meditsiin- hakati lahkama, et õppida inimesi ravima. Filosoofiline proosa- Mõtteteadus läbi ilukirjanduse. (Nt. Voltaire) 3
Neid kõiki ühendas meloodilisus ja lüüriline karakter. Täiesti uudsena kerkis esile mängutehniliselt kõrge kontsertetüüd (muusikaliselt ja tehniliselt kõrgel tasemel instrumendi valdamine ja ettekandmine). Saksa helilooja Johannes Brahmsi (1833-1897) klaveriloomingule kirjutatud tantsud andsid kontsertliku mõõtme nt ,,Ungari tantsud" (21 pala). Poola helilooja Fryderyk Chopin (1810-1849) oli 19. sajandi hinnatumaid klaverivirtuoose. Tema loomingule on iseloomulik klassitsistlike romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. Chopin kasutas tihti tempo rubatot esitusviis, mille puhul interpreet tempot spontaanselt kiirendab või aeglustab. Chopini valsside ja prelüüdide puhul on tegemist mängutehniliselt keerukate konsertvalssidega nt ,,Grande valse brillante". Suurem osa prelüüdidest koondas Chopin kogumikku ,,24 prelüüdi". Kõige ulatuslikum ja tuntum on prelüüd nr 15 ,,Vihmapiiskade prelüüd".
Chr. W. vonMünnichi oma ehitati 1746. aastal Lüübeki kabeli läänevõlvikusse, kujundades sinna uue barokk-portaali. Pärast 1769. aastal ehitati Ernst vonMünnichi matusekabel torni lõunaküljele. 1820.-30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti Kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuuk-viimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane restaureerimispraksis kaugeltki alati täpsetele uuringutele ning siin
esitatakse Schuberti loomingut. Umbes 600 soololaulu 9 sümfooniat (8.sümfoonia ,,Lõpetamata'') 22 klaverisonaati Lõhipalad klaverile Klaveripalad neljale käele( Fantaasia 4 käele - f-moll) 19 ooperit 7 missat F.Chopin Poola helilooja, 19.sajandi hinnatumaid klaverivirtuoose. Lõi ainulaadse klaverifaktuuri, oluline roll on harmooniliste nüansside peenel sulandamisel pedaliseerimise abil. Helilooja loomingule on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. Chopin kasutas tihti tempo rubato't, see kujundab tema helitööde fantaasiarikkalt improvisatsioonilise väljenduslaadi. Tema looming koosneb klaverimuusikast, millest põhiosa moodustavad väikevormid sooloklaveril. Tänapäeval esitatakse neist klaveriminiatuuridest tema etüüde, valsse, masurkasid, nokturne, poloneese ja prelüüde. Valssidel ja prelüüdidel on eriline tähtsus, ta laiendas mõlema zanri piire
koosneb erinevatest lugudest.Tuntumad teosed: ’’Ilus möldrineiu’’ ja ’’Talvine teekond’’. 7. Klaverimuusika-mis on väikevorm?Populaarsemad klaveriminiatuurid?Olulisemad esindajad? Väikevorm ehk klaveriminiatuur.Populaarsemad: Nokturn-öölaul;Ballaad-romantiline klaveriteos;Rapsoodia-vabas vormis,fantaasiarikas heliteos;valss.Olulisemad esindajad olid F.Chopin ja F.Liszt. 8. Frederik Chopin-mis maa helilooja?Kuidas seotud klaverimuusikaga?Pedaliseerimine? Klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus?Loomingu põhiosa? Teoste temaatika?Nimeta üks teos? Chopin on Poola helilooja.19.sajandi olulisim klaverivirtuoos(mängija).Ta mõtles välja pedaliseerimise-pedaaliga akordide sidumine.Oli suurelt mõjutatud klassitsismist.Teostel peab olema vorm.Tekst ja muusika romantismist.Looming koosneb klaveriteostest.Klassistsism ja romantism põimitud.Klaveripala pidi väljendama tundeid.Chopin-Nocturne. 9
(vt.foto.2) (foto.2) Hoone peakorruseks on esimene korrus, kus paiknesid esindusruumid. Siseruumide osas on hoone tagasihoidlik, kuid seda rikkalikumad on ta fassaadid. Nii esifassaadi kui ka tagakülje keskosa kaunistavad ainulaadsed stukktahvlid. Üheksateistkümnenda ja kahekümnenda sajandi vahetusel lisati peahoone tagaküljele väike historitsistlik veranda. 2.2 Klassitsistlik stiil 1840-1850 aastateks oli rangete klassitsistlike vormide aeg läbi ning läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või siis püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Seda ajastut nimetatakse historitsismiks. Kui hoones jäljendati mingit konkreetset ajaloolist stiili (nt gootikat) teisi stiile paljus vältides, siis nimetatakse seda ka ka neo-ehk pseudostiiliks (nt neogootikaks ehk pseudogootikaks)
............................................3 Tartu Ülikooli ajalugu......................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................7 Kasutatud materjal..........................................................................8 Pildid..........................................................................................9 Sissejuhatus Tegin referaadi Tartu Ülikoolist, sest mulle anti valida klassitsistlike hoonete hulgast ja otsustasin teha meie kuulsast ülikoolist. Olen seda oma elus näinud ja nüüd otsustasin midagi juurde õppida. Põhjasõda tegi keskaegse Tartu maatasa. Pärast 1775. aasta tulekahju pääses linn ohust muutuda sõjaväelinnaks, laastus seegi, mis veel südalinnas alles oli. 18. sajandi lõpul algas Tartu uuestisünd. Tartu ajaloo uus lehekülg algas aastal 1802, mil Tartus taasavati ülikool saksa-ja ladinakeelsena
Bertel Thorvaldsen 4. Kust võtsid eeskuju klassitsistlikud maalikunstnikud? Miks sealt? Eeskujuks võeti kreeka skulptuure ja reljeefe. Domineeris siluett ja üldine jppnistus. Taotleti lineaarsust ja plastilisust 5. Milline oli Jean-Babtiste Greuze´i värvivaesete maalide sõnum? Ta püüdis suunata inimesi vooruslikule eluviisile 6. Kes oli ajastu tuntuim naiskunstnik? Elisabeth Louise Vigee-Lebrun 7. Milline oli tavaliselt klassitsistlike maalide ülesehitus? Eeskujud peamiselt kõrgrenessansi meistrite teosed, kalduti suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusesse, inimestel tardunud ja teatraalsed poosid, tasakaalukas, sümmeetriline, rahulik, 2 plaani 8. Kuidas mõista seda, et räägitakse lineaarsest või maalilisest maalist? inimestel tardunud ja teatraalsed poosid, tasakaalukas, sümmeetriline, rahulik, 2 plaani (esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja peaaegu detailideta taust 9
auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Madeleine kirik Pariisis Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Riisipere mõisahooone Saksamaa kuulsaim arhitekt oli Karl Fr. Schinkel. Teda peetakse klassitsismi võrdkujuks, saksa vaimu üheks sümboliks. Schinkeli stiil on selge, range, suurejooneline. Temalt on pärit mitmeid ehitisi Berliinis (Uus Vahtkonnahoone, Vana Muuseum) ja Potsdamis
11 http://www.mois.ee/stiil/stiil7.shtml 12 http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism 13 Ants Hein ,,Eesti mõisad" 14 http://www.mois.ee/harju/saku.shtml 5 · neorenessanss · neogootika · neobarokk 1840-50teks aastateks oli rangete klassitsistlike vormide aeg läbi ning läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või siis püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Kui ühes hoones on jäljendatud mitut stiili, saab sellist hoonet klassifitseerida erinevalt ning sageli on seda ka tehtud.
astuda Müncheni Kunstide Akadeemiasse. Ta hakkas Professori Widnmanni juhatusel modelleerima. Esimene skulptuur, mis tal valmis seal oli ,,Kahetsev Magdaleena". Pärast seda tekkis tal paus õppetööst, kuna Hirt kutsus ta tööle. Münchenis õppis kujur selgeks tantsimise ja uisutamise. Müncheni kunstikeskkonnas kujunes Augusti loominguline tõekspidamine, tema kunsti põhijooned, millele ta jäi truuks elu lõpuni. Weizenberg oli eelkõige klassitsistlike kunstipõhimõtetega mees. Alasti kehaosade modelleerimine klassitsistlikus laadis jäi kujuri töödes peaaegu seaduseks. Weizenbergi õpingus Münchenis olid edukad. Ta oli saavutanud iseseisvaks loometööks vajaliku taseme. 1873. aasta kevadel otsustas August Münchenist lahkuda. 1873. aastal korraldati maailmanäitus Viinis, otsustas skulptor sellest osa võtta. Kuid ilmnesid problemid, Müncheni näitusekomitee oli lubanud tema teosed Viini
Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Suunad ja zanrid Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika, kodumuusika ja alaväärtuslik kits (nn. plüüzsohva- romantika). Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele ( näit. Paganini, Liszt jpt.). Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid (Chopin, Schumann), soololaulud (Schubert), sümfoonilised poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid Lehekülg 1 instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia
Tema teost võib mõista kui küsimusi vaatajale. ,,Kunst kui idee kui idee". Kehakunst: keha paljastamine polnud enam niivõrd sokeeriv, keha oshutamine või piinamine, füsioloogia. Ameeriklane Vito Acconci. Ka kehakunsti ja preformace'i vahel ei ole selget piiri. Postmodernism: sündis arhetiektuuriteoorias, kuid levis ka kujutavasse kunsti. Alates 1970 oli postmodernism mõjutatud klassitsismist. Arhitektid Charles Moore, Aldo Rossi. Mitmed kunstnikud, eriti Itaalias, hakkasid maalima klassitsistlike või selle lähedasi pilte. C.M. Mariani. USA-s David Ligare. Tüdimus labasest funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahuloematus kunstiga (tekkepõhjus). Teist tüüpi modernism: USA kunstiteadlased, asustasid ajakirja ,,October", kritiseerisid modernismi ja postmodernismi, toetusid 20-aastate vene radikaalide ideedele. Neokontseptualism. Cindy Sherman, Jenny Holez. Hüperrealism: e. fotorealism. 60-te lõpus. Lähtumine fotost või slaidist, mitte silmaga nähtust
residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. 38. Millise ajastu ehitisi võtsid klassitsismi arhitektid eeskujuks? Antiikkultuur, -kunst oli eeskujuks 39. Nimeta Prantsusmaa kõrgklassitsismi kuulsaim kunstnik. Nimeta olulisemad teosed ja miks olid? Carlo Rossi: Peastaabi kaarhoone, Mihhaili loss. Realism Prantsusmaal 40. Miks hakati romantismist 19
aktiivset suhtlust ning suunamist noorsootöötajate poolt ei toimu. VALGA NOORTEKESKUS Õppe- ja tegevuskeskkond 1) Milline on asutuse asukoht, hoone ümbrus, mängu- või tegevusväljakud, üldine mulje? Hoone asub väga hästi ligipääsetavas paigas. Asub täpselt kesklinnas, hea on ka see, et kohe lähedal on kooli nii, et noortel on kohe hea peale kooli noortekeskusesse minna. See hoone on Adam Moreli juugendlikus stiilis klassitsistlike sugemetega villa, mis pärineb 1903. Aastast. Villa projekteerijaks oli kohalik ehitusmeister Märt Gross. Peale riigistamist asusid hoones kontoriruumid. Aastatel 1944-1956 oli majas sõjakomissariaat ja alates 26.dets. 1959.aastast väikelastekodu. Alates aastast 2002 asub hoones Valga Avatud Noortekeskus.Hoone ise on suhteliselt suur, kaks korrust ja pööning. 2) Milline on asutuse eripära?
edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks *kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega *tõi teatrisse uuenenud vaatepunkti, tegelased ja olukorrad *erinevus Corneille' ja R tragöödiate vahel: C kujutab kangelasi, R inimesi. St kuigi ka R tegelased on kõrgest soost ja neile pole võõrad üllad ja ülevad tunded, on nad samas inimesed oma nõrkuste ja kirgedega. Otsustaval hetkel ei suuda nad endas leida piisavalt tahet ega mõistust,et oma sageli egoistlikest kirgedest üle olla. *R asetab oma tegelased üha
Sissejuhatus 18. sajandi keskel kujunesid instrumentaalmuusikas uued väljendusvahendid ja vormid. Viimased olid klassitsismiajastu ratsionalistlikele ideaalidele vastavalt üsna rangelt ja mõistuspäraselt reglementeeritud ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus kõrvuti klassitsistlike tendentsidega nii muusikasse kui kirjandusse juba sajandi keskel tundeline, vararomantiline suund. Uus muusikaline keel ootas aga keniaalseid loojaid, kes vastandlikud suunad, väljenduse ja vormi tugevasse tervikusse ühendaks. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkis esile ka helilooja Ludwig van Beethoven (1770 1827). Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Beethoven alustas 1780
hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. VARAKLASSITSISMI ARHITEKTUUR PRANTSUSE arhitektuurile on pea alati olnud iseloomulik tugev klassitsistlik joon. Umbes 1760. aastal saab see aga lausa valitsevaks, kui lõplikult kaovad baroki ja rokokoo elemendid. Louis XVI stiili kuulsaim arhitekt oli J. G. Soufflot, kelle tuntuim teos on Pariisi Pantéon.Teine silmapaistev
klassitsismi eeskirjadega. Horatius (1640) Cinna(1641) Polyectus(1643) Rooma ajaloo ainelised, heroiline poeetika. Jean Racine(1639-1699) Dramaatik. Looming: klassitsistlik tragöödia. Eraeluintriigid, psühholoogilised konfliktid. Tema hilisem teater lähtub enamasti Kreeka traagikute süzeedest. Tragöödiates juhib tegelasi inimtahet väärav saatus. Aleksander Suur (1665) Andromache (1667) Britannicus (1669) Iphigeneia Aulises ( 1674) Phaidra (1677) Vormiliselt on näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega. Ta toob teatirsse uuenenud vaatepunkti, tegelas ja olukorrad. Ei idealiseeri oma tegelasi. Möllavadkires, elu reaalsed tungid ja tõukejõud. Tegelaste hingeelu kujutamine on peen ja tundlik; tegelaste eneseanalüüs laieneb rohketes monoloogides. Tirso de Moline (1571-1648) Kirjutas näidendeid usuteemadel, oli munk ja vaimulik. ,,Kahtluse pärast hukka mõistetud" (1635) ,,Vaga Marta" (1636) ilmalik, mineviku ja kaasaajaaineline teos
kroonimine". David elab kaasa Napoleon I sõjalistele võitudele kui ka langusele. Kunstniku maalitud portreed on suurepärased oma lihtsuses ja selguses. J. A. D. INGRES jäi kuni surmani klassitsistlike ideaalide eestvõitlejaks ning uute voolude vastaseks. Ingres'i suured kompositsioonid, mida ta ise pidas oma loomingus kõige tähtsamaks, huvitavad tänapäeval väheseid. Seevastu imetletakse aga tema portreid, mitmeid aktimaale ning joonistusi. ,,Suur supleja" , ,,Autoportree". 3. Klassitsistlik arhitektuur Välisfassaadid lihtsustusid, risaliidid kaotati. Eelistatakse sirgjoonelisust jäävad antiiksed sambad, pilastrit, välisseina skulptuuridest loobutakse
klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone , mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes , Sakus, Kolgas ja mujal. Pierre Vignon. Madeleine'i kirik Jacques Germain Soufflot. Pantheon
Raveli ja Debussy teosed varases nooruspõlves idee poolest sarnased, kuid hiljem mitte. Maurice klaveripala ,,Vetemängud" uus kõlaideaal. Raveli ja Debussy võrdlus: Debussy eelistas värviküllaseid kõlasid, Ravelil oli väga konkreetne ja selge meloodia. Ravel pööras erilist tähelepanu rütmile ja kasutas Hispaania rahvatantse (rahvuslikud rütmid) haneerat ja boolerot. Ravel otsib värve ja üritab nendega mängida, aga rütmikäsitluses neoklassitsist (tagasipöördumine klassitsistlike reeglite juurde). Debussy on pigem maalija (hajub, mängib värvidega), Ravel on graafik (täpne, erksad ja keerulised rütmid). Raveli teosed 1908. ,,Hispaania rapsoodia" 4-osaline süit, kus Ravel kasutab autentset Hispaania rahvaviisi. Tema orkestriteosed on seotud balleti ja klaveriteostega. Alguses on ta kirjutanud kalveripala, see kasvab hiljem orkestriteoseks ja siis tavaliseks teoseks (nt ,,Hane-ema" balletiks).
Chr. W. von Münnichi oma ehitati 1746. aastal Lüübeki kabeli läänevõlvikusse, kujundades sinna uue barokk-portaali. Pärast 1769. aastal ehitati Ernst von Münnichi matusekabel torni lõunaküljele. 1820.-30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuuk-viimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane restaureerimispraksis kaugeltki alati täpsetele uuringutele ning siin näeme palju ka
Charles Barry (1795-1863) jt ehitasid 1836-1860 Londonisse parlamendihoone. Selle silueti muudavad eri kõrguse ja kujuga tornid ebasümmeetriliseks ja maaliliseks, kuid põhiosa on klassitsistlikul reeglipärane ning gootikale viitavad ainult rohked kaunistused. Prantsusmaal õhutas gootika tunnustamist ning korraldas keskaegsete kirikute ja linnuste restaureerimist Eugéne Viollet-Le-Duc(1814-1879). Saksamaalgi hakati neogooti stiilis hooneid püstitama osalt samaaegselt klassitsistlike hoonetega. Neogooti suurteoseks oli Kölni toomkiriku valmisehitamine. Laitse mõis Laitse härrastemaja ehk Laitse loss, nagu teda sajandi vältel kutsutud on, valmis Woldemar von Uexkülli tellimusel 1892. aastal. Uhke ja eputav historitsistlik, suurepärase kivitööga tahutud paekivist lossihoone on segu tuudorist ja gootikast, ehtne 19. sajandi teise poole historitsismi näidis. Tõsimeelsuses ei saa arhitekti ka parema tahtmise juures süüdistada,
Tragöödiate lõpplahenduses täielik masendus enamasti puudub. Racine: tema loomingus saavutas klassitsistlik tragöödia küpsuse. Publik hakkas tüdinema Corneille’i teatri heroilisest pateetikast (mida ta viljeles, et olla kooskõlas klassitsismi eeskirjadega). Enam köitsid eraeluintriigid, psühholoogilised konfliktid. Tema tragöödiais juhib tegelasi kõikvõimas inimtahet väärav saatus. Vormiliselt on näidendid laitmatus kooskõlas klassitsistlike normidega, kuid toob teatrisse uuenenud vaatepunkti, tegelased ja olukorrad. Corneille kujutab kangelasi, Racine inimesi. Asetab tegelased julmadesse piirolukordadesse, kus nad peavad võitlust iseendaga. Tegelaste hingeelu kujutamine muutub peenemaks. Klassitsistlik komöödia – suurem vabadus, kergem žanr. Peegeldas kaasaegset igapäevaelu. Kaasaegse Prantsusmaa päevaprobleemide kujutamine avaram, otsesem. Tunnuseks siiski moraalsete üldistuste taotlus, tegelaste tüpiseerimine
annaabi.ee 
