· Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) · baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud Hispaania luuletajad Luis de Goncora ja Fransisco de Quevedo Klassitsism 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. · Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism · klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast · Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima · Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi · Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi · Lahutas vastandid
Absolutism võitles nii poliitilise kui kultuurse individualismi vastu, püüdes maksma panna ühtsed, riigi huvidele vastavad põhimõtted. Samasugune normeerimine kui keele puhul toimus klassitsismi ajal ka kirjanduses. Kirjandust mõjutas kuulsa matemaatiku, füüsiku ja filosoofia Rene Descartes´i ratsionalism ( lad k ratio = mõistus), mille järgi inimliku maailmatunnetuse aluseks on mõistus (Descartes: ,,mõtlen, järelikult olen olemas"). Ka kirjanduses tõsteti au sisse mõistus ja mõistuspärasus. Mõistuspärasus kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku, segast, korratut. Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida pidasid täiuslikuks ja kunsti igaveseks eeskujuks. Toetudes antiikirjandusele, töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi jälgima. Tõmmati selge piir n-ö kõrge ja madala vahele kunstis. Nt tragöödiat ja oodi peeti ,,kõrgeks" zanriks ja nendes ei tohtinud olla midagi labast ega madalat
· Rütm- korrapärane vaheldumine või kordumine · Meloodia helide kaunikõlaline järjestus · Tempo - kiirus · Dünaamika - kõlajõud · Tämber hääle või pilli eriomane kõla laad · Harmoonia kooskõla · Faktuur helitöö tehnika omapära · Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa
Renessansis taassündinud antiikesteetika edasiarendus . Klassitsism sai valitsevaks kultuuriideoloogiaks Prantsusmaal seoses absolutistliku monarhia tekkega. Võimul oli kuningas Louis XII. Tema mõjuvõimas kardinal Richelieu asutas 1635.a 40 liikmest koosneva Prantsuse Akadeemia (PA) . PA võitles nii poliitilise kui ka kultuurilise individualismi vastu, nad püüdsid maksma panna ühtsed ja üldised riigi huvidele vastavad põhimõtted. . Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism . Ratsionalism avaldus ka tollase filosoofia arengus René Descartes ,,Cogito, ergo sum" mõtlen, järelikult olen. . Kui barokis valitses kaos, siis klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast . Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima . Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast
Akadeemia, sai see ühtlasi ülesande juhtida kogu avalikku kultuurielu. Akadeemia kaudu kunsti suhtes kehtestatud riiklikud põhimõtted ja karmid reeglid kujunesid peagi kunsti arengule piduriks. Klassitsism väärtustas vaid antiigist tuntud zanreid (ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos, tragöödia, komöödia), hilisemast ajast erandina sonetti, asudes neid seejuures üha rangemalt normeerima. Nii pidi tragöödia olema 5-vaatuseline ja kirjutatud paarisriimis, kohustuslik oli antiikne süzee ning kolme ühtsuse reegli arvestamine (see aja-, koha- ja tegevusühtsuse reegel nägi ette, et ,,ühes kohas, ühel päeval asetleidnud ühtne sündmus täitku näidendit algusest lõpuni"). Peategelasteks võisid olla kõrgemast seisusest või mütoloogilised kangelased. Koomilise ja traagilise elemendi segamine polnud lubatud. Samas pidas prantsuse klassitsism tähtsaks ka kunsti
teatril on kasvatuslik iseloom, pahet on vaja näidata nii, et ta paneks selle sündusetust mõistma ja vihkama mõistlikkus on teose kunstilise täiuslikkuse tagatis lavategevus peab olema tõepärane, teatri üheks seaduseks on jutustada vaid sellest, mida pole võimalik näidata tegevuses suurimad autoriteedid on antiikautorid, tõelises draamažanris ei tohtinud vahetult näidata vahetult kaasaegsete maailma eitas tragöödia deus ex machina lahendust kolme ühtsuse reeglid Molière (1622-1673) Jean Babtiste Poquelin – teatridirektor, lavastaja, dekoraator, dramaturg, näitleja, näitekirjanik. Kirjutas komöödiaid: “Naeruväärsed eputised”(1659), “Naiste kool”(1662), “Tartuffe”(1669), “Don Juan”(1665), “Misantroop”(1666), “Ihnus”(1668), “Kodanlasest aadlimees”(1670), “Ebahaige”(1673) jt
allakäik üha süvenes,ning neis kriisitingimustes sünnib C ühtaegu religioosne ja eksistentsiaalne draama. *C esindab küpset barokki. Teatris laienes vaatemängulisus, kasutati rikkalikke ja uhkeid dekoratsioone,näidenditesse põimiti tihti muusikat,laule ja tantse.Oli ühtlasi oopei ja opereti tekkeaeg. * 1623.a oli ta kirjutanud oma esimese näidendi "Armastus,au ja võim". *Loomingu esimesel kõrgperioodil valmisid tuntumaist nädendeist "Kindlameelne prints"(1629), komöödia "Nähtamatu daam"(1629), "Andumus ristile"(1633), tuntumad auteemalisi näidendeid "Oma au arst"(1635), auto "Suur maailmateater" (1635-1645), "Imevõlur"(1637), aga ka tema peateoseks peetav filosoofiline draama "Elu on unenägu" (1635). *1640 võttis C osa sõjast ülestõusnud Kataloonias, 1651.a pühitseti ta preestriks. *1663.a sai ta kuningas Felipe IV eravaimulikuks Madridi õukonnas. *Hilisloomes on tähtsamas näidendid "Zalamea kohtunik"(1642) ja "Õhu tütar"(1653)
novellette, komöödiat:"Luupainajad" ja romaan"Hulgus"-sünge, väärastunud hingelaadiga inimene. novell ,,Lodjavahi surm" . Vallaku teostes valitseb üldiselt realistlik käsitluslaad. Mõjukust suurendavad huumor ja isikupärane stiil. Mõisted: 1. dialoog- Kahe või enam inimese vahel toimuv kõnelus. 1. monoloog- Ühe kõne 1. remark- Märkus autorilt 1. draama- Draama on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. 1. tragöödia- Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 1. komöödia- pilke eh naljamäng 1. tragikomöödia- Tragikomöödia on draama zanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni. 1. farss - ajuvaba olukord komöödias. 1. näidend- on paberil kirja pandud. Saab paberilt lugeda. 1. lavastus- Lavastajate ja näitlejate ühistöö 1. dramatiseering- proosa teksti kirjutamine näidendiks, hiljem etendus 1
Tema meelest on teravmeelsus kaasaegse inimese eripärane omadus. Antiikautorid ei olnud veel teravmeelsust käsitlenud. Pidev oli näiliku ja tegeliku vastandamine. Barokk on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik. Kui barokk ühendas vastandid, siis KLASSITSISM lahutas need. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism alles absolutistlikul Prantsusmaal. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidi allutama individualismi ja egoistliku kire. Klassitsistid umbusaldasid tundeid. Maine elu on tühine. Tekkis teadusharu anatoomia. Välditi juhuslikku ja segast. Töötati vlja ranged reeeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia zanris hinnati õpetlikkust. Draamas- 3ühtsuse põhimõte. Luules- hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. RENE DESCARTES- (1596-1650) prantslane
Selle zanri nimekaimad esindajad oli Sappho ja Alkaios. Koorimeelika arenes antiikkirjanduse perioodil välja peamiselt Spartas ning oli kõige enam seotud mitmesuguste kultusevormidega. See kajastus ka esitusviisis. Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Koorimeelikal on väga palju alaliike, millest tähtsaimal kohal olid hümnid. Koorimeelika viljakaimad luuletajad olid Pindaros ja Simonides. Tragöödia mõiste - Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8. Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähtsa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused
29. Mis iseloomustab Pindarose loomingut? Pindaros oli tähtsamiad koorilüürikuid Ta tegutses professionaalse poeedina ja kirjutas luulet nii religioosseteks pidustusteks kui ka eraisikutele. Meieni on säilinud neli tema epiniikionidega Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks. Tema oodid kajastavad kreeka aristrokraatia väärtushinnanguid, ülistades head päritolu, vaprust ja au. 30. Milline oli atika draama tekkimise kontekst? Milliseid probleeme kajastas atika tragöödia 5. sajandil eKr? Atika ajajärgul (5-4 saj eKr) loovutas kirjanduses lüürika oma koha draamale. Poliitiliselt tõusis esile Ateena ja Atika maakond. Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks, see saavutas täiuse 5. sajandil eKr Ateenas ning 4. sajandil levis juba üle kogu Kreeka. Sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja aga vaatajaga. Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt.
võitlused: reformatsioon XVI saj alguses, Ameerika avastamine ja vallutamisele järgnenud sõjad, Otomani impeeriumi ähvardused Euroopale. Vallandusid ka individualism ja saamahimu, Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Montaigne’i esseed ja Shakespeare’i tragöödiad, ajastule omased enesekahtlused. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, vältas seal 3 sajandit. 7. Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumaliku komöödia „Põrgu“, „Puhastustuli“; Vita nuova. Uus elu), Geoffrey Chaucer (Canterbury lood), MKL, KA. Dante: keskaegsed sümbolid ja maailmapilt + loovisiksuse geenius. „Jumalik komöödia“. Esikteos uues mahedas stiilis, rõhutas armastuse filosoofilist käsitust. Armastus Beatrice vastu. Autobiograafiline luuleraamat. Armastuses hakati põlastama tavalist meelelist kirge. Armastus kui puhas hingeline tunne ja voorus. Esimese eurooplasena
MUUSIKA vaimulik, monotoonne, saateta, kindel Uus kõlaideaal põhiintervallid on terts ja sekst; ilmaliku Väga kontrastne dünaamika, tekstikujundite jäljendamine muusikas; Homofoonia; kindel tonaalsus (helistik); dünaamika järk-järguline ISELOOMUSTUS taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne muusika ülekaal; vaimulik muusika võtab konservatiivse, looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides; muutumine; selge, puhas, dissonantsideta, hea kõlaga; kasutatakse (10.-11. saj hakkab tekkima 2-häälsus; alalhoidliku hoiaku; levib mitmehäälne a capella koorimuusika muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt; sooloaariad ja duetid, palju heliredeleid ja kolmkõlasid; eelistatakse
Uushumanism oli edumeelne pedagoogikas uund 18 ja 19. saj Saksamaal, mis seadis eesmärgiks Vana-Kreeka kasvatusideaali (isiksuse harmoonilise ja igakülgse arengu). Võrdsus, vabadus ja enesemääratlus. 2. Nimetada kirjanduszanrid, mis said alguse antiikajal (nimetada nende zanrite tähtsamaid esindajaid Kreekas ja Roomas)? http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreekakirjandus.htm Eepos Homeros (Ilias, Odysseia); Hesiodos (Theogonia, Tööd ja päevad), tragöödia ja Rooma eepika (Eepika (kreeka sõnast epos) on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi. Autor sekkub harva teostesse või on ise tegelane. On proosa- ja
Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos
Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos
teatris ja said alles siis kirjandusteosteks, ta ise pidas end näitlejaks. Komöödiad."Veneetsia kaupmees"(1596),"Tõrksa taltsutus"(1593), "Suveöö unenägu"(1595).Armastusteemalised komöödiad olid sagely inspireeritud itaalia kirjandusest: elurõõmsatest renessansinovellidest ja vanadest näidenditest. Kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende õigust armastuse vabadusele. Taunib seisulikke eelarvamusi ja keeled. Keksne oli armastusteema. Armastajad hoolitsevad komöödia lüürilise poole eest, naeru, nalja ja huumorit pakuvad madalamast soost tegelased.Ajalookroonikad.Richard III (1592).Henry VI(1590-02) Henry V(1599) Henry IV(1597-8) Ta paistis silma ajaloolise olustiku kujutamise konkreetsusega. Peamiseks teemaks oli võimu problem. S rõhutab patriootilisi ideid. Leidub rohkesti motiive: valitseja ja ühiskonna vahekord, võim ja moraal, individualism ja vastutus. Tegelaskujudeks on silmapaistvad võimukandjad. Tragöödiad
Teater on koht teatrietenduste andmiseks. Nii on olnud juba mitmeid sajandeid. Teatrietendusi esitatakse nii teatrihoonetes, kultuurimajades, kui ka tänavatel. Vanakreeka näitlejad olid ainult mehed, neid oli laval alati kolm ja nad pidid mängima ka naiste osi. Näitlejad võisid olla ainult vabad kreeklased. Teatri keskmes oli koori ja näitleja vaheline dialoog. Koor koosnes 12-25 inimesest. Koori ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat. Teatri peamised zanrid olid tragöödia, komöödia ja saatürdraama.Teatri etendused toimusid ainult paar korda aastas. Kogu rahvas läks selpäeval teatrisse. Teatri pääse oli tasuline ja vaestele anti ka toetust teatripileti ostuks. Etendused kestsid hommikust õhtuni. Etendusel söödi ja joodi, kuna see oli ikkagi pidustus. Teatrietendused toimusid linnapeal, kus oli palju lärmi ja sagimist. Antiikajal kandsid näitlejad maske, mis väljendasid nende emotsioone. Nad pidid kandma ka pikka pidulikku rüüd ja kõrget
Näidendite etendamine Kreekas toimus 5. ja 4. sajandil ainult Dionysose pidustustel, eriti suurtel dionüüsiatel märtsis- aprillis ja lenaiadel jaanuaris-veebruaris ja moodustas osa selle jumala kultusest. · Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks, see saavutas täiuse 5. sajandil eKr Atika maakonna keskuses Ateenas ning 4. sajandil levis juba üle kogu Kreeka. * Tragöödia tekkimise allikate suhtes aga on tänapäeval võimalikud üksnes oletused. Sõna ennast tõlgendasid kreeklased ise kui ,,sokulaulu" (kreeka k tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varastes näitemängudes oli juhtiv osa. Tragöödiaaines põhineb enamasti kangelasmüütidel ja üheks eripäraks on see, et müütidest on esindatud
rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. (lugemik Rüütlilüürika algab Lõuna-Prantsusmaal provanssaalikeelse lüürikana, mille loojat ja esitajat nimetati trubaduuriks (teada u 500, kuulsaid u 40). Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat esitati muusika saatel. Varasema anonüümse rahvalauliku asemele astus loov isiksus omapärase maailmanägemise ja luulemaneeriga. Luule ja luuletamine muutus auväärseks tegevusalaks. Valdav oli LEMBETEEMA, kusjuures armastuse käsitlus oli kahepoolne nagu tolleaegne maailmapiltki: 1. õrnõhkav rüütliluule 2. rahvapärane veidi labane luule. Romaane kirjutati 13-14saj proosa vormis, teema sõdimine ja armastus. Sai aluse geldi
Kreeklased uskusid, et järve põhjas oli pääs allmaailma ja et hüdra on selle valvur. Ent pärast hüdra tapmist ei saanud Lerna kuulsaks kohana, kust allmaailma pääseb. näitlejad olid ainult mehed, neid oli laval alati kolm ja nad pidid mängima ka naiste osi. Näitlejad võisid olla ainult vabad kreeklased. Teatri keskmes oli koori ja näitleja vaheline dialoog. Koor koosnes 12-25 inimesest. Koori ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat. Teatri peamised zanrid olid tragöödia, komöödia ja saatürdraama.Teatri etendused toimusid ainult paar korda aastas. Kogu rahvas läks selpäeval teatrisse. Teatri pääse oli tasuline ja vaestele anti ka toetust teatripileti ostuks. Etendused kestsid hommikust õhtuni. Etendusel söödi ja joodi, kuna see oli ikkagi pidustus. Teatrietendused toimusid linnapeal, kus oli palju lärmi ja sagimist. Antiikajal kandsid näitlejad maske, mis väljendasid nende emotsioone. Nad pidid kandma ka pikka pidulikku rüüd
Barokk (1600-1750 aastal) 18. sajandil saab see pilkenimeks tänu J.J Rousseau´le. Tsitaat "Baroklik muusika on selline ..." 1600-sünnib ka ooper. 1750-sureb J.S.Bach Portugali keelest sõna Barocco-tähendab lopergust pärli. 17.saj- vastandite, kontrastide ajastu. 1618-1640 -30 aastane sõda Põhja protestantliku ja Lõuna katoliku vahel. Tänapäeval jagatakse barkokki: Toretsev -Itaalias, paljude kaunistustega. Realistlik Intellektuaalne Iseloomulikud jooned: Ebakorrapärasus Kontrastid (subito-äkki, forte- ,piano- ) ülepaisutatud stiil
1635. aastal ta sureb. Tema oligi Hispaania teatri ülesehitaja. Enne Lopet ei saa rääkida regulaarsest Hispaania teatrist. Hiiglaslik teatriehitis, mis tehtud Lope kätega. Kujundas teatri zanrid (mõõga ja mantli komöödiad eriti popid). Oli ka kõige renessanslikum hispaania dramaturg. Seda mitte vormilt vaid sisuliselt. Commedia erudita järgi jälgiti kolme ühtsuse reegleid. Oli selle poolehoidjaid ja vastaseid. Poolehoidja oli näiteks Cervantes, kelle ideaaliks oli nn õige komöödia nõuded keelele ja zanripuhtusele. Ülev süzee nõudis ülevat keelt. Teiste hulgas kiitis ka noort Lopet ja tema draamateoseid. Mõne aasta pärast pühkis viljakas Lope Cervantese teatrist täielikult minema. Lope kirjutas meeletult palju, säilinud 430 teost (oli üle tuhande, 1500-1800 teost). Võis üksi kindlustada kõik hispaania trupid. Teater oligi nagu tema impeerium, tema selle valitseja. Kõik trupijuhid ja näitlejad olid tema sõbrad ja tuttavad. Cervantese jaoks oli see
Maailmakirjanduse kordamisküsimused 1. Antiikkirjanduse põhiperioodid ja mis neid iseloomustab. Kuidas on antiikkirjandus erinevatel aegadel mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust? a) arhailine ajajärk 4 saj ekr eepika ja lüürika b) klassikaline periood e atika 5-4 saj ekr draama. Domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnnaks oli Ateena c) hellenismi ajajärk 4-1 saj ekr komöödia. Sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud oikumeeni helleniseerumine e. kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas d) rooma impeeriumi periood 1 saj ekr-6saj pkr proosa ja retoorikaõpetus Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega
nõnda jäigalt reglementeeritud. 22. Dramaatika ehk draama: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Draama on (1) seotud nii kirjanduse kui teatriga (&/või teiste tegevusaladega) (2) dialoogiline ja olevikuline (st. ei ole valikut - see on nüüd ja praegu) (3) poeetika & kompositsioon on spestiifilised: põhitekst & sekundaartekst (remarkteks jm) (4) üldjuhul esitatakse sündmusi & draama kõne on seotud tegevusega (5) üldjuhul puudub jutustaja Tuntumad zanrid: (1) tragöödia (kurbmäng) on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend (Oidipus) (2) komöödia (pilke-/naljamäng)on lõbusa lõpplahendusega näidend, naeru-vääristab satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab elukorralduse pahupooli ja sotsiaalseid müüte ning pakub vabastava naeru läbi meelelahutust. (3) draama (kitsam mõistemaht!) on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, zanrina kujunes välja 18. saj. Temas
prassimine ja pidutsemine (Too näiteid) Hamleti ja ema suhe - kuidas suhtuda emasse, kes on sind reetnud? Pidetus. Ema vastu ei saa. Taani kuningate säng on kiimas ja neetud veripatu asemeks. Olla vôi mitte olla lahtimôtestamine Kuidas Hamlet end tagasi hoiab ja tôele lähemale püüab (Kui aega on, pane tekstinäited vahele) Shakespeare'i teisi teoseid liikide järgi (ôpiku pôhjal) Shakespeare'i-aegne teater Dante Alighieri, Jumalik komöödia *poeem on filosoofiline sügavalt elu môtestav ja groteskne ebareaalne, moonutatud, autori suhtumine on satiiriline inimlikke pahesid hukkamôistev sümbolloomad sissejuhatuses (avalaulus): lôvi vägivald, panter iharus, hunt reetur, need loomad takistavad Dantet pühal rännakul pimedusest valguse poole sümbolvärvid: punane halastus, armastus; valge usk, puhtus, süütus sümbolarvud 3, 9, 10, 100 Joonista!
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest
· Elu ülim väärtus loodus, ideaaliks inimese kooskõla loodusega, inimlikkus = loomulikkus = looduslikkus. · Näitab enneolematult avalikult erootilist armastust ja intiimsust, kiidab selle heaks. On vaba Dante üleinimlikust askeesist ja Petrarca kõhklustest taeva ja maa vahel. · Looduse ülimaid ande on mõistus. · B. Valdab täiuslikult nii mahlakat rahvalikku kõnekeelt kui ka ülevat poeetilist stiili. Dekameron on avar ja elutark inimlik komöödia. 8. Renessansi lüüriline luule (XV-XVI saj.) (RA, MKL, Shakespeare'i Sonetid), · Lüürikas toimus renessanslik pööre teistes Lääne-Euroopa maades eri aegadel: Hispaanias sonettide mood algas nt 15. saj keskel, Prantsusmaal ja inglismaal 16 sajand; Saksamaal alles 17. saj hakul. · Tunnete ja looduse ülistamine tegi populaarseks pastoraalse temaatika; eriti popiks ekloog karjaselaul, mis ulatub tegelt juba Vergiliuse aega. Uusaegse ekloogi algatas
enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehastamine, "mina" avamine, pihtimine b. Eepika zanrid (eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt, laast) i. keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele ii. Huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise ehk "tema" ja "nende" jälgimine c. Dramaatika zanre (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets) i. Iseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog ii. Dramaatikat kannab konflikt - sisemise ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine või vastuolu, intriig, tahtmine, saamine ja muutumine ehk tulevikku liikumine iii. "Meie" kooselu ja probleemid d. Sarnasused i. ilukirjandus keskendub põhiliikide lüürika, eepika ja dramaatika abil
saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine. Arvati, et inimene on võimeline tajuma kõike suurt ainult iseendas. Kunstniku subjektiivset
nähtus, et kirjanduses ja kunstis kujutada. Üksikasjalikult võetakse vaatluse alla kõik tunded, eriti melanhoolsed. Hakati kirjutama pisarkomöödiaid (alati õnneliku lõpuga, vahepeal kurb lahkuminek), mis tekitasid haritud ja mõtlevate meeste seas tõrksust, aga naistele meeldisid. Diderot paneb kirja teatriuuenduse punktid: o kõne ilma riimideta; o komöödia ja tragöödia ei saa olla ainukesed (jant, lõbus ja tõsine komöödia, kodanlik ja kangelastragöödia, sümbolistlik näidend); o kunstid tuleb kõik ära kasutada (kirjandus, plastika, miimika, maalikunst, skulptuur, arhitektuur, muusika); o rõhk kindlale iseloomujoonele, tuleb kasutada komplektsemaid kujusid (isa, kaupmees, kohtunik).
Kulutas palju ilustuste/dekoratsioonide peale, korraldas etendusi, ehitas (ümber) mitmeid losse, korraldas pidusid; pidi olema kõigist ülim ja parem. Boileau: kehtestas 17. sajandi Prantsusmaal poeetika seadused, mis läksid tal korda ainult tänu tema andele, maitsele ja autriteedile. Tema põhimõtteid hakati hiljem nimetama normatiivseks poeetikaks. Oli satiiride meister. ,,Normatiivse poeetika" iseloomustus: kehtestatud normid, mida toetavad mõistus ja peen, haritud maitse. Tragöödia ja eepiline poeem kuuluvad ,,kõrgete" zanride hulka. Kolme ühtsuse reegel: tegevuse, koha ja aja ühtsus. Tuleb järgida tõepärasuse nõuet. Igal zanril on oma kangelane. Eeskujuks tuleb pidada Homerost. Inpiratsioon+töö+mõtisklus=edu. Epopöa ja tragöödia aineks on fantaasiaga täiendatud ajalooline või mütoloogiline pärimus, kuid mitte kristlik. Ilma fantaasiata jääb luule kiretuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
