Andres Mustonen ja Hortus Musicus Üldinfo ● Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. ● Omal alal üks vanimaid katkematult tänini tegutsevaid ansambleid maailmas. ● Musitseerimist iseloomustab stambivaba, loominguline suhtumine meist ajaliselt ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. ● Esitatakse muusikat lääne varasest heliloomingust nüüdisautorite teosteni. ● Muusika kannab endas neidsamu väärtusi, mida hinnatakse vanema, tasakaalustatud muusika juures - vormi puhtus ja selgus, harmoonia ja ilu lihtsates asjades. Üldinfo
● vanamuusikaansambel ● Rahvusvaheline Tunnustused ● 1986 Eesti NSV teeneline kunstnik ● 1988 Eesti NSV muusika-aastapreemia ● 1995 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ● 1996 Eesti Raadio aasta muusik ● 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärk ● 2000 Tallinna aukodanik (teenetemärk) ● 2003 Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Video, küsimused https://www.youtube.com/watch?v=3x97DZCj9 _Q 1. Mis aastal asutati Hortus Musicus? 2. Millise ürituse kunstiline juht on Mustonen? Kasutatud kirjandus ● Vaimult vaba Andres Mustonen, Postimees, 22. mai 2011 ● Andres Mustonen - surematult armastades..., Kroonika, 20. jaanuar 2012. ● MustonenFest, Eesti muusikafestivalid, vaadatud 34. jaanuar 2017 ● Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 305. ● Eesti muusika biograafiline leksikon. 1. köide: A–M. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk. 511. ● http://www.music
Jakob Westholmi Gümnaasium Hortus Musicus Retsensioon Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass õp. Siiri Veskimäe Tallinn 2015 Meie käisime klassiga Hortus Musicuse kontserdil 12.veebruaril, mis toimus Tallinna vanalinna väravatornis. Kontsert oli renesanssi teemaline. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal ansambli juht Andres Mustonen. Ansamblis on kokku 10 liiget, kõik mängivad erinevaid pille ning kolm nendest laulavad veel lisaks. Andres Mustonen, kes on ansamblijuht, mängib viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorni. Olev Ainomäe mängib pommereid, oboed ning šalmeid. Imre Eenma mängib violonet, kontrabassi ning gambat. Valter Jürgenson tromboone, Peeter Klaas gambasid ja tšellot. Ivo Sillamaa mängib nii orelit, klaverit kui ka klavessiini.
12. veebruaril külastasime klassiga Hortus Musicuse kontserti, mis toimus Lühikese jala Väravatornis. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Ansambli repertuaaris on enamasti keskaja ja renessansi muusika ning sinna kuuluvad järgmised liikmed: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid), Olev Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Imre Eenma (violone, kontrabass, gamba), Valter Jürgenson (tromboonid), Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid), Tõnis Kuurme (dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid), Riho Ridbeck (bass, löökpillid, trummid), Ivo Sillamaa (orel, klaver, klavessiin), Anto Õnnis (tenor, löökpillid), Taavo Remmel (kontrabass).
Mihkel Poll (klaver), ERSO, dirigent OLARI ELTS. Tule kohale juba kell 18! LOE LÄHEMALTOSTA PILET TELEKONKURSI "KLASSIKATÄHED 2014" VÕITJATE GALAKONTSERT 16. aprill 2014 kell 18 -- Estonia kontserdisaal ERSO ees soleerivad konkursi "Klassikatähed 2014 finalistid. LOE LÄHEMALT SUVEÖÖD 25. aprill 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaal Berlioz, R. Strauss. Marianna Tarassova (metsosopran), ERSO, dirigent NIKOLAI ALEKSEJEV. LOE LÄHEMALTOSTA PILET MAI 2014 FOOKUSES OLLI MUSTONEN 2. mai 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaal Mustonen, Mozart, Prokofjev. ERSO, solist ja dirigent OLLI MUSTONEN. LOE LÄHEMALTOSTA PILET MÄLESTUSI ITAALIAST. HOOAJA LÕPPKONTSERT I 8. mai 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaal Stravinski, Prokofjev, R. Strauss. VADIM GLUZMAN (viiul), ERSO, dirigent NEEME JÄRVI. LOE LÄHEMALTOSTA PILET MÄLESTUSI ITAALIAST. HOOAJA LÕPPKONTSERT II 9. mai 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaal Stravinski, Prokofjev, R. Strauss
......................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................6 Hortus Musicus ja selle loomine Hortus Musicus on Eesti muusikaansambel, mis loodi 1972. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni poolt ja on seega omal alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Tänaseks on Andres Mustonen seda ansamblit juhtinud juba ligi 40 aastat. 2012. aastal tähistabki bänd oma 40. Sünnipäeva. Bänd on sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes. See grupp leidis entusiasti oma nooruslikud energiad ühendada ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutada, mida loomulikult polnud ka nii lihtne saada. Nii sai Hortus Musicus oma tee ja näo. Keskne idee tuli bändi loojalt Andres Mustonenilt, kelle unistus oli minna kultuurrahvana Eestist Euroopasse kultuuri viima
10. a klass Käisin 13. jaanuaril kuulamas Eesti vanamuusikaansamblit Hortus Musicus. Kontsert toimus Tallinnas, Väravatornis. Ansambel koosneb kümnest esinejast, kelleks on Oliver Ainumäe, Jaan Arder, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Peeter Klaas, Tõnis Kaumann, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Joosep Vahermägi ning Andres Mustonen, kes on samuti ka ansamblit juhtiv liige. Juba enam kui 40 aasta jooksul tegutsev Hortus on uurinud ja esitanud 8. kuni 20. sajandi keskaja ja renessansi muusikat. Ansambel laulab ja mängib küll vanat keskaegset muusikat, kuid seda oma isikupärasel moel. Nad on lood, mida esitavad, kujundanud enda ansamblile veidi sobivamaks. Kontserdil esines Inglise kõrgrenessansi, lugusi Pranstsusmaalt, Hollandist, Hispaania, Suurbritannia renessansi, Saksa ja mõningal määral Itaalia stiili segu
24. jaanuaril 2014 aastal käisin Väravatornis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Kontserdi sisu seletas meile Andres Mustonen, kes on ansambli juht. Lisaks temale, olid veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Kontserdi teemaks on renessanss. Lisaks muusikale oli kuulda ka natuke selle ajastu ajalugu. Kava oligi üles ehitatud nii, et igale loole eelnes lühike tutvustus, mis seletas lahti loo sisu. Kuulda oli nende igapäeva eludest ja muusikute seljas oli ka mõned riietusesemete näited.
marier“, „Heigh hoo holidays“, „Pavane“, „Come again sweet love“, „Fine knacks for ladies“, „Honeysuckle“, „Presens dies“, „Puer natus in Bethlehem a2“, „Puer natus in Bethlehem a3“, „Intrada nr.4“, „Ich bin jung gewesen“, „Intrada nr.5“, „Adoramoste Senor“. Muusikud näitasid ja jutustasid ka oma pillide kohta, mille peal nad mängisid. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Hetkel on Ansamblis kümme liiget: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul, plokkflöödid), Olev Valter Jürgenson (tromboonid), Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Tõnis Kaumann (vokaal, bariton), Imre Eenma (violone, kontrabass, gamba), Peeter Klaas (gambad, tšello), Tõnis Kuurme (dultsian, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff), Riho Ridbeck (bass, löökpillid, trummid Joosep Vahermägi (tenor).
10.A Käisime 12.jaanuaril Eesti vanamuusikaansambel Hortus Musicuse kontserdil, mis toimus Väravatornis. Käisime kontserdit kuulamas Jakob Westholmi kümnendate klassidega. Kohal olles rääkis Alla Eenma, meie kooli õpetaja, saali ajalugu kus me viibisime. Kui Alla oli rääkinud, astus lavale Hortus Musicus. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Ansamblisse kuulavad Andres Mustonen, kes mängib viiulit, vioolat, plokk, krummhorne, plokkflööti ning on ka ühtlasi ansambli juht. Olev Ainomäe, kes mängib pommerit, oboed, plokkflööti, šalmeid, krummhorni, rauschpfeiffi. Tõnis Kaumann laulab baritoni ja mängib löökpille. Klahvpillidel – orel, klaver, klaversiin on Ivo Sillamaa. Valter Jürgenson tromboonidel. Violone, kontrabassi ning gambat mängib Imre Eenma. Ansamblisse kuuluvad
Muusikastiil oli väga pidutsev ja kerge. Minule tekkisid silme ette koheselt kaunites riietes mehed ja naised, kes ballisaalis tantsu vihuvad. Kontserdi toimumispaigaks olnud Kadrioru lossi ruum oli väga ilus. Seda kaunistasid ilusad laemaalingud ning kogu see keskkond sobis väga Hortuse muusikale. Isegi ainuüksi selle lossi pärast oleks võinud kontserdile tulla. Kontserdi ettekanne oleks võinud ilmekam olla. Esinejad olid väga tõsiste nägudega. Neist ainsana oli Andres Mustonen, kes esitas oma osa väga ilmekalt ning kohe oli aru saada, et ta on hingega asja juures. Seda oli näha nii tema kehakeelest kui ka näoilmetest. Kahtlemata võtsid teised ka oma osa hingega, sest muidu poleks see ansambel nii kaua koos püsinud, kuid nad oleksid võinud seda rohkem välja näidata. Samas nende pillimänguoskuse tase oli väga hea ning nende ühine koostöö võiks olla eeskujuks nii mõnelegi ansamblile.
RAHVATANTS JA RAHVAPILLID DANIIL TEE JA MARTIN MUSTONEN 11B RAHVATANTS MIS SEE ON? Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Tänapäeval eristatakse pärimuslikku rahvatantsu ja lavarahvatantsu. Pärimuslikus rahvatantsus on tantsijad selleks saanud vähe või mitte mingisugust väljaõpet. Uued tantsijad õpivad tantsu mitteametlikult, jälgides teisi tantsijaid ja/või teistelt tantsijatelt saadud õpetuse kaudu. Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. RAHVATANTS RAHVAPILLID EESTIS ON PALJU ERINEVAID RAHVAPILLI, MIS SAAME KASUTADA: Lõõtspill,Torupill, Kannel, Moldpill, Hiiu kannel, Setu kanne,l Parmupill, Vilepill, Karjapasun, Roopill, Lehep...
kujunenud kohati äärmuslikult erinevateks. 1970. aastad toovad areenile uue heliloojatepõlvkonna, mille eesotsas on Lepo Sumera (1950–2000, loonud kuus sümfooniat) ja Raimo Kangro (1949–2001, tervelt kaheksa ooperi autor). 1980. aastad tõid kontserdilavadele Erkki-Sven Tüüri (s. 1959) ja Urmas Sisaski (s. 1960) muusika. 1972. aastal asutati vanamuusikaansambel “Hortus Musicus”, mille kunstiline juht, dirigent ja viiuldaja Andres Mustonen on lisaks vanamuusika interpreteerimisele palju tähelepanu pööranud ka nüüdismuusikale 1959–1979 tegutsenud Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett oli üks legendaarsemaid ansambleid. Germo Söödor TE21
Zeide Kupits, Marleen Rootamm, Stina Mustonen RABA Üldine info Raba ehk kõrgsoo Vesi tuleb sademetest Kujunenud peale viimast jääaega Leevendavad kasvuhooneefekti Linnud ja loomad Pesitsevad linnud: metsis, teder, rabapüü Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasvavad turbal ja turbasamblal Pinnas on happeline, niiske ja toitainetevaene Kokkuvõte Raba ehk kõrgsoo toitub ainult sademetest. Selles koguneb turbakiht kõdunenud taimedest. Taimestik on kidur. Samblad. Leevendavad kasvuhooneefekti, kuid toodavad ka ise süsihap...
Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 2 Elastsuskonstantide määramine Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 27.02.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: määrata terasest silindrilise katsekeha elastsuskonstandid. Kasutatud tööriistad: · Takistustensoandur Katsekeha: Joonis 1. Katsekeha kuju ja mõõdud Joonis 2. Moonete aegrida Valin : t1=75 t2= 125 t3=175 t4=225 2 A=3318,3 mm2 Tabel 1
KOOSTAS: Axel-Mait Roosnurm Kõige tuntuim eesti helilooja (eestlane) maailmas Väga lai kuulajaskond Sündis Paides, lapsepõlv möödus Rakveres Tallinna konservatoorium Heino Elleri kompositsiooniklass, lõpetas 1963. Töötas Eesti Raadios helirezissöörina Alates 1967 vabakutseline helilooja 1980 emigreerus Saksamaale Loomingu võib jagada tinglikult kahte perioodi: Teosed enne aastat 1976 Kasutab kaasaegsele muusikale iseloomulikke tehnikaid: dodekafoonia, collage, sonoristika, neoklassitsistlikud jooned jms. Otsingud. Tsellokontsert Pro et contra (1966) Collage teemal B-A-C-H (1964) 1968 Credo (klaverile, orkestrile ja koorile) Credo in unum Deum. "Oculum pro oculo, dentem pro dente." "Autem ego vobis dico: non esse resistendum injuriae." 1968-1971 vaikus 1971 3. sümfoonia - üleminekuteos Otsingud viisid keskaja muusikani, gregooriuse koraalini Püüdes leida väljendusvahen...
jõudnud päris kontserdile. Aga pean ütlema, et minu meelest pole see olnud mitte sugugi halvem kogemus, pigem vastupidi. Nimelt vaatasin siis 1. jaanuari õhtupoolikul Eesti Televisiooni pealt Eesti Kontserdi ja Hennessey uusaastakontserti, mis toimus tegelikult Estonia kontserdisaalis. Kontserti eesmärk oli viia kuulajad kaugetesse maadesse ning erinevatesse maailma paikadesse. Sellest tuli ka kontserdi alapealkiri ,,Eksootiline rännak. Dirigendiks oli Andres Mustonen ning lisaks oli tulnud esinema Etty Ben-Zaken Iisraelist. Mulle meeldis ta isiklikult väga, kuna ta hääl oli väga mitmekülgne, värvikas ning võimas. Veel oli kohale tulnud üks huvitav mees, Mario Stefano Pietrodarchi, kes mängis bandoneoni. Nägin sellist pilli esimest korda, hiljem isegi uurisin internetist, millega täpsemalt tegu oli. See pillimäng muutis minu meelest selle kontserti huvitavamaks, kuna muidu kippus see jääma suhteliselt tagasihoidlikuks ning üksluiseks
Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 3 Väändekatsed Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.03.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega väändel ning määrata olulisimad karakteristikud. 1. Väändekatse terasega Joonis 1. Katsekeha mõõtudega 1.1. Nihkeelastsusmoodul Tabel 1. Katseandmed Algkoormus Väändemoment Lugemid Lugemite vahed
Kontserdiarvustus Käisin pühapäeval 28. märtsil 2010 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis kuulamas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfoonia orkestri saatel toimuvat kontserti ,,Penderecki sild üle milleniumi läve" kuulamas. Sellest kontserdist kuulsin juhuslikult enda õe poisilt, kes on lõpetas 5 aastat tagasi Muusika keskkooli ning soovitas minna. Dirigentideks lugude esitamisel olid vanameister Penderecki ise ning samuti Andres Mustonen. Solistideks, kes esitasid esimest pala, olid Henry David Varema, Indrek Leivategija ning taaskord Andreas Lend. Viimast on vist näha küll igal vähegi endast lugupidaval kontserdil, kus on vaja tasemel tsellomängijat. Teise pala solistiks oli Magdalena Pilipczak viiulil. Esitusele tulid Penderecki ,,Concerto grosso nr. 1", mis valmis 2000 aastal ja teiseks palauks oli Benjamin Britteni teos ,,Viiulikontsert op.15". Kontsert ise oli üsna hea, kuigi meie i...
Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 1 Tõmbe- ja survekatsed Üliõpilane: Alisa Rauzina Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.02.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega tõmbel ja survel ning määrata olulisimad karakteristikud. Kasutatud vahendid: Mehaaniline universaalkatsemasin Zwick/Roell 250 SN suurima jõuga 250 kN (tõmme) Hüdrauliline universaalkatsemasin EU 100 suurima jõuga 1000 kN (survekatse) 1
ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Ka tema oli Saksmaa helilooja ja orelimängija. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Samuti nagu teisedki heliloojad oli ta pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid; Olev Ainomäe - pommerid, oboe, plokkflöödid, salmei, krummhornid, rauschpfeiff; Imre Eenma - violone, kontrabass, gamba; Valter Jürgenson tromboonid; Peeter Klaas - gambad, tsello; Tõnis Kuurme - dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff; Riho Ridbeck - bass, löökpillid, trummid; Ivo Sillamaa - orel, klaver, klavessiin. Solistideks on Jaan Arder bariton ja Joosep Vahermägi tenor.
Sümfoonia; Tobias – “Joonase lähetamine”; Soštakovitš – 14. sümfoonia, Sibelius "Kullervo" jpt). Ta on olnud paljude kaasaegsete heliloojate teoste esmaettekandja (Sumera, Põldmäe, Kaumann, Pertmann, Andersson jt.). Pille Lill on teinud koostööd mitmete dirigentidega (Gennadi Roždestvenski, Carlo Felice Cillario, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Aleksejev, John Storgårds, Gintaras Rinkevičius, Arvo Volmer, Mihkel Kütson, Jüri Alperten, Olari Elts, Andres Mustonen, Lauri Sirp jt) ning tema hääl on jäädvustatud mitmetel CD-del – R. Tobias “Joonase lähetamine” (dir. N. Järvi 2009 DVD; Grammofon AB BIS 1995), M. Sink "Jõululaulud” (PLMF 2006), L. Sumera “To Reach Yesterday” (Megadisc 2005), “Oreli- ja kammermuusikat” (Eres 2000), J. Torrim “Orelimuusika/Orgelwerke” (Antes 1997).
1.Nim.3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut). Franz Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 2.Nim. 2 barokiaja heliloojat. Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel 3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas. Sümfoonia Sonaat 4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste. Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole. Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. 5.Nim. 3 uut žanri barokiaja muusikas. Oratoorium Passioon Kantaat 6.Mis saj. oli keskaeg, romantism, barokk, klassitsism, renessanss? Keskaeg: 5.-13. saj Romantism: 19. saj Barokk: 17.-18. saj I pool Klassitsism: 18. saj II pool-19. saj I veerand Renessanss: 14.-16. saj 7.Nim. 5 romantismiaja heliloojat. Schubert ...
algul. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Temagi oli pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Tema oli Saksmaa orelimängija ja helilooja. Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, plokkflöödid, viiola; Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkföödid, oboe, krummhornid; Imre Eenma – violone, gamba, kontrabass; Valter Jürgenson – tromboonid; Tõnis Kuurme– dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid; Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid; Riho Ridbeck – bass, löökpillid, trummid; Ivo Sillamaa – klavessiin, orel, klaver; Anto Õnnis – tenor, löökpillid; Taavo Remmel – kontrabass
Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 4 Paindekatse Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 27.03.18 Tallinn 2018 1. Töö eesmärk: Võrrelda terastala koormamisel tekkivaid siirdeid ja pingeid arvutuslike väärtustega. 2. Kasutatud tööriistad: · Tensoandurid 4tk · Mõõtekell · Paindekatse masin (universaalkatsemasin) 3. Katseskeem Joonis 1. Katseskeem 4. Saadud andmed 4.1. Kesklõike siire Tabel 1. Kesklõike siire
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM HORTUS MUSICUS Retsensioon Hanna Kata Norma 10. a Siiri Veskimäe Tallinn 2013 KONTSERDI RETSENSIOON Kontsert toimus 25. jaanuaril 2013. aastal Väravatornis. Sel kontserdil olid meie ees 8 pillimeest: Andres Mustonen(viiul), Taavo Remmel(kontrabass), Ivo Sillamaa(klavessiin), Valter Jürgenson(tromboonid), Imre Eenma(violone), Olev Ainomäe(pommer, plokkflöödid, duduk), Tõnis Kuurme(dulzian, rauschpfeiff, plokkflöödid) ja Riho Ridbeck(löökpillid). Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusikaaeda, on vanamuusikaansambel, mis asutati 1972. aastal Andres Mustoneni poolt. Hortus Musicus on omala alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida-Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Nad on esinenud enamikus Euroopa riikides, USAs, Jaapanis, ...
improvisatsioon", mis toimub Tallinnas. Mis on orelikontsert. Veel üks festival seotud Bachiga oli avatud sellel aastal eesti pealinnas, mis sai nimeks ,,Johann Sebastian Bach orelimuusika festival." Ta kestis esimesest kuni kuuenda jaanuarini. Ürituse korraldamise idee kuulus organistile ja professorile Andres Uibole. Festival toimus Tallinna keskosas, Niguliste kirikus. Kontserdil esinesid umbes kolmkümmend kohaliku tunnustatud muusikut. Nende seas olid Andres Uibo, Andres Mustonen, Oksana Sinkova ja teised andekad muusikud. Johann Sebastian Bachi festivalil esitati mitmesuguseid helilooja teoseid. Seal kanti kuulajatele ette monumentaalseid lugusid organile, viiuli sonaate, orkestri süite ning aariaid ,,Jõuluoratooriumist" ja Missast h-moll. 2 Eestis toimub palju Bachi festivale, kuid on ka teisi festivale, kus mängitakse tema teoseid. Näiteks selle aasta 6
1991.a. sai temast Eesti Raadio bigbändi liige.Umbes samal ajal hakkas ta osalema ka Urmas Lattikase ansamblis.1994.a. pärjas Eesti Raadio Tafenau Aasta Muusiku tiitliga. Viimastel aastatel on ta oma erinevate ansamblikoosseisudega esinenud Saksamaal, Taanis, Rootsis, Soomes, USA-s, Fääri saartel ja mujalgi. Raivo Tafenau ansamblite koosseisud muutuvad üha rahvusvahelisemaks ning tema muusika haare ulatub modernjazzi kõladest kuni bossanova ja popjazzini. Andres Mustonen on avara huvideringiga muusik, piirideületaja, uute ideede genereerija, eesliini mees, kes ühendab oma viimaste aastate kontsertidel barokki ja rokki, Bachi ja svingi ning mõnda muudki. Ta teeb seda suure põlemisega, mis veenab publikut. Mitmekülgne muusik viiuldaja, dirigent, varase muusika andambli `Hortus Musicus`juht, vanamuusika uurija ja asjatundja on oma tegevust avardanud.ta juhatab mainekaid sümfooniaorkesreid
tekstilist osa vahele (ulatuselt kõige pikem ja laiema tegevustikuga) Passioon (teise sõnaga kristuse kannatuse lugu) - tuletatud neljast evangeeliumist: Matteus, Markus, Luuka, Johannes · Kõiki esitatakse koori, solistide ja orkestriga. · Läbiv temaatika oli vaimulik · Kõigis vormised on aariad(ka duetid) Kõige rohkem kirjutanud J.S. Bach ja G.F.Händel Vanamuusika ansambel ,,Hortus musicus" (est. muusika aed) A. Mustonen Barokiajastul saab viiul määravaks pilliks Viiuleid on meisterdanud kolm perekonda : Stradivari, Amati, Quarneri Sonaat kõikide instrumentaalpalade üldnimetus Erinevad tüübid: · Triosonaat- teos 3 partiile · Barokktrio 2 meloodiapilli + basso continuo , sellest kujuneb veel üks orkestritüüp, Itaalia orkester: I, II viiul, vioola, basso continuo · Kammersonaat koosneb sissejuhatusest , mida nim. prelüüdiks, lisandub 2-4 tantsulist osa
Mina käisin 12. jaanuaril Hortus Musicus kontserdil Väravatornis. Renessansiaja muusikat esitas meile ansambel Hortus Musicus, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Tema seletas meile kontserdi sisu. Ta tutvustas lühidalt igat lugu, mida nad esitasid ning seletas lahti loo sisu, et me lauludest aru saaksime, kuna need olid kõik ladina keelsed. Lisaks sellele rääkis ta veel ajaloost ja renessansiajastust üldiselt. Lisaks temale, olid veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat
10.b klass 20. veebruaril külastasin ansambel Hortus Musicuse kontserdit "Renessansi suured meistrid." Käisin seal kohal, sest olime koolis just renessanssi teema läbinud ning meil soovitati selle aja muusikat ka oma kõrvadega kuulamas käia. Kontsert toimus Väravatornis algusega 16:00. Hortus Musicus on Eesti Vanamuusikaansambel, mis on tegutsenud alates 1972. aastast Andres Mustoneni eestvedamisel. Mustonen ise mängib ansamblis viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorne ning on ka ansambli kunstiline juht. Lisaks temale musitseerivad ansamblis veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Ansamblit on aitamas ka vanemtoimetaja Robert Staak ning vanemadministraator Laine Lillepruun. Kõik mehed valdavad mitut instrumenti ja ka kontserdil toimus neil omavahel pidev pillide vahetus, mis
Ta on tuntud oma isikupärase kompositsioonitehnika poolest (nn tintinnabuli-tehnika). Lõpetuseks C.Gounod'i ,,Ave Maria", mis põhines J.S.Bachi prelüüd nr.1 C-duur põhjal. Guonod oli prantsuse helilooja, kes oli tuntud just tänu Bachi töö põhjal kirjutatud ,,Ave Maria"'le. Kontratenor Ka Bo Chan on sündinud Hongkongis 1975. aastal. Ka Bo Chan on üles astunud selliste dirigentide taktikepi all nagu Olari Elts, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Arvo Volmer, Risto Joost, Lydia Rahula, Tomi Rahula, Hirvo Surva, Andres Heinapuu, Mikk Üleoja jt. Ta on teinud koostööd mitmete suurepäraste kollektiividega ja musitseerinud erinevates kammermuusika projektides mitmete andekate muusikutega. Ka Bo Chan on esinenud solistina nii Eestis, Leedus kui ka Prantsusmaal. Praegu töötab Ka Bo Chan Eesti Rahvusmeeskooris ning täiendab oma lauluoskusi Uku Jolleri juures. Ka Bo Chani repertuaar
Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 5 Saleda puitvarda survekatse Tehniline mehaanika II Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 10.04.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: määrata saleda puitvarda ekstsentrilisel survel tekkivat kõverdumist iseloomustavad läbipainded ja võrrelda neid arvutuslikega. Katsekeha: Tulemused: 1. Läbipaine sõltuvus koormusest Kuna reaalselt ei õnnestu koormamisel raskust kunagi täpselt tsentreerida, siis teoreetiliste väärtuste arvutustel võetakse minimaalne ekstsentrilisus zF = 0,5 mm
Kadrioru Saksa Gümnaasium MUUSIKA VIINIST Tallinna Kammerorkester Viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck (Viini Filmharmoonikud) RETSENSIOON Tallinn 2017 8.november käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdi Muusika Viinist. Esines Tallinna Kammerorkester, dirigeeris viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck Viini Filmharmoonikutest. Orkester esitas "Mozarti" ja "Kuldsete klassikate" palasid, mis mulle isiklikult väga meeldisid ning mida olen ajaviiteks ennemgi palju kuulanud. Ennem etendust oli rahvas elevil ning valmis kuulama maailma kuulsaid klassikaid. Avamänguks esitati Wolfgang Amadeus Mozarti "Figaro pulma", mis valmis viimasena, vaid kaks päeva enne esietendust. Kuigi avamängus ei tsiteerita eelseisva ooperi muusikalist materjali, annab see nauditava eelmaitse järgnevast tempokast sündmusahelast. Kontserdi kava on järgnemine: Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)...
lihtsates asjades. Oma enam kui 30-aastase tegutsemisaja jooksul on Hortus andnud kontserte enamuses Euroopa riikides, USA-s, Jaapanis, Iisraelis ja tohutul territooriumil, mille moodustas endine Nõukogude Liit ja oldud esinejaks enamusel suurematel vanamuusika festivalidel. Heliplaatidele on salvestatud ca 35 programmi, millest osa on saadaval tänapäevalgi firmadest Erdenklang, Musica Svecia, Forte ja Finlandia Records. Aastal 2007, mängis ja laulas Hortus Musicuses 10 muusikut: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid Olev Ainomäe - pommerid, oboe, plokkflöödid, salmei, krummhornid, rauschpfeiff Jaan Arder bariton Imre Eenma - violone, kontrabass, gamba Valter Jürgenson - tromboonid Peeter Klaas - gambad, tsello Tõnis Kuurme - dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff Riho Ridbeck - bass, löökpillid, trummid. Ivo Sillamaa - orel, klaver, klavessiin Joosep Vahermägi tenor
RAM Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Hiljem on RAMi juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid: Olev Oja (19641991), Kuno Areng (19661990), Ants Üleoja (19911997), Ants Soots (1994-2005, kunstiline juht 2008.a. sügisest) ning Kaspars Putnis (2005-2008).Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs. Viimaste välisesinemiste seas on kontsert Peterburi Filharmoonia Suures saalis, kus osaleti Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine" ettekandel (2003). Augustis 2005 esitas RAM Stockholmis III Läänemere Festivalil Sibeliuse "Kullervo", partneriteks dirigent Esa-Pekka Salonen ja Rootsi Raadio Sümfooniaorkester. 2005. aasta novembris andis Eesti Rahvusmeeskoor kolm kontserti kultuurifestivalil "Eesti päe...
või rääkides mõnda põnevat jutukest. Kolmanda soojendusbändina astus lavale Jan Uuspõld & ansambel Regatt. Jan Uuspõld küll tavapärasesse bändi koosseisu ei kuulu, kuid festivalil astub üles kui bändi külalisvokalist. Regatt on ise bänd, kes on kokku tulnud 2004 ja üritab taaselustada vanemat Eesti muusikat, põhiliselt retrot, ja soovib seda edasi anda noortematele põlvkondadele. Regatti koosseisu kuuluvad Marek Jürgenson, Mattias Mustonen, Kalmer Jaanimägi ja Marko Naissoo. Nende esimesed lood olid Jaak Joala ,,Elavate laul", Tõnu Aare ,,Aeg ei peatu" ja Kustas Kikerpuu ,,Päike ikka paistma jääb". Mulle avaldas bänd muljet ja esitus oli oluliselt kõrgem mu ootustest. Kindlasti tõstis minu arvamust bändi eesotsas laulev Jan Uuspõld. Teda oli naljakas näha uues rollis, kui eelmisel suvel oli ta rännanud mööda Eestit Monoteatriga. Lõpuks astus lavale õhtu oodatuim seltskond, Tanel Padar & The Sun. See bänd väga
heliloojale kohaselt lisas ta suurele osale oma instrumentaalloomingust programmi. Muusika on siiras ja südamlik Hetkemeeleolu väljendamiseks lõi ta lühipalu. Naiivne tunderikkus ja nüüdismuusikaga võrreldes lihtne helikeel. Ideaaliks puhta hinge ja alglihtsuse püüdlus. Jäi kõige paremini meelde, meeldejääv looming. Lisaks silmaringi küsimused ettekannete teemadel: kes on kes, mis kollektiivi juhatab või mis kollektiiviga on seotud. Tunne ära ka pildi järgi. Andres Mustonen (dirigent, kunstiline juht) – Hortus Musicus, vanamuusika ansambel Neeme Järvi (peadirigent, kunstiline juht) – ERSO (Eesti Riiklik Sümfooniaorkester) Tõnu Kaljuste (algataja, dirigent) – Nargenfestival, pikim ja mitmekesiseim suvine kultuurifestival Eestis. Festivalipaikadeks on Eesti saared ja paigad, kuhu saab ligi mööda merd. Kristjan Randalu – Eestis sündinud pianist, peetakse uue generatsiooni jazzigeeniuseks Paul Mägi (peadirigent) – Vanemuise sümfoonikud
Tallinna Kammerorkestris mängivad Eesti parimad keelpillimängijad, mistõttu on kvaliteet laitmatu. Tallinna Kammerorkestri kontsertidel kuuleb rutiinivaba nooruslikku musitseerimist. Orkestriga on töötanud dirigendid Juha Kangas ja John Storgårds Soomest, Richard Tognetti Austraaliast, Terje Tonnesen Norrast, Valentin Zhuk ja Daniel Raiskin Hollandist, rääkimata juba meie omadest dirigentidest nagu Eri Klas, Andres Mustonen, Risto Joost, Olari Elts, Paul Mägi, Arvo Volmer, Vello Pähn, Mihkel Kütson, Kristjan Järvi. Olulisel kohal on orkestri kontserdielus koostöö noorte dirigentidega Mikk Murdvee, Mihhail Gertz, Lehari Kaustel. ,,Jõuluduur" oli kontsert, kus esines minumeelest üsna üllatuslik, kuid see-eest omavahel väga hästi põimuv kooslus. See värvikas seltskond esitas erinevaid lugusid igale maitsele. Kuna tegemist oli jõulukontserdiga, olid repertuaaris kindlal kohal jõululaulud
klassika'' sümfooniaid, mida esitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Kontsertmeistriks oli Egert Leinsaar, solist Mantas Sernius klaveril ja dirigent Arvo Volmer. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester (EMTA SO) on vaieldamatult üks Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulavadest. Orkestrit on juhatanud väga paljud eesti tuntud dirigendid: Roman Matsov, Vallo Järvi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Eri Klas, Vello Pähn, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Kapten, Toomas Vavilov, Risto Joost, Erki Pehk ja ka praegu juhatav Arvo Volmer. Samuti on ka musitseeritud välismaa dirigentide, nagu Michel Tabachniku (Sveits), Jin Wangi (Austria), Colin Mettersi (Inglismaa), Cecilia Rydinger Alini (Rootsi) ja Lutz Köhleri (Saksamaa) käe all. Ühe hooaja jooksul toob orkester rahvale keskmiselt seitse kava. Igal õppeaastal toimub üks kontsert koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga,
Vanalinna Hariduskolleegium Uurimustöö Krüptoraha Koostas: Kärt Kaasik-Aaslav Klass: 10.M Juhendaja: Mattias Mustonen Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………... 3 1. Krüptoraha olemus.….…………………………………………………………...4 2. Krüptoraha minevik..……………………………………………………………. 5 3. Krüptoraha olevik...……………………………………………………………... 6 4
2003. aastast lisandus veel üks tänuväärne ettevõtmine - lõunatunnid heliloojate ja muusikutega Arturi Juures. Kohviku õdususes räägivad heliloojad oma loomingust ning interpreedid tutvustavad pille. Teadmisi andev nii lastele kui täiskasvanutelegi. Festivalil on aastatega üles astunud paljud interpreedid, mitmed neist rohkem kui korra: Aare Tammesalu, Mati Palm, Andres Mustonen, Neeme Punder, Vardo Rumessen, Aare-Paul Lattik, ka helilooja Urmas Sisask. Kõige rohkem ehk kaheksal aastal üheksast on osalenud viiuldaja Maano Männi kui solistina, Tobiase keelpillikvarteti liikmena, soo-orkestri koosseisus, Strauss-orkestri kapellmeistrina. Igal aastal on vähemalt ühel kontserdil oreli taha istunud festivali kunstiline juht, orelikunstnik Andres Uibo.
kümnenditel määravad eesti muusika nägu: Ester Mägi (peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt, Kuldar Sink. 1970. aastad toovad areenile uue heliloojatepõlvkonna, mille eesotsas on Lepo Sumera ja Raimo Kangro. 1972. aastal asutati vanamuusikaansambel "Hortus Musicus", mille kunstiline juht on dirigent ja viiuldaja Andres Mustonen. 1980. aastad tõid kontserdilavadele Erkki-Sven Tüüri ja Urmas Sisaski muusika. 1981. aastal alustas tööd Eesti Filharmoonia Kammerkoor, mille kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks oli 20 aastat Tõnu Kaljuste, tehes koori tuntuks ja hinnatuks kogu maailmas. 1990. aastatel sai Eesti Vabariik taas iseseisvaks. Eesti muusikasse tulid Helena Tulve, Toivo Tulev, Tõnu Kõrvits, Mart Siimer, Tõnis Kaumann, Märt-Matis Lill, Timo
enam mineviku heliloojaid tsiteerida, vaid soovis omal jõul väljendada seda sisemist tasakaalu, mis oli olemas vanemas muusikas. Uskudes, et saladus peitub ühehäälsuses, hakkas ta uurima keskaja muusikat. Siin leidis ta tuge väikesest huvilisteringist, kes käis koos helilooja ja muusikaloo õppejõu Heimar Ilvese kodus. Sellesse ringi kuulus näiteks 4 ka Andres Mustonen, kes asutas peatselt vanamuusikaansambli "Hortus Musicus" - esimese omalaadse Nõukogude Liidus. Vanamuusika oli Nõukogude Liidus tollal aga peaaegu tundmatu ning Eestis polnud kuigi palju ka selle valdkonna noodimaterjali - seda saadi tuttavate käest Moskvast, palju kirjutati ise käsitsi ümber. Pärdi kolmas sümfoonia (1971), pühendatud Neeme Järvile, oli omamoodi üleminekuteos. Sümfoonia muusikalises materjalis on palju sellist, mis meenutab 14.-15.
Ajastud. Hilisromantism. Tekkis Saksamaal,Austrias,(19.saj lõpp 20.saj alg). Programmilisus, suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmooni...
Vanalinna Hariduskolleegium Carmen Suurkivi Euroopa Liidu mõju Eesti Majandusele Referaat Juhendaja: Mattias Mustonen Tallinn 2019 1 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Euroopa Liidu loomine............................................................................................ 4 ELi aluslepingud............................................................................................... 4 Poliitikad............................................
sissepoole. Toad muutusid väiksemaks ja mööbel ei tahtnud ära mahtuda. Hoone ehitamist alustati 1932. aastal, aga 33. aastal majanduskriisi tõttu peatus. Tammekannud kolisid pooleliolevasse majja. Maailmasõja ajal Tammekannud lahkusid Eestist, maja riigistati ning tagastati järeltulijatele alles 1994. aastal, aga nõukogude ajal oli hoones tehtud juba palju muudatusi. 1998. aastal alustati hoolikalt Aalto algset projekti järgides renoveerimistöödega, mida juhtis arhitekt Tapani Mustonen. 2000. aastast tegutseb villas Tartu- ja turu ülikooli ühine sihtasutus Granö Keskus. Kõigele vaatamata on tänapäeval Tammekannu villa Tartu üks kaunemaid funkelamuid. Hoolikalt soomlaste poolt restaureeritud. Restaureerimisel ei lähtutud hoone välimusest, vaid lähtuti n.ö sõna-sõnalt Aalto projektist. Esindustraditsionalism Munga 18, Tartu Esindustraditsionalism oli Eestis tähtsal kohal Konstantin Pätsi ajal, 1934-1940, on nimetatud ka Pätsi-aegseks arhitektuuriks
E. v. Pancki lõigatud varjupildid perekonnast, tütre Annette Adelheidi ja poja Friedrich Alexise fotod. Aknal õitseb luuderohi. Majaproua Marie Elisebethile meeldis tikkida ning kududa. Muuseumis on säilinud tema mustriraamat, mis pärineb aastast 1763 ja sisaldab vahelehel ka andmeid rahvuselt Marie Elisebeth Saedleri sugupuu kohta. Klaveril on Annette Adelheidile kuulunud noodid. Võrulastel on siin võimalus kuulata head muusikat. Esinenud on Andres Paas, Age Juurikas, Andres Mustonen, Lauri Väinamaa jt. Pillimeister Aavo Saarva on lahkelt oma ülesandeks võtnud klaveri mängukorras hoidmise. Suurim ruum Kreutzwaldite majas 10 MAGAMISTUBA Magamistoa kohta ei teata täpselt, kus mööbel täpselt paiknes, kuna magamistuppa võõra jalg ei olnud astunud. Mööbeliesemetest on seal: riidekapp, voodid, kummut nipsasjakestega, Annette Adelheidi ja Tartu kooliõpetaja Gustav Blumbergi laulatuse
Lauri Sirp Piret Talts Kristel Eeroja-Põldoja Eri Klas Jüri Alperten Arvo Volmer Risto Joost Erki Pehk Anu Tali Neeme Järvi 5. muusikakollektiivid (koorid, orkestrid, ansamblid) ERSO RAM Hortus Musicus Tallinna Kammerorkester Eesti Filharmoonia Kammerkoor 6. Kontserdiorganisatsioonid (klassikalise muusika kontsertide korraldajad) Andres Mustonen Andres Uibo Eesti Kontsert Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Piia Tamm Kaja Põldroos Peeter Vähi Lembit Saarsalu Kadri Tali Eesti Kultuurikapital 7. kontserdipaigad, ooperimajad ,,Estonia" ,,Vanemuine" Kuressaare lossihoov Jõhvi kontserdimaja Pärnu Kontserdimaja 8. Eestis toimuvad muusikafestivalid (klassika, jazz, folk) Suure-Jaani festival Pärnu Ooperipäevad
Vaino, followed a stiff line. In literature, the social-phychological approach was deepening. The common man remained the central figure: several authors submerged into his psyche. There was sharply felt anxiety for the life and situation of the Estonians, the repressive communist mentality and speaking against it. In 1980 a public letter by 40 intellectuals about the 1 The first performance in Tallinn, Oleviste Curch, 7 May 1989. The Early Music Ensemble was conducted by Andres Mustonen. 2 The recording was made by the Estonian Philharmonic Chamber Choir and Tallinn Chamber Orchestra in Helsinki, January 1993, Tõnu Kaljuste conducting. Te Deum ECM 1505CD 439 162-2 3 Robert Cowan. Gramophone : the world's best classical music magazine, Nov. (1993). abnormal political and social situation in Estonia, was addressed to the leading newspapers. The historic-cultural agenda had risen to a prominent place; Mats Traat (b.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
