Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Klassitöö streigi korraldamisest.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
streik, esmaspäeval, õigusõpetus, mainor, tähtpäev, teatada, kellaajal, mistõttu, saata, varasel, sihtkohtaKlassitöö 3 Tähtaeg ja tähtpäev Töötajad soovivad korraldada hoiatusstreigi kestusega 1 tund. Streik soovitakse korraldada 24. märtsil 2014 - see on esmaspäeval kell 13:00. KTLS § 18 (3) järgi tuleb sellest tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 päeva. Palun vastata: mis kuupäeval ja mis kellaajal tuli streigi teade posti panna ja mis kell isiklikult kohale viia? Lahendus: Töötajate esindaja on kohustatud teatama kavandatavast hoiatusstreigist tööandjale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette vastavalt KTLS §18 lg 3-le. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Oletame, et tööaeg on E-R kell 8:00-17:00.
Klassitöö 3 Tähtaeg ja tähtpäev - Kui kiri, mis tuleb saata tööandjale ja ka KOV-le panna postiga teele siis seda oleks pidanud tegema kas 22. (esmaspäeval) või 23. (teisipäeval) märtsil 2010. See, kummal päeval kiri posti panna, oleneb muidugi ka sellest, mis standardiga kiri saadetakse kas liht-, täht- või väärtstandardkirjana. Kui seda oleks saadetud lihtkirjana ja pandud posti 23. märtsil, siis oleks jõudnud kiri KOV ja tööandjale 24. märtsiks ehk kolmapäevaks
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majandusliku
Tähtpäeva saabumine Määratakse tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäeva saabumine on määratud: aastates saabub viimase aasta vastaval kuul ja päeval; kuudes saabub viimase kuu vastaval päeval; nädalates saabub ajavahemiku viimase nädala vastaval päeval, päevades saabub ajavahemiku viimasel päeval (päev on keskööst kuni keskööni); teatud kuupäeva, kellaaja või sündmuse toimumisega, saabub tähtpäev sellel kuupäeval, kellaajal või sündmuse toimumisel. Kui tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Tähtaeg saabub tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Mall Gramberg Töö tegemist reguleerivad lepingud Tööleping laieneb VÕSi üldosa Võlaõiguslikud lepingud (VÕSi eriosa 8. osa)
Tööülesannete mittetäitmise ajaks katseaeg peatub. Pooled võivad kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises. Katseaja kestus - seadusjärgne katseaeg on 4 kuud. Alla 8-kuulise lepingu puhul ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Katseajal poolte õiguslik seisund – töötajal on tavapärane õiguslik seisund. Lihtsustatud ülesütlemine: pole vaja mõjuvat põhjust; tähtajalise kui ka tähtajatu; ebarahuldava tulemuse tõttu; enne teatada 15p; põhjendama miks töötaja ei sobi. Võib pikeneda, kui töötaja on nt haige või ajateenistuse puhul – ei saa sobivust hinnata. 2 järjestikust lepingut, suht samad ülesanded – pigem pole vaja 2 katseaega. Töötasu võib olla väiksem. 10.Koolituskulude kokkulepe sõlmimise võimalus - Kirjalik; koolituse sisu ja kulud; siduvusaeg ei ületa kolme aastat, ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk. Siduvusaeg võib peatuda nt lapsehoolduspuhkus.
Lähetuse pikkus mitte kauem kui 30 järjestikust kalendripäeva, kui ei ole kokku lepitud pikemat tähtaega. Lähetusse saatmiseks on vaja töötaja nõusolekut, kui lähetus kestab kauem kui 30 järjestikust kalendripäeva. Samuti tuleb üle 1-kuulise välislähetuse puhul arvestada TLS § 6 lõikest 8 tulenevat teavitamiskohustust. Piirangud: 13 rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla 3-aastast või puudega last võib lähetusse saata tema nõusolekul, alaealist võib lähetusse saata alaealise Erinevalt TLS1992-st võimaldab TLS töölähetusse saata ka selleks omapoolse nõusoleku andnud rasedat ja seadusliku esindaja nõusolekul alaealist. Nii rase kui alaealise seaduslik esindaja, üldjuhul ema või isa, on võimelised asjaolusid kaaludes otsustama, kas lähetusse minek kahjustab raseda/alaealise tervist või ei ole muul põhjusel sobilik. Rasedal on loomulikult võimalik ja mõistlik
teavitada välislähetusse saatmisel. 6. Töölepingu kohustuslikud andmed ning nende otstarbekas sõnastamine töölepingus. Tööleping peab sisaldama tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikoodi, elu- või asukoha. Viidatud andmete esitamine võimaldab vajadusel lepingu osapooli hiljem tuvastada. Samuti on töötajal õigus oma tööga seotud ettepanekud ja kaebused saata lepingus nimetatud aadressile. Tööandja peab teavitama töötajat töölepingu sõlmimise ja tööle asumise ajast. Teavitamiskohustus on vajalik, kuna töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg võivad erineda. Töötaja peab teadma, millal ta reaalselt tööülesandeid lepingu alusel täitma asub ehk millal algab faktiline töösuhe. Näiteks võivad pooled kokku leppida, et töötaja asub tööülesandeid täitma lepingu sõlmimisest kahe kuu möödumisel
TL-s tuleb kindlasti kajastada TL kohustuslikud tingimused. KATSEAEG kindlad asjad, mitte midagi muud! §33 selleks, et TA saaks veenduda, et töötaja oma tervise, võimete, suhtlemisoskuse ja kutseoskuste poolest sobib antud konkreetsele tööle ja töötaja omakorda võib veenduda, et see konkreetne töö talle sobib. Kui katseaeg on lühem (nt 1 kuu) võib pikendada ainult poolte kokkuleppel. Kui viimane päev reede, võib TA öelda, et esmaspäeval pole vaja tulla; töötaja peab ette teatama 3 kalendripäeva. TL korral katseaeg ainult poolte kokkuleppel ja ainult tööle asumisel (üleviimisel, edutamisel ei või). Haiguse korral pikeneb. Tööluus loetakse sisse. Max kestus 4 kuud (ATS 6 kuud), hakatakse lugema tööle asumise momendist TL-sse kirja lõppkuupäev!!! Katseaega ei lubata määrata: 1. invaliididele neile ettenähtud ametikohtadel 2. alaealistele
kuueteistkümnele sportlase stipendiumile. Konkursi tulemuste alusel määras spordiklubi 26.06.2002 L.-le kolmeks aastaks stipendiumi ning pooled sõlmisid stipendiumilepingu tähtajaga kolm aastat. 14.05.2003 saatis spordiklubi L.-le teate stipendiumilepingu ennetähtaegsest lõpetamisest 29.05.2003. Teatise kohaselt leidis spordiklubi, et L. ei ole teinud kõike endast sõltuvat selleks, et korvpallivõistkond esineks hästi võistlustel, mistõttu spordiklubi ei pidanud võimalikuks talle stipendiumi maksta. L. pöördus kohtusse, nõudes stipendiumilepingu ümberkvalifitseerimist töölepinguks ja hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest (vana TLS järgi). L. selgitas, et ta on elukutseline sportlane, kelle korvpalli mängimise eesmärk on elatise teenimine. Stipendiumilepingu järgi oli tema tööülesanneteks osalemine treeningutel
töölepingu korraline ülesütlemine (töölepingu lõpetamise kord), töölepingu erakorraline ülesütlemine (töölepingu ülesütlemise põhjused ja töölepingu lõpetamise kord) Võib teha igal ajal, kui teatab vähemalt 1 kuu ette - § 79 TLS. Katseajal on see 3 päeva ja mõjuvate põhjuste korral 5 päeva. Kui töötaja soovib lõpetada tähtajalise lepingu enne tähtaja saabumist tuleb tal sellest soovist tööandjale ette teatada vähemalt 2 nädalat, kui lepingu tähtaeg on pikem kui 1 aasta, muidu piisab 5 päevast. Tööandja ei tohi töölepingu lõpetamise vormistamisega kinni hoida st ta ei saa, töötaja võib ikkagi töölt lahkuda. Aga kui tööandja rikub oma lepingulisi kohustusi võib töötaja nõuda lepingu lõpetamist § 82 alusel, mille järgi on etteteatamise tähtaeg ainult 5 päeva ning tööandja peab maksma
25. LÄHETUSKULUD · Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks ja töötaja on kohustatud minema niisugusesse töölähetusse. Poolte kokkuleppel võib töölähetus kesta ka kauem. · Töölähetusse ei ole lubatud saata rasedat ja alaealist. Naist, kes kasvatab lapsinvaliidi või alla kolme aastast last, võib saata töölähetusse tema nõusolekul. · Tööandja on kohustatud maksma töötajale töölähetuse aja eest päevaraha, korteriraha ja sõiduraha. · Käesoleva paragrahvi 3. lõikes mainitud kompensatsioonide suuruse, maksmise tingimused ja korra kehtestab vabariigi valitsus.
lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. Paragrahv 24 reguleerib konkurentsipiirangu kehtivust pärast töösuhte lõppu. Konkurentsipiirangu kokkulepe, mis sõlmitakse ja kehtib pärast töösuhte lõppu, peab olema vormistatud kirjalikult ning sellest kinnipidamise eest kohustub (endine) tööandja maksma (endisele) töötajale igakuist mõistlikku hüvitist. TLS ei võimalda töösuhte kestvuse ajal töötajale hüvitist ette maksta, mistõttu tuleb hüvitis välja maksta pärast töösuhte lõppemist. Pärast töösuhte lõppu võib konkurentsipiirangut kohaldada kuni 1 aastaks. Üheaastane tähtaeg on seadusest tulenev maksimaalne piirang, mida pooled ei saa kokkuleppel suurendada. Tööandja peab konkurentsipiirangu kokkuleppimisel kaaluma, kas maksimaalne 1-aastane piirang on põhjendatud või piisab lühemast tähtajast. TLS nimetatud eeldustest sõltub
.. . TLS-i kohaselt loetakse ka töökeskkonnavolinik töötajate esindajaks. Töötajate usaldusisiku seadus ja ametiühinguseadus näevad ette kaks esindusvormi. Usaldusisiku seaduse alusel on võimalik valida usaldusisik nende töötajate hulgast, kes ei kuulu ametiühingusse. Usaldusisik valitakse kolmeks aastakse töötajate üldkoosoleku poolt. Teine lähenemine tuleb ametiühinguseadusest. Selle kohaselt ametiühing valib oma usaldusisiku. Ka talle kuulub pädevus kuulutada streik ja sõlmida kollektiivlepingut. Eesti õiguse kohaselt kui on olemas AÜ usaldusisik, siis AÜ saab monopoolse pädevuse kollektiivlepingu sõlmimiseks ja streigi korraldamiseks. See muudab siiski ühekanalisüsteemi laadseks eesti regulatsiooni. Kui AÜ luuakse, siis AÜ-l on kollektiivsetes töösuhetes kõigi töötajate esindamise pädevus isegi kui seda talle otse üle ei ole antud. Kui tulla täiendavate võimaluste juurde siis ühetaolisi ja ühendatud organeid Eestis ei ole.
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd saab teha ka muu lepingu alusel nt käsunusleping ja töövõtuleping aga ka teenistussuhe (riigi või kovi teenistujad ehk ametnikud – neil on haldusõiguslik alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsundusleping
1) Teha kokkulepitud tööd ja täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi 2) Teha tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal 3) Täita õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi 4) Osaleda oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitustel 5) Hoiduda tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara 6) Teha tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega 7) Teatada viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorraldusteta takistuse või selle tekkimise ohu 8) Tööandja soovil teavitada tööandjat kõigist töösuhetega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi 9) Hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu
konkreetse töö v osutama mingi teenuse ja teine pool (tellija) kohustub maksma selle eest tasu. Lepingu esemeks on töötulemus, mitte töötegemine. Töö tegija ise otsustab, kuidas tulemuse saavutab. · sõlmitakse käsundusleping ( n. juhatuse liikme leping ) TLS lähtub põhimõttest, et tööleping kuulub võlaõiguslikke lepingute hulka, mistõttu ka TL kohaldatakse VÕS sätteid (käsunduslepingu kohta käivaid), TLS toodud erisustega. Kandev põhimõte pooli kohustatakse toimima heas usus (midagi ei saa olla vastuolus hea usuga) ja mõistlikult (terve mõistus) ning kasulikult teisele poolele ja lojaalselt. Kui on seaduses väljendid " eelkõige, muuhulgas, sealhulgas" siis need on lahtised loetelud. Riina Vään 1
(tööandja )tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Töösuhetes on oluline see, kuidas on alluvus või kontrolli suhe. Juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. KOHTULAHEND: 3-2-1-41-11; 3-2-1-3-05 (p 15) ja nr 3-2- 1-9-05 (p 15) Üksnes juhul, kui on ilmnes, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. nr 3-2-1-3-05 (p 18) ja nr 3-2-1-9-05 (p 18), 19. aprilli 2010
puudub piisav kogemus või väljaõpe; o takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist; o ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. Pilt 2 Alaealine tööl 8 3. TÖÖLÄHETUS Tööandjal on ühepoolne õigus saata töötaja töölähetusse (TLS § 21 lg 1). Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud (ettevõtte juhtorgani asukoht), kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Tavapäraselt lepitakse töö tegemise koht kokku. Töölepingu seaduse järgi viibib töötaja töölähetuses juhul, kui tööandja saadab ta tööülesandeid täitma tema tavapärasest ehk kokkulepitud töötamise kohast erinevasse kohta,
Töölepingu lõppemise alus. 1) Poolte kokkulepe(79) algatav pool pole oluline, kirjalik vastus ettepanekuga samale lehele 2) Lepingu tähtaja möödumine(80) ilma, et pooled peaksid teavitama ette, kui aga töötaja jätkab töötamist sama töötegemist peale tähtaja möödumist ja tööandja 5 tööpäeva jooksul , mil ta pidi teada saama töötaja jätkamist. Muutub tööleping sõlmimisest alates. Selle 5 tööpäeva jooksul teatada et tema edasist töötamist ei lubata. Kuni töötajale teatamiseni tuleb töö eest maksta. 3) Töötaja surm(81) töölepingu lõpupäev on töötaja surmapäev. 4) Füüsilisest isikust tööandja surm, kui sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades(111_3), kui nii ei ole siis on 2 nädala jooksul , mil ta sai teada või pidi teada saama töölepingu üleminekust 5) Töötaja poolne üleütlemine(83) 6) Tööandja poolne ülesütlemine(83)
ühepoolselt. Muutmine võib olla ajutine või lõplik. Kui töö sisu oluliselt muudetakse, siis on see üleviimine teisele tööle. Kui töötajat on vaja üle viia teise linna, kontorisse, siis on see üleviimine teise paikkonda. Üleviimise erinevad vormid: *Poolte kokkuleppel kui ettepaneku tegi tööandja, siis on ta kohustatud 1 kuu jooksul maksma eelmist keskmist palka, kui palk väheneb. *Töötaja ettepanekul On 2 alust : a)Alatiseks aluseks arsti otsus. 1 kuu ette teatada, 1 kuu hüvitis maksta. Kui tööandja on süüdi töötaja tervise halvenemises, siis peab maksma vähemalt keskmist palka, kui teisel tööl oleks madalam palk. Taotlus arsti dokumendi alusel. b) Ajutise üleviimise puhul on üldjuhul tegemist tervisliku seisundi halvenemisega (nt. Rasedus, haigestumine). Nendel puhkudel on hüvitamine erinev. Ravikindlustusseadusega makstakse tavalise haigestumise korral 60 kal.päeva, raseduse puhul üleviimise lõpuni. Kui pole võimalik üle viia, siis RKS
perioodil, toote tähtsus tootmise/müügi seisukohalt. TELLIMISPERIOOD MEETOD- eeldab, et tootevaru tase vaadatakse regulaarselt, kindlate ajavahemike tagant üle ja olenevalt olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmäärtatud maksimumtasemele. Eeliseks on varude täiendamise lihtsus ja samaaegsus. PERFEKTSE TELLIMUSE VÕTMEKOMPONENDID: 1) tarnitud täielikult kõik mis telliti. 2) tarnitud täpselt kliendi poolt soovitud kuupäeval ja kellaajal. 3) puuduvad tarneprobleemid. 4) täielikud ja õigesti vormistatud kaubasaate dokumendid, veokirjad ja arved. ABC- ANALÜÜSI kasutatakse logistika ja müügialal toodete, klientide või tarnijate rühmitamiseks nende suhtelise olulisuse järgi ettevõtte jaoks. Põhineb 20/80 reeglil. 80% läbimüügist saadakse 20% toodetelt, 20% klientide arvele langeb 80% kasumist. 80% kaubavarude väärtusest sisaldub 20%-s ladustatavates tootenimetustes. 20% tootenimetuse saamiseks kulub 80% kauba
välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatud soodsam seisund (VÕS § 230 lg 1). (Riigi Teataja, 2001). Kui kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale ilmneb puudusi, hoolimata garantii olemasolust vastutab müüja müügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS §-le 218 lg 2). (Riigi Teataja, 2001) Ilma tarbija teadliku nõusolekuta ei tohi ettevõtja talle saata e-posti vahendusel reklaami, uudiskirju ja pakkumisi. Samuti peab tarbijal olema võimalik igal ajal loobuda ettevõtja poolt saadetavatest pakkumistest, reklaamist ja uudiskirjadest. Kui Tarbija on kirjalikult esitanud avalduse pakkumistest loobumiseks ja ettevõtja seda eirab, loetakse seda agressiivseks kauplemisvõtteks, mis on keelatud (VÕS § 60). (Riigi Teataja, 2001) 10 KASUTATUD KIRJANDUS EAS. (s.a.). Dokumendinäidised
Võib käsundi täitmiseks kasutada 2 kolmandate isikute abi, ei allu töökorralduse reeglitele, ei ole töötajate koosseisus. Käsundisaaja on oma tegevuse korraldamisel vaba, määrates aja koha ja viisi. Ei laiene töölepingu seadus. TLS lähtub põhimõttest, et tööleping kuulub võlaõiguslikke lepingute hulka, mistõttu ka TL kohaldatakse VÕS sätteid (käsunduslepingu kohta käivaid), TLS toodud erisustega. – TLS § 1 lg 3. Sisuliselt tähendab see, et VÕS ning tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) sätted on TLS suhtes kui üldnorm erinormi suhtes, mille konflikti puhul tuleb kohaldamisele alati erinorm ehk TLS. Seega kohalduvad TLS puhul täiendavalt TsÜS, VÕS üldosa ning VÕS eriosas käsunduslepingu kohta sätestatu. TL iseloomustab
toitlustamiskulud, sõidukulud ning õpilaskodu üürikulud. Taotlemine: Toimetulekutoetuse taotleja märgib toimetulekutoetuse avaldusel lisakuluna koolieelse lasteasutuse kohatasu toetuse ja koolieelse lasteasutuse toitlustamise toetuse saamiseks vastava märke ning lisab avaldusele käesoleval kuul maksmisele kuuluvad arved. Taotleja, kes ei saa toimetulekutoetust, esitab linnavalitsuse toetustespetsialistile aadressil Lai 20 (vastuvõtt esmaspäeval ja reedel 9.00 – 12.00 ning kolmapäeval 13.00 – 16.00) järgnevad dokumendid: 1) avalduse; 2) tõendid toetuse taotlemisele eelnenud kolme kuu netosissetuleku kohta kõigilt leibkonna liikmetelt; 3) dokumendi elatise määramise kohta; 4) töötukassa tõendi töötu pereliikme kohta; 5) eluasemekulusid tõendavad dokumendid; 6) väljaspool Rakvere linna haldusterritooriumi asuvas üldhariduskoolis õppimise korral põhjenduse, miks laps Rakveres õppida ei saa
klassi õpilastele 2) liitklass 8 - 9. klassi õpilastele 3) lisa aastate õpilased (peale põhikooli on võimalik saada lisa aastad 3tk ( just nagu meil keskkool). Koolivaheajad 2012/2013 õppeaastal: 1) sügisvaheaeg 20. oktoober 2012.a kuni 28. oktoober 2012.a; 2) jõuluvaheaeg 22. detsember 2012.a kuni 06. jaanuar 2013.a; 3) kevadvaheaeg 16. märts 2013.a kuni 24. märts 2013.a; 4) suvevaheaeg 05. juuni 2013.a kuni 31. august 2013.a. Kooli päevaplaan: Koolimaja avatakse esmaspäeval kell 7:30 ja teisipäevast reedeni kell 7:40 07:00 äratus 08:00-14:15 õppetöö 08:15-08:45 hommikusöök 13:00-13:30 lõunasöök 14:00-18:00 pikapäevarühm 14:30-15:30 õues käimine 15:30-16:30 rühmatöö 16:30-17:00 õhtusöök 17:00-18:00 vaba tegevus Õpilaskodu päevaplaan: 18:00-19:30 - vaba aeg 19:30-20:00 - oode 20:00-21:00 - ettevalmistus öörahuks 21:00-07:00 öörahu Õpitakse: · eesti keelt, · matemaatikat, · muusikat,
kokku neljakuulises katseajas, näeb ette seadusliku katseaja kohaldamist s.t., et katseaeg tuleneb sedusest ja selles ei pea eraldi kokku leppima. Seadusliku katseaja kestvuse on seadusandja kehtestanud esimesed 4 kuud alates töötaja tööleasumise päevast. Kui lepingupooled lepivad kokku katseaja kestuseks seaduslikust katseajast lühema aja või otsustavat katseaega mitte kohaldada tuleb tööandjal sellisest kokkuleppest teatada kirjalikus dokumendis. Katseaeg kohaldub ka tähtajaliste lepingute puhul. Kuna tähtajalised TL-d on enamasti lühiajalised on seadusandja kehtestanud põhimõtte, mille järgi kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise TL puhul ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. TL andmed ja olulised tingimused Tööandja ei saa nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tööandjal puudub õigustatud huvi. Tööandja peab põhjendama õigustatud huvi olemasolu.
Perekonnanormid (abielu ainult mehe ja naise vahel) Asjaõigusenormid o Dispositiivsed e kokkuleppelised pooled võivad igal moel kokku leppida v.a kui see on otseselt seadusega keelatud Lapsele nime valimine o Suhteliselt määratletud kuuluvad rakendamisele kas poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Töölepingu seaduse järgi saata töötaja lähetusse ainult tema nõusolekul. IV Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi o Regulatiivsed määravad isikute õigused ja kohustused, kuidas isik peab käituma teatud situatsioonis. Abiellumiseks on vaja teha kindlad sammud (jah ütlemine, allkirjastamine, prudi sammud) o Kaitsvad õigusnormid (millised karistused on ette nähtud)
Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal märkas teda aga sõjakäigult tagasi tulnud noorhärra (mingi mõisniku sugulane või sõber) ning tüdruk jäi talle
Tööandja koostab raporti kirjalikult kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist. Seega on tööandjal maksimaalselt 13 tööpäeva tööõnnetuse uurimiseks ja raporti koostamiseks ning Tööinspektsiooni kohalikule inspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale esitamiseks. Saata tuleb originaalallkirjadega raport. Faksiga saadud dokumenti ei loeta originaaldokumendiks. Raporti võib saata ka elektrooniliselt digitaalallkirja(de)ga allkirjastatult. Tööinspektoril on õigus nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või kutsehaiguse raporti muutmist juhul, kui ta tuvastab, et uurimine ei ole läbi viidud või raport ei ole koostatud nõuetekohaselt. Tööõnnetuse uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).
mille lõike 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Kuna ei ole teada, kui kaua K töötas OÜ ettevõttes, võib eeldada, et ta töötas seal alla 1.aasta ning siis peaks tööandja teda ülesütlemisest teavitama 15 kalendripäeva ette (TLS § 97 lg 2 p 4). Seadus eeldab, et ülesütlemisest tuleb ette teatada. Seejuures annab TLS § 97 lg 3 siiski tööandjale õiguse töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kas töösuhte ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgida või mitte, sõltub ülesütlemise tingitud mõjuva põhjuse kaalukusest ning sellest, kas töösuhte
seadusest lühema aja või otsustavad katseaega mitte kohaldada tuleb tööandjal see fikseerida töölepingu kirjalikus dokumendis. Katseaeg kohaldub ka tähtajaliste lepingute puhul. Kuna tähtajalised lepingud on lühiajalised, on kehtestatud põhimõte, mille järgi kuni 8-kuuks kehtestatud lepingu korral ei tohi katseaeg olla pikem kui pool tähtajalises lepingus määratud lepingu kestus. Töölepingu ülesütlemine katseajal- mõlemal poolel vaja 15 päeva ette teatada 10. Mis on ettevõtte üleminek ja kas ta mõjutab töölepingu kehtivust? Ettevõtte üleminek on omanike vahetus ehk ettevõtte üleminek ühelt omanikult teisele. Ettevõtte üleminekut iseloomustab see, et üle läheb terviküksus, kusjuures tegutsemise eesmärk ei ole oluline. Ettevõtte üleminekuga lähevad ka töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale tingimusel, et ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust, välja arvatud tööandja pankroti väljakuulutamisel
) · omavalitsusasutused · avalik-õiguslikud juriidilised isikud · kõik need, kes seaduse või lepingu alusel täidavad avalike ülesandeid. Teabenõude esitamisviisid: · kiri · suuline (helistad ja küsid) · faks · e-post (e-mail) Teabenõue tuleb registreerida. Vastata tuleb 5 tööpäeva jooksul. (15 tööpäeva kui küsimus on keeruline, siis pikendatakse). Kui kiri on valesse kohta saadetud, siis tuleb kiri edasi saata või vastata, kust küsida. Anonüümsele teabenõudele ei pea vastama. Üldjuhul tuleb vastata soovitud viisil. Teabe valdaja keeldub vastamast järgmistel juhtudel: 1. kehtib teabele juurdepääsu piirang. 2. teabevaldaja ei valda teavet. 3. teabenõudest pole võimalik aru saada, mida küsitakse. 4. teabenõudja sideandmed puuduvad. 5. kohus on tunnistanud teabenõudja teovõimetuks. Kulud katab üldjuhul teabevaldaja. Osa teabest kuulub avalikustamisele
annaabi.ee 
