Juhtimise klassitöö nr3 (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Klassitöö streigi korraldamisest.

Õigusõpetus Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor KLASSITÖÖ 3 Ülesanne 3 : Tähtaeg ja tähtpäev Töötajad soovivad korraldada hoitusstreiki kestvusega 1 tund. Streik soovitakse korraldada 29. märtsil 2010-see on esmaspäeval k.13.00. KTLS § 18 (3) järgi tuleb sellest tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 päeva. Palun vastata :mis kuupäeval ja mis kellaajal tuli streigi teade posti panna ja mis kell isiklikult kohale viia? Vastus: Kuna hoiatusstreiki soovitakse korraldada esmaspäeval 29.03 ning KTLS §19 (3) käsib teavitada kirjalikult kuni 3 päeva ette küll, kuid antud juhul on neist kolmest päevast 2 puhkepäevad, mitte tööpäevad, mistõttu ei lähe nad arvesse. Seega, kui esmaspäeval streik juba toimub, loeme tagasi reedest k.a. kol

Õigus

1

odt

Tähtaeg ja tähtpäev

Klassitöö 3 Tähtaeg ja tähtpäev Töötajad soovivad korraldada hoiatusstreigi kestusega 1 tund. Streik soovitakse korraldada 24. märtsil 2014 - see on esmaspäeval kell 13:00. KTLS § 18 (3) järgi tuleb sellest tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 päeva. Palun vastata: mis kuupäeval ja mis kellaajal tuli streigi teade posti panna ja mis kell isiklikult kohale viia? Lahendus: Töötajate esindaja on kohustatud teatama kavandatavast hoiatusstreigist tööandjale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette vastavalt KTLS §18 lg 3-le. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Oletame, et tööaeg on E-R kell 8:00-17:00. Streik soovitakse teha 24.03.2014, mis on esmaspäev ­ siin tuleb tähtaja arvutamisel pöörata tähelepanu sellele, et kolmest päevast kaks on puhkepäevad ja seega nihkub tähtaeg nende 2 pä

Õigusõpetus

72

docx

Tööõigus

Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika ­ alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majandusliku

Tööõigus

43

pdf

Tervislike eluviiside kujundamine lastelaulude kaudu

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013  2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................

Lapse tervise edendamine

9

odt

Jaan Kross "Keisri hull"

Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal märkas teda aga sõjakäigult tagasi tulnud noorhärra (mingi mõisniku sugulane või sõber) ning tüdruk jäi talle

Kirjandus

4

docx

Tööõiguse kodused kaasused

Kodused kaasused. 1. K. sõlmis OÜ-ga “Koostöölepingu”. Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle töötasu 1000 eur kuus. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord, töö tegemise koht ning tööle asumise aeg. Lepingu järgi pidi IT spetsialist töötama ettevõttes täistööajaga ehk 8 tundi päevas. Tegelikult töötas ta ka teises ettevõttes ning täitis OÜ antud ülesandeid vastavalt vajadusele. OÜ leidis, et tegemist ei ole töölepinguga ning ütles selle põhjusi avaldamata üles. K. pöördus kohtusse ning palus tunnistada „koostööleping” töölepinguks ning tuvastada ülesütlemise tühisus. Kohus tegi kindlaks, et IT spetsialist käis tõepoolest tööl siis, kui mõni IT-alane küsimus vajas lahendamist. Pidevalt ta töö juures ei viibinud ega üldisele tööaja korraldusele ei all

Tööõigus

34

docx

TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED

TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste ­ töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning

Tööõigus

6

docx

TsÜS 2. seminar 2016

Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 Seminar 2 Teema: Tehinguõpetuse alused (I) 1. Privaatautonoomia põhimõte ja lepinguvabadus 1. Tehingu mõiste ja õiguslik tähendus 2. Tahteavaldus. Tehingud. Kõige olulisem §69! Mõistlik viis lugega tähitud kirjaga tutvumist, kui pannkse allkiri, et oled kätte saanud.  Sama asi sellega, kui seda saab kätte laps (on olemas seda mõjusfääris), siis  järglimel päeval loetakse.  Kui keeldutakse, loetakse, et tal oli võimalus kätte saada kiri, aga ta seda ei  kasutanud. Kui kiri oli saadetud e­kirjaga, siis loetakse, et isik loeb seda hiljemalt  järgmisel päeval. Kui see on spammi saanud, siis siiski töötab seal §69 lg 2. RKTKo 3-2-1-144-09, p 11; Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Varul, P. Tahteavaldus ja selle tegemine, Juridica, 2010, 7, lk 497-507. 1. Sein, K. Tehingu vorminõuded ja nende järgimata jätmise tagajärjed

Tsiviilõiguse üldosa

Kommentaarid (1)