Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Klassikalised juhtimisteooriad ja teoreetikud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, henry, juhtimisteooria, ford, teoreetik, ametnik, gantt, weber, hierarhia, juhtimismudel, juhtimisteooriad, teoreetikud, frederick, administratiivne, bürokraatlik, rakendamise, lillian, boonussüsteem, pidasid, inseneri, tarbijani, government, diagrammi, tööjaotus, efektiivsust, ratsionaalse, dokumentatsioon, nendest, vaatleme, tervikutTeaduslik juhtimine (Freder ick Taylor, Henr y Ford, Henr y Gantt, Frank ja Lillian Gilbreth) Juhendaja: Mare Kurvits Koostajaj: Irina Flotova JU-1-Q-E-joh Teaduslik juhtimine Teadusliku juhtimise ,,koolkond"- on rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid. Nende huvide keskmes oli organisatsioon ja selle ülesehitus. Organisatsioon lahutati algosadeks ning püüti nende sisu, asetuse ja omavaheliste seoste põhjal
....................................17 KOKKUVÕTE................................................................................................................20 VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................22 3 SISSEJUHATUS Administratiivne koolkond ja selle teoreetikud keskendusid organisatsiooni juhtimisele ja juhtimise efektiivsele praktikale. Koolkonna teoreetik Henri Fayol arendas välja juhtimisprintsiibid, mis on kasutusel tänapäevani. Fayoli juhtimise viis elementi on väga sarnased 21. sajandil kasutatavate juhtimisfunktsioonidega. Teoreetiku sõnul on juhtimisprintsiibid universaalsed ja rakendatavad eritahulistes organisatsioonides. Fayoli juhtimisprintsiibid on aktuaalsed tänapäeval ning enamikes organisatsioonides ja ettevõtetes lähtutakse endiselt tema juhtimisteooriatest.
On vaja, et töölised oleksid nõus töötama uusi töövõtteid kasutadesTöö ja vastutus jaotub tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt. Juhid teevad neid töid, milleks nad on paremini ette valmistatud kui töölised. Selle printsiibi olemus seisneb teistsuguses tööjaotuses. Vana süsteemi puhul tegi peaaegu kogu töö ära üks tööline. Uue süsteemi puhul toimub väga selge ja range funktsioonide jaotamine. Igale töötaja kõige väiksemale funktsioonile eelneb juhtide ettevalmistav töö. Kui ettevalmistav töö puudub, märkab tööline seda kohe. Töö teaduslik organiseerimine Taylori järgi kujutab demokraatlikku koostööd koos ühise asja loomuliku jagamisega. Taylori teadusliku juhtimise printsiibid leidsid rakendust tema kõige tuntumas eksperimendis, mille käigus
Juhtimine TMO0010 2.loeng: Organisatsiooni ja juhtimise teooriad Mis on organisatsiooni- ja juhtimisteooria? - Teadmiste, seaduspärasuste, reeglite, mudelite ja ühiste terminite süsteem, millest juhtimisteadlased ja praktikud oma töös lähtuvad. Parimal juhul on teooria praktikas valideeritud. Teooria areng toimub kahte pidi: 1) ajugümnastikast ärisse 2) praktika uurimisest teooriaks Juhtimine on sama vana kui inimene: Platon-liidrist, Aristoteles-rääkimise jõust, Sparta- distsipliin ja efektiivsus, Vana-Rooma-süsteemsus ja tööjaotus, Machiavelli-riigi juhtimisest,
Väikeettevõtted kuni 49 < 10 miljonit Keskmised ettevõtted 50 kuni 249 50 miljonit/ 43 miljonit Suured ettevõtted üle 250 Klassikaline koolkond - 1.Teaduslik juhtimine: Frederick Taylor (1856-1915) – Frank Gilbreth (1868-1924) – Henry Gantt (1861-1919) 2. Administratiivkoolkond: - Henri Fayol (1841-1925), - Luther Gulick (1892-1992), - Max Weber (1864-1920) Taylor ja teaduslik juhtimine – tunnusjooned. Eesmärk: leida maksimaalselt efektiivne töö tegemise viis, tõsta organisatsiooni efektiivsust tööviljakuse kasvu kaudu Leida “The One Best Way” töö tegemiseks: Töö analüüs = mõõtmine (sh planeerimine, arvepidamine, spetsialiseerumine) Personali valik, Töötajate arendamine ja koolitus,
peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. 5. Meeskonnatöö olemus Et kujundada töökollektiivis meeskonnatunne, kus valitsevad koostöösuhted on vaja: eesmärgi püstitamine (igaüks teab, kuhu me liigume ja miks), aruta läbi ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda põhieesmärgini, veendu, et kõik eesmärgid on töötajatele mõistetavad, märka, et kõik nn. "varjatud alad" (nt. töögrupi eesmärgid on vastuolus töötaja isiklike eesmärkidega, konfliktid alluvate vahel jne), kujunda töögrupi liikmetes koostöö-orientatsioon (mina saavutan oma eesmärgi vaid siis kui teised saavutavad oma eesmärgi). 6. Organisatsiooni kultuur ja seda mõjutavad tegurid Organisatsiooni kultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. Organisatsiooni kultuuri võib vaadelda 10 osast koosnevana, mida mõjutavad järgmised tegurid:
vundament. Huviobjektiks on ametlik / formaalne organisatsioon, millele lähenetakse, kui masinale. Teaduslik juhtimine F. Taylor alustaja, töökorralduse ja tootmise effektiivsuse arendaja. Jagas töö osadeks ja üksikuteks operatsioonideks, soovis tööd normeerida. Uuris tööoperatsioone ja mõõtis neid kaamerate ja kelladega. Tema eestvedamisel töötati välja tükitööl ja valmistoodangul põhinevad tasustamise süsteemid. Henry Ford rajas esimesena konveieri. Henry Gantt uuris tööeffektiivsust ja töötas välja Gantti graafiku, mis võimaldab planeerida aega ja resursse. Administratiivne koolkond Heri Fayol töötas välja juhtimise põhifunktsioonid. Eristas kuus tegevuste rühma: tehnilised, kommerts, finants, turvalisuse, arvestuse ja juhtimisalased tegevused. Fayoli 14 juhtimispõhimõtet otstarbekas tööjaotus, võim ja vastutus,
Tehinilised oskused (keskaste), kontseptuaalsed oskused (tippjuht) ja suhtlusoskus (keskaste) 7. Juhtimismõtte ajalugu a. Klassikalised koolkonnad: TEADUSLIK Eestvedajaks oli Frederic Taylor; Teaduslik uurimine, teaduslikud meetodid töötajate valimisel, koostöö juhtkonna ja tööliste vahel, ühed planeerivad, organiseerivad, treenivad ja teised täidavad konkreetset neile antud ülesannet. Töö normeerimine, ajaline mõõtmine, tükitööl põhinev tasustamine. Henry Ford (masstootmine). BÜROKRAATLIK organisatsioon peaks toimima nagu õlitatud kellavärk: selge tööjaotus ja hierarhia; formaalsed reeglid ja protseduurid. Eestvedajaks Max Weber. Distsipliini järgimine, jäik ülesehitus. ADMINISTRATIIVNE eestvedajaks Henry Fayol. Juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemina, kordineerimine, kontrolimine. Juhtimispõhimõtted: tööjaotus, võimupõhimõte, distsipliin, käskude ja suundade ühtsus, õiglane hüvis,
juhtimise teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik organisatsioon, millele läheneti kui ,,masinale". Jagatakse kolme rühma: Teaduslik juhtimine: F. Taylor- lõi nn. teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi ( töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks/ töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada/ tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö/ tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest). Taylor jagas töö osadeks ning soovitas seda normeerida. Taylori eestvedamisel töötati välja tükitöö, sh valmistoodangul põhinevad
loeng) Liina Puusepp Selle koolkonna tekkeaastat seostatakse Frederic Taylori põhiteose The Principles of Scientific Management ilmumisega aastal 1911. Taylor sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks (Taylor, 1970: 82): · tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks; · töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida; · töötajad tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd, eesmärk on luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks; · töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel, et nad tunneksid osalust ja vastutust. Bürokraatia koolkond Koolkonna rajajaks oli sakslane Max Weber (Bennis, 1966: 4). Bürokraatia koolkonna
ülesannete ringile keskendudes võivad töötajad eesmärgi silmist kaotada,ei anna treenimisvõimalust. TUGEVUSED mastaabiefekt süvendab töötajate spetsialiseerumist, nende oskusi ja kontrolli nende üle. Suunatud professionaalsete eesmärkide saavutamisele. Sobib keskmise suurusega organisatsioonidele, mis keskenduvad ühele või vähestele valdkondadele. NÕRKUSED väike paindlikkus võimalik hierarhia ülekoormatus horisontaalne suhtlemine nõrk allastmetel ei seostata oma tööd organisatsiooni lõppeesmärgiga juhid tegelevad oma igapäevatööga koordineerimise asemel 6. Riviorganisatsioon. On missioonist ja organisatsiooni eesmärkidest tulenevate ülesannete vahetu täitja.Vahetult põhitegevusega tegelevad ametikohad. 7. Otsustamise definitsioon. Otsustamisel määratlevad juhid oranisatsiooni probleemi
teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik (formal) organisatsioon, millele läheneti kui "masinale". 1.1 Teaduslik juhtimine F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management (1911) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 1.2 Administratiivne koolkond ...uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust.
Spetsialist on täitja, kellel on teatud tööde tegemiseks kõrge kvalifikatsioon ja kogemused. Juhtide põhilised funktsioonid o Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil. o Oma kohustuste täitmisel sooritavad juhid sarnaseid tegevusi.Neid tegevusi võib nimetada juhi rollideks. o Rolliootused võivad olla täpselt formuleeritud või mitteformaalsed o Sageli on rolliootused teadvustamata o Prof. Henry Mintzberg · Akadeemik , äri-ning juhtimisalaste raamatute autor (strateegiline planeerimine) · Üle 150 artikli ja 15 raamatut · The Rise and Fall of Strategic Planning(1994) o Juhi rollid Mintzbergi järgi(1973) Suhtlusrollidesindaja, juhtija eestvedaja, sidepidaja Infoga seotud rollid vastuvõtja-jagaja-kõneleja
empaatia. Karismaatiline liider loob visiooni, annab väärtused, tekitab missioonitunde, inspireerib, julgustab, oskab lahendada probleeme ja on isiklikult tähelepanelik. On olemas erinevad juhtimisteooriad: 1) Frederic Taylor 1911. Teadusliku juhtimise alused: leida teaduslikult parim meetod, treening ja koostöö, innustamine,osalus ja vastutus. Fordi tehases! 2) Bürokraatia koolkond Max Weber. Organisatsioon on kui õlitatud masinavärk: selge tööjaotus, hierarhia, reeglid, tulemuste hindamine ja edutamine. 3) Administratiivne juhtimine: Henry Fayol. 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted: nt tööjaotus, võim, distsipliin, kooskõlastatus + juhi 5 peamist ül: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. 4) Inimsuhete koolkond 1920-30ndad. Mayo, Folett. Hawthorne'i eksperimendid (nt valgusti teema, kontrolli vihikust üle!!). Ühtne vaim, meeskonnatöö, enesehindamine. X ja Y teooria:
empaatia. Karismaatiline liider loob visiooni, annab väärtused, tekitab missioonitunde, inspireerib, julgustab, oskab lahendada probleeme ja on isiklikult tähelepanelik. On olemas erinevad juhtimisteooriad: 1) Frederic Taylor 1911. Teadusliku juhtimise alused: leida teaduslikult parim meetod, treening ja koostöö, innustamine,osalus ja vastutus. Fordi tehases! 2) Bürokraatia koolkond Max Weber. Organisatsioon on kui õlitatud masinavärk: selge tööjaotus, hierarhia, reeglid, tulemuste hindamine ja edutamine. 3) Administratiivne juhtimine: Henry Fayol. 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted: nt tööjaotus, võim, distsipliin, kooskõlastatus + juhi 5 peamist ül: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. 4) Inimsuhete koolkond 1920-30ndad. Mayo, Folett. Hawthorne'i eksperimendid (nt valgusti teema, kontrolli vihikust üle!!). Ühtne vaim, meeskonnatöö, enesehindamine. X ja Y teooria:
Tippjuhtide jaoks on olulised kontseptuaalsed oskused ja vähem tähtsad tehilised uskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F.Taylor- lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega 4põhiprintsiipi: Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida Töötaja (oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad), seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus.(Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest) Lisaks veel Henry Ford, Henry Gantt, Frank ja Lilian Gilbreth'id 8
SISUKORD Juhi mõju alluvate tööga rahulolule SISSEJUHATUS Rahulolu uuringute läbi viimine ettevõtetes on muutunud järjest populaarsemaks. Rohkem on hakatud väärtustama inimressurssi ning tihtipeale peetakse tööjõudu ettevõtte väärtuslikuimaks varaks. Et töötajad oleksid oma tegevuses tootlikud ja aktiivsed, tuleks tagada nende rahulolu. Töö jagatakse kahte osasse. Esimeses osas on eesmärgiks anda ülevaade juhtimisteooria ajaloost, tööga rahulolu teooriast ning varasemalt läbi viidud uuringutest, mis näitavad juhtimise eri aspektide seotust tööga rahuloluga. Juhtimisteooria ajaloost on plaanis lähemalt kirjeldada teadusliku juhtimise koolkonda, inimsuhete koolkonda, administratiivse juhtimise koolkonda ning bürokraatlikku koolkonda. Teises osas seab tööautor eesmärgiks kirjeldada empiirilise uurimuse tulemusid ning analüüsi
väikefirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? 1.1Teaduslik juhtimine F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. Koolkonna rajajateks olid veel ka Henry Ford - autotööstur, kes arendas
varem kavandatule või kindlaksmääratule. See on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jmt. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 7. Juhtimisprotsess (management process)- on kogu tegevuse planeerimine, täitmine ja kontrollimise protsess. 8. Teaduslik juhtimine (scientific management)- juhtimisteooria, mis analüüsib tööprotsesse. Selle peamine eesmärk on parandada majanduslikku tõhusust, eriti tööjõu tootlikust. 9. Administratiivne juhtimine (administrative management)- juhtimine, mis keskendub terve organisatsiooni funktsioneerimisele. 10. Juhtimisprintsiibid (principles of management)- kujutab endast organisatsiooni, juhtimise seaduspärasuste ja põhitõdede kogumit. 11. Bürokraatia (bureacrasy)- nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit,
tähtsad tehilised oskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna pohiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F.Taylor- lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega 4 põhiprintsiipi: 1. Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida 2. Töötaja (oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad), seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. (Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest)
• Inspireerib • Julgustab • Intelligentne probleemidelahendaja • Isiklikult tähelepanelik Juhtimisteooriate areng 1 • 1911 – FredericTaylor, “ThePrinciples ofScientific Management” Teadusliku juhtimise alused: 1) Leida teaduslikult parim meetod 2) Inimese oskused ja võimed on tööle vastavad 3) Treening ja koostöö, standardid 4) Innustamine, osalus ja vastutus 5) Juhtkonna roll, töölise roll Juhtimisteooriate areng 2 • Bürokraatia koolkond • Max Weber (21.04.1864–14.06. 1920) Organisatsioon, nagu õlitatud masinavärk 1) Selge tööjaotus 2) Selge hierarhia 3) Formaalsed reeglid ja protseduurid 4) Reeglite sõltumatus isikust ametil 5) Tulemuste hindamine ja edutamine Kes kasutab taylori põhimõtteid täna? McDonald’s Juhtimisteooriate areng 3 • Administratiivne juhtimine • Henry Fayol (29.07.1841–19.11.1925) • 14 punktis koosnevad juhtimispõhimõtted:Tööjaotus,Võim, Distsipliin, Käskude ühtsus,
7. grupiprotsesside juhtimine. Juhtimisel peab juht lähtuma järgmistes põhimõtetest: * juhtimiskorraldus peab vabastama juhid rutiinsest tööst; * juhtimiskorraldus peab andma töötajatele maksimaalse iseseisvuse ja loovuse; * juhtimiskorraldus peab suurendama ettevõtlikkust ja kohanemisvõimet. Erinevates ettevõtetes kasutavad juhid väga erinevaid juhtimismudeleid. Alljärgnevalt on esitatud mõningad neist. Juhtimine erandi põhimõttel (management by exeption) iga töötaja tegeleb oma rutiinse tööga, millest kinnipidamist jälgib kontrollsüsteem. On kindlaks määratud lubatud kõrvalekaldumised. Juhtimine juhtimisreeglite järgi (management by decision rules)- tuleneb eelmisest. Teiste töötajate sekkumine toimub ainult kindlate reeglite järgi ning kõik potentsiaalsed otsustamissituatsioonid on ette nähtud. Juhtimine ülesannete delegeerimise abil (management by delegation)- piiritletud otsustamisvaldkondades delegeeritakse otsustamine töötajatele.
Keskmeks organisatsioon ja selle üleehitus. Praktiliste kogemuste põhjal tuletati reegleid, mida tuleks täita, et edukalt juhtida. Töötati välja standartmeetodid, keeruline töö jagati lihtsamateks osadeks töötajat lihtsam välja õppetada, välja vahetada. Liigsed liigutused jäeti välja- tootlikuse tõus. Frederick Taylor sõnastas põhimõtted: tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parirm meetod ülesnadega toimetulekuks. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida. Töötajaid tuleb hästi treenida, teha nendega koostööd. Eesmärk luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks. Töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel, et nad tunnetaksid osalust ja vastutust. Selle teooria järgija Henry Ford. 13. Bürokraatia koolkond Rajaja Max Weber. Bürokkoolkonna seisukoht: organisatsioon peaks töötama nagu õlitatud masinavärk
Eesmärgi selge tajumine Püsivus Enesetundmine Pidev kirg õppida Tööarmastus Tulevikunägemuse jagamine Tundlikus vajaduste suhtes Emotsionaalne küpsus Riskijulgus Usk võitu, edasiminekusse 11. Juhtimisteooriad ja koolkondade esindajad Juhtimise klassikalised teooriad 1. Teaduslik juhtimine – F.Taylor 2. Administratiivne juhtimine – Henry Fayol 3. Bürokraatlik juhtimine – Max Weber Juhtimise neoklassikalised teooriad 1. Inimsuhete juhtimine – Mary Parker Follett, Elton Mayo 2. Inimressursside juhtimine – Abraham Maslow, Douglas McGregor Juhtimise kvantitatiivsed teooriad 1. Kvantitatiivne juhtimisteooria 2. Operatsioonide juhtimine 3. Infosüsteemidega juhtimine Kaasaegsed ja postmodernistlikud teooriad 1. Süsteemiteooriad – West Churchman 2
ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud aja perioodil. 1.5 Mis on põhilised organisatsiooniteooriad? Põhilised organisatsiooniteooriad on klassikaline (teadusliku, bürokraatliku ja administratiivse juhtimise koolkonnad), uusklassikaline (x ja y teooria, z teooria, org filosoofia) ja moodne (süsteemiteooria, küberneetika, olukorraline käsitlus). 1.6 Mis on põhilised juhtimisteooriad? Teaduslik juhtimisteooria (Frederick Taylor, kuidas tööd paremini korraladada), administratiivne juhtimisteooria(Henry Fayol, tegeleb efektiivse org loomisega), bürokraatlik teooria (Max Weber, hierarhia), käitumuslik teooria (töötaja teab ise , kuidas tööd kõige paremini teha), x ja y teooria, z teooria, olukorraline teooria (juhtimine sõltuvalt situatsioonist). Juhtimisteooriad jagunevad ka: inimkeskne, tulemuskeskne, protsessikeskne, väärtuskeskne,
Esmatasandi juhidel on vastupidi, kui tippjuhtidel. Nende ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tippjuhtide jaoks on kontseptuaalsed oskused on esmatähtsad ja tehnilised oskused on vähem tähtsad. Nende ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine.) 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed: tööd tuleb teaduslikult uurida, töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, töötajad tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd, töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel. Koolkonna rajajad Frederick Winslow Taylor, Henry Ford, Henry Gantt. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Teadusliku juhtimise koolkond puutus tigedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise
2)Töö peab olema lihtsustatud. 3) Juhtkond ja töölised peavad olema selgelt eristatavad. 4) Iga töö peab olema sooritatud kõige lihtsama viisi läbi. Lähtudes Agorast siis selles ettevõttes on ülimalt oluline, et iga töö jaoks oleks kõige sobivam tööline, juhtkond ja töölised on selgelt eristatavad. Lisaks Agoras rõhutakse tööliste koolitamisele ja kasumi maksimeerimisele. 5.2.Agora DC OÜ ja bürokraatia Selle termini võttis kasutusele Max Weber, kes defineeris seda kui organisatsiooni, kus: 1) On selge struktuur. On ülemused ja ülemustel on alluvad, iga alluv vastutab enda töö eest enda ülemusele ja ülemus annab vastust omakorda enda ülemusele. 2)Töötajatel on kindlad kohustused ja tööülesanded. 3)Inimesed, kes töötavad kõrgematel kohtadel võiksid olla autoriteedid. 4)Tööd tehes ei tohi olla töötajad kallutatud emotsioonidest vaid peavad lähtuma organisatsiooni kasumi maksimeerimisest.
· Suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd, kuulamine · Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. Juhi töö teeb keeruliseks see, et ta on enamasti samaaegselt nii juht kui ka alluv. Juhile annavad aru talle alluvad töörühmad, ta ise omakorda annab aru tasand kõrgemale. Organisatsiooni ja juhtimisteooria on organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning talitlemisse puutuvate seaduspärasuste ja püsitõdede kogum. Klassikaline teooria (19 saj) · Frederick Taylor funktsionaalne organisatsioon, tööjaotus ja erialane juhtimine, allüksuse tasand. · Henri Fayol ettevõtte kõik põhiosad ja tasandid. · Max Weber suur ametlik organisatsioon, reeglid ja juhendid, bürokraatia ja erapooletus Uusklassikaline teooria
Inimene on süsteemi osa, kes reageerib materiaalsetele stiimulitele. Organisatsioon on huvitatud inimese õpetamisest ja arendamisest, et inimene oleks maksimaalselt kasulik organisatsioonile. Mõju juhtimiskorraldusele: Taylor töötas välja töö organiseerimise põhiprintsiibid. 2. Bürokraatia koolkond (rajaja M. Weber) Põhiidee: organisatsioon peab töötama nagu õlitatud masinavärk. Selle tagab: selge tööjaotus, selge hierarhia, formaalsed reeglid ja protseduurid, reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab, tulemuste hindamise alusel toimuv edutamissüsteem. Mõju juhtimiskorraldusele: edutamissüsteemi kasutamine. 3. Administratiivne juhtimine (rajaja H.Fayol) Põhiidee: rõhutab juhtimise täiustamise osatähtsust ning efekiivset korraldust nii tööjaotuses kui ka juhtimises endas.(vt. küsimuse nr.4 vastust)
1 Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad 103 4.5.3.2 Juhtimisstiili ja käitumise teooriad 104 4.5.3.3 Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad 105 4.5.3.4 Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused 106 4.5.4 Motivatsiooniteooriad 108 4.5.4.1 Maslow'i vajaduste hierarhia 108 4.5.4.2 F.Herzbergi "hügeeni" - ja motivatsioonitegurite (motivaatorite) teooria (kahe 108 teguri teooria) 4.5.4.3 Vroomi ootuste teooria 109 4.5.4.4 McClellandi teooria 109 4.5.4.5 Mc Gregori X- ja Y-teooria 109 4.5.4
globaalse tunnetuse enesejuhtimise Juhtimisteooria ajalugu Teadusliku juhtimise koolkond (F. Taylor): o Rajajateks tööstusorganisatsioonide juhid o Keskenduti tootlikkuse tõstmisele, mitte töötajate heaolule o Praktiliste kogemuste põhjal tuletati reeglid nn rusikareeglid Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod töö tegemiseks Töötaja oskused ja võimed peavad konkreetsele tööle vastama Töötajaid tuleb treenida Töötajate innustamine Tulemuspalk Bürokraatia koolkond (M. Weber): o Org tuleb tööle panna õlitatud masinavärgina. Reeglid selleks: Selge ja range tööjaotus Hierarhia, võimustruktuur Vajalikud on täpsed reeglid, protseduurid, instruktsioonid
- võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 9. Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management (1911) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 10. Administratiivse koolkonna looja ja põhiseisukohad Administratiivne koolkond uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust
esmatasandi ja tippjuht? Tippjuhid- firma globaalsete tegevuste suunamine Esmatasandijuhid- juhtida operatiivtoimingute elluviimist ning nende täitmistkontrollida Suurettevõttejuht- kordineerib tööd ettevõtte ja selle nõukogu vahel, esindaja roll Väikefirmajuht-tihtipeale ettevõtte omanik, ülesanded on tehnilisemad ja universaalsemad. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? Frederick Winslow Taylor, Henry Ford. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada; - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus; - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Teaduslik- tähelepanu all tööviljakuse tõstmine Administratiivne. uurisid organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust /juhtimispõhimõtteid
annaabi.ee 
