(Lyons) suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 3. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? · Kognitiivne lingvistika: uurib mõtlemist läbi keele ja keelt läbi mõtlemise. Abstraktseid ja keerulisi nähtusi mõistetakse konkreetsetega võrdlemise teel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Metafoor on generatiivne, sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas mõistetavaid väljendeid. · Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel The Shannon-Weaver Mathematical Model. Põhineb faksi metafooril, tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus. · Torumetafoor (conduit metaphor) - Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk
reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' 2)Williams: Kultuur on tavaline (Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad) 3)Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks 4)Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) 8. Mis on interkulturaalne pädevus?Oskus mõista teise kultuuri kommunikatsioonimudeleid ja ennast nendele vastavalt mõistetavaks teha. 9. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1) Teadvustamata pädevuse puudumine 2)Teadvustatud pädevuse puudumine 3)Teadvustatud pädevus 4)Teadvustamata pädevus 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). Kult eripära hoidmine Ei ole tähtis
Individualism vs kollektivism e. Hierarhia vs egalitaarsus f. Subkultuurid g. Käitumismustrite võrdlus 9. Eri kultuurivormid 2: a. Etniline kultuur b. Rahvuskultuur c. Korporatsioonikultuur d. Professionaalne kultuur e. Sugu kui kultuur f. Põlvkond kui kultuur g. Regionaalne kultuur h. Subkultuur i. Sotsiaalne klass kui kultuur 10. Mis on interkulturaalne pädevus? a. Oskus mõista teise kultuuri kommunikatsioonimudeleid ja ennast nendele vastavalt mõistetavaks teha. 11. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? a. Teadvustamata pädevuse puudumine b. Teadvustatud pädevuse puudumine c. Teadvustatud pädevus d. Teadvustamata pädevus 12. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). a.
"Pealegi varitseb ta lakkamatult juhust, et allutada, kodustada ja standardiseerida mis tahes kultuurilisi moodustisi, mida vaid endale sobivaks toiduseks peab" 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) (Kultuur on see, kuidas siin toimitakse). relativism Vrd Raymond Williams (1921-1988): `kultuur on tavaline'. 8. Mis on interkulturaalne pädevus? Suhtlevad mitte kultuurid omavahel, vaid inimesed kultuuride esindajad. Iga inimene arvukate erinevate kultuuride liige, samas pole ühegi poolt neist üheselt determineeritud. 9. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. teadvustamata pädevuse puudumine 2. teadvustatud pädevuse puudumine 3. teadvustatud pädevus 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks 10
8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). Sõnade tähendused (vrd ,,laud" ja ,,desk/"table", ,,kohtuotsus" ja ,,verdict/sentence", ,,fantastiline" ja ,,fantastic" jne jne reaalsus pole liigendatud iseenesest, vaid tähenduse kaudu). Üldisemalt keelt ja keelelist käitumist suunavad normid/väärtused Üldised käitumisnormid Ihaldustäratavate ja tülgastusttekitavate objektide prototüübid 9. Mis on interkulturaalne pädevus? Vahend, mille abil me suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega (Chen ja Starosta). Chen toob esile 4 dimensiooni: 1. isiklikud omadused 2. suhtlusoskused 3. psühholoogiline kohandumine 4. kultuuriline teadlikkus Suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi. Oluline on nii suhtluse efektiivsus kui sobivus konkreetsesse keskkonda. 10
Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3. Küberneetikast lähtuv mudel sisuliselt põhineb jälle torumetafooril. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Mudeli väärtus, seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Eelnevad on väga ühekülgsed (osaliselt küll õiged). 4. Interferentsiaalne mudel kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Aluseks on tööriistavalmistaja metafoor. Inimesele antakse tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi, kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. KOOD ON LÕPLIK, TEGELIKKUS LÕPMATU. Katsed luua ideaalset ühetähenduslikku koodi on luhtunud. Inimene ei jaga täielikult ei koodi ega ka konteksti. Keel on loomu poolest mitmetähenduslik. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet)
sotsialiseerumise käigus omandatud eluviisi tervikuna (ühiskondlik pärand, tavad, uskumused, moraalsed tõekspidamised). 8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). 1) Sõnade tähendused. 2) Keel ja keelelist käitumist suunavad normid/väärtused. 3) Üldised käitumisnormid. 4) Ihaldustäratavate ja tülgastusttekitavate objektide prototüübid. 5) Institutsioonid. 6) Esemed, jagatud sümbolid. 7) Ideaalid ja antiideaalid. 9. Mis on interkulturaalne pädevus? Vahend, mille abil me suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega. 10. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1) teadvustamata pädevuse puudumine 2) teadvustatud pädevuse puudumine (saame aru, et midagi on valesti) 3) teadvustatud pädevus (muudame oma käitumise normidele, tavadele vastavaks) 4) teadvustamata pädevus (teeme asju iseenesest teistmoodi) 11
võrdlemiseteel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Igasugune mudel põhineb mingil metafooril.(Nt inimmõtlemise metafoorideks on olnud kellamehhanism, telefonisidesüsteem, arvuti). Metafoor on generatiivne, sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas mõistetavaid väljendeid ("aeg on ammendatud/läbi/otsas", "mitu tundi tuulde visatud", "aega laialt käes/raha laialt käes"). Metafoor on generatiivne ka teises mõttes: lähtevaldkonna seosed ja omadused kantakse üle sihtvaldkonnale, mõnikord õigustatult (muidu metafoor ei toimiks), mõnikord mitte. Nt aega pole tegelikult võimalik säästa samal viisil kui raha. Generatiivsed metafoorid ühtlasi keeleti/kultuuriti erinevad (ingl. "spend time" eesti "aega veetma" st mitte tingimata "kulutama"). Aega saab samas võrrelda ka nt teega (minevik taga, tulevik ees) või nt
kriitika: 1. paneme tähele, et siin on tegemist kõneleja tingimuste ettedikteerimisega, see koosneb sellest, et allutada kuulajat. 2. mille jaoks seda vaja on? grice ütleb, et saavutamaks eesmärki või panna kuulajat tegema seda, mida kõnelejal on vaja. aga tema strateegiast lähtudes võime sattuda hoopis ebameeldivasse olukorda. ei tohi panna partnerit olukorda, kus ta peab ütlema "ei". Koostöö ja viisakus *Geoffrey Leech täiendas Grice'i põhimõtet viisakuse põhimõttega "Principles of Pragmatics" * viisakuse pm: koosneb ise erinevatest maksiimidest,kuid idee seisneb selles, et kooperatiivsuse pm on vahel vaja ja võimalik rikkuda selleks, et saavutada eesmärki. kui Grice'i pm oli: "Kolm mutrit ruttu siia!" siis Leech'i pm oli: "Palun too kolm mutrit." *kaks erinevat strateegiat: 1. läänelik (euroopalik) strateegia - tuleb nimetada asju oma õigete nimedega. st nii nagu mulle sobib. 2. Kõneaktid (pragmaatika alla ikka) 07
Louis Hjelmslev viimane suur Taani keeleteadlane. Kõige analüütilisem keel on inglise keel. Hjelmslev oli kõige radikaalsem Saussure'iga. Hjelmslev rajab uue teaduse glossemaatika. Glossa (glotta) keel kr. k. H.J. Uldal, Viggo Brøndal. Hjelmslev töötas kas üksi või koos Uldaliga. Hjelmslevi teosed: o Keeleteaduse alused o Üldkeeleteaduse põhimõtted o Käändekategooriad Glossemaatika on matemaatilist tüüpi seadus. Käände aluseks on 3 dimensiooni: Suund Kontakt Subjektiivsus Kokku on igas keeles 216 (6 x 6 x 6) käändelist tähendust. Inglise keeles on 4 käänet: subjektiiv, genitiiv, datiiv, translatiiv. The boy (sub) sent his mother (dat) a letter (trans). Platon idee on üks põhjustest, mis realiseerib põhjuse. Tuleb eristada vormi ja substantsi. Vorm on struktuur. Substants on materjal. Keele funktsioonid: · Vastastikune sõltuvus ehk interdependets ( )
ütleme 'kokku said Euroopa kroonitud pead'; 1 Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on ühelt poolt ekvivalentne ja teiselt erineb sellest. süntagmaatilised reeglid determineerivad, kuidas moodustada ahelaid (sõnade järjekord, lause struktuuri reeglid, kuidas moodustada häälikust silpi jne) 3. PARADIGMAATIKA Märk suhtes koodiga(mäluga) mitte reaalse teatega, metafoor. Näiteks kui muuta üksuste omavahelist suhet. Nt asendada lauses üks sõna teisega ja tähendus muutub Adressaat võtab teate vastu kui kombinatsiooni, mis on moodustatud erinevatest osadest (laused, sõnad, foneemid jne) millede valik on teostatud keelelise koodi kõikidest võimalikest komponentidest lähtuvalt. Paradigmaatilised reeglid määravad millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud)Paradigmaatiliseks riimiks nimet sõnade lõppude kordusi..
aspekt, nt mõiste konstanteering Seaduste kombinatsioonist moodustuva märgi üksikkasutus on faktidest moodustuv kombo-märk. R. Jakobson tõestas, et need ei ole mitte niivõrd märgi puhtad tüübid vaid tendentsid, kuna iga reaalne märk sisaldab kõiki komponente, küsimus on ainult proportsioonides. Ikooniliste märkide jaotus: - kujund, pilt - visuaalselt ära tuntav - diagramm - võimaldab saada rohkem informatsiooni kui objekt ise - metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik
aspekt, nt mõiste konstanteering Seaduste kombinatsioonist moodustuva märgi üksikkasutus on faktidest moodustuv kombo-märk. R. Jakobson tõestas, et need ei ole mitte niivõrd märgi puhtad tüübid vaid tendentsid, kuna iga reaalne märk sisaldab kõiki komponente, küsimus on ainult proportsioonides. Ikooniliste märkide jaotus: - kujund, pilt - visuaalselt ära tuntav - diagramm - võimaldab saada rohkem informatsiooni kui objekt ise - metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik
neist tähenduslikud üksused. Tähistaja on vorm, mis antakse tähistatavale. Tähistaja on sõna, aga tähistatav on pilt. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keel on autonoomne märgisüsteem. Keelestruktuur on tasandiline: semantika, süntaks, foneetika jne. 222 Funktsionaalne ja strukturaalne perspektiiv keelele??????????? 24. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõneleja mõte kõneleja signaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand Närviimpulsid Närviimpulsid Kõneorganite tegevus Kuulamisorganite tegevus Akustiline tasand 25. Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused; spektrogramm???????????
neist tähenduslikud üksused. Tähistaja on vorm, mis antakse tähistatavale. Tähistaja on sõna, aga tähistatav on pilt. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keel on autonoomne märgisüsteem. Keelestruktuur on tasandiline: semantika, süntaks, foneetika jne. 23. Funktsionaalne ja strukturaalne perspektiiv keelele??????????? 24. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõneleja mõte kõneleja signaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand Närviimpulsid Närviimpulsid Kõneorganite tegevus Kuulamisorganite tegevus Akustiline tasand 25. Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused; spektrogramm???????????
neist tähenduslikud üksused. Tähistaja on vorm, mis antakse tähistatavale. Tähistaja on sõna, aga tähistatav on pilt. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keel on autonoomne märgisüsteem. Keelestruktuur on tasandiline: semantika, süntaks, foneetika jne. 23. Funktsionaalne ja strukturaalne perspektiiv keelele??????????? 24. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõneleja mõte kõneleja signaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand Närviimpulsid Närviimpulsid Kõneorganite tegevus Kuulamisorganite tegevus Akustiline tasand 25. Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused; spektrogramm???????????
määramata). Nimisõna fraasi omadus. •Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole. •Aeg e tempus on tegusõnakategooria, väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. •Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat. •Kõneviis e modus on pöördsõna kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ja kuulaja osa teate edastamisel ja suhtluseesmärki. Kindel/kaudne, käskiv/tingiv. Kõneleja ja öeldav omavahel suhtes. •Tegumood e genus on pöördsõna / verbi ? kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga. Aktiiv, passiiv ehk umbisikuline. Personaal/impersonaal. •Laad e aspekt – grammatilise tähenduse rütm, isel tegevust, omadust. Lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne ( hetkeline/kestev) progressiiv ( kestev)
Sisuliselt on Panini ja Sibawaihi grammatikad väga erinevad. Sibawaihi kirjutab pikki lauseid, annab palju näiteid ja keskendub süntaksile. Süntaks keskendub rektsioonile, sarnaneb väga vahetute moodustajate meetodile, lähtutakse väiksematest üksustest ja liigutakse suuremate poole. Morfoloogia on eraldatud süntaksist, süntaks on semantikavaba. Sibawaihi peab uurimisobjektiks ainult reaalseid lauseid. Abstraktse lause mõista puudub, see tekkis hiljem. Rõhutab kuulaja olulisust. ,,Mida kõneleja ütleb on vastus küsimusele, kas siis, kui partner tegelikult midagi öelnud ei ole." Süntaksis on ka suhtlusaspekt: kui sa alustad nimisõnaga, siis sa pead jätkama verbiga, sest kuulaja ootuseid ei saa petta. Sibawaihi süntaksile pole tolleaegses euroopas võrdset. 4. Kreeka Kreekas kujunes alfabeetiline kiri u esimese aastatuhande alguses. Oldi teadlikud murretest ja nende erinevustest ja suheldi ka teiste rahvastega. Arvati, et sel ajal olid ka juba tõlgid
(transitiivne), ,,Ta on haige" 2) Kogeja-omajalause GSTS=PS ,,Tal on häbi", ,,Talle meeldib tantsida", ,,Teda huvitab botaanika", ,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma" Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. ,,Peenral kasvas lilli" 10) Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika on õpetus tähendusest. Põhiidee on sõnade tähenduste uurimine, süsteemi avastamine. Tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus, kus vihjeteks on sõnumist identifitseeritud sõnad, muutelõpud, laused jm. Tähendus on mittemateriaalne. Tähendus: 1) abstraktne: süsteemi tähendus; 2 )konkreetne: kõneleja tähendus/kuulaja tähendus. Tähenduse uurimine: Komponentanalüüs
,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma" 7 Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. ,,Peenral kasvas lilli" 10) Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika on õpetus tähendusest. Põhiidee on sõnade tähenduste uurimine, süsteemi avastamine. Tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus, kus vihjeteks on sõnumist identifitseeritud sõnad, muutelõpud, laused jm. Tähendus on mittemateriaalne. Tähendus: 1) abstraktne: süsteemi tähendus; 2 )konkreetne: kõneleja tähendus/kuulaja tähendus. Tähenduse uurimine: Komponentanalüüs
- GS grammatiline subjekt e alus - TS tegevussubjekt e tegija - PS pragmaatiline subjekt e topik (lause esimene liige) - Normaallaused: GS = TS = PS ta jookseb - Kogeja-omajalause: GS ei võrdu TS = PS tal on häbi - Eksistentsiaallause: GS = TS ei võrdu PS peenral kasvavad lilled 10. Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika on ka keeleüksuse (morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendus või tähendused. Tähendus on sõnade, lausete, kõne, tekstide jms keelenähtuste ning üldisemalt igasuguste märkide sisuline, väljenduslik külg
13. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus Tähistaja on vorm, mida antakse tähistatavale. Tähistaja on sõna, tähistatav on pilt. Kaksikliigendus: Esimesele liigendusele (tähendus/vorm) lisaks jaguneb sümboli vorm väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks ehk foneemideks: h, o, b, u, n, e. See on teine liigendus. 14. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõnekommunikatsiooni ahel: Kõneleja mõte kõnesignaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand Närviimpulsid Närviimpulsid Kõneorganite tegevus Kuulmisorganite tegevus AKUSTILINE TASAND SÜNTEES ANALÜÜS 15
loodusele ilma inimese kui erilise loomata Võib ka liigitada märgi semiootika Peirce, Sebeok ameerika keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Michel de Certeau. Igapäevased praktikad. I. Tegemiskunstid Ekspert ja filosoof. Ekspert on see, kelles erialane pädevus muutub ühiskondlikuks autoriteediks, filosoofi vahendusel aga saavad lihtsad, igapäevased küsimused kahtluse printsiibiks mõnel tehnilisel väljal. Ekspert kaotab (või teatud moel asendab) filosoofi, kes eile oli universaalsuse spetsialist. Pädevust saab vahetada autoriteedi vastu. Äärmisel juhul jõuab asi nii kaugele, et mida rohkem on eksperdil autoriteeti, seda vähemaks jääb tal pädevust, kuni tema varud ammenduvad ehk teisisõnu,
� Organisatsiooni liikmed omandavad ja arendavad kultuurile omaseid põhiväärtusi ja uskumusi .� Ühised väärtused, ühine kultuur aitab neil väliskeskkonnaga kohaneda ja organisatsiooni sisemist ühtsust säilitada .� Oluline on kultuuri õppimine, omandamine; .� Tähtis: mida kultuur teeb, kuidas see funktsioneerib, mis ülesandeid täidab, kuidas tekib ja kuidas muutub Kultuuri perspektiivid 3 .� SÜMBOLISM: .� Kultuur kui tähenduste süsteem, kui metafoor. .� Organisatsioon on sotsiaalne konstrukt, mis toimib oma liikmete teadvuses; .� Toimingud organisatsioonis ei tulene kõik põhjuslikest seostest, ei ole seotud ellujäämise vajadusega; .� Organismid käituvad, inimene sooritab sümboolseid akte; .� Kõik toimingud sõltuvad sellest, mis tähendus neile omistatakse; .� Organisatsioonilises tegelikkuses konverteeritakse füüsilise maailma nähtusi sümbolite maailma kujunditeks; Kultuuri ülesehitus 1 .� I
(kaheliikmelised), nagu seda on eesti keeles arvu vastandus (ainsus mitmus), või mitmeliikmelised, nagu eesti keele kõneviiside (kindel, käskiv, tingiv jne) opositsioon. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksuse staatus Sõnade piiride märkimine vs scripta continua Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. NT: ga, peale, kuna Grammatiline kategooria liikmed · · väljendavad samasse mõistelisse valdkonda (nt AEG) kuuluvaid tähendusi;
binaarsed (kaheliikmelised), nagu seda on eesti keeles arvu vastandus (ainsus mitmus), või mitmeliikmelised, nagu eesti keele kõneviiside (kindel, käskiv, tingiv jne) opositsioon. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksuse staatus Sõnade piiride märkimine (scripta continua) Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. Nt ga, peale, kuna Grammatiline kategooria liikmed · väljendavad samasse mõistelisse valdkonda (nt AEG) kuuluvaid tähendusi;
tähendab umbes ’tegelik lausung’, võib nt koosneda ainult ühest sõnast. (nt "ei" võib olla lause.) • Puudub abstraktse lause mõiste, mis arendati välja hiljem. • Itkonen: päris ilma „lauseta“ ta siiski ei saa. Nt ütleb, et ühel hetkel on lause lõpetatud. Samas tegeleb ka palju ellipsiga (väljajätt, midagi on ära jäetud lausest), mis iseenesest eeldab täislause mõistet. • Rõhutab kuulaja olulisust. „Mida kõneleja ütleb, on vastus küsimusele, ka siis kui partner tegelikult midagi öelnud ei ole.” • Suhtluslik aspekt süntaksis. Lauset põhjendab: kui sa alustad nimisõnaga, siis peab järgnema verb, sest kuulajal on ootus, mida ei tohi petta. • Mitte-euroopa traditsioonid (India, Hiina, Araabia): üks „suur“ alguses, kelle saavutusi hiljem ei vaidlustata. Pānini oli kindlasti erakordselt hea
DNA-> valgud-> kude-> kogemused SUUR VIISIK (top down) - neurootilisus- soodumus kogeda neg emtosioone (seos psühhopatoloogiaga) - ekstravertsus - avatus kogemusele - sotsiaalsus - meelekindlus stabiilsus e alfa-metaomadus= neurootilisus(pööratud)+ sots+meelekindlus plastilisus e beeta-metaomadus= ekstravertsus+ avatus/intellekt - alfa ja beeta omadused on pärilikud - stabiilsus seotud serotoniini - plastilisus dopamiiniga Eysenck - isiksuse 3 dimensiooni: ekstravertsus-introvertsus, neurootilisus-emotsionaalne stabiilsus ja psühhotism - ekstra/introvertsusega seotus retikulaatse aktivatsioonisüsteemiga (ARAS) - introvertidel ARASe tundlikkus, aktivatsioon tugevam - isiksuse saab ära seletada klasikalise tingimisega - kõrge neur inimestel suurem limbilise süsteemi aktiivsus Gray - arendab eysencki teooriat edasi
teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted, uuritakse teise poolset kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada nt T. Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil. Need on domineerimine- allumine, sõbralikkus- vaenulikkus. Viimatisuse efekt on aga seotud sellega, kuidas hilisem info mõjutab meie otsustusi. See on ka asjaolu, miks osutatakse nii tervitus/ kui ka lahkumisrituaalidele nii suurt tähtsust. Halo-efekt - esmane isiksuse tunnus või joon hakkab mõjutama hilisemaid jooni. Nt kui esialgne kontekst on positiivne, siis järgmine tunnus omandab samuti positiivse tähenduse. Kui aga negatiivne,
Nimisõna fraasi omadus. · Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole. · Aeg e tempus on tegusõnakategooria, väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. · Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat. · Kõneviis e modus on pöördsõna kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ja kuulaja osa teate edastamisel ja suhtluseesmärki. Kindel/kaudne, käskiv/tingiv. Kõneleja ja öeldav omavahel suhtes. · Tegumood e genus on pöördsõna / verbi ? kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga. Aktiiv, passiiv ehk umbisikuline. Personaal/impersonaal. · Laad e aspekt grammatilise tähenduse rütm, isel tegevust, omadust. Lõpetatud/lõpetamata;
Sõnumite ettevalmistamiseks on vaja samuti aega. 10. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale, vaatamata kogu mürale. Efektiivne inimkommunikatsioon eeldab ka vastuvõtja õiget tagasidet, st vastuvõtja reaktsioon vastab saatja ootustele. 11. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene ja aus, ei tohi eeldada, et kuulaja teab, mida rääkija mõtleb või tahab, sõnum peab olema selge, sõnum peab olema sirgjooneline, sõnum peab kuulajat toetama, tuleb valida sobiv vestluspaik, mis on vaikne ega juhi kuulaja tähelepanu eemale, tuleb kanda hoolt, et kehakeel ja sõnum ühilduskid, tuleb vältida ähvardusi, sarkasmi, minevikus tuhnimist ja muid taolisi ebaausaid võtteid. Võib kasutada empaatiat, st näha ja tunda, nagu teine seda teeb. Siis suureneb ka kommunikatsiooni efektiivsus. 12
· Sm Tulet-ko? = ? · Ee s Tuled-vä? = ? · Ingl Are you coming? = ? · Ee ki Kas sa tuled? = ? · Eri keeltes võib vahend olla väga erinev. Kommunikatiivne situatsioon Kood (märgisüsteem) SIGNAAL SAATJA KANAL VASTUVÕTJA kõneleja kuulaja MÜRA Foneetika ja fonoloogia Kõnekommunikatsiooni ahel Kõneleja mõte (i) kõnesignaal kuulaja mõte (i) SÜNTEES ANALÜÜS Mis on kõnesüntees? Tekst-kõne süntees on inimlugemise analoogiks. Vaadeldes lugemist füsioloogia tasandil, näeme, et tegu on väga keeruka protsessiga. Joonisel on esitatud teksti häälega ettelugemise lihtsustatud skeem
taustast erinevatel ajaperioodidel Keelteoskus (võime lugeda kirjandustekste originaalkeeles) Süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, kirjanduspraktikatest ja žanritest Võime tajuda tekstides sisalduvat intertekstuaalsust (viiteid teistele tekstidele) Erinevate žanrite analüüsimeetodite (nt. narratiivianalüüs, värsiõpetus) ja kirjanduslike võtete (nt. metafoor, metonüüm, iroonia, paradoks) tundmine, Intuitsioon , võime tajuda kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui teatud tüüpi metodoloogiat ning on võimeline selle metodoloogia(te) üle reflekteerima ja neid problematiseerima Aristoteles “Tõlgendusest” (Περὶ Ἑρμηνείας, De Interpretatione,350 eK).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
