Kiviaeg.elati 15-30liikmeliste kogukondadega, mis koosnesid 2-4perest.võisid tekkida aastaringi kasutatavad asulad.töö ja tarberiistad valmistati kivist,luust,sarvest,puust.tulekivi.kvarts. kivikirveid kasutati ja sarvi ja luid,millest valmistati ahinguid,harpuune.head võimalused kalastamiseks,tähtis oli jaht(põdrad,koprad,linnud)keraamika kasutuselevõtt 5000ekr.savinõud,menutasid padasi.kammkeraamika kultuur,asulad paiknesid jõgede,järvede ääres.arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused.matmiskombed-asula territooriumile või põranda alla,kaasa pandi noake,ehteid.3000eKr nöörkeraamika kultuur- loomakasvatus,maaviljelus. Pronksiaeg. Ehitati kindlustatud asulad saaremaal
OSKUSED kalapüük oma soo valmistasid liivavalle vaenlastele vastu Põllundus, rauamaak, tekkisid raudesemid(kirved Loomasõnnikuga panna valmistati uued vikatid sirbid ja väetati mulda Kvaliteetsed kivikirveid, tehti põllusüsteemid, ehteid) Peideti hõbeaarded mõõgateravikud pronksist ehteid ja ajutiselt maase Tegid tööriistu, valmistati kasutatavad ruunikombeid lohukive linnsed, rauasulatamiskoha
Vanemal pronksi Kivimitest oli kõige parem tulekivi, Paremini tuntakse elanike matmis ajal jätkus Eestis aga selle kõrval kasutati ka kvartsi. kombeid Surnuid sängitati asula kivist tööriistade Tööriistadest kasutati algseid territooriumile. valmistamine. kivikirveid. Luudest ja sarvedest Leiud viitavad suhteliselt kõrgele Pronksesemed jõud valmistati kalapüügi ja jahiriistu. kunstitasemele. sid siia vahetus Tolleaegseteks elatusaladeks olid U. 3000. a. paiku eKr hakkas Eestis kaubana ja olid kalapüük, jaht ja korilus. levima nöörkeraamika kultuur. Selle väärisesemed.
Kiviaeg Vanem kiviaeg paleoliitikum Keskmine kiviaeg mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg neoliitikum 5000-1800 eKr keraamika kasutuselevõtt Kunda kultuur: Asulad rajati veekogude lähedusse, kus elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega
mesoliitikum, neoliitikum), pronksiaeg(vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg) ja rauaaeg(varane rauaaeg, vanem ehk rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg). Kiviaeg Paleoliitikum Jää sulamine, inimasutus Eesti alal puudub. Mesoliitikum Esimesed elanikud olid lõuna poolt sisse rännanud Euroopast ehk europiidid. Neid oli tol ajal Eesti alal umbes 1500 inimest, kes elasid kogukondadena 2-4 perekonda koos. Tööriistad olid kivist, luust, sarvest ja puust. Kivist valmistati ilma auguta kivikirveid, kõõvitsaid, uuritsaid ja nooleotsasid. Inimesed meisterdasid veel kalatõkkeid, algeliseid võrke, luust õngekonkse, ahinguid, harpuune, püüniseid, lõkse, nooli. Olulisel kohal oli Kunda(Narva lähedal) kultuur ning tähtsaimateks asukohtadeks olid sel ajal Pulli(Pärnu lähedal) asula ja Kunda Lammasmägi. Inimesed küttisid peamiselt põtru ja kopraid, käisid siseveekogude ääres kalastamas ning rändleva eluviisi tõttu tegeleti ka palju korilusega. Selleks ajaks oli koer
- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võrgud, luust õngekonksud, suured kalad ahingute ja harpuunidega) Küttimine(põdrad, koprad, linnud, püünised, lõksud, varitsus jaht). Neoliitikum(noorem kiviaeg)- Hakati kasutama keraamikat umbes 5000 e.Kr. Vanimad nõud savist millele lisati kivipuru., teravatipulised anumad, 4000 e.Kr. võeti kasutusele paremini valmistatud
arheoloogilise kultuuri alla. Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad Kunda kultuuri, mis levis Läänemere idaranniku maadel alates LõunaSoomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad:elanikud rajasid asulad veekogude lähedale, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja loomi. Jõedjärved pakkusid paremaid liikumisvõimalusi kui paksud metsad. Riistad: tööja tarberiistad valmistati kivist, luust, sarvest, puust. Kasutati ka kvartsi ja tulekivi. Valmistati ebakorrapärase kujuga kivikirveid. Elatusalad: kalastamine, jahtimine(põdrad, koprad, veelinnud). Jahil kasutati viskeodasid, vibu ja nooli, mitmesuguseid püüniseid ja lõkse. Loodusandidest kasutati kõike(taimed, marjad, seened jne). Noorem kiviaeg. Kasutusele võeti keraamika. Kuna savinõud oli nüüd väga levinud leiud, nimetati see kultuur kammkeraamika kultuuriks. Levis LõunaLätis kuni PõhjaSoomeni ja LoodeVenemaa aladel. Asulakohad: jõgede järvede ääres, mõned ka mererannas või väikestel saartel
Järve- külast. Noorem pronksiaeg on suurte muutuste aeg ja arheoloogilises aineses taas hästi esindatud, eriti Eesti rannikualadel. Muutused toimusid ka matmisviisis -- hakati rajama maapinnal paiknevaid kividest kalmeehitisi, mis oma iseloomuliku konstruktsioonielemendi tõttu on saanud nimetuseks kivikirstkalmed. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkõplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapüügivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist
ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti, kusjuures turistide arv on viimastel aastatel hakanud jälle kasvama. Selline looduse ja kultuuri vaheldusrikkus teeb Malai saarestiku reisimise ülimalt huvitavaks. Ühe reisi raames on võimalik vaadata nii haruldasi orangutane kui ka maailma suurimaid sisalikke. Kaasaegsest suurlinnast võib mõne tunniga jõuda kivikirveid kasutavate paapua hõimudeni. Lisaks paljudele kultuuriväärtustele sobib Malai saarestik hästi ka rannapuhkuseks. Malai saarestikus saab surfata ookeanilainetel, sukelduda värvikirevasse veealusesse maailma või istuda palmi all mõnel asustamata saarel. Malai saarestik 1.Üldine iseloomustus Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse ja India ookeani vahel. Malai saarestiku suurimad osad on Sunda ja Maluku saared ning Filipiinid. Sunda saared
MUINASAEG Kiviaeg Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on praegu IX aastatuhande algusest eKR pärinev Pulli asulakoht. Arheoloogid on ühendanud teatud ühelaadsed muistsed arheoloogilise kultuuri alla, näiteks Kunda kultuuri alla kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad ja ka Pulli. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuid Eestis kasutati ka kvartsi. Tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, millest tehti ka niinimetatud kivikirveid. Kasutati ka luid ja sarvi erinevate tööriistade valmistamiseks, need olid Kunda kultuurile iseloomulikud. Veekogude ääes pakkusid luudest ja sarvedest tehtud tööriistad kalastamise võimalusi. Kuid tähtsal kohal oli ka jaht. Samuti toituti loodusannidest, milleks olid juurikad, marjad ja palju muud. Neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu umbes 5000. aasta paiku eKr. Valmistatud savinõusid, mida oli erinevalt
Kunda kultuur Kõik mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja (u 9000 5000 eKr) asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Kunda kultuuri asukad rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi. Järved ja jõed pakkusid ka paremaid liikumisvõimalusi. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kunda kultuuri asukate tööriistad olid tehtud kivist, luust ja sarvest ning ka puust. Kasutati kivikirveid, mis olid ebakorrapärase kuju ja konarliku pinnaga. Kunda kultuuri elanike elatusaladeks olid kalastamine, jaht (kütiti veiseid, põtru, kopraid, karusid jne.) ja tegeleti ka hülgeküttimisega. Tegeleti ka korilusega. Kammkeraamika kultuur Umber 4000. a. paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. Tulid kasutusele paremad savinõud, mida oli kaunistatud lohukeste ja kammi meenutava hambulise templiga tehti väikesed täkked. Kammkeraamika kultuuri asulad
inimese edukama edasisiirdumise aladele, millel soojad aastaajad vaheldusid külmadega (sealhulgas Euroopasse) ning võimaldas toortoidu asemel hakata valmistama keedetud või küpsetatud, kergemini seeditavat toitu. Selle tulemusena hakkas seedimiseks kuluma vähem energiat ning energiat hakkas jääma üle ajutegevuse arenemisks. - Tule tegemiseks vajas inimene kütust, milleks sel ajal sai olla üksnes puit (biomass). Tuli hakata valmistama tööriistu puude langetamiseks ja tükeldamiseks (kivikirveid). - Elupaikade ja tuleasemete jaoks tuli murda ja vedada kive. Kõik see nõudis inimeselt mitte üksnes mitmekesisemat kehalist tegevust, vaid ka järjest pingsamat mõttetegevust ja kiirendas mõistuse arengut. - Tule kasutuselevõtt tähendas seda, et peale toidu hakkas inimene tarbima soojust nii toiduvalmistamiseks kui ka primitiivseks kütteks. - Neoliitikumis võeti peale tule ja veoloomade kasutusele veel üks energiaallikas – TUUL. u
Tulekivist valmistati nt. nooleotsi ja kõõvitsaid. Tulekivi leidus Eestis vähe, kasutati ka kvartsi. Kvarts on samuti kõva, aga ta on halvemini töödeldav kui tulekivi.Tulekivist ja kvartsist valmistati suhteliselt väikseid, vaid mõne sentimeetri suuruseid tööriistu. Tulekivi ja kvartsi töödeldi kivi küljest tükke välja lüües. Veel üheks töötlemiseks viisiks oli retussimine- eseme serva teritamine väikeste kivikildude eemaldamisega. Suuremaid tööriistu nt. kivikirveid valmistati kristalsetest kivimitest. Kristalsed kivimid andsid tööriistale sitkuse ja tugevuse. Tööriistad olid küllaltki tahumatud ja algelised- kirvestel polnud silmaauke ja nad kinnitati varre külge nahast rihmadega. Keraamika võeti kasutusele V aastatuhandel eKr, siis sai alguse ka neoliitikum ehk noorem kiviaeg. Vanimad nõud valmistati savist, millesse segati kivipuru, taimi ja ka teokarpe. Kujult
konstruktsioonielemendi tõttu on saanud nimetuseks kivikirstkalmed. Erandina esineb ka laevakujulisi kivikalmeid. Rajati esimesed maakasutussüsteemid, mille jäänuseid - põllupeenrad ja -kivihunnikud on säilinud tänaseni. Vähem leide on kivikirstkalmetest (silmapaistev erand on Jõelähtme kalmistu); osade juhuslikult saadud esemete leiukontekst on ebaselge. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkoplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapuugivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on
sotsiaalse ja majandusliku diferentseeritusega. Leitud esemed Valdav osa leiuainesest pärineb kindlustatud asulatest, millest põhjalikumalt on arheoloogiliselt uuritud Asvat ja Ridalat Saaremaal ning Irut Põhja-Eestis. Vähem leide on kivikirstkalmetest (silmapaistev erand on Jõelähtme kalmistu); osade juhuslikult saadud esemete leiukontekst on ebaselge. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkõplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapüügivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe:
Piirkondades, kus põlluharimine muutus elanike peamiseks tegevusvaldkonnaks, tõi see enesega kaasa suuri muutuseid. Põlluharimisest saadud saagid võimaldasid toita senisest suuremat hulka inimesi ning asustus muutus paikseks. Põldude juurde hakkasid kujunema püsivad asulad. Põlluharimine tõi enesega kaasa murrangulised muutused tehnoloogias õpiti puurima ja lihvima kivi, tänu millele oli võimalik valmistada silmaauguga kivikirveid ning kvalitseetsemaid põllutööriistu. Alguse sai riide kudumise oskus ning savinõude valmistamine (e keraamika), tänu millele oli võimalik säilitada viljatagavarasid. Varaseimate põlluharijate asulate hulka kuuluvad u 9000 ekr Palestiinas asutatud Jeeriko asula (kindlustatud massiivse kivist müüriga) ja VII / VI at vahetusest eKr pärinev Catal Hüyük Türgi lõunaosas (kindlustamata;
nooleotsi jne. Kunda asula Kiviaegne asula leiti kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Kunda asula arvatakse olevat noorem asula, kui Pulli oma. Kunda asula oli väike saareke omaaegses järves. Praegu on see selgepiiriline küngas lageda maa peal. Leiti rohkesti luust ja sarvest riistu, samuti kohalikust tulekivist ja kvartsist tööriistu. Leidude hulgas oli üldse ohtralt harpuune, odasid, heiteodaotsikuid, aga ka kivikirveid ja näiteks õõnestalbu (kasutati puunõude valmistamiseks). Rohkesti leidus luude ja nahkade töötlemisriistu ja lihvimiskive. Kunagise järve põhjast leiti luust nooleotsi. Arvatavasti olid need sattunud sinna lindude laskmisel. See annab tunnistust vibu kasutamisest. Lisaks leiti ka hülgeluid. Kunda kultuur on oma nimetuse saanud Kunda asula järgi. Noorem kiviaeg Alguseks loetakse Eestis savinõude valmistamist ja kasutuselevõttu. Lisaks
Nende kultuuride aegne keraamika oli Narva kultuuri aegsest peenekoelisem, kammkeraamika kultuurile oli iseloomulik kammipiide jälgi meenutavate vajutusjälgede esinemine savinõudel, nöörkeraamika aegsetele savinõudele jäeti mustreid ilmselt nööri abil. Nöörkeraamika kultuuri on nimetatud venekirveste (varasemal ajal ka sõjakirveste) kultuuriks, sest tollest perioodist on teada mitmeid hoolikalt lihvitud paadikujulisi kivikirveid, mida ilmselt tööriistadena ei kasutatud. Nöörkeraamika kultuuri ajal tihenesid Eesti ala elanike suhted naaberalade, eriti Skandinaaviaga. 3 2.Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud.
Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud." Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem. Konstatinos (Kyrillos) ja Methodios paavst Clemensi hauda avastamas 861. a. Keskajal ei osata eriti mõista ega näha minevikus välja tulnud huvitavaid leide (nt kivikirveid peeti piksenoolteks, mis riputati kuldraamide sisse ja pandi seintele. Tõsisem huvi vana aja kohta tekkis renessansi ajastul. Tõi veidi teisi laade kui antiikaja uurimine, esemeid koguti kui huvitavaid objekte - kunstiteosed. Renessansiajastul nende väljakaevatud teoste põhjal antiikaega ei uuritud. Läks päris kaua aega enne kui ilmus uurimustöö antiiksetest kunstiteostest - Johann Winckelmann (1717-1768). 1748 toimusid taas järjekordsed väljakaevamised Pompeis
loomiseni. 7. sajandil elanud piiskop Ussher tegi selle põhjal kindlaks, et maailm loodi 4004 eKr, hilisemad õpetlased panid selle täpsemalt paika: nimelt toimus suursündmus 23. oktoobril 4004 eKr, kell 9.00 hommikul. See dateering andis õpetlastele kindla ja muutumatu piiri esiajaloo uurimiseks ning kõik sündmused pidid sellesse mahtuma. Veel 17. ja 18. sajandil ning 19. sajandi algul ei osatud muinasleidude kohta adekvaatseid seletusi anda. Leide peeti kurioosumiteks kivikirveid peeti piksekirvesteks, põletatud luutükikesi sisaldavaid saviurne arvati olevat maa sees kasvanud loodusobjektid, megaliitkalmeid aga olla ehitanud hiiglased. Et niisugustest seisukohtadest vabaneda, läks tarvis kahte suurt avastust. Esimene neist põhines geoloogial. Nii oli juba 1785 aastal soti geoloog James Hutton oma teoses "Theory of the Earth" avaldanud arvamust kivimite stratigraafiast, st nende paiknemisest üksteise peal olevate kihtidena
Kvaternaari kliima on perioodiliselt muutunud, jääajad on vaheldunud jäävaheaegadega. Perioodilised kliimamuutused on suuresti mõjutanud maailmamere taset, kõikumine on ulatunud kuni 200 meetrini (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html). Keskpleistotseeni keskpaigast kuni viimase jäätumise alguseni asustasid meie planeedi paljusid piirkondi ürginimesed neandertallased. Nad oskasid juba kõnelda, ihuda kivikirveid ja küttida tule abil. Esimesed nüüdisinimesed kromanjoonlased kujunesid välja umbes 30 000-40 000 aastat tagasi. Neil oli juba üsna täiuslik tööriistade ja tarbeesemete valmistamise tehnika. Nad kodustasid loomi ja harisid põldu. Kvaternaari ajastu esimesel poolel oli maapind palju kõrgem ja maakoor palju rahutum kui nüüdisajal. Palju rohkem oli maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Ajastu kestel maapind üldiselt vajus
sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Sealt saadud leidude tulemusel tegi Grewingk seal proovikaevamisi juba 1886. aastal. 1933-37 kaevas Kundas Richard Indreko, seejärel kaevati veel 1949 ja 1961. Leiti rohkesti luust ja sarvest riistu, samuti kohalikust tulekivist ja kvartsist tööriistu. Ahingutest leiti üks järvekriidist koos meetripikkuse haugi luustikuga. Leidude hulgas oli üldse ohtralt harpuune, odasid, heiteodaotsikuid, aga ka kivikirveid ja näiteks õõnestalbu (kasutati ilmsselt puunõude valmistamiseks). Rohkesti leidus luu, naha jne töötlemisriistu, lihvimiskive. Kunagise järve põhjast leiti luust nooleotsi. Arvatavasti olid need sattunud Kunda asula 5 sinna lindude laskmisel. See annab tunnistust vibu kasutamisest. Luude põhjal otsustades oli kütitud endistviisi peamiselt põtra ja kobrast, kaladest püütud haugi, ahvenat ja linaskit
Irdmuistised Irdmuistised on üksikesemed. Peitleiud (aarded) Muinaskultuuride uurimise ajaloost Babüloonia kuningas Nabunaid (Nabû-naid) (valitses 556-539 e.m.a.) oli teadaolevalt esimene, kes kasutas ajaloo uurimismeetodina kaevetöid. Lasi teha kaevetöid vanade templite varemetes. Kyrillos (Konstantinos) ja Methodios otsisid 861. aastal III Rooma paavsti Clemensi hauda. Keskajal olid kivikirved jm. irdmuistised kultusesemed. Kivikirveid peeti piksenoolteks. Megaliitkalmeid (suurtest rahnudest moodustatud kalmed) seostati hiiglastega. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) Esimene antiikkunsti uurija. Kirjutas esimese antiikkunsti kästileva raamatu "Antiikkunsti ajalugu" (1764). Teda peetakse esimeseks arheoloogiks. Tema sünnipäeva (9. detsembrit) tähistatakse arheoloogide päevana. Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) Kolmeperioodi (kivi-, pronksi- ja rauaaeg) kasutuselevõtja*. Hakkas 1819. a
Enamasti aga eriti ei huvitatud algselt sellest, kuidas need rahvad enda ehitisi ehitavad ning kuidas nad loovad seda, mida arheoloogida kunagi hiljem uurima hakkavad, see viiski etnoarheoloogia tekkeni. Ainelise kultuuri uurimise ajalugu Numismaatika ja arheoloogia on tugevalt seotud. Teadlased, kes tegelevad numismaatikaga on välja kasvanud ikkagi arheoloogia suunast. Numismaatika Teadusharuna on veidi vanem kui arheoloogia. Münte on tunduvalt parem koguda kui kivikirveid või mis tahes muinasesemeid. Numismaatika on ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja muid maksevahendeid, medaleid ning nende kaudu ka ajalugu. Maksevahendid ja taolised asjad olid esimesed, mille läbi hakati dateeringuid andma. Varasemaid mündikollektsionääre: Francesco Petrarca, Giovanni Boccacio, Erasmus Rotterdamist. Esimeste mündikollektsionääride on vihjeid juba vanast Rooma ajast. On leitud
Neist vanim on Kivisaare asulakohalt leitud pronkssirp, mis leiti koos nöörkeraamika kildudega. See pronksese on ilmselt pärit juba kiviaja lõpust. Muhust leitud odaots on pärit Uurali lähistelt, kus selliseid valmistati 17.15. sajandil ema. Saaremaalt Tahulast saadud rantkirves, mis sarnaneb Ida- Preisimaalt teada olevatele kirvestele, peaks olema paarsada aastat noorem. Pronkskirved jagunevad rant-, õlg- ja putkkirvesteks. Kivikirveid kasutati tol ajajärgul siiski rohkem, kui pronkskirveid. Eksperimentaalarheoloogia on ka osutanud, et töövahendina on korralik kivikirves efektiivsem, kui suhteliselt pehmest pronkist valmistatud kirves. Putkkirved 1 Asulad Nöörkeraamika ajal ja ka pronksiajal paiknes asustus paepealsetel või liivastel muldadel, mida oli kergem tollaste vahenditega üles harida
kes elab tihedas seoses loodusega. Muutunud ise talupojaks, oli CRJ-il veelgi enam õigus välja astuda oma põhinõude-talurahva ja aadli võrdõiguslikkuse kaitseks C. R. Jakobson, ülistades talupojaseisust, pidas põllutööd riikide ja rahvaste majanduselu aluseks. Tolleaegses Eestis oli talupoeg tõesti keskne kuju, sest põllumajanduslik tootmine oli siis juhtiv majandusharu.. Pärnu jõe kaldalt on Kurgjalt on leitud keskmisest kiviajast pärinevaid primitiivseid kivikirveid ja talbu. Nooremast kiviajast on välja tulnud venekirveste kultuuri jälgi. Arheoloogiamälestis, maa-alune kalme pärineb 15-17. sajandist. Umbes samast ajast on teada ka siinne esimene kohanimi Kurekkulle (1515). Ent veel eelmisel sajandil oli siin kohanimi Kurgjõe, mida ilmselt inspireeris Pärnu jõgi ja kurgede eluasemed laialdastel jõeaasadel. Oma elu lõpuaastad veetis ta Kurgjal, millest on praeguseks tehtud talumuuseum. 3.5 Kurgja Talumuuseum
ning leiti leide , mis olid välja kaevatud ka mujal . Samuti ta kogus leide. Euroopas praktiliselt igal maal muinasaja uurijad välja toonud midagi eriti tähtsat , mille abil ajalugu selgitada. Nt Tsehhis Konsatinos ja Methodos, kes otsisid Clemensi maiseid jäänuseid. Haudu otsisid taevatähtede kaudu . Keskajal leiti asju , kuid nendega ei osatud õigesti ringi käia ( neile ei leitud õiget lahendust. Nt kivikirveid peeti välgunoolteks. Neid raamiti kuld ja hõberaamidega ning nad olid võrdlemisi eksklusiivsed, esimesena tunti suuremat huvi antiikaja vastu ( renessansi ajal) , uurimuslike töid siiski ei koostatud . Otsiti ilusaid esemeid , mida kasutati rkkamate valitsejate hoonete dekoreerimiseg neid ei uuritud. I arheoloogiks peetakse siiski Johann Joachim Winckelmanni 18 sajandil . Tundis samuti huvi antiikaja vastu
savinõud, mille mustrid tehti kammi meenutava hambulise templiga. Matmiskombed: inimesi maeti asulatesse, arvatavasti tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits, ehteid. · Nöörkeraamika kultuur: Levis Eestis u.3000. aasta paiku eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Tööriistad: venet ehk paati meenutavad kivikirveid lihviti väga hoolikalt ja neil olid sissepuuritud silmaaugud. Paikne eluviis, karjakasvatus, põlluharimine, elatustaseme ja rahvaarvu kasv. Tekkisid üksikpered. Matmiskombed: kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendisse. 2. EESTI PRONKSAEG JA VANEM RAUAAEG · Pronksiaeg: u.1800-500 eKr.
Ta ületas ühe maa piiratuse ja hakkas võrdlema erinevate maade muistiseid, kirjutas nende põhjal uurimusi, teda nimetatakse võrdleva arheoloogia rajajaks. Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) oli Prantsuse uurija, sõjaväelane, tolliametnik, tal oli palju vaba aega. Jalutas kruusaaukudes, turbavõtu kohtades jms. Tegutses Abbvillé'i lähedal ja avastas, et seal oli väga paks-kõrge kruusaaugu seina ja 5 m sügavuses nägi suuri loomaluid ja kivikirveid. Kirjutas raamatu ,,Keldid ja uputuseelsed muistised", ajalukku läks sellega, et võttis kasutusele stratigraafilised meetodid ajaloos (s.o kihiteadus). Augustus Henry Pitt-Rivers (1827-1900), kindral, inglise muinasaja uurija. Huvi oli relvade vastu, tahtis panna paika, kuidas arenenud olid, hakkas siis ka teisi relvi koguma. Tegi süsteemi, kus iga järgnev relvasüsteem pidi olema eelmisest täiuslikum ja parem. Hakkas
eKr. Selle ajal eksisteeris Eestis kaks suuremat arheoloogilist kultuuri: Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika kultuur. Esimest, varasemat, on tihti seostatud soomeugrilaste asumisega Eestisse, teist aga baltlaste (indoeurooplaste) asumisega Läänemere äärde. Nöörkeraamika kultuuri on nimetatud venekirveste (varasemal ajal ka sõjakirveste) kultuuriks, sest tollest perioodist on teada mitmeid hoolikalt lihvitud paadikujulisi kivikirveid. · Pronksiaeg ja rauaaeg Umbes 1800 eKr alanud pronksiajal muutus asustus Eestis paikseks ja levisid põlluharimine ning karjakasvatus. Tekkisid ka kindlustatud asulad. Küllaltki tihedad majandussuhted olid Skandinaaviaga. Umbes 500 eKr algas Eestis rauaaeg, mis kestis kuni muinasaja lõpuni. Et antud perioodi saab tänu üksikutele kirjalikele allikatele uurida ka arheoloogiaväliste meetoditega ja ka
neil ikka hing on ja seda saab maksustada ka seega siis vaja ristiusku pöörata ja inimesteks lugeda. Miks barbarid? - ilmselt unustasid need oskused. Kuidas Ameerikasse said? Kuna nii pikk maa oli minna, siis (üle Alaska) selle rännaku jooksul (aasta sadade jooksul) nad unustasid põlluharimise. Samas osad ka harisid, seega siis osad õppisid selle uuesti Ameerikasse jõudes. Siit võimalus, et Euroopas võisid elada rahvad, kes ei tundnud tsivilisatsioone. Seal tuli maa seest kivikirveid, mille põhjal hakati oletama, et äkki eurooplased elasid nii ehk ei tundnud põlluharimist ja olid selle rännul unustanud ja pidid selle uuesti õppima. Alates 16 saj pandi tähele, et päevavalgele tulnud muistised, pärinevad erinevatest aegadest st kivist, pronskist ja rauast. Võeti üle antiikne seisukoht, et on olnud kolm aega kivi, pronksi ja rauaaueg. Jõuti ka ühiskonna tüüpide süstematiseerimiseni: metsikud kütid,
kitsi. Kasvatati lina, kooti kangaid. Taanis peetakse just lehterpeekrite kultuuri esimeseks põllunduslikuks kultuuriks; kasvatati sigu ja veiseid. Jõudis Taani u 4000 eKr. Taanis dolmenid, käiguskalmed. Lehterpeekrite kultuuri ajal rituaalsed ohverdused järvedesse, jõgedesse: sageli savinõud. Hiljem veekogud soostusid. Nõudega koos sageli looma- ja inimluud. Samadelt niisketelt aladelt leitud ka neoliitilisi kivikirveid ning puidust struktuure. Tolleaegne keraamika oli peene töötlusega. Algul peekrikujulised, S-kujulise profiiliga. Ornamendiks kammtempli read v lühikesed sooned serval. Erinevused asulate ja kalmete keraamika vahel. Kalmetes palju jalaga peekreid, kogu nõu pind ornamenteeritud. Savikettad, vahel ornamenteeritud praadimisplaadid v voodisoojendajad. Juhtviljaks Taanis nisu. Loomadest: sead, vähem lambad, kitsed, veised. Jätkuvalt jaht, kalapüük, korilus.
Tšehhi apostlid Konstantinos ja Methodios käisid otsimas Rooma III paavst jäänuseid, kes maeti Krimmis maha. Konstantinos ja Methodios läksid seda otsima 9. saj, taevatähed näitasid neile õige koha kätte. Kui nad leidsid esimese luukillu, siis oli sel kohal eriline tunne ja lõhn, nagu nad oleksid taevas ja oma kehast lahkunud. Keskajal ei tunnetatud vanemat ajalugu, kui midagi leiti, pakuti nende kohta imelikke teooriaid. Nt kui leiti kiviaegseid kivikirveid, arvati, et need on piksenooled, vanu savinõusid valmistasid maa all elavad päkapikud. Renessansi ajal tekkis suur huvi antiigi vastu ja hakati välja kaevama antiigi muistiseid. Välja kaevatud esemed kuhjati oma residentsi, need olid sisustuse osaks. Neid ei uuritud, ei üritatud välja selgitada, kui vanad nad on. Esimene uurija J. Winckelmann. Tema eluajal toimus suur uurimine Pompeis. Ta hakkas skulptuure ja esemeid üles joonistama ja uurima. Kirjutas Pompei kunsti ajaloo
4000 a. paiku e. Kr. levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täketega. Viimaseid tehti kammi meenutava esemega. Siit nimetus- kammkeraamika kultuur. Oletatakse, et selle kultuuri asutajad olid eestlaste eelkäijad. Umbes 3000 a. paiku e. Kr. hakkas Eestis levima uus kultuur. Savinõusid kaunistati nöörijäljenditega. Kasutati hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirveid, mis meenutasid venet ehk paati. Siit nimetus-nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur. Selle kultuuri asutajateks loetakse lätlaste ja leedulaste eelkäijaid. Nooremal kiviajal hakati tegelema algelise maaviljelusega, karjakasvatusega. Asustus kaugeneb veekogudest. 3. Pronksiaeg (1800-500 e. Kr). Eestise toodi esimesed pronksesemed. Eestis pronksi ei toodetud kuna puudusid tina ja vask. Tekivad kindlustatud asulad, üksiktalud, põllumaa eraomand.
inimestel oli sarnane tegevused, traditsioonid ja arvatavasti ka päritoli; see-eest puudus kindel rahvus pole ühtset keelt, identiteeti. Noorem kiviaeg u 5000-1800 eKr Keraamika kasutuselevõtt U 4000 eKr kammkeraamika kultuur kammilaadse esemega kaunistatud savinõud paremini töödeldud esemed matmiskombed asula territooriomil mongoliidide kultuurist Kavastu Taavi-Lauri talust leitud kivikirveid Soomeugrilased Läänemeresoome rahvad Liivlased väljasurnud, on järetulijaid, kes on keele selgeks õppinud Eestlased Vadjalased peetakse väljasurnud rahvaks Vepslased - peaaegu väljasurnud Isurid u 800 inimest Karjalased jaotunud kahe riigi vahel (soome ja venemaa) Soomlased üle 5 miljoni U 3000 eKr nöörkeraamika kultuur
annaabi.ee 
