Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kiviaeg ja Tartu Ülikool.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pärnus, pulli, nöörkeraamika, kiviaeg, asulakoht, ehitisi, soodne, metsloomi, jõed, järved, luust, kivimitest, kasulikum, tulekivi, teravad, ääred, kvartsi, seoti, luid, välispind, ilustatud, kultuuriks, arheoloogiline, kujutasid, lihvitud, keskpunktis, liivimaa, kindralkuberner, avanud, tudengid, baltisakslased, rootsiga, taasavamine, loenguteKiviaeg Tartu Kommertsgümnaasium Martti Voogla 10.a Muinasaja periodiseerimine · Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum · Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum · Noorem kiviaeg ehk neoliitikum Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum · Algas inimeste kujunemisega · Lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga · Andmed Eesti kohta sellest ajast puuduvad · Tuntumad muistsed leiud Prantsusmaalt ja Püreneest · Kõrge koopaelanike kultuur luust ja tulekivist tarberiistadega Paleoliitikumis (vanemas kiviajas) · Nikerdamisoskused · Tegeldi korilusega · Vähese küttimisega · Valmistati kivist tööriistu · Kunstiliselt hämmastavalt kõrged
Kiviaeg kokkuvõte Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 1967. aastal avastati Pärnu jõe ääres Sindi lähedal Pulli külas kruusaaugus ligi 3m paksuse liivakihi all õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud mõnevõrra hiljem. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arhieoloogid ühendanud teatud arhieoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Asulakohad Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi
2.KIVIAEG Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000 eKr) IX aastatuhandest eKr pärinev Pulli asulakoht on vanim teadaolev inimeste elupaik Eestis Enne seda teati vanimana Kunda Lammasmäge Praegu on teada mitmeid Kundaga samaaegset ja nooremaid asulakohti, mille leiud sarnanevad põhiosas Lammasmäelt avastatutega Muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri
Muinasaeg ja selle allikad Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.saj lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. Ajaliselt moodustab muinasaeg valdava Eesti ajaloost. Muinasaja periodiseerimine: Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud peamiste töö- ja tarberiistade materjalid. Sellest lähtudes eraldatakse kivi,-pronksi,-rauaaeg, need omakorda jaotatakse ka alaperioodideks ehk vanem,- keskmine,- ja noorem kiviaeg . Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga. ( Eestis siis inimesi ei olnud ) Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u
Muinasaeg Keskmine kiviaeg e mesoliitikum (9000-5000eKr). Esimene teadaolev elupail Eestis oli IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula ja kõik asulakohad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Paremad liiklemisvõimalused. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda Eestis polnud, siis kasutati kvartsi. Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides
Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand,
esimene terviklik Piibli põhja-eesti keelne väljaanne A.T.Helle poolt. 18. saj. tesisest poolest kasvas suuresti ilmalike trükiste osatähtsus. Õige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Enamasti olid neen mugavndatud tõlked saksa keelest. Olulisel kohal talupojalugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud. Kunda kultuur Kõik Eesti meoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim, Pulli, kuuluvad nn. Kunda kultuuri. Kunda kultuuri oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad: Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli saaodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Asulakohtade üleskaevamisel on leidtud tuleasemeid, kuid selgemaid elamute jäänuseid pole leitud. Elati tõenäoliselt 15-30- liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest
Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus. Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal. Nendeks on kalmistud, linnused, asulakohad, tarbeesemed jne- Neid nimetatakse muististeks. Muinasaja periodiseerimine:
Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.
Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632. aastal Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelased linna 1710. aastal vallutasid. Kuigi vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal Oma korralduselt sarnanes Tartu ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Siin oli neli teaduskonda: usu-, õigus- arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Üliõpilaste arv Tartus oli
Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632. aastal Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelased linna 1710. aastal vallutasid. Kuigi vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal Oma korralduselt sarnanes Tartu ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Siin oli neli teaduskonda: usu-, õigus- arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Üliõpilaste arv Tartus oli keskeltläbi sajakonna
üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632. aastal Tartus kungingas Gustav II Adolfi korraldusel uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelased linna 1710. aastal vallutasid. Kuigi vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal Oma korralduselt sarnanes Tartu ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Siin oli neli teaduskonda: usu-, õigus- arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Üliõpilaste arv Tartus oli
Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632. aastal Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelased linna 1710. aastal vallutasid. Kuigi vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal Oma korralduselt sarnanes Tartu ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Siin oli neli teaduskonda: usu-, õigus- arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis
uuristada. Rohkesti kasutati ka mitmesuguseid luuriistu. Tähtsaim saakloom põhjapõder. Ahrensburgi kultuur (10k - 8,5k e.m.a.) Levis Läänemere lõunarannikumaades. Üleminekukultuur paleoliitikumilt mesoliitikumile. Tähtsaim saakloom põhjapõder. Peamiseks jahirelvaks vibu. Kultuuri tuntuim leiukoht on Stellmoori asula, mis oli sesoonselt asustatud asulakoht, kus elati peamiselt sügisel. Swidry kultuur (10k - 8k e.m.a.) Levis Poolas, Leedus, Valgevenes, osaliselt ka Lätis ja Venemaal. Tegeleti peamiselt põhjapõtrade küttimisega. Kultuurile on iseloomulikud tulekivist piklikud nooleotsad, kõõvitsad ja uuritsad. On avaldanud teatud mõju ka Kunda, Butovo, Veretje ja Suomusjärvi kultuuride kujunemisele. Kostenki kultuur
Euroopasse, kuniga kojaülem. aasta 800pKr- paavst kroonis Karl Suure keisriks, sellega taastati keisrivõim. aasta 843 pKr- Sõlmiti Verduni kokkulepe, millega jagati frangi riik kolmeks. vasall- maaomanik. senjöör- see,kes annetab vasallile feoodi, isand. lään ehk feood- maaisanda poolt annetatud maavaldus koos külade ja talupoegadega feodaal ehk läänimees- see, kellele on maa annetatud I EESTI MUINASAEG (9000 eKr-1227 pKr) Eesti kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg Õpiku viited: ptk 1-6. Atlas: lk 4-6. Teemad Eesti jääaja üldiseloomustus, jääaja tekkimine ja taandumine, Wicheli jäätumist nim ka viimaseks jääajaks, mis lõppes u 12000 a tagasi. Jäätumise kese asus Skandinaavias. Jääaegu põhjustasid kliima muutused kogu Maal. Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumemademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele
Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632. aastal Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelased linna 1710. aastal vallutasid. Kuigi vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal Oma korralduselt sarnanes Tartu ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Siin oli neli teaduskonda: usu-, õigus- arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Üliõpilaste arv Tartus oli keskeltläbi
pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus asustus) mesoliitikum keskmine kiviaeg, Eestis IX a.t. eKr (u 7500) kuni V a.t. eKr (u 3000), töö- ja tarberiistad kivist, sarvedest, luudest neoliitikum noorem kiviaeg, Eestis V a.t. eKr kuni II a.t. eKr, asjad samadest materjalidest, kuid paremini, kaunistati savinõusid
Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inimesi ei olnud. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eests 9. at eKr kuni 5.at eKr, valmistati töö ja tarberiistu kivist sarvest ja luust. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg, kestis 5.at e.Kr kuni 2.at keskpaik, siis kasutati edasi kivist, luust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad 3
Pilet nr1 *muinasaja allikad ja periodiseerimine Muinasaja allikad on arheoloogilise kaevamised ja kirjalikud allikad. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud töö- ja tarberiistade materjali. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb: 1. PALEOLIITIKUIM- vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ning lõppes Põhja- Euroopa viimase jääajaga. 2. MESOLIITIKUM- keskmine kiviaeg 3. NEOLIITIKUM- noorem kiviaeg Pronksiaeg jaguneb: 1. vanem pronksiaeg 2. noorem pronksiaeg Rauaaeg jaguneb: 1. eelrooma rauaaeg 2. rooma rauaaeg 3. viikingiaeg 4. hilisrauaaeg *lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises 1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni
Koopamaalingud: 30 000 a tagasi Prantsusmaal, 15 000 a tagasi Prantsusmaal, 15 000 a tagasi Hispaanias. Mis tähendas, et inimestel oli abstraktne mõtlemine ja suurema kujutluse tunnus. Eesti asutuse algus Paleoliitikumis asutus puudub või on jää hävitanud jäljed. 9600 eKr toimus nn Billingeni katastroof, siis Läänemere veetase langes umbes 25m võrra. Siis sai eesti vee alt vabaks. Esimene teadaolev asula eestis oli Pärnu jõe kaldal oli Pulli asula, see tekkis umbes 8700 eKr, mis hiljem kattus liivaga, nende koduloomaks oli koer. Tollel ajal oli püügimajanduslik ajajärk ehk inimesed küttisid, püüdsid kala ja tegelesid korilusega(korjati juurikaid, seeni ja marju jms, loodusest toidu korjamine) 2. Mesoliitikumi ja neoliitikumi inimesed Eesti aladel. Kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuur. Mesoliitikum(keskmine kiviaeg)- asutus oli sellel ajal Kundas Kunda
2. KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis .Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi
Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud mõnevõrra hiljem (u.10. aastatuhat eKr.). Kunda kultuuri iseloomustab = hästi palju tulekivist tööriistu, inimesed elasid u.25 kaupa. Elatusalad : kalastamine, jaht, korilus. · Kammkeraamika kultuur: Levis Eestis u.4000. aasta paiku eKr. Oluliselt paranesid
Pääbol õnnestus luutükist eraldada DNA, see ei kuulunud tänapäeva inimesele ega ka neandertaallasele, vaid omaette inimliigile. On ka Siberi inimene, kes eraldus kaasaaegse inimese eellaste sugupuust umbes poole miljoni aasta eest. Analoogilisi leide pole varem märgatud. Hominiide on maal elanud palju rohkem erinevaid kui varem arvatud. 6. LOENG Kiviaeg. Tulekivi võib viidata mõnele kiviaegsele muistisele. (Opsidiaan) Arheoloogia põhiperioodid on kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. 12 Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikum (2,6/2,5 mln kuni 9500 eKr) Varapaleoliitikum: * Olduvai kultuur (2,6/2,5 mln kuni 1,4 mln a tagasi). Olduvai org oli see, kust leiti esimesed homo habilise jäänused. Olid eoliidid (veerekiviriist), kivist oli kild ära löödud, tekkisid teravad servad
tulnud müntidega. *etnoloogia- rahvateadus, rahvaste kultuuri ja olustikku uuriv teadus. *rahvaluule- rahvalaulud, -jutud, mõistatused, vanasõnad jne. *kroonikad- ajaraamatud. Käsitleb päevasündmusi. Üks informatiivsemaid on Henriku Liivimaa kroonika, kus leidub ka üksikuid Eestit puudutavaid sissekandeid. 2. Muinasaja periodiseering. Lk. 9-10 (kiviaeg: mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg) Kiviaeg: *vanem kiviaeg ehk paleoliitikum (esimeste inimeste kujunemine-jääaja lõpp) *Keskmine mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr) *noorem ehk neoliitikum (5000-1800 a eKr) Pronksiaeg: *vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr) *noorem pronksiaeg (1100-500 a eKr) Rauaaeg: *vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg (u 500 a eKr 50 a pKr) -> Rooma rauaaeg (1.saj-5.saj pKr) *keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr)
c.iv. Muistsete põldude jäänused jne. d. Kultuslikud muistised d.i. Ohvikivid (liukivid neljapäeva kuupaisteööl, kui naine laseb palja tahumiku peal liugu, siis pidi laste saamine kindel olema), kultusekivid d.ii. Pühad puud ja hiied (ohvripuud) d.iii. Pühad veekogud (ohvriallikad, silmaallikad, hiieallikad,viinaallikas[7 allikat], õlleallikas [1 allikas], jõed, järved) d.iv. Ohvriaiad, ohvrikaevud jne. e. Liiklemisega seotud muistised 2. Irdmuistised üksikesemed, mida väga sageli leitakse. 3. Peitleiud - aadred Paleoliitiline kultuur ja kunst Acheuli kultuuris õpiti ka juba pihukirveid teritama. See on homo erectuste aeg ja 400 000 aastat eKr on märke esimesest tulekasutusest. Kuidagi ei ole võimalik selgeks teha, kas tuld osati süüdata ise, või hoidi tuld, mis oli tekkinud loodusjõudude tagajärjel.
Välitööde etapid on inspektsioon ja kaevamised. Luure käigus otsitakse maastikul veel teadmata muistiseid (nii kinnis kui ka ird). Iga muistis võetakse riikliku kaitse alla. Aprill, mai ja november on head luureajad, sest siis ei ole puudel lehti. Asulakohtades on muld tumedam kui põllul. Enne luuret on vaja koguda vanad ja uued kaardid, sattelliidifotod ja uurida muististe paiknemise seaduspärasid. Asulad olid tihti veekogude lähedal, maa on tõusnud ja selle tagajärjena võib asulakoht nüüd veekogust kaugemal olla. Geofüüsikalised meetodid, elektroluure (maapinnas mõõdetakse elektritakistust tulevad välja väga erilised kohad, müürid ja kraavid), magnetluure (otsitakse maast erilise magnetilise omadusega asju). Tänapäeval on kõige olulisem georadar, mis kasutab raadiolaineid. Arvutist on sellega näha, mis maa all on. Kasutatakse kaevamiskoha otsimiseks. Kasutatakse ka metalliotsijat.
Loomi, keda kätte saaks, jäi järjest vähemaks. Öeldakse, et inimene hakkas mõjutama loodust põldude rajamisega, tegelt hakkas mõjutama juba ka küttimisperioodil. Tuli on oluline soojendamiseks ja kiskjate kaitse ja toiduvalmistamisel ka tähtis. Tules küpsetatud toit on tunduvalt kergem seedida, kuid ise ei osatud tuld süüdata, tuli pidi pidevalt põlema, selleks oli vaja talle pidevalt kütet, selleks on vaja meeskonda jne. Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg Kiviaeg: · Paleoliitikum e vanem kiviaeg · Mesoliitikum e keskmine kiviaeg · Neoliitikum e noorem kiviaeg Paleoliitikum 2,6/2,5 milj aastat tagasi 9500 a eKr Varapaleoliitikum: · Olduvai kultuur (2,6-1,4 milj aastat tagasi) Siin on chopperid (lõikenoad/raienoad) ja eoliidid (veerekiviriistad), olid kasutusel ka nt puidust asju, aga neid alles ei ole. · Acheuli kultuur (1,4 milj 200 000 a tagasi) Seostatud peamisel Homo Erectusega,
alase kirjanduse klassika. Antiikluuletaja Lucretis aga oli sellise kolmeks jaotatud ajaarvamise oma poeemis juba varem välja pakkunud JENS JACOB ASMUSSEN WORSAAE (1821-85) - töötas samuti Kopenhaageni Ülikooli raamatukogus. Ta rändas palju ringi, kirjutas üldistavaid uurimusi Põhjamaade ajaloost. Ta oli võrdleva ajaloo rajaja - tegeles Thomseni kolmeks jaotatud ajalooarvestusega edasi, lisades alaperioodid (noorem, keskmine, vanem kiviaeg jne) JACQUES BOUCHER DE PERTHES (1788-1868) - prantslane, kes tegutses Abbeville lähedal. Ta armastas jalutada kruusakarjäärides ja turbarabades, ühel sellisel jalutuskäigul avastaski ühe vana asulakohta, kuna jäi paljastunud maapinna kihte vaatama. Ta on stratigraafia (kihtide teadus, joonestamine) rajaja. Oma uurimistööga pani ta paika vanima kiviaja (ajaliselt). AUGUSTUS HENRY PITT-RIVERS (1827-1900) inglane, kindral-major, kes oli relvafanaatik
Muistsete teede ja sildade jäänused. Laevade, paatide ja ühepuupaatide(1) jäänused. Arheoloogilise uurimistöö metoodika. Uurimistöö : 1. Välitöö - arheoloogilne luure ehk inspektsioon ja arheoloogiline kaevamine 2. Kameraaltöö - ruumistehtav töö Arheoloogilne luure Maastiku vaatlemine, muististe registeerimine, maastiku uurimine. Parim aeg on aprill või okt/nov, sest põllud on lagedad. On teada, et sel kus pinnas on tumedam võib olla asulakoht, seda sellepärast et seal olnud ahjud, kolded ja söed teevad pinnase tumedamaks. Lisaks potikillud, graniitkivi tükid, mis tekivad kolletest ja ahjudest. Keraamika killud annavad aimu vanusest. Arheoloogia objektid on kaitse all alates avastamisest. Kantakse kaardile, sõlmitakse maaomanikuga leping, mida tohib teha, mida mitte. Enne luurele minekut on võimalik eeltööd teha; rahvapärimus, kohanimed- viitavad asulakohtadele. 17
PILET 1 1.) Kiviaeg - Kõik eesti asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, sest seal oli soodne kalastada ja küttida veelinde ning vee lähedusse jooma tulevaid metsloomi. Jõed pakkusid ka paremaid liiklemisvõimalusi. Töö- ja tarberiistad olid enamasti valmistatud kivist, luust, sarvest ja mitmed ka puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, ja suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati ka moondekivimieid, millest lihviti tööriistu. Elatusaladest olid põhilised kalastamine ja jaht. Jahiti erinevaid metsloomi, s.h ka linde. Jahtimiseks kasutati erinevaid viskeodasid, vibu ja nooli ning püüniseid. 4000
aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et leida süüa kergemini ja rännata. Tööriistad ja tarbeesemed olid valmistatud kivist, luust ja sarvest.
EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5
Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi alIdrisi Muinasaeg: 11000 eKr 13. saj. Esimesed teadaolevad asulad ca 7500 eKr.
annaabi.ee 
