Edgar Allan Poe 3 novelli kokkuvõte (6)

Ovaalne portree L�ksin koos kammerteenriga �hte ajutiselt ja hiljuti mahaj�etud lossi, et mitte veeta ��d lageda taeva alla.Seadsime end sisse �hte v�iksemasse ja v�hem luksuslikumasse tuppa sisse. See asus �hes k�rvalises tornis.Selle sisustus oli kallihinnaline, kuid vanamoodne. Seinu katsid hulgalised maalid, mille vastu ma ka kohe huvi tundsin.Oli juba �� ja lasin kammerteenril sulgeda k�ik rasked luugid ning lasin s��dada k�nnlad. Seda k�ike selleks, et vaadata maale.Leidsin pisikese k�ite v��dipeatsist, milles kritiseeriti ja kirjeldati seinal rippuvaid maale. Lugesin kaua, umbes kesk��ni kuni mulle k��nalde asukoht ei meeldinud ja ma olin sunnitud seda muutma. Sellel teol oli aga hoopis ootamatu tagaj�rg, sest arvukad k��naladvalgustasid n��d toa seda osa, mida ma enne polnud n�inud. Seal rippus maal �hest �sja naiseikka j� udnud t�drukust. Sulgesin silmad, et saada aega natuke j� rele m� elda . Natukese hetkep�rast kinnitasin pilgu taas maalile. Kunstitoesena oli maal �letamatu. Selle maali raam oli kullatud ja ovaalne. Vaatasin seda maali umbes tund aega poolistukil, kuni sain selle maali saladusest aru ja langesin tagasi voodile . Hakkasin uuesti sirvima seda k�idikut maalidest ja n�gin seda sama maali seal ning lugesin sellest kummalist lugu, et kunagi oli �ks harukordselt ilus noor daam armunud kunstnikkusse ning oli talle mehele l�inud. Kuid paraku hoolis kuntsnik ainult kunstist. �hel p�eval soovis kunstnik maalida portreed oma abikaasast ning alandlik m�tsja oli n�us istuma poolpimedas tornikambris n�dalaid ja manama n�ole naeratust. Kunstist lummatud mees ei osanud n�hagi t�druku n�olt kustuvaid v�rve. Iga peavaga m�rsja tervis halvenes ja elur��m n�rtsis. �hel p�eval kui j�i veel viimased kriipsud joonistada ja kunstnik t�mbaski need viimased triibud j��des v�lutunult oma kunstiteost vaatama ja teatas, et tal sai maal valmis ja p��ras pilgu m�rsjale: -See oli surnud! Must kass Ma panen kirja selle loo , mis mind p� evad ja ��d veavnud on. Lapsest peale olen ma silmapaistnud rahuliku ja s�braliku iseloomu p�rast. Eriti meeldisid mulle loomad ning vanemad on mind nendega �ra hellitanud. Ma tegelesingi p�hilise aja loomadega . Ma abiellusin vara ja �nnelikult. Meil oli palju loomi ja nendest lemmik oli mulle must ja suur kass. Ainult mina toidsin teda ja ta oli minusse kiindunud. Ajapikku muutusin p�ev-p�evalt tujukamaks ja ma ei valinud enam s�nu oma naisega r��kides, k�itusin loomadega ebaviisakamalt, ainult must kass Pluto p��ses sellest. Ajapikku mu haigus s�venes �sest millist haigust saakski Alkoholiga v�rrelda. Ning plutogi sai vahest tunda mu pahura tuju tagaj�rgi. �hel � htul haarasin kassist kinni , aga ta kriimustas mind ja raevunult l�ikasin talt sulenoaga silma peast v�lja. Ma ei tundnud ennast enam �ra ja kasski aegamisi toibus. N��d l�i minus v�lja p�ikp�isuse vaim. �hel hommikul sidusin ma Pluto kaela � mber n��ri ja viisin ta �ue ning poosin ta �he oksa k�lge �les. Samaml ��sel puhkes mu majas tulekahju ja vaevu p��sesin majast minema. Seinad, peale �he olid k�ik sisse vajunud. See sein, mis p�sti oli j��nud meenutas kassi kellel oli k�is kaelas. Ajapikku hakkasin kahetsema oma tegu ja hakkasin uut otsima . Urgasetes , kus ma sageli k�isin leidsin ma �he musta olevuse, kelleks oli kass, kes oli t�pselt samasugune nagu Plutogi, ainult k�hul oli v�ike valge laik. Kui ma selle kassi koju viisin kohanes ta v�ga ruttu ja naisele hakkas ta ka v�ga meeldima . Kuid leidsin peagi ma seda looma ei salli, ainult m�lestus esimesest kassist hoidis mul temale haiget tegamast. Mida rohkem ma teda vihkama hakkasin seda rihkem see kass minusse kiindus. Tollest ajast peale kui ma ta koju t�in hakkas see valge laik kuju v�tma ja peagi tundsin ma sellest �ra v�lla kuju. �hel p�eval kui ma majapidamise asjus pidin minema selle maja keldrisse, kus me vaesuse p�rast elasime tulid minuga naine ja kass kaasa. Kass j�rgnes mulle m��da j�rsku treppi ja oleks mu ��repealt alla t�uganud. Ma haarasin kirve ja oleks kassile virutanud surmava laksu, kui mu naise k�si poleks seda takistanud. Suures raevuhoos l�in ma naisele kirve p�he nii, et ta langes ilma oigeta maha. Ma m�tlesin, kuidas laipa peita . Ma m��risin ta �hte keldriseina kinni. Peale seda kadus ka kass �ra. Ma sain 3 ��d rahulikult magada ilma kassita m�rvakoorem �lul. Neljandal p�eval tulid politseinikud maja veel viimast korda l�bi otsima ja nad asusud juba neljandat korda keldrisse otsima, kuid ei leidnud sealt midagi. Nad olid �ra minemas kui hakkas selle m��ri tagant, kus naine oli kisa ja kr�unumist. Ma vajusin kokku. Ma olin kassi koos naisega sisse m��rinud. Reetlik s�da Seda on v�imatu �elda, kuidas ma tulin sellele m�ttele, et tappa vanamees . Ma ei ihaldanud tema kulda, ta polnud iial mulle �lekohut teinud, ta polnud mind eales solvanud, kuid ometigi painas see kinnisidee mind p�evad ja ��d. Ma arvan, et p�hjuseks oli tema silm. Tema �ks silm oli t�pselt raisakotka silma moodi. Iga kord kui see pilk minul langes tarretus mu veri . Aegam��da valims mul idee vanamehest lahti saada ja sel moel ka silmast lahti saada. Niisiis ma hakkasingi tegutsema superettevaatlikult. Igal kesk��l vajutasin vanamehe toa ukselingi alla ja avasin ukse v�ga aeglaselt ja tasakesi. S��tasin ja katsin laterna ning pistisin selle enne uksvahelt ettevaatlikult sisse ning upitasin pea osavalt ukse vahest sisse. Seda k�ike tegin ma nii aeglaselt, et mul l�ks pikalt, enne kui ma sain n�ha vanameest tema voodis pikutamas. Kaheksandal ��l libises mu n�pp kogemata plekkriivile ja vanamees kargas istukile, kuid ma ei p�genenud. Vanamees oli hirmul. Nad olid m�lemad nimoodi umbes tund aega. Lasin m�ne kiire laterna alt vanamehele langeda ja need langesid t�pselt tema silma. Mul j�i �di luudes tarretuma. Hoidsin kiiri tema silma peal ja me m�lemad kardsime. J�rsku t�mbasin ma laternalt katte maha ja s��stsin vanamehe voodi poole. Ta karjatas korra. T�mbasin ta voodi pealt maha ja l�kksin voodi talle peale. Ma tegin kindlaks, et ta on surnud ja hakkasin laipa v�ga hoolikalt peitma. L�ikasin �ra pea, k�ed ja jalad, siis t�stsin �les 3 p� randa lauda ja paigutasin need t�kid talade vahele �ra ja toppisin j�lle k�ik kinni, nii et isegi vanamehe silm ei oleks seda m�rganud. Kell oli neli ja kui kell t�istundi l�i koputati maja uksele. Need olid politseinikud ,kes olid naabri kutse peale kohale tulnud, kes olid kuulnud karjatust. Ma r��kisin neile, et karjatajaks olin mina ja vanamees on maal. Ma r��kisin niiv�rd avameelselt, et neil ei tekkinud kahtlustki. Ma pakkusin neile teed vanamehe enda toas. �kki kuulsin ma heli, mis oli nagu vatti summutatud kella tiksumine. See valjenes ja valjenes. Ma r��kisin valjemalt ja l�busamalt, trampisin ja l�rmasin, kuid heli aina tugevnes . L�puks ma ei talunud enam ja karjatasin, et nad p�randalauad �les kisuksid ja laiba t�kid �les leiaksid. See oli reetlik s�dame t�ksumine.