tabelisse Y 9 rida. Read peavad omavahel andmete abil ka ilusasti seotud olema (võib ka koledasti aga seos peab olema). (ärge unustage tegevust COMMIT-ida, kui õnnestus või siis ROLLBACK-ida, kui asi nässu läks; siis peab muidugi uuesti tegema) 4. Muutke tabelis olevate kirjete andmeid. Kõik muudatused võib teha ühes tabelis aga võib iga muudatuse teha ka erinevas tabelis: a. Muutke andmeid ühes kirjes (kirje valiku tingimus peab viitama ühele kirjele) b. Muutke andmeid mitmes kirjes korraga (kirjete valiku tingimus peab viitama mitmele kirjele) c. Muutke korraga andmeid ühe tabeli kõigis kirjetes (näiteks liitke mingile arv-veeru väärtusele 5; kirjete valiku tingimus peab viitama kõigile kirjetele või siis puuduma hoopis) (ärge unustage tegevust COMMIT-ida, kui õnnestus või siis ROLLBACK-ida,
Vali üks: Joonis 1. Betoonivalu [3] Õige! Sildi "Joonis" järel peab olema joonise number, mis on punktiga eraldatud joonise pealkirjast ja viitest (kui joonis pole enda loodud). Joonise numbrile lisatakse pealkiri ja vajadusel ka viide allikale, millest joonis pärineb. Joonis 1 Küsimus 16 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised andmed on veebiallika kirjes (andmestik veebiallika kohta) viimasel kohal? Vali üks: veebiaadress ilmumiskuupäev veebiajakirja nimetus kasutamise kuupäev Õige! Veebiallika kirjes peab peale veebiaadressi olema ka allika kasutamise kuupäev.
Küsimuse tekst Soovitavalt võiks kirjalikus töös kasutada Vali üks: erinevaid numberloendi stiile (araabia ja rooma numbritega) erinevaid täpploendi stiile erinevaid tähtloendi stiile tööd läbivat täpploendi stiili Õige! Kirjalikes töödes soovitatakse kasutada tööd läbivalt samasugust täpploendi stiili. Küsimus 14 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised andmed on veebiallika kirjes (andmestik veebiallika kohta) viimasel kohal? Vali üks: kasutamise kuupäev Õige! Veebiallika kirjes peab peale veebiaadressi olema ka allika kasutamise kuupäev. ilmumiskuupäev veebiajakirja nimetus veebiaadress Küsimus 15 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised pealkirjad kirjalikes töödes nummerdatakse? Vali üks: kõik teema arendamisega seotud sisuliste osade pealkirjad Õige
(perekonnanimi koos initsiaalidega), ilmumisaasta, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus. Kui raamatul (samuti ajakirja ja kogumiku artiklil) on mitu autorit, siis alates teisest autorist on initsiaalid perekonnanime ees ja nimede vahel on koma. Näide. Beckett, F. 2000. Maitseleksikon. Tallinn:Sild Perek.nimi koma initsiaal punkt aasta punkt pealkiri punkt koht koolon kirjastus Autorita allika puhul on autori nime asemel töö pealkiri. Artikkel ajakirjast või ajalehest. Kirjes on näidatud autori nimi, initsiaal(id).aasta.artikli pealkiri-ajakirja nimi,ajakirja number:lehekülgede numbrid, millel artikkel asub. Näide. Tammes, L. 2005. Pikkade õhtute pleed - Kodukiri, 2, 86-87 Perek.nimi koma initsiaal punkt aasta punkt pealkiri sidekriips ajakiri koma number koma lehekülgede numbrid Artikkel Interneti koduleheküljelt. Kirjes näidatakse: autori nimi, initsiaal(id), artikli pealkiri kaldkirjas. URL-aadress, materjali kasutamise kuupäev.
to_date('20180101', 'YYYYMMDD')); INSERT INTO VAEOSAS_OLEMINE (ID, ISIK_ID, VAEOSA_ID, ROLL, ALATES) VALUES (13, 8, 6, 'ülem', to_date('20150101', 'YYYYMMDD')); INSERT INTO VAEOSAS_OLEMINE (ID, ISIK_ID, VAEOSA_ID, ROLL, ALATES) VALUES (14, 6, 4, 'major', to_date('20150101', 'YYYYMMDD')); INSERT INTO VAEOSAS_OLEMINE (ID, ISIK_ID, VAEOSA_ID, ROLL, ALATES) VALUES (15, 5, 9, 'sanitar', to_date('20050101', 'YYYYMMDD')); Tulemus 4. Tabelis olevate kirjete andmete muutmine a) Muudan andmeid ühes kirjes - Mari Maasika perenimi muutus abielutõttu UPDATE ISIK SET PERENIMI = 'Mustikas' WHERE ISIKUKOOD = '49204136581'; Tulemus b) Muudan andmeid mitmes kirjes - rolli "sanitar" muutuvad "arst"-iks UPDATE VAEOSAS_OLEMINE SET ROLL = 'arst' WHERE ROLL = 'sanitar'; Tulemus c) Muudan korraga andmeid ühe tabeli kõigis kirjetes - tabelis VAEOSAS_OLEMINE kommentaar = Eesti Vabariigi väeosa UPDATE VAEOSA SET KOMMENTAAR = 'väeosa'; Tulemus 5
to_date('','YYYY-MM-DD'),'Juhendaja'); insert into TÖÖ_HUVIRINGI_JUHENDAJANA VALUES(15,'4','6', to_date('2016-09-09','YYYY-MM-DD'), to_date('','YYYY-MM-DD'),'Juhendaja'); Peale iga sisestust andis teate: 1 row inserted. select * from HUVIRINGI JUHENDAJA; select * from HUVIRING; select * from TÖÖ_HUVIRINGI_JUHENDAJANA; Näen kõiki kolme tabelit. Commit; Commit succesful Muudan tabelis kirjeid: Ühes kirjes: UPDATE HUVIRINGI_JUHENDAJA SET sugu='M' WHERE HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID=3; 3. Juhendaja muudab sugu; Mitmes kirjes korraga: UPDATE HUVIRINGI_JUHENDAJA SET sugu='M' WHERE sugu='N'; Kõik mehed tegid soovahetuse naisteks; Ühe tabeli andmed kõigis kirjetes: UPDATE HUVIRINGI_JUHENDAJA SET sugu='N'; Kõik mehed on naised. Kustutan tabelitest kirjeid: a) Ühest tabelist üks kirje:
· Kirjete uuendamine: Kui seotud tabeli mingi parameeter muutub, tuleb uuendada andmed kõikides nendes kirjetes, kus on tema andmed. · Tabelite seostamine: Seotud tabeli sama tunnustega objekt saab olla ülemustabeli objektiga seotud ainult üks kord. · Teine normaalkuju (2NF) - esimene normaalkuju, kus on kaotatud seotud tabeli väljade loogiline seos erinevate võtmetega; Osades ülemustabelites on kirjeldatud samas kirjes mitu erinevat objekti, mis on identifitseeritavad sama ID-ga. Sellist tabelit kutsutakse TRANSITIIVSE seosega tabeliks. Teise normaalkuju anomaaliad: · Kirjete lisamine: Transitiivse seosega tabelisse, ei saa lisada kirjet enne kui kõik objektid on teada (tavaliselt enne mingisuguse sündmuse toimumist seda teha ei saa). Seega ei saa registreerida baasis objekte, mis on meie jaoks juba teada, enne
-väiksema hulga ebatäpsuste korral tehakse parandus. Nummerdamata jäänud lehed saavad eelmise lehe numbri, millele lisatakse literad ,,a", ,,b" jne. Kui kahele järjestikkus asuvale lehele on kirjutatud sama number, märgitakse teise lehe numbrile juurse litera ,,a". Kui mõni number on vahele jäänud, märgitakse see ära kinnituskirjes, KINNITUSKIRJE Koostatakse säiliku lõppu paigutatud puhta (nummerdamata) paberilehe esikülje ülaossa. Kirjes näidatakse numbrite ja sõnadega nummerdatud lehtede arv, vajadusel nummerdamise iseärasused ja säiliku seisukord, koostaja allkiri ja nimi ning koostamise kuupäev. Kinnituskirje võib vormistada: -prinditult -käsikirjaliselt, kasutades osaliselt eeltrükitud blanketti -tervikuna käsikirjaliselt. (recto lehe esikülg, verso - lehe pööre) Näide: Säilikus on 313 (kolmsada kolmteist) nummerdatud lehte järjekorranumbritega 1-313
efektiivsema läbipääsu, mis toob kasutada sondeeriva signaali kaasa sagedusefektiivse võimenduse. väljakiirgamisel B korda väiksemat SONDEERIVAD SIGNAALID- energeetilist nivood. _ Ohutu sondeerivaid signaale kirjeldatakse keskkonnale. amplituudi ja faasi abil: s(t)=A(t)cos(0t+(t)+0). Kuna w0 on konkreetse sondeeriva signaali kirjeldamisel püsiv, siis minnes üle kompleksamplituudile, võib see analüütilises kirjes elimineerida, ehk eraldame signaalist kõrgsagedusliku komponendi. Kajasignaal erineb sondeerivast signaalist märki iseloomustavate parameetrite vektori võrra. Eeldades, et märgi mõõtmed on sadu kordi väiksemad kui sensori ja märgi vaheline kaugus ning selle dünaamika ei tingi kajasignaali olulisi muutusi sondeeriva signaali kestuse vältel, siis A( t, x) =U0 A( t -) MÄÄRAMATUSE FUNKTSIOON- optimaalne kajasignaali vv formeerib oma väljundis parameetrite vektorist sõltuva funktsiooni
Samal aastal ilmunud publikatsioonid järjestatakse pealkirja järgi, tekstis viitamise tarbeks lisatakse aastaarvudele väiketähed: 1995a, 1995b jne. Kahasse kirjutatud tööd paigutatakse pärast üksinda kirjutatud töid, alustades varasemast. 10 Kogumik või muu autorita teos reastatakse pealkirja, toimetaja või koostaja (st kirjes esikohal oleva) järgi. NB! Kirjete paremaks üksteisest eristamiseks algab allikakirje esimene rida vasak- joondusega ning järgmised sama kirje read taandega (hanging). 3.3 Allikakirjete kuju Kirje on reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat allikat täielikult identifitseerida. Nimele ja aastale viitamise süsteemis on aasta kui oluline tekstis osundatud identifit- seerimise detail kirjes kohe autori nime järel.
K o k k u v õ t t e m a h t ei ületa 1/10 töö põhiosa mahust. 18. Käsutatud kirjanduse loetelu Kasutatud kirjanduse loetelus tuuakse ainult töös viidatud allikad ja teisalt peab igale loetelus olevale allikale leiduma t ö ö s v i i d e . Viitamise viisist oleneb, kas kirjed on loetelus nummerdatud või mitte, kas kirjed on jär- jestatud alfabeetiliselt või nendele viitamise järjekorras ja kus paikneb kirjes väljaande ilmumisaasta, kas vahetult autori nime järel või kirje lõpus. Nime/aasta viitamisel tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi, väljaande ilmumisaasta ja soovitavalt ka leheküljed, mis eraldatakse aastast kooloni või komaga, nt: (Tamm 1998: 3) või (Tamm 1998, lk 3). Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis sulgudes nime kordamine pole enam tingimata vajalik, nt:...oma töös käsitles Tamm (1998:3). Kui viidatakse ühe autori mitmele, samal aastal ilmunud
lugemata (Lepikult, Tamm 2003, lk.14). 16. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU Kasutatud kirjanduse nimekiri lisatakse töö lõppu. Allikad esitatakse nende esimeste autorite perekonnanimede alfabeetilises järjestuses ning iga kirje sisaldab tavaliselt järgmisi elemente: autori(te) nimi(nimed), väljaandmise aasta, pealkiri ja publitseerimise andmed. Need andmed on vajalikud konkreetse allika tuvastamiseks. Elektroonilise dokumendi korral peavad reeglina kirjes kajastuma teksti autor ja pealkiri, millise koduleheküljega on tegemist, selle külastamise kuupäev ning aadress (Krull 2004). Kasutatud kirjanduse loetelus tuuakse ainult viidatud allikad ja samuti peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Kirjandusloetelu alfabeetilise järjestuse puhul esitatakse kasutatud teosed autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi.
lugemata (Lepikult, Tamm 2003, lk.14). 16. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU Kasutatud kirjanduse nimekiri lisatakse töö lõppu. Allikad esitatakse nende esimeste autorite perekonnanimede alfabeetilises järjestuses ning iga kirje sisaldab tavaliselt järgmisi elemente: autori(te) nimi(nimed), väljaandmise aasta, pealkiri ja publitseerimise andmed. Need andmed on vajalikud konkreetse allika tuvastamiseks. Elektroonilise dokumendi korral peavad reeglina kirjes kajastuma teksti autor ja pealkiri, millise koduleheküljega on tegemist, selle külastamise kuupäev ning aadress (Krull 2004). Kasutatud kirjanduse loetelus tuuakse ainult viidatud allikad ja samuti peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Kirjandusloetelu alfabeetilise järjestuse puhul esitatakse kasutatud teosed autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi.
Näide: 9 Oppi, T. 2006. Põhjala noorte tuleviku rikuvad stress ja rämpstoit. Postimees. 18.november. 2.4. Interneti lehekülg Kui leidsid internetist materjali referaadi jaoks, siis uuri, kes on selle kirjutanud ja millal. Tavaliselt on interneti lehekülgedel nende koostamise aasta olemas ning tõenäoliselt samal ajal on ka sinna riputatud jutt kirjutatud. Interneti koduleheküljelt võetud artikli puhul näidatakse kasutatud kirjanduse kirjes: autori nimi, kaldkirjas artikli pealkiri, URL- aadress ja materjali kasutamise kuupäev. Näide Praust, V. Appi tulevad matemaatika ja salakiri. URL= http://home.delfi.ee/~vpraust. 09.10.2002 2.5. Arhiivimaterjalid ja õigusaktid Arhiivimaterjalide puhul näidatakse arhiivi nimetus, fond, nimistu, säilitusühiku number ja lehekülg, kust andmed võeti. Näide: Riiklik Keskarhiiv. Fond 80. Riigikogu. SÜ 46, lk 21-26. Õigusakti puhul antakse esmalt akti nimetus, siis akti
kaduma minna oluline tekst. Kinnitamisviis ei tohi põhjustada dokumentide füüsilist kahjustamist. Säiliku piires järjestatakse dokumendid kronoloogiliselt. Toimikute vormistamine 02.04.2013 Säilikute lehtede numbrid pannakse lehtede paremale ülemisele nurgale. Suureformaadilised dokumendid (A3) nummerdatakse avatult, mitmest osast koosnev toimik nummerdatakse iga leht eraldi. Toimikus olevate lehtede arv märgitakse tõestavas kirjes nii: nt. Toimikus on 45(nelikümmend viis) nummerdatud lehte, järjekorranumbritega: 1-45 ja tõestavale kirjele kirjutab alla säiliku korrastaja, lisades kuupäeva ja ametinimetuse. Säiliku kaanele kantavad andmed: 1. Asutuse nimi 2. Struktuuriüksuse nimi 3. Indeks dokumentide loetelu järgi 4. Säiliku pealkiri 5. Säiliku alustamise ja lõpetamise kuupäev 6. Säilitusaeg 7. Lehtede arv Asutuse nimi on sätestatud põhimääruses. Kui asutuse nimi on aastaga muutunud kantakse
mitte kunagi tundus olevat rahul tema soolodest. Paar päeva pärast registreerimist, kui ta tahaks olnud aega seedima oma toimivust, ta oleks telefoni Martin ja öelda: "Ma arvan, et ma võiks teha paremini üks selle pala", ja nad naasta AIR et proovida uuesti. Beck mängiks ikka ja jälle, kuni ta oli veendunud, et ta oli täitnud oma parima. Paar kuud läks poolt ja Martin teine telefonikõne Beck: "Ma tahan teha seda soolo uuesti." Juhmistunud, Martin vastas: "Ma vabandan, Jeff, kuid kirjes on poodi!" [9] Juhtmega, mis järgneb aasta hiljem paarislaevadel Beck koos trummar-helilooja Narada Michael Walden ja kosketinsoittaja jaanuar Hammer. See on veel lihtne töö jazz-rock fusion (sounding sarnane töö tema kaks koostööisikute). A live albumi Hammer järgida. 5 1980-ndatel seal ja Back, Objekte kolm koostised alates Hammer ja viis koos kosketinsoittaja Tony Hymas. Hiljem karjääri
infosüsteemi subjektidele (kasutajatele). Andmebaas on infokogum, mis on organiseeritud sellisel viisil, et arvutiprogramm suudab sellest kiiresti üles leida vajalikud andmed. Andmebaasi võib ette kujutada kui elektroonilist arhiivi. Traditsioonilised andmebaasid on organiseeritud väljade (fields) , kirjete (records) ja failidena. Väli on üks infoühik, kirje on väljade kogum ja fail on kirjete kogum. Näiteks telefoniraamat on nagu fail, selles on kirjete nimestik ja igas kirjes on kolm välja - nimi, aadress ja telefoninumber. Teist andmebaasi kontseptsiooni tuntakse hüperteksti nime all. See võimaldab iga objekti, olgu see tekst, pilt või film, linkida suvalise teise objektiga. See süsteem sobib suure hulga suvalise informatsiooni organiseerimiseks, kuid ei allu numbrilisele analüüsile. Andmebaaside tüübid Lameandmebaas Relatsioonandmebaas Hierarhiline andmebaas Andmebaaside võrdlus
Tallinn meistrite linn. Tallinn: Koolibri. (NB! Pärast koolonit on tühik.) Kui ilmumiskohti või kirjastusi on (a) kaks, tuleb mõlemaid märkida, neid semikooloniga eristades. Kui neid on (b) rohkem, piisab ühest ning lühendist jt. Võõrkeelse raamatu puhul on soovitatav kasutada vastaval juhul lühendit etc (a) Kassel: Bärenreiter; Stuttgart: Metzler ning (b) Kassel etc: Bärenreiter etc Viitamisel magistri- või doktoritööle, mis pole trükis ilmunud, tuleb kirjes lisada, et tegemist on käsikirjaga. Sellisel juhul piisab koha ja kirjastuse asemel üksnes kõrgkooli nimetamisest. Kirje näeb välja selline: Hunt, Kadri 2004. Eesti rahvapäraste koraaliviiside varieerimisest. Kaheteistkümne koraali variantide võrdlus ja analüüs. Töö muusikamagistri kraadi taotlemiseks. Käsikiri. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Kui viidatakse artiklile, jääb lühiviite vormistus samaks: autori perekonnanimi, teose
tähega nii lühiviites tekstis nt (Selke (2009a) ja (Selke 2009b) kui ka kasutatud kirjanduse loetelus (3a) raamatu pealkiri (kaldkirjas) lõpeb punktiga (3b) artikli- ja raamatupeatüki pealkiri (püstkirjas) (4) kogumiku või ajakirja pealkiri (kaldkirjas) lõpeb punktiga (5) linna nimi (lisandub koolon) (6) kirjastuse nimi (lk- nr puudumisel lõpeb punktiga) - kui järgneb (7), siis jätkub komaga (7) kogumike ja artiklite puhul lk-nr-id lõpeb punktiga Käesolevas kirjes on loetletud bibliograafeerimise põhiprintsiibid. Samuti leiab üldisi põhimõtteid Tallinna Ülikooli kirjastuse (2010) viiteallikate vormistusjuhendist ja Roometsa (2002) üliõpilaste arvutil vormistamise juhendist. Erijuhtumeid käsitletakse vastavalt vajadusele individuaalselt, sh intervjuude ja käsikirjade vormistamist. Internetiallikate viitamist vt allpool. Muude (ajalooliste) allikate ja arhiivi viidete puhul soovitame eeskuju võtta EMTA aastaraamatu Res Musica [2010] juhendist.
“raamatus” (Rmt.:) või “kogumikus”. Seejärel tuuakse pealkiri jutumärkideta, köite number, ilmumiskoht ja –aasta ning artikli leheküljed. Näiteks: 1. Kallaste, T. Meetod õhu saastatuse prognoosimiseks. - Tehnika ja tootmine. 1988. nr 3, lk. 21...23. 2. Piliste, T. Tööhõive ja tööpuudus. – Rmt.: Tööturg Eesti Vabariigis 1918-1940. Tln., TTÜ, 1994, lk.14-26 Elektroonilised dokumendid ja arvutivõrgust saadavad allikad: Kirjes tuuakse autori nimi ja artikli pealkiri, lõppu lisatakse elektrooniline aadress. Näiteks: 1. Arvutisõnastik. Versioon1.1, 03.07.1955. http://www.ioc.ee/arvutisonastik/kodukylg.html 2. Toming, I. 1999. Venemaa majanduse arenguprobleeme. – Eesti Panga bülletään, 1(47). [http://www.ee/epbe/bylletaan99/1/artikkel/AAA.html], 29.04.1999 2.8. Lisad
kui algul arvatakse. Töökava tuleb kooskõlastada juhendajaga. Materjali läbitöötamine, uuringu teostamine Kasutatava materjali põhjalikum läbitöötamine toimub pärast kava koostamist ja selleks on kõige otstarbekam kasutada sedelsüsteemi. Allikate läbitöötamisel tehtud märkmed, tsitaadid, muud väljakirjutused vormistatakse kartoteegina. Iga sedel kartoteegis on varustatud kõigi bibliograafilises kirjes nõutavate andmetega. Kartoteek võib olla nii käsikirjaline kui elektrooniline. Meetodi valib iga uurimistöö kirjutaja ise. Arvestades seda, et töö lõplik vormistamine toimub arvutil, on otstarbekas kasutada elektroonilist süsteemi. Kirjanduse läbitöötamine ja sedeldamine, sedelite süstematiseerimine ja vastavate peatükkide vahel jaotamine on õpilase iseseisev ülesanne. See on uurimistöö koostamise
Kõne lõpetamise võib algatada ka tugijaamade süsteem, kui initsiatiiv selleks tuleb kõne teiselt osapoolelt või tehniliste probleemide ilmnemisel. Nimi: Kõneregistri kirje loomine Tegutsejad: Tugijaamade süsteem Kirjeldus: Iga kõne kohta loob süsteem kõneregistrisse täpselt ühe kirje. Kirje luuakse kas telefoni kasutaja poolt alagatatud kõne alustamise kohta või tugijaamade süsteemi poolt tuleva kõne alustamise soovi kohta. Kõneregistri kirjes on näidatud ka kõne alustamise tulemus (näiteks 'valitud kõne', 'vastatud kõne', 'vastamata kõne'). Kui süsteemi on salvestatud juba maksimaalne arv vastava kategooria kirjeid, siis uue lisamisel kustutatakse ajaliselt varaseim. Nimi: Kõneregistri kirje vaatamine Tegutsejad: Telefoni kasutaja Kirjeldus: Telefoni kasutaja saab soovi korral vaadata süsteemis salvestatud kõneregistri kirjeid. Selleks valib ta ühe järgmistest kategooriatest: 'valitud kõned', 'vastatud kõned',
26 1.7.3. Elektroonsed allikad Elektroonsed allikad jagunevad interaktiivseteks e interneti allikateks (online sources) ja muudeks elektroonseteks allikateks. Viimastest on tänapäeval kasutusel põhiliselt CD-ROMid. Interneti materjale saab leida URLi (Uniform Resource Locator) abil. See on absoluutne aadress, mis viitab teatud kohale interneti võrgus aga mitte konkreetsele dokumendile. Dokumendi omanik võib selle siirdada teise kohta internetis või ära kustutada ja allika kirjes toodud URL ei osuta enam endisele dokumendile. Interneti allikate kasutamisel on oluline kriitiliselt hinnata kasutatavat materjali, kuna selle sisu eest ei vastuta sageli mitte keegi. Elektroonsete allikate korral tuleb täiendavate andmetena (st ümarsulgudes) näidata allikatüüp (nt book online, database online, internet homepage jms või vastavat eestikeelset mõistet) ja pöördumise e vaatamise aeg, mis reeglina esitatakse kuupäeva täpsusega.
erinevalt järjestatud. Access laiendab päringu mõiste ka andmete modifitseerimisele, kopeerimisele ja uute tabelite loomisele. Päringu aluseks on üks või mitu seotud andmetabelit. Päringu käigus vaadatakse läbi kõik kirjed, võrreldes neid kriteeriumi avaldisega. Kriteerium on logikaavaldis. Kui ta väärtuseks on "tõene", siis kirje väljastatakse. Kriteeriumi kirjelduses esinevad tavaliselt ka väljade nimed, neid käsitletakse kui muutujad, mis saavad igas kirjes vastava väärtuse. Päringu tulemus väljastatakse tabeli kujul, kus iga päringu väli on kas üks andmetabeli väljadest või mõne muu avaldise väärtus. Nendes avaldistes kasutatakse tihti muutujatena andmetabeli välju, mis igas kirjes annavad vasta avaldise väärtuse. Siit ka järeldus. Andmetabelis säilitatakse ainult sõltumatuid andmeid. Päringud koostatakse kas graafilises päringu dizaini aknas QBE (Query By Example) või nõustaja Query Wizard abil
Välisvõtmetega saab seostada lisakitsendusi. Need kitsendused aitavad säilitada andmete viidete terviklikkuse reeglist kinnipidamise, kui suhtes osalevas põhitabelis muudetakse või kustutatakse kirjeid. Iga välisvõtmega saab seostada lisapiirangud, mis määravad käitumise andmete muutmisel ja kustutamisel põhitabelist. Lisapiirangu nimetus Kirjeldus - Primaarvõtme väärtuse muutmisel põhitabeli kirjes antakse sellega seotud kirjete välisvõtmetele tühiväärtus. SET NULL - Kirje kustutamisel põhitabelist antakse sellega seotud kirjete välisvõtmetele tühiväärtus. SET DEFAULT - Primaarvõtme väärtuse muutmisel põhitabeli kirjes 17
KASUTATUD ALLIKATE LOEND Loetellu lisatakse ainult need allikad, millele tekstis on viidatud. Kasutatud allikate kirjed esitatakse autorite ja pealkirjalühendite tähestikjärjestuses. Kirjeid ei numereerita. Kirjete vormistamisel tuleb arvestada sellega, kas allikas on monograafia (üksikprobleemi terviklikult käsitlev teaduslik uurimus), kogumik, ajakiri, jätkväljaanne, ajaleht või Interneti- tekst. Monograafia kirjes esitatakse autor, allika ilmumisaasta, pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus. Käsikirjalise allika kirje lõppu lisatakse sulgudesse märgend Käsikiri ja selle asukoha andmed, nt (Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis). Monograafia kirje esitab autorid järgmiselt. Ühe autori, koostaja või toimetaja puhul märgitakse perekonnanimi ja eesnimetäht. Koostaja nime järele märgitakse lühend (koost), toimetaja nime järele lühend (toim), nt: Kuusk, R. 1998
punasel sõlmel must vanem & mustad lapsed; iga tee, mis läheb puu juurest mõnda lehte, sisaldab sama arv musti sõlmi. Otsimise aeg 2*log(n+1). Puu must kõrgus – mustade tippude arv puu juurest leheni. 13. Paisksalvestusmeetod. Paisktabel. Paiskfunktsioon (jäägi meetod ja korrutamise meetod). Kollisioonide lahendamine (ahelad väljaspool tabelit, avatud paisksalvestus). Andmete lisamine, otsimine ja kustutamine. Paisksalvestusmeetod – igas kirjes eraldatakse üks väli, mis on võtmeks. Sellele võtmele rakendatakse paiskfn-i, mis vastavalt võtme väärtusele arvutab indeksi ehk tabeli lahtri aadressi. Paiskfn tuleb valida nii, et arvutuse tulemus mahuks tabeli indeksite vahemikku. Paisktabel – sinna paigutatakse andmed paisksalvestamiseks, seda saab realiseerida massiivina. Realiseerimisel 2 võtmeprobleemi – milline on hea paiskfn ja kuidas lahendada kollisioone.
tähestikuliste kirjetega. Muude tähestikkude kirjed translitereeritakse ladina tähestikku vastavalt rahvusvaheliste standardite nõuetele. Allikate loetelu ei nummerdata, viitekirjed esitatakse autori perekonnanime järgi (autori puudumisel pealkirja esimese sõna järgi) tä- hestikulises järjekorras. Inglisekeelsete allikate tähestikulisel järjestamisel ei arvestata määratud ja määramata artiklit (The ja A), neid viitekirjes ei tooda. Kui kirjes on rohkem kui üks rida, kirjutatakse järgmised read taandega. Accountability. (2005). Annual Report. Tallinn: Eesti Pank. Purju, A. (1998). Estonian Economy 1997–1998. Tallinn: Ministry of Economic Affairs. Sama autori tööd järjestatakse ilmumisaasta järgi. Sama autori samal aastal ilmunud tööd järjestatakse pealkirja esimese sõna järgi, ilmumisaastale lisatakse väiketähed a, b, c jne. Viidatud allikate loetelus on reavaheks 1,0 (Single)
Kollisisoonide lahendamine (ahelad väljaspool tabelit, avatud paisksalvestus ja erinevad sondeerimismeetodid). Andmete lisamine, otsimine ja kustutamine. 14.1 Paisksalvestusmeetod Def – algoritm, mis paneb suvalise pikkusega andmehulga vastavusse fikseeritud pikkusega andmehulgaga. • Mõistlik kasutada siis, kui struktuur, millega tegeldakse ei pea võimaldama muud kui lisamist, otsimist ja kustutamist, on paisktabel mõitlik lahendus. • Otsimise jaoks on kirjes fikseeritud mingi võtmeväärtus, mis peab üle kõigi andmete olema unikaalne - arvete numbrid, isikukoodid jne. • Kui arvete numbrid oleksid vahemikus 1..100, siis saaks teha tabeli ja paigutada andmed tabeli lahtritesse 1..100 vastavalt arve numbrile. • Kirjeldatud meetod sobib juhul, kui võtmeid on vähe. • Meetodit kutsutakse otsene adresseerimine. Tabelit, kuhu andmed salvestatakse, nimetatakse otseadresseerimisega tabeliks.
pealkirja all Kasutatud käsikirjad või Käsikirjalised materjalid). Käsikirjal peab olema näidatud selle tüüp (näiteks diplomitöö) ja töö asukoht (nt TLÜ Bioloogia õppetool). Viitamisel ja bibliokirje koostamisel lähtutakse punktides 3.1, 3.2.1 ja 3.2.2 toodust. 7 Juriidiliste aktide loetelu esitatakse eraldi pealkirjastatud (nt. Juriidilised aktid) nimekirjana. Riigi Teatajas või selle lisades ilmunud akti kirjes esitatakse akti täisnimetus ja selle järel Riigi Teataja andmed. Autoriõiguse seadus. 2000. Riigi Teataja I, 16, 109. Teiste aktide puhul tuleb esitada akti täisnimetus ja akti avalikustamise koht ning aeg. Õigusaktile viidatakse teksti sees õigusakti nime ja aastaarvuga. ... autorina käsitletakse (Autoriõiguse seadus, 2000) ... Arhivaalide puhul tuuakse ära säiliku täpne pealkiri ja number, arhiivi nimi.
tähestikuliste kirjetega. Muude tähestikkude kirjed translitereeritakse ladina tähestikku vastavalt rahvusvaheliste standardite nõuetele. Allikate loetelu ei nummerdata, viitekirjed esitatakse autori perekonnanime järgi (autori puudumisel pealkirja esimese sõna järgi) tä- hestikulises järjekorras. Inglisekeelsete allikate tähestikulisel järjestamisel ei arvestata määratud ja määramata artiklit (The ja A), neid viitekirjes ei tooda. Kui kirjes on rohkem kui üks rida, kirjutatakse järgmised read taandega. Accountability. (2005). Annual Report. Tallinn: Eesti Pank. Purju, A. (1998). Estonian Economy 1997–1998. Tallinn: Ministry of Economic Affairs. Sama autori tööd järjestatakse ilmumisaasta järgi. Sama autori samal aastal ilmunud tööd järjestatakse pealkirja esimese sõna järgi, ilmumisaastale lisatakse väiketähed a, b, c jne. Viidatud allikate loetelus on reavaheks 1,0 (Single)
kuludest. On üsna tõenäoline, et müügikäibe kasvades kasvavad ka turustus- ja halduskulud, kuid proportsionaalselt mingi valemiga neid kindlasti seostada ei saa. 22. Nõuete ja varude prognoosimine Nõuded ja ettemaksed (finantsjuhtimises debitoorne võlgnevus) on reeglina tugevasti seotud müügikäibega ja seetõttu oleks mõttekas esitada see proportsionaalse seosena müügikäibesse. Parameetri väärtuse saab leida järgmiselt: Kui aga nimetatud kirjes on suur osakaal juhuslikel ettemaksetel (või muudel nõuetel), siis nimetud seos ei kehti. Tuleb uurida täpsemalt kirje sisu. See viib jällegi tõdemuseni, et head finantsplaani saab teha vaid inimene, kes on raamatupidamisega väga hästi kursis, aga samas ka peab teadma juhtimisotsuseid vastavate mitmesuguste nõuete ja ettemaksete saatuse kohta, sest need ei ole funktsionaalses seoses müügikäibe ega kuludega. Varude planeerimine sõltub tugevalt ettevõtte tüübist
Kasutada arvelduskrediiti. Vahendada kulusid (või ei saa lubada lihtsalt muugikaibe nii suurt kasvu). Võtta pikaajaline pangalaen. Kusida omanikelt raha juurde. Nõuded ja ettemaksed (finantsjuhtimises debitoorne võlgnevus) on reeglina tugevasti seotud muugikaibega ja seetõttu oleks mõttekas esitada see proportsionaalse seosena muugikaibesse. Parameetri vaartuse saab leida jargmiselt: Kui aga nimetatud kirjes on suur osakaal juhuslikel ettemaksetel (või muudel nõuetel), siis nimetud seos ei kehti. Tegelikult oleks vaja naidata eraldi nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (kindlasti tuleb seda teha debitoorse võlgnevuse kaibevalte (DSO) leidmisel. Seega tuleb uurida tapsemalt kirje sisu. See viib jallegi tõdemuseni, et head finantsplaani saab teha vaid inimene, kes on raamatupidamisega vaga hasti kursis, aga samas ka peab teadma juhtimisotsuseid vastavate
Hostinime resolvimiseks on täiendavalt vaja A-kirjet (kutsutakse ka kleepkirjeks), mis annab nimeserveri IP-aadressi. A aadress, seab nimele vastavusse IP aadressi. Ühendab IP-aadressi hostinimega. Ressursi andmeväli sisaldab nelipunktaadressi. Iga hosti jaoks võib olla ainult üks A-kirje, milles kasutatavat hostinime loetakse ametlikuks ehk kanooniliseks hostinimeks. Kõik teised nimed on pseudonüümid, mis tuleb registreerida CNAME-kirjes. CNAME aliasnimi, seab nimele vastavusse teise nime. Ühendab hosti pseudonüümi tema kanoonilise hostinimega. Põhifail annab A-kirjele kanoonilise hostinime, pseudonüümid lingitakse CNAME-kirje abil siia juurde MX Mail eXchanger nimele (domeenile) vastav meiliserver. Võimaldab kirjeldada domeeni postkontori. MX-kirje süntaks on järgmine: [domain] [ttl] [class] MX preference host. Parameeter host annab domeeni postkontori nime
lisatud failid tuleb salvestada failisüsteemi asemel andmebaasis, võib 1 MB piirang suht probleemseks osutuda. Õnneks on alternatiivina võimalik kasutada suuremate failide salvestamiseks BlobStore failihoidlat, kuid selle kasutamine on mõnevõrra keerukam ning nendele failidele ei pääse programmiliselt ligi (ei saa lugeda faili sisu jms.). Kolmandaks suureks piiranguks on eelpoolnimetatud 1 MB piirang. Andmebaasi iga kirje ning kirjes iga objekt eraldi peab jääma 1 MB raamidesse, teistest serveritest saab tõmmata ainult kuni 1 MB suuruseid faile, välja saadetava e-kirja maksimaalne suurus koos manustega saab olla 1 MB jne. Nagu ka öeldud, saab osadel juhtudel (suurte failide salvestamiseks) kasutada selle jaoks spetsiaalselt välja töötatud BlobStore teenust, kuid ka sellel on omad piirangud. Neljandaks server ise - Google App Engine ei võimalda serverile harjumuspärast ligipääsu mõne
välja kohta · muutuva pikkusega kontrollväljadest · muutuva pikkusega andmeväljadest. MARC 21 vormingu ülesehitus: · kindlaksmääratud kirjestruktuur rakendatud standardiga · andmesisu määrajad määratletud MARC-väliste reeglistike ja standardite poolt · sisu määrajad koodid ja kokkulepped identifitseerimaks ja iseloomustamaks andmeelemente kirje piires. MARC kirjes on nendeks märgised, indikaatorid, koodid ja alamväljade koodid. Iga MARC väli on identifitseeritav: · 3-kohalise väljatähisega. Väljad on ühe või mitme infoelemendi grupid, mida käsitletakse üksusena. Iga väli on tähistatud märgisega e. väljatähisega, mis näitab, mis tüüpi informatsioon asub sellel väljal. · kahe eraldi indikaatoriga, mis tõlgendab või täiendab väljas sisalduvat infot ning kiirendab otsingut.
0x1 0x3 Partitsiooni esimese sektori CHS1 aadress. 0x4 0x1 Partitsiooni tüüp. Tüüpide loetelu võib leida allikast [2]. 1 Cylinder-Head-Sector 62 0x5 0x3 Partitsiooni viimase sektori CHS aadress. 0x8 0x4 Partitsiooni esimese sektori LBA2 aadress. 0xC 0x4 Partitsiooni maht sektorites. Kõik mitmebaidised arvulised suurused kirjes tuleb lugeda tagantpoolt ettepoole. Näiteks vaatleme järgmist jaotustabelit. 80 01 01 00 07 EF BF A4 3F 00 00 00 11 31 9C 00 00 00 81 A5 83 EF FF FF 50 31 9C 00 F0 59 88 00 00 EF FF FF 05 EF FF FF 40 8B 24 01 80 89 05 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 Siit nähtub, et esimene partitsioon on aktiivne. Partitsioonide tüübid on 0x07 (NTFS), 0x83 (Linux) ja 0x05 (Extended). Neljas kirje on tühi. Partitsioonide mahud baitides leiame, pida-
koostalitlusvõime ja andmete taaskasutamise vaatenurki. Pärandi digiteerimisega seotud tegevused sõltuvad tehnoloogia kiirest arengust, mille tõttu tuleb arvestada vajadust korrastada andmeid ning rakendada edumeelseid kultuuri säilitamist ja digitaalpärandit käsitlevaid tehnoloogilisi ja rakenduslikke nõudeid. Metaandmeid tuleb kasutada viisil, mis võimaldab erinevatesse digitaalkogudesse kuuluvate materjalide ja objektide otsingut. Konkreetse asukoha või kunstniku kirjes tuleb kasutada näiteks märksõnu. Need elemendid võimaldavad siduda digitaalprojekti loogiliselt teiste samalaadsete projektidega, luues võimaluse sektorisiseseks 71 konsultatsiooniks ja navigeerimiseks. Lisaks võimaldavad need migreerida digitaalandmeid erinevate tehnoloogiliste standardite vahel. Digitaalsete elementide (põhifailide) viimisel siduskasutusse tuleb kaaluda failitihenduse
enamasti täpsustamata, kas on mõeldud denotaatsamasust, desig- naatsamasust või mõlemat, samuti enamasti vahet tegemata täis- ja osasünonüümide vahel. Vormistamise variante: (31) organ on sama, mis elund (32) organ – vt elund (33) organ = elund (34) organ (ehk elund) – [määratlus või vasted] Sünonüümiviited on ainult sõnastike asi, terminibaasis sünonüümi- viiteid olla ei saa. Terminibaasis, kui see õigesti tehtud on, asuvad kõik sünonüümid samas kirjes, nende vahele käsitsi viiteid lisada pole mõtet ja korrektse andmestruktuuri korral pole selleks sobivat kohtagi. Kui terminibaasist on tarvis saada traditsioonilist sõnapõhist sõnastikku, siis selleks vajalikud selgesõnalised sünonüümiviited tekivad termini- baasi sõnastikuks teisendamise käigus. Muud sõnadevahelised viited Nagu sünonüümiviiteid, ei saa terminibaasis praktiliselt olla ka muid viiteid ühelt sõnalt teisele. Kõik viited, mis valmis sõnapõhises sõnasti-
Haldusakt tuleb anda kirjaliku motiveeritud haldusdokumendina, kus sisalduvad kõik ettenähtud rekvisiidid. Haldusakt tuleks vormistada asutuse üldplangile. Pealkiri peaks kajastama nii lühidalt kui võimalik haldusakti sisu ("Ettekirjutus"; "Ehitusloa andmine"), pealkirjaks võib ka olla lihtsalt sõna "Otsus" vms. Keelatud ei ole haldusakti dokumenteerimine isikule saadetavas ametikirjas, nt sellises, kus teatatakse, et taotletud loa andmisest keeldutakse. Mõistagi peavad sellises kirjes sisalduma kõik vajalikud andmed, sh õiguslik ja faktiline põhjendus. Volikogu ja selle õiguslik seisund - immuniteet -(puutumatus) ei kehti - indemniteet -(ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest) ei kehti -diskontinuiteedi -küsimus selles, kas volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad volikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida see koosseis ei jõudnud menetleda, siis siin osas kehtiv seadus ettekirjutusi ei tee.
annaabi.ee 
