Jeff Beck (0)

Referaat
Jeff Beck
Marko Lille
9.klass
Väätsa Põhikool
Sisukord
Elu varakult 4
Ränded 4
Soolo albumid 5
Hiljem karjääri 6
Sissejuhatus
Mina valisin tema sest minu arust on temast kõige põnevam teha. Ta tundub olevat mitut stiili mänginud näiteks jazz - fusion , rock jpm.
Tutvustus
Geoffrey Arnold "Jeff" Beck (sündinud 24. juuni 1944) on inglise rock kitaristi. Ta oli üks kolmest märkida guitarists - teised on Eric Clapton ja Jimmy Page - et on mänginud vastab Yardbirds. Ta oli pingereas 14. kohta Rolling Stone Magazine 's loetelu , "100 greatest Guitarists of All Time".
Suur osa Beck's registreeritud toodang on olnud, ja tema Heidke mõõteulatus žanride ulatudes blues -rock, heavy metal , jazz-fusion ja (hetkel) segu kitarri-rock-ja electronica. Beck on teeninud hõlmav kriitiline kehuaja nelja Grammy auhinna Best Rock Instrumental Performance ja oli kaks tabanud albumite 1970ndate keskel on soolo tegutseda. Siiski, Beck ei ole suutnud luua ja säilitada laia järel või jätkuvat majanduslik edu on mitmeid tema kaastöötajate ja bandmates.
Beck nimetati 2009 indutseerimine juurde Rock and Roll Hall of Fame ja oli kohe valitud indutseerimise kohta 4. aprill 2009 seremonia.
Sündinud 24. juuni 1944 (1944/06/24) (vanus 64)
Wallington, Inglismaa
Žanr (id) Blues rock, jazz-fusion, instrumentaalanalüüsi rock, hard rock, electronica
Amet (id) muusik , Songwriter
Vahendi (te) Guitar
Aastad aktiivse 1965-praegune
Label (s) ERIga Epic
Seotud õigusaktid The Yardbirds, The Jeff Beck Group, Honeydrippers, Beck, Bogert & Appice, Big Town Playboys, Upp
Elulugu

Elu varakult

Beck sündis 1944, et Arnold ja Ethel Beck on Wallington, Inglismaa. Selle kümne aasta vanused Beck sang on kirik koori. Kuna teismeline ta õppinud mängima laenatud kitarr ja siis üritanud korduvalt ehitada oma vahend. Tema esimene katse oli liimimine ja riivistussüsteem koos (unustamata pesurid nii, et polt pea vajus juurde puit) valiku sigari lahtreid keha ja unsanded tara -sirgelt vastu kaela. The strings olid õhusõiduki juhtimistorustiku juhtmed , mõlemad ühe ja kahe luhtunud kasutati sõltuvalt effect ta tahtis saavutada. The frets, aga oli hoopis teine asi. Ühes unknowing Pahaenteinen tuleviku jaoks kasutamise fretless kitarr, et frets lihtsalt värviga. Teine katse kodu- build oli, kui ta püüdlikult Pinnata keha väga paks tükk puit. Kui fabricating kaela ta üritanud kasutada meeldejäetud mõõtmishälbeid. Kahjuks mõõtmisi ta meeles pidada, olid need, mis basskitarr . Ta kirjeldas tulemus "Skaala oli nii halb, et see oli vaid helistatavate koos capo at viienda fret ...", ta läks ehk" Olin huvitatud, elektrikitarri isegi enne ma teadsin, et vahe electric ja akustiliste. The elektrikitarri tundus olevat täiesti põnev Laudoittaa puidukihi nupud ja lülitid sellest. Ma lihtsalt pidi olema üks. "
Beck loetakse öelda, et esimene elektrikitarr mängija ta esile kui impressing ta oli Les Paul. Samamoodi Cliff Gallup, plii koos kitarrist Gene Vincent ja sinise Caps oli ka varajases Musiikkidok.tyyppi mõju, millele järgneb Chuck Berry ja Steve Cropper. Upon kooliõppe ta osales Wimbledon Kunstikool , siis ta lühidalt töötas maalrite ja Sisustusarkkitehti, a Urheilukentän kohta golfiväljak ja pihustuskuivatamisel maali autod. Beck õde ka mängida olulist rolli, kehtestades talle teise teismeliste lootusrikaste nimega Jimmy Page.

Ränded

Nagu paljud rokkmuusikuid aastate alguse 1960ndatel, ta alustas oma karjääri töötab istung kitaristi. Aastal 1965, Eric Clapton lahkunud Yardbirds jaoks John Mayall's Bluesbreakers ja Beck töölevõtmiskohta asendada teda soovitusel Jimmy Page, kes oli oma esialgset valikut. See oli ajal tema tenure koos Yardbirds, et nad registreeritakse enamiku oma tabamust.
Lugusid Beck's lenduvate tujusid hakkasid ringlema varakult. Tema Perfektionismi koos Rikkis seade sageli ajal 1960, tõi kaasa palju lugusid oma valmisolekut võtta pettumust tema varustust, kuigi mitte vormis SMASHING kitaraa. 1966 filmi Blow-up on stseen , kus Yardbirds täita " jalutama On" ja Beck muutub nii raevunud seadmete probleeme, et ta smashes tema kitarr. Kuid see stseen oli astmelised jaoks filmi, nagu see oli uuesti luua tegelik juhul, kui direktor Michelangelo Antonioni tunnistajaks juures kontserdi The Who. [8] See oli ka huijattu ja filmi See on SPINAL TAP. Tegelikult on laialdaselt Nigel Tufnel alates film põhineb üsna suures osas Beck.
Tema korda koos Yardbirds oli lühike, võimaldades Beck ainult ühe täieliku album, "Yardbirds" aka Roger on insener (1966); Beck lahkus pärast 18 kuud, osalt tervislikel põhjustel. Paar kuud ta jagas kahesuguse viia kitara rolli Jimmy Page, kes asus Yardbirds kui basisti, kuid varsti kolis koos viia kitarr, Chris Dreja liiguvad bass .
Ajal pinna Beck näib olevat lahkunud kontserni , sest tema tervis, Page, kes olid kutsutud juurde sagedusalaks teist korda 1966 by Beck ise ütleb erinevat lugu:
"See oli sellel Dick Clark Tour-seal olid mõned käituda. Üks korda selles pukeutumishuone I kõndinud ja Beck tema kitarri peale tema pea, umbes nii, et see alla Keith Relf pea, kuid selle asemel nässus see sõna "
Jimmy Page meenutada aastat hiljem. "Relf vaadeldi teda kogu üllatust ja Beck ütles:" Miks te teete mulle seda teha? "Kuradi kurat. Igaüks ütles: "Minu heldene aeg, milline naljakas chap ." Meil läks tagasi hotelli ja Beck näitas mulle tema mandlid , ütlesid, et ta ei tunne ennast hästi ja läksin näha arsti. Ta lahkus L.A., kui olime pealkirjaga ikkagi. Kui meil on olemas, kuigi me aru, et olenemata arst ta, väites, et näha must've tema asukoht on Whiskey. Ta oli tegelikult näeme tema sõbranna, Mary Hughes, ja oli just kasutanud arsti bit ettekäändena lõigata läbi meile. [Volituses vaja]
The Yardbirds olid inducted juurde Rock and Roll Hall of Fame 1992. Beck tark krakitud juures tseremoonia märgitakse:
"Keegi ütles mulle, ma peaks olema uhke tonight ... Aga ma ei ole, sest need viskas mu välja. Kurat neid! ( Naerab )...[ volituses vaja] "

Soolo albumid

Oktoobris 1974, Beck hakkasid instrumentals kell AIR Studios tagatud pianist Max Middleton (alates teisest Jeff Beck Group), bassist Phil Chen ja trummar Richard Bailey koos George Martin toodavad ja pakuvad string korra.
Saadud album, Blow by Blow (1975), esitleda Beck tehniline meisterlikkus on jazz-rock-formaadis. Album jõudis # 4 kohta diagramme. On Beck kõige edukaks vabastamist.
George Martin, mis on toodetud Blow by Blow kell AIR Studios. Beck oli täpne jnk üle-dubs kuid mitte kunagi tundus olevat rahul tema soolodest. Paar päeva pärast registreerimist, kui ta tahaks olnud aega seedima oma toimivust, ta oleks telefoni Martin ja öelda: "Ma arvan, et ma võiks teha paremini üks selle pala", ja nad naasta AIR et proovida uuesti. Beck mängiks ikka ja jälle, kuni ta oli veendunud, et ta oli täitnud oma parima . Paar kuud läks poolt ja Martin teine telefonikõne Beck: "Ma tahan teha seda soolo uuesti." Juhmistunud, Martin vastas: "Ma vabandan, Jeff, kuid kirjes on poodi!" [9]
Juhtmega, mis järgneb aasta hiljem paarislaevadel Beck koos trummar- helilooja Narada Michael Walden ja kosketinsoittaja jaanuar Hammer . See on veel lihtne töö jazz-rock fusion (sounding sarnane töö tema kaks koostööisikute). A live albumi Hammer järgida.
1980-ndatel seal ja Back , Objekte kolm koostised alates Hammer ja viis koos kosketinsoittaja Tony Hymas.

Hiljem karjääri

Aastal 1981 ta tegi mitu ajaloolist, ühine live esinemiste tema eelkäija Yardbirds Eric Clapton on Amnesty International saladus politseinik teised Ball kasu näidatud. Ta ilmus koos Clapton teemal "Crossroads", "edasi Up The Road ", ja tema enda paigutus Stevie Wonder's "Sest Oleme Ended As Lovers". Beck ka varustellun silmapaistvalt kui kõikides star bänd finale täitmiseks "Ma vabastatakse pärast seda," mis Clapton, Sting, Phil Collins, Donovan ja Bob Geldof . Beck's oli näha ja kuulda sellest tulenev albumi ja filmid, mis mõlemad saavutada ülemaailmne edu 1982. Teine kasu näitavad, on RELVAD kontsert Hulgiskleroosi Objekte hankaluuksissa koos Jeff, Eric ja Jimmy Page täidavad "Tulsa Time" ja "Layla". See on ainus kord, kõik need 1963-1968 Yardbirds viia guitarists tundus laval koos. [Volituses vaja]
1980ndatel ja 1990ndatel, Jeff Beck registreeritud juhuslikult (suuresti tänu pikk võitlus müra indutseeritud tinnitus): sinna ja tagasi (1980, featuring Simon Phillips, Tony Hymas, Jan Hammer ja Mo Foster), Flash (1985, sealhulgas etendused koos Rod Stewart ja Jan Hammer), Jeff Beck's Guitar Shop (1989, Terry Bozzio ja Tony Hymas) Crazy Legs (1993), Who Else ! (1999), ja seda, kui ta oleks Coming (2001). Ta kaasas Paul Rodgers Bad äriühingu album Muddy Water Blues: A Tribute to Muddy Waters 1993. Jeff Beck võitis tema kolmas Grammy auhinna, see üks "Best Rock Instrumental Performance" on lugu "Dirty Mind" teilt, kui ta oleks Tulevad. 2003 vabastamist Jeff näitas, et uus elektro -kitarr stiilis ta kasutas kahe varasema albumid jätkab domineerivad. Laulu "Plaan B" selle vabastamise teeninud talle neljanda Grammy auhinna, jälle, et "Best Rock Instrumental Performance".
6