Kirjaoskamatus on ka tänapäeva maailmas suur probleem. 774 miljonit kirjaoskamatut maailmas. See on tohutu arv, arvestades, et näiteks USA´s elab umber 315 miljonit inimest. Aga kust saab see probleem alguse maades, kus peaks tegelikult kirjaoskamatus olema väga väike probleem? Võtame ette näiteks Eesti. Kui ma olin lasteaialaps, ei pidanud ma midagi lugema. Lasteaias oli lugemisnurk, kus need, kes tahtsid, lugesid. Kuid ühtegi kohustuslikku raamatut ei olnud. Umbes aasta aega enne kooli hakati lastele õpetama tähti ja numbreid. Terviklikke raamatuid ei pidanud ikka lugema. Esimeses klassis tulid esimesed kohustuslikud raamatud. Need olid lihtsalt ja üheselt mõistetavad
ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Aasiasse: · Afganistan · Bangladesh · Bhutan · India · Iraan · Maldiivid · Nepal · Pakistan · Sri Lanka *Afganistan* Afganistani islamiriik Riigikord: vabariik Pealinn: Kabul Pindala: 652 225 km2 Rahvaarv: 25 800 000 Rahvastiku tihedus: 40 inimest/km2 Riigikeel: pustu keel, dari keel Rahvuspüha: 18. august (iseseisvuspäev, 1919) Linnaelanikke: 20 % Keskmine eluiga: 45 aastat Kirjaoskamatus: 42% Rahvastiku kogutoodang: 750 $ elaniku kohta *Bangladesh* Bangladeshi Vabariik Riigikord: vabariik Pealinn: Dhaka Pindala: 147 570 km2 Rahvaarv: 127 117 Rahvastiku tihedus: 864 inimest/km2 Riigikeel: bengali keel Rahvuspüha: 26. märts (iseseisvuspäev) Linnaelanikke: 20%
Maailm vaevleb kirjaoskamatusega. Tänapäeval, mil iga töökoht on hinnas ja ühiskond vajab haritud inimesi, kes oleks omandanud kõrghariduse, leidub veel ka neid, kes on kirjaoskamatud. See tundub uskumatuna, kuid tegelikult on see kurb reaalsus. Võiks ju arvata, et on elementaarne, kui inimene on omandanud kõrghariduse või enamgi veel. Kuidas on üldse tänapäeval võimalik niiviisi elus hakkama saada? Tegelikult ei tähenda kirjaoskamatus veel seda, et inimene ei oskaks rääkida või lugeda. Kirjaoskamatu inimene ei saa harilikult lihtsalt loetust aru ja loeb veerides. Kirjutamisega on veel kurvemad lood, kirjaoskamatu võib tunda tähti, kuid enamasti nendest paberile sõna kirjutada ei oska. Samas pole ka imestada midagi, kui osades kultuurides on keelatud naissoost isikutel käia koolis ning omandada haridus ja saada haritud. Nad on kogu oma elu ajast perenaised, võtavad varakult
koolivõrk. 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Õppida oli võimalik: vallakoolides kihelkonnakoolides kreiskoolides reaalgümnaasiumites gümnaasiumites tütarlastegümnaasiumites ...haridus 1880.aastatel alanud venestusreformid tekitasid hariduses teatava tagasilöögi: suurenes mõneks ajaks kirjaoskamatus ning mõningal määral vähenes õpilaste arv. 20.sajandi algul oli võimalik omandada ka kutseharidust (nt merekoolides). Põllumajandus Põhiliseks turule tootjaks olid mõisad- suurmajandid, kellele kuulus ligikaudu pool põllumaast ning kes kasutasid palgalist tööjõudu. Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarjakasvatus ja loomakasvatus. Suureks probleemiks kujunes maapuudus.
kuid neid suunas ja kontrollis riik. *Itaalia koloniaalekspansioon Etioopiasse aastal 1936 avaldas negatiivset mõju Itaalia majandusele. Itaalia Ida-Aafrika koloonia eelarve 1936.-37. eelarveaastal nõudis Itaalialt 19,136 miljardit liiri kolooniale vajaliku infrastruktuuri loomiseks. Sel ajal oli kogu Itaalia aastatulu vaid 18,581 miljardit liiri. Majandus Fasistlik valitsus kehtestas Itaalias range hariduspoliitika eesmärgiga likvideerida kirjaoskamatus, mis oli Itaalias sel ajal tõsine probleem, ning parandada itaallaste riigitruudust. Et vähendada väljalangemist, muutis valitsus koolist lahkumise miinimumvanust 12. aastalt 14. aastani ja nõudis rangelt kohalkäimist. Fasistliku valitsuse esimene haridusminister aastatel 1922 kuni 1924, Giovanni Gentile soovitas, et hariduspoliitika peab keskenduma õpilaste fasismile suunamisele, ning harima noorust autoriteete austama ja neile kuuletuma. Haridus vikkibetia ja guugel Allikad
Töökeskond · Tööohutusnõuetele tähelepanu ei pööratud · Masinaid ei ehitatud et need töölise tööd lihtsustaksid · Väga palju tööõnnetusi · Tavapärased kutsehaigused ja invaliidistumine · Toidu pidi ise kaasa võtma Miks oli tööandjal kerge töölisi ära kasutada? · Vaeste rasket olukorda võeti paratamatusena · Töölised lootsid et kui virisemata rügada, läheb olukord paremaks · Keegi ei tahtnud musta nimekirja sattuda · Ei protesteeritud (kirjaoskamatus takistas aktsioonide toimumist) · Streigid olid seadusega keelatud · Riik lähtus tööandja huvidest Töölisliikumise teke · Alguses ei mõistetud valitsevat ebaõiglust · Osa töölisi koondus ametiühingutesse · Ametiühingud hakkasid nõudmisi esitama ja streike korraldama · Nõuti kõrgemat palka, pikemat puhkeaega, paremat haridust, masinate täiustamist, paremat töökeskkonda · Riikide valitsused hakkasid 19.saj lõpul, peale töölistele
v.a sool ja raud. Murrang algas 12. sajandil käsitöö ja kaubandus. Ristisõjad tõid teistmoodi mõtlemisi ja soove.Hakati üle minema raharendile - talupoeg maksis mõisnikule rahas Algas talupoegade kihistumine, 14. sajandi alguseks sunnismaisus Lääne-Euroopas kadus. Osad talupojad ostsid ennast vabaks, hakkasid tekkima vabad talupojad. Talupoja mõttemaailma iseloomustas suletus ja piiratus, Külaühiskonda iseloomustas: *kirjaoskamatus. *Religioossus - ristiusk ja paganlikud traditsioonid olid omavahel tihedalt seotud. *Informatsioon liikus kuulujuttudena. *Lisaks iseloomustas äärmine konservatiivsus, eelkõige elukorralduses. Töö oli rangelt jagunenud meeste ja naiste töödeks. *Iseloomustas ka patriahaalsus - meestekeskne traditsioonidel põhinev ühiskonnakorraldus
Riikide arengutasemete võrdlemine I variant Joonis 1. Kirjaoskamatus riikides 2003. aasta andmete kohaselt. Analüüs: Kirjaoskus ja -oskamatus oleneb suuresti riigi haridustasemest. Arengumaades ei ole veel haridustase eriti kõrge. Hiinas on haridus tõusuteel ning Euroopas juba väga hästi arenenud - Eesti on sellest väga hea näide. Joonis 2. Inimarenguindeks aastal 2002. Analüüs: Inimarenguindeks arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm
Sündimus ja suremus Sündimus 11.41 /1,000 Maailmas 169 kohal Suremus 6.45 /1,000 Maailmas 150 kohal Haridus Küpros kuulub esikolmikusse hariduse poolest kulutamise peale koos Taani ja Rootsiga Keskooli lõputunnistusega on kohutus minna ülikooli Enamik küproslased saavad oma kõrgharidust Kreeka, Suurbritannia, Türgi, teiste Euroopa ja PõhjaAmeerika ülikoolides 78,7% tudengidest õppivad Küproselt väljaspool Kirjaoskamatus Üle 15 aasta vanused oskavad lugeda ja kirjutada Kogu rahvastik97.6% Mehed 98.9% Naised 96.3% (2001 census) Eksport toormaterjalid Tarbekaubad Transpordivahendid kütus Import Rõivad Jalatsid Farmaatsiatooted Tsement Sigaretid Mööbel Vein kartulid tsitrusviljad. Pilt 5 Maavarad Vask Kips Puit marmor bentoniit pigmentmullad Transport Lennujaamu 15 (2010)
Nii kirjutatakse kommentaariumitesse halvustavaid, ning tihti asjaosalistele haiget tegevaid kommentaare. Ühesõnaga elavad inimesed end seal välja. Kui võtta internetist mõni poliitilise taustaga aktuaalne uudis lahti, leiab sealt kindlasti halvakspanevaid kirjutisi ja tõesõna, need teevad mu meele mustaks. Tundub nagu valdav enamus halvustavaid kommentaare kirjutavatest inimestest on harimatud ja matslikud. Sellest annavad aimu kirjaoskamatus, väärarusaam asjade toimimisest ning inetu sõnakasutus. Kas selline on siis haritud inimene? Kuid mitte selle pärast pole vaja anonüümset kommenteerimist keelustada. Halva maiguga kommentaarid jääksid „ehtima“ kommentaariumeid ka anonüümsuse puudumisel. Aga milleks on inimestele vaja anonüümsust, kui tahetakse oma mõtteid ja arvamusi laiemale avalikkusele jagada? Sina, kes sa süüdistad internetiavarustes igas probleemis meie riigiisasid, mis see anonüümsus sulle annab
organisatsioonide peakorter. · Sveitsis on väga palju järvi, jõgesi ja mägesi. Tähtsat Sveitsi kohta: · Riigikord: konföderatsioon · Pealinn: Bern · Rahvaarv: 7 739 100 (2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Pindala: 41 285 km2 · Riigi keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romansi (retromaania keel) · Rahaühik: Sveitsi frank · Linnaelanikke: 60,8% · Keskmine eluiga: 78 aastat · Imikute suremus: 5% · Kirjaoskamatus: 1% · Tööpuudus: 3,6% · Rahvastiku kogutoodang: 39 980 $ elaniku kohta Suurimad linnad: · Zürich - 343 000 inimest · Basel - 176 000 inimest · Genf - 172 000 inimest Mäed Sveitsis: · 1. Monte Rosa - 4634 m · 2.Dufour - 4643 m. · 3.Domi mägi - 4545 m. · 4.Weisshorn - 4505 m. · 5.Matterhorn - 4478 m. · 6. Dent Blanche - 4357 m. · 7.Grand Combin - 4314 m. · 8. Finstraarhorn - 4274 m . · 9.Aletschhorn - 4195. · 10
..16°C, talvel 2°...4°C. · Kliima on Belgias mandriline, suhteliselt jahe ja niiske, kuid Ardennide suved on üldiselt soojad. · Brüsselis on aasta keskmine temperatuur 10 plusskraadi, alates 2 kraadi jaanuaris kuni 18 plusskraadi juulis. Maavarad Rahvastik · 10 309 725 (1.jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas · Linnaelanikke: 97% · Keskmine eluiga: 77 aastat · Imikute suremus: 7% · Kirjaoskamatus: alla 1% · Tööpuudus: 12,2% Majandus Eksport · Belgia majandus on valdavalt orienteeritud ekspordile (Belgia on maailma üheteistkümnes eksportija; eksport elaniku kohta on tööstusriikidest suurim): üle poole tööstustoodangust läheb ekspordiks; eksport moodustab koos teenustega u. 73% SKTst. Suur osa belgia ettevõtteid ekspordib rohkem kui 80% oma toodangust · Tootmissektorite lõikes on tegemist selgelt
Haridus keskajal Koostajad: Hanna-Liisa Moks ja Hedvig Andrejev Koolide teke: Linnaelanikkonna pidev kasv Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid Kirjaoskamatus muutus tarvilikumaks Põhikoolide ja ametikoolide ehk abakusekoolide rajamine Põhikoolid- kaupmeeste ja käsitöölistele jaoks Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka- rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti (grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika; geomeetria; astronoomia ja muusika+kirjandus)
12. märtsil Kumu kunstimuuseumi uste vahelt sisse astudes valdas mind otusärevus, sest pooldan ise õigekirja korrektset kasutamist ja leian, et ka sotiaalmeedias tuleks õigesti kirjutada. Oodates keerukaid sõnamänge ning kunstilisi näiteid, kus veaga lause võtab hoopis teise kuju, sain teistsuguse lahenduse osaliseks. Teosed olid valminud graafikat kasutdes. Näitusel ,,Kirjaoskus-kirjaoskamatus" haaras esimesena minu tähelepanu lätlanna Daria Melnikova teos ,,Täiuslik viga". Valge maal, mille vaskul, keskjoonest veidi madalamal oli väike must täpp. Juba enne pealkirja lugemist köitis mind pildi lihtsus, lihtsuses peitub võlu nagu öeldake, nähes aga teose pealkirja sai sellest minu lemmikteos. Eesti Kunstimuuseumi preemia saanud Jiri Thyni töö, pealkirjaga ,,Ajalugu, erinevad arvamused ja neli vaatepunkti", varastas mu silmad pikemaks ajaks. Minule meenutas koht
37 protsenti rahvastikust moodustavad islamiusulised sunniidid, 3,2 protsenti kristlased ja 0,8 protsenti muud. Kui Iraagi araablased on valdavalt shiiidid, siis kurdid on peaaegu eranditult sunniidid. Kirjaoskamatute osatähtsust on hinnatud 44 protsendile elanikkonnast, sh 54 protsendile naiste ja 34 protsendile meeste hulgas. Ja seda vaatamata tõsiasjale, et ametlikult kehtib Iraagis juba 1976. aastast maapiirkondades 4-aastane ja linnades 6-aastane koolikohustus. Kirjaoskamatus on Iraagis siiski tasapisi vähenenud ja seda eriti naiste osas, sest näiteks 1980. aastal olid kirjaoskamatud 77 protsenti naistest. Rahvastiku tihedsa on 56,5 ruutkilomeetri kohta. Vanuseline struktuur: üle 40% Iraagi elanikest on alla 15-aastased. Peredes on Iraagis 6 või enam last. Iraagi majanduse aluseks on nafta. Traditsiooniliselt on nafta katnud üle 95 protsendi riigi ekspordist. Iraagi naftavarusid peetakse maailmas Saudi Araabia järel suuruselt teisel kohal olevateks. 1999
Tänapäeval puhkemajandus, vähesel määral nafta ning maksuparadiis Majanduslik abi praeguselt emamaalt Kõrge kirjaoskuse tase ning koolikohustus Riigid : Bahama, Barbados, Jamaica Agraarühiskond = põllumajandusühiskond Tööd tehakse peamiselt käsitsi MAJANDUS : naturaalmajandus, domineerib hankiv sektor POLIITIKA : õiguslik kaitsetus ÜHISKOND : sotsiaalne kihistumine, paikne eluviis, linnastumine on madal HARIDUS : kirjaoskamatus on suur, madal haridustase Industriaalühiskond = tööstusühiskond Tegevusaladeks tööstus, veondus, ehitus Tööd tehakse masinate abil MAJANDUS : töötlev tööstus, tehnika revolutsioon, vähene tegelemine põllumajandusega POLIITIKA : demokraatia areng ÜHISKOND : linnastumine suureneb HARIDUS : haridustaseme tõus , inimeste koolitamine Infoühiskond Vaimsete ja mitteaineliste hüvede tootmine
motett XIII 5 noodijoont, motett keelati XIV kirikus INIMENE Ühised mõttestruktuurid, uskumused, fantaasiad PAHED Kummitas patt 12. sajandil 7 surmapattu: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus, laskus INIMENE NäHTAV JA NÄHTAMATU Pidevad ilmutused Puudus piir maailma ja teispoolsuse vahel TEISPOOLSUS Igavik kahe sammu kaugusel Pühakud paradiisis Hukatusse määratud põrgus INIMENE IME Neitsi Maarja kultus Reliikviad MÄLU Kirjaoskamatus Jutlused jäeti meelde Pika mälua nimesed hinnas (kohtuprotsessidel) INIMENE SÜMBOOLNE MÕTTELAAD Sümbolid kõikjal: piiblis, kunstis, arhitektuuris, poliitikas... KUJUNDID JA VÄRVID Avaldasid suurt mõju inimese vaimule Kirik kasutas seda teadlikult GREGORIUSE KORAAL Roomakatoliku kiriku laul Gregoriuse laul KEEL ladinakeelne proosatekst ESITUSLAAD retsiteeriv RÜTMIKA tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt MELOODIKA laused algavad
Kes aga väga hädas, otsib toitu prügikastist ning leiab ööbimiseks sooja koha korrusmaja koridorist. Tänavalapsed erinevad meist just oma eluviisiga, sellega, kuidas nad igapäevaselt hakkama peavad saama. Samas on elu tänaval neid nii palju muutnud, et nad ei hooli enam puhtusest või üldisest iseenda arendamisest. Lugesin ajalehest omavanusest Tallinna tänavapoisist, kes ei oska lugeda ega kirjutada, kuna pole ühtegi päeva koolis käinud, mis on väga ebanormaalne, sest kirjaoskamatus likvideeriti juba eelmisel sajandil. Õnnetuseks tõdevad paljud lapsed, et tänavatel on elu hoopiski huvitavam. Näiteks nägi üks tänavalaps, kuidas maja maha põles. Kuna see oli tema jaoks nii põnev, tundis ta rõõmu, et ei pidanud sel ajal kodus istuma. Tänaval elades näeb asju, mida teised inimesed põnevusega oma kodudes televiisoritest vaatavad. Mõni laps mõtleb tänaval ise enda jaoks huvitavaid asju välja, näiteks, kuidas inimesed käituksid, kui
Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Kokku umbes 160 miljonit inimest üle maailma räägib hispaania keelt. Es rahvastikust 75% on hispaanlased, õlejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. *Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Es iive on positiivne. (0..0,4%). Majandus: Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: tööjõu odavus väliskapitali hoogne sissetung välisturismist saadud ja saadav tulu Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaksi, volframaaki, püriiti, vasemaaki.
osatakse kõige paremini. · Uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, toote kokkumonteerimine, müük ja hooldus 3. Võrdle põhja ja lõuna riike! Põhja-riigid Lõuna-riigid Hakkasid moodustama kolooniaid Kolooniamaad, kus kasvatati põllumajandussadusi ja kaevandati maavarasid Kõrgharidustase valdavalt Kirjaoskamatus väga levinud, kõrgharidustase madal SKP väga kõrge SKP hästi madal Väga hästi arenenud meditsiin Meditsiin vähe arenenud või üldse puudub Majadndustase stabiilne Majandustase kohati puudub Madal tööpuudus Kõrge tööpuudus Globaliseerumine muudab põhja-riigid Globaliseerumise käigus jäävad veel
Kihelkonnakoolid- edasijõudnud jõukamate tp-de lapsed Kreisikoolid- asusid maakonnakeskustes ning keskendusid lugemisele arvutamisele ja loodusteadusele Reaalgümnaasium- 7 klassilistes koolides pandi rõhku loodusteadusele Gümnaasiumid- muutusid 8 klassilisteks ning seal pandi õhku keeltele ja ajaloole Tütarlastegümnaasiumid- varem tütarlastele gümnaasiumiharidusest ei võimaldatud. · Venestusreformi ajal oli väike tagasilöök kasvas kirjaoskamatus ning vähenes natuke ka õpilaste arv. · Alates 1906 oli võimalik emakeelset haridust saada ka erakoolides Hugo Treffneri Gümnaasiumis. · Eestis oli võimalik 20 saj algul saada ka Kutseharidust. Teadus: · Tänu venestusreformidega tekkis teaduses mõõnaperiood. · 1907 loodud Eesti Kirjanduse selts edendas rahvaluulet ja uuris ajalugu · 1909 loodud Eesti rahva Muuseumi koondati eesti aineline ja vaimne vanavara
Inglise kodanikud, kui nad tulid Hiinasse, vabastati allumisest hiina vimudele. Peagi slmis Hiina analoogilised lepingud mitme teise Euroopa riigi ja USA-ga. Nnda avati Hiina muule maailmale ja arenemise seisukohalt oli Hiinale sellest kasu, kuigi see ilmnes aegamda. TAIPINGI LIIKUMINE JA TEINE OOPIUMISDA Prast avanemist muule maailmale ei saanud Hiina areng veel pikka aega hoogu sisse. Mitmed tegurid pidurdasid edasiminekut: tohutu territoorium, elanikkonna peaaegu tielik kirjaoskamatus, majanduse keskendatus siseturule, riigiasutuste ajast-arust olek, vanameelsete vastupanu uuendustele jne. Hiina vajas reforme, kuid ei olnud nendeks veel valmis. Maal elavnes salahingute tegevus. Videldi vlismaise vastu: mandude Qingi dnastia valitsemise, inglise ja prantsuse kaupmeeste, Euroopast ja Ameerikast toodud kaupade vastu. 1843. a. tekkis Luna-Hiinas uus salahing Taevase Valitseja Austamise hing. Selle rajas klakoolipetaja Hong. Ta oli tutvunud
Ehkki on hakatud nõudma reforme, pole parteide tegevus seni lubatud. Riigikord: kuningriik Pealinn: Mbabane ( 52 000 elanikku) Pindala: 17 363 km2 Rahvaarv: 985 000 ( 1999) Rahvastiku tihedus: 57 inimest/ km2 Riigikeel: svaasi keel Rahaühik: lilangeni ( 1 lilangeni = 100 senti ) Rahvastik: svaasid (97%), suulud, sangaanid, tsongad (3%) Usk: kristlased (78%), loodususku (22%) Linnaelanikke: 29% Kirjaoskamatus: 23% Tööpuudus: 40% Kliima Svaasimaal valitseb paraskliima. Maapind laskub läänest itta- Kõrg-Veldist Madal- Veldini- ja vastavalt tõuseb ka temperatuur ning vähenevad sademed. Madal-Veld on põuakartlik. Suveperioodi iseloomustavad sagedased paduvihmad, äikesetormid, eriti läänes asuvates mägedes. Madalamatel aladel on temperatuurid väga kuumad, tihti üle 40 ° C, kõrgemal on temperatuurid jahedamad. Talveööd madalamatel aladel on mõnikord väga külmad.
*Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania *Rahaühik: Euro, varem oli peseeta (1 peseeta = 100 céntimo) *Rahvuspüha: 12. oktoober (Ameerika avastamine Kolumbuse poolt, 1492) *Religioon: katoliiklased 96%), muud - muhameedlased, luterlased jne (4%) *Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Kasutatud kirjandus http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://www.vm.ee/est/kat_211/1296.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/hispaania.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania.htm http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=3226&forum=13 http://www.miksike.ee/ (otsingus märksõna "Hispaania loodus")
*Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania *Rahaühik: Euro, varem oli peseeta (1 peseeta = 100 céntimo) *Rahvuspüha: 12. oktoober (Ameerika avastamine Kolumbuse poolt, 1492) *Religioon: katoliiklased 96%), muud - muhameedlased, luterlased jne (4%) *Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Kasutatud kirjandus http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://www.vm.ee/est/kat_211/1296.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/hispaania.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania.htm http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=3226&forum=13 http://www.miksike.ee/ (otsingus märksõna "Hispaania loodus")
Tähtsamaks tuluallikaks on raua-ning vasemaagi eksport. Mauritaania tugevad küljed: kaevandatakse rauamaaki, maailma suurim kipsivaru, vasemaak, kuid praegu kaevandatakse seda vähe, Aafrika maade parim merekalapüügimaa. Mauritaania nõrgad küljed: Võlahäda, ligi 2 mrd. $ suurune riigivõlg, mille põhjustas riigi frangitsoonist väljaastumine. Viljatu maa- 2/3 on kõrb. Väga kuum ja kuiv kliima. Linnaelanikke: 53% Keskmine eluiga: 55 aastat Imikute suremus: 183% Kirjaoskamatus: 62% Rass: Maurid moodustavad rahvastikust kolmandiku. Mustanahalise kogukonna moodustavad üks Senegali rahvas havalin´id ning tukulörid, peulh'id ja volofid. Rahvastiku tihedus: 2,8 inimest km ² Algkoolis käib umbes 55% lapsi, araabia keel on koolides kohustuslik.
· Intellekti ja mälu tuntav langus · Häire aluseks autonoomselt degenereerinud peaaju või süsteemne haigus või kahjustus Muu raske psüühikahäire · Raske isiksusehäire, rasked võõrutusnähud sõltuvushaigetel, kurttummus jms. Piiratud süüdivus · Kerge nõrgamõistlikkus · Algav või kergekujuline nõdrameelsus · Skisofreenikud, kellel pole teo toimepanemise hetkel ilmekaid psühhootilisi sümptomeid Problemaatilised olukorrad · Kirjaoskamatus normaalse intellekti foonil (nt tänavalapsed, mustlased) · Erinev elukeskkond, kultuurierinevused · Arengu tunduva hilistumise tõttu hooldusasutusse sattumine · Intellektuaalse defekti varjumine soodsate olude taha Orgaaniline faktor, mis põhjustab vaimse häire, võib olla · Primaarne ajuhäire, trauma · Süsteemne haigus, mis mõjutab aju sekundaarselt · Äge või krooniline mürgitus psühhoaktiivsest ainest
elanikku) ja Portos (1,7 miljonit). Suur osa rahast ja investeeringutest on kuhjunud nende kahe jõukeskuse vahelisele ookeanirannikule. Rahvastiku tihedus on varieeruv sisemaa 20st elanikust ruutkilomeetri kohta, kuni rannikualade 1500ni (riigi keskmine on 100). Rahvastiku juurdekasv on ka suurem tihedama asustusega piirkondades ning nende piirkondade elanike vanus on madalam. Hõredama asustusega piirkondades on rahvastik vanem ning ka kirjaoskamatus suurem. Kõrgeim asustuste tihedus ja linnastatus on Lissaboni ja Oport suurlinna aladel. Lõunapoolsetel aladel on linnaelanike osakaal 50%. Põhjas on asustused enam laiali valgunud peamiselt väikeste külade näol. Rahvusliku koosseisu järgi on 99% portugallased, 1% aafriklased (1996). Aastal 1981 oli 99,1% rahvastikust portugallased. Enamik rahvastikust elab Portugalis umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarändamise tõttu rahvaarv pidevalt väheneb
Rahaühik: India ruupia (INR) Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev) Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased , eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80,3 %), muhamedlased (11 %, neist sunniite 8,2 % ja siite 2,8%), katoliiklased (2,4 %), sikhid (11 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muud (4%) Riigihümniks: on Jana-Gana-Mana Maakoodiks: 91 Linnaelanikke: 26,8 % Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 % Kirjaoskamatus: 47,9 % 4 Tööpuudus: 10,4 % Rahvuslik kogutoodang: 440 $ inimese kohta India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India piirneb Araabia mere, india ookeani ning Bengali lahega. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Põhjaosas
Arenenud riigid pakkusid majandusabi, aga vastutasuks tahtsid nad juurdepääsu maavaradele ning majanduslikke/poliitilist kuulekust. Tekkisid võlad ega suudetud enda majandust arendada. 2.Pidev näljahäda. 3.Joogivee puudus. 4.Haigused. 5.Epideemiad. Need on tingitud majandusraskustest. 6.Poliitiline ebastabiilsus. Sageli vahetuvad valitsused, enamasti sõjaliste riigipööretega. Demokraatia nõrkus või selle täielik puudumine, rahva madal haridustase või ka kirjaoskamatus, keskajast või kiviajast pärinevad tavad - kõik soodustab verist võimuvõitlust noortes riikides. INDIA: (lk 70-71) 1)Kellele kuulus India ala enne iseseisvumist? Briti koloniaalimpeeriumi koosseisu. 2)Kuidas sai Indiast iseseisev riik? India pikaajaline iseseivusvõitlus hakkas vilja kandma pärast II maailmasõja lõppu. 1947.aastal otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usu põhjal kaheks dominiooniks: hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks
Põhiandmed: Nepali Kuningriik Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Katmandu Pindala: 147 181 km² Rahvaarv: 17 133 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 165 inimest/km² Riigikeel: nepali keel Rahvuspüha: 29. detsember (kuninga sünnipäev) Linnaelanikke: 13,7% Keskmine eluiga: 57 aastat Kirjaoskamatus: 72,5% Riigihümn: Ras Triya Gaan Iseseisvus 25. september 1768 Üldine sissejuhatus: Nepal on riik LõunaAasias, mis piirneb kirdest Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagust, edelast ja loodest Indiaga. See on üks vaesemaid maid. Nepalis kaks peamist usku on hinduism ja budism. Riigi pikkus on umbes 650 ja laius umbes 200km, sisevete kogupindala on umbkaudu 4000 km².Nepal oli 2006
Aurumasinaga võis ennast ära põletada, kaevandustes ja keemiatööstuses ringlesid ohtlikud gaasid. Tekstiilivabrikutes oli umbne ja tolmune, aknad pidid kinni olema, sest arvati, et nii säilib kvaliteet. Miks oli tööandjatel nii kerge töölisi ära kasutada? Algusaegadel oli tööliste eneseteadvus väike. Töölisel lootsid rohke ja tubli töö eest saada palgalisa või kergemat tööd. Protestiti pigem ülekohtu vastu, kui oma töö üle. Kirjaoskamatus takistas aktsioonide korraldamist. Töölised ühinesid ja hakkasid streikima, töö jäi seisma, kuigi see oli keelatud, sest polnud õige, et alamad hakkavad vastu oma ülemustele. Riik lähtus tugevamate huvidest. Seaduseid leevendati Lääne-Euroopa riikides alates 1860. Aastast. Selle ajani vastuhakkajad vahistati. Töölisliikumise teke Töölistele tuli pikalt selgitada ebaõiglusest ja et ühinemine annaks suurema jõu. Osa koondus 19.sajandil ametiühingutesse. 1880
millest purustati NSVL abil Guomindangi armee. Selle valitsus lahkus Taiwani. 1949. Kuulutati välja Hiina RV, mille juhiks sai Mao Zedong. Kes oli Mao Zedong ja mida tegi? oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast kuni oma surmani 1976. Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast. Tema saavutuste hulka arvatakse tasuta haridus ja tasuta arstiabi ning tagatud töö. Vaesus vähenes, kirjaoskamatus likvideeriti lühikese ajaga, keskmine eluiga tõusis ja rahvaarv kasvas Mis oli suur hüpe, kultuurirevolutsioon ja nende tagajärjed? Suur hüpe- 1958 kuulutas Mao välja "suure hüppe", eesmärgiga jõuda, kommunismi võimalikult lühikese ajaga. Hakati kiirendamasuurtööstuse rajamist ja ühismajandite moodustamist. Tulemuseks tööstustoodangu järsk vähenemine ja segadus põllumajanduses.
· Osades Araabiamaades islamifundamentalistlikud reziimid (Pakistan 1977.a., Iraan 1979.a.); islamifundamentalism - islamiusu reeglite kehtestamine ja range järgimine ühiskonnas; vaenulikkus muu-ususliste suhtes. sagedased valitsuste vahetused, kodusõjad ja sõjaväelised riigipöörded (diktaatorid vahetuvad). Selle põhjuseks: · demokraatiatraditsioonide puudumine · madal haridustase (massiline kirjaoskamatus) · Aafrikas tribalism e. hõimusisene solidaarsus, mis tähendab parteide ja valitsuste moodustamist kitsal etnilisel alusel oma hõimu esindajatest ja riikliku poliitika teostamist ühe hõimu huvides (suurim konflikt 1967.a.-1970.a. Nigeeria kodusõda - 3,5 miljonit hukkunut) · kodusõdadesse sekkusid suurriigid, toetades üht või teist vaenutsevat rühmitust ja varustades neid relvadega
enduraks. Katarismi vastased kutsusid seda näljutamist enesetapuks, mida katarid sooritasid, et kiiremini pääseda siit maailmast. Consolamentum oli ühekordne sakrament. Kord juba omandatud, surmaga võitlevat inimest lämmatati mõnikord padjaga, et kindlustada tema pääsemine. Inimsuhted Katarid pidasid vannete andmist valeks. Vande andmine tähendas, et sa nõustusid Demiurgi ja maailma domineerimisega. Seetõttu peeti vannete tagasi lükkamist anarhiliseks keskkonnas, kus kirjaoskamatus oli laialt levinud ning kõik äritehingud ja truudusvanded põhinesid vannetele. Seksuaalne läbikäimine ja sigimine propageeris hinge orjastatust kehasse, mistõttu seksuaalvahekord oli soovimatu. Vabasid suhteid peeti abielust etemaks. Täiuslikud pidid elama täielikus tsölibaadis, ja need kes sai katari täiuslikeks pidid oma abikaasadest lahkuma. Katarite usklikele oli seksuaalvahekord küll lubatud, kuid laste tegemine ei olnud heakskiidetav, seda peeti lausa seksuaalseks perversuseks
15. sajand Hiliskeskaeg ehk renessanss 16.17. sajand 5.10. sajand pimedad sajandid Euroopa hõivavad germaani hõimud: ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid, frangid Kuningriikide piirid on muutuvad, pidevad pealetungid lõuna ja ida poolt: slaavlased, Balkani rahvad Neil sajandeil rahvaste rändamine sõjad, vallutused kõrgkultuur puudub (antiikkultuurist järel varemed) keskaja algul linnad koolide ja raamatukogudega hävinud üldine kirjaoskamatus (ainsad kirjaoskajad vaimulikud) suhtumine antiikkultuuri eitav (üle võeti vaid ladina keel) suhtumine inimesse: inimese maapealne elu on vaid ettevalmistus hauataguseks eksistentsiks Euroopa hõivavad germaani hõimud: ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid, frangid Kuningriikide piirid on muutuvad, pidevad pealetungid lõuna ja ida poolt: slaavlased, Balkani rahvad 11.-12. sajand on Euroopa kultuurilise ärkamise ajajärk
kasvab pidevalt tänu kulla tootmisele ja turismile. Suure osa Tansaania majandusest moodustab ka põllumajandus, mis moodustab neljandiku riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). 2. Kuulumine suurregiooni Tansaania kuulub Musta Aafrika suurregiooni, mis on poliitiliselt killustunud rahvusvaheline koostöö on minimaalne, mistõttu leiavad Mustas Aafrikas tihti aset katastroofid. Loomulik iive on Mustas Aafrikas kõrge ning tõuseb endiselt. Sellest tulenevalt on väga levinud kirjaoskamatus, kuna haridus ei arene nii kiirelt, kui rahvaarv tõuseb. Loodusvarad hävivad Mustas Aafrikas kiirelt muldadele on ohuks erosioon, karjamaad muutuvad kõrbeteks, metsasid laastatakse ja jõgede vooluhulk väheneb samal ajal kui põhjavesi ammendub. Mustas Aafrikas levivad kiirelt haigused, millest mõned, nagu näiteks AIDS ja Ebola viirus, on jõudnud ka mujale maailma. Ida-Aafrikat, kus asub ka Tansaania, läbib AIDSi vöönd, kus kolmandik või suurem osa rahvastikust on nakatunud. 3
Koolis on kohustuslik käia kuni üheksanda klassini. 5.1 Kirjandus Kirgiiside rikkas ja mitmekesises rahvaluules on nii eepilisi kui lüürilisi zanre. Rahvaeepos ,,Manas" kuulub maailmakultuuri tähelepandavaimate hulka. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli õitsengul rahvalaulikute akõnnide luule, milles on eristatavad demokraatlikud ja feodaalsed suunad. Vähesed 20. sajandi alguses araabia tähestikuga kirjakeeles kirjutatud teosed leidsid peaaegu täiesti kirjaoskamatus rahvas vähe vastukõla. Kirjandus hakkas järjepidevalt arenema pärast Nõukogude võimu kindlustumist. Varasemad Nõukogude kirjanikud koondusid 1924. aastal asutatud esimese kirgiisi ajalehe ,,Erkin-Too" (,,Vabad Mäed") ümber. Noor kirjandus tugines rahvaluulele ja erines algul vähe akõnnide luulest. Proosa ja näitekirjandus tekkisid hiljem. Kirjanike tähelepanu keskendus maa- ja veereformile ning sellega kaasnenud klassivõitlusele
Jõhvi Gümnaasium ECUADOR Referaat Koostaja: Kai Saaremägi Klass: 11a Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2008 · Ecuadori arengutaset iseloomustavad järgmised üldnäitajad: linnaelanikke: 62% keskmine eluiga: 70 aastat imikute suremus: 2,3% kirjaoskamatus: 9,9% tööpuudus: 11% SKT 1 elaniku kohta: 4300$ inimese kohta · Ecuador kuulub arengutasemelt toorainemaa (kolmas maailm, naftariigid, põllukultuuride kasvatajad, riigid, millest huvitutakse) riikide rühma. · Ecuador kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse WTO (World Trade Organization), OPEC (Organization of the Petroleum Exporting Countries), IMF (International Monetary Fund)
Kui Euroopas kasvab vanemaealiste osakaal ühiskonnas 10%- lt 30%- le 100. aastaga, siis Hiina võib sama tulemuse saavutada 50. aastaga. 2008. aasta seisuga on hiinlaste vanuseline jaotus järgmine: 0-14. aastasi 20,1%; 15-64. aastasi 71,9% ning 65. aastasi ja vanemaid 8%. Kuigi tööjõu kvaliteedi osas tuli Hiinal alustada väga madalalt tasemelt, paraneb see valitsuse otsustavate sammude, tiheda konkurentsi ja hiinlaste loomupärase püüdlikkuse tõttu kiiresti. 20. aastaga on kirjaoskamatus vähenenud 20%- lt 4%- le ja Hiina valitsus teeb hetkel ponnistusi üleminekuks üldisele kohustuslikule 9-aastasele põhiharidusele. Hiina vajab 15-20 miljonit uut töökohta aastas, et tagada töö uutele tööturule tulevatele noortele ja maalt linna ümberasunud inimestele. Viie aasta jooksul enne 2003. aastat suurenes kõrgharidust taotlevate üliõpilaste arv 3,5 korda. Kusjuures suurt rõhku on pandud tehnilisele kõrgharidusele: igal aastal saab Hiinas diplomi 350 000 uut inseneri.
Jamaica 0.766 100 71.7 87,9% 6079 $ Inter neti kasutamise võimalus: Kuigi meile, Eestlastele tundub interneti kasutamise võimalus täiesti tavaline, ning tänaseks võib öelda, et igasse Eesti majja on võimalik saada interneti ühendus, siis igalpool maailmas see kahjuks veel nii tavaline pole. Jamaicas näiteks on ainult 28% inimestest võimalik internetti kasutada. Täiskasvanute kirjaoskamatus: See, et inimesed veel igalpool kirjutada ei oska tundub tänapäeva maailmas nii ebareaalne, kuid ilmselgelt ei ole igas riigis kooliharidus nii kättesaadav. Jamaicas on 12,5% kirjaoskamatuid täiskasvanuid. Norras 0,1% ja Nigeerias üle 30%. Suremus AIDSI: Rahvastiku tihedus ja paiknemine: Jamaicas on suhteliselt tihe asustus. Rahvasiku tihedus ruutkilomeetri kohta on 245,3 inimest ruutkilomeetri kohta. 3. Pilt: Rahvastiku paiknemise kaart.
2.talumajadKeskja PõhjaEuroopas ehitati pudust, Vahemeremaades kivist.3. külamoodustasid kogukonna, peremehed otsustasid tähtsamaid asju koos ja seisid ühiselt enda õiguste eest. 4. põldkülast eemal, ühine põld, kolmeväljasüsteem(talija suvivilja külviala ja kesa) 5. heina ja karjamaad.6. metskuulus isandale, talupojad said selat kütet ja ehitusmaterjale ja toitu. 17.Talupoegade ellusuhtumise konservatiivsus,kirjaoskamatus ja usklikus §21 Enamik talupoegi olid kirjoskamatud. Kirjalike tekste pole säilinud ja nende elust teame läbi teiste kihtide märkustega. Neisee suhtutu üleolevalt ja põlgusega. Palju kogukonnad nõudsid koormiste kirjalikku fikseerimist, nõuti ka suuremat isikuvabadust. Talupojad suhtusid ellu konservatiivselt. Vandae kohustuste ja töödega lepiti, uutesse suhtuti umbusaldusega. Nad olid usklikud.
konstrueeritud? Nt noorukite kambad Kas osts probleemid tulevad ise esile v peab keegi nad eile tooma? Kui see keegi on olemas, siis mis on tema motivatsioon selle probleemiga tegelemisel? Kas see probleem siiski on nii tõsine kui meile püütakse näidata? Huvigrupid Kas see, kui teadmine on sotsiaalselt konstrueeritud tähendab, et see on vale? Ebausuldusväärne v vale info- seonduvad protsessid Matemaatiline/stat kirjaoskamatus (innumeracy) Soovimatus numbritega tegeleda Autoriteet Seonduvad küsimused Tulemuste esitamine meedias: kas ja kui palju võib lihtsustada Lugejate varasemad teadmised: kipume uskuma infot, mis seostatakse meie varasema teadmisega (avalik arvamus, jagatud teadmised) Probleemid Hinnangud, arvamused tegeliku mõõtmise asemel (nt uute sost probleemide puhul v laiema avalikkuse eest varjatud probleemide puhul) - hinnang hakkab oma elu elama
turuväärtuse alusel c) Rahvastiku hõive majandussektoris d) Majanduse struktuur millised harud milline tase kõige kõrgem masinaehitus ja selle harulisus e) Ekspordi ja impordi struktuur arenenud maad valmistooted arengumaad toorained Kanada ja Austraalia suur tooraine eksport + on arenenud f) Side- ja transpordivahendid 100 või 1000 elaniku kohta 2) Sotsiaal-demograafilised näitajad kirjaoskus kirjaoskamatus haridustase keskmine oodatav eluiga iive, sündimus suremus vanuseline koosseis rahvastiku püramiid tööpuudus arstiabi kättesaadavus haiglad, arstis 100 inimese kohta imikusuremus 1000 inimese kohta HDI Alates 90-ndatest koostatakse inimarengu aruannet ja võrreldakse riike inimarengu indeksi alusel. Koosneb järgmistest osaindeksitest: haridustase kooliskäidud aastate arv + kirjaoskus eeldatav keskmine eluiga
suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. ARENGUTASE Hollandi HDI on 0,953. See on suhteliselt kõrge näit. Seda tõestab ka see, et inimarengu indeksi järgi on nad maailmas 9. kohal. Majanduskasv 2007. aastal 2.8%. Inflatsioon 1.2%. Tööpuudus on 2,9%, mis on Euroopa Liidu madalaim. UNICEF on hääletanud Hollandi lasteheaolu poolest esimesele kohale. Kirjaoskamatus on alla 1%. KUULUMINE MAJANDUS ORGANISATSIOONIDESSE Holland kuulub Euroopa liitu alates 1957 aasta märtsist. WTO-sse( Maailma Kaubandusorganisatsioon). RAHVASTIK Hollandi rahvastik jaguneb järgmiselt: 1. 80.9% Hollandlased 2. 2.4% Indoneeslased 3. 2.4% Saksalsed 4. 2.2% Türklased 5. 2.0% Surinaamlased 6. 1.9% Morokolased 7. 0.8% Aruubalased 8. 6.0% muu
On ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga. Tööd tehakse peamiselt käsitsi. Majandus Tootmises rõhk kvantiteedil, domineeriv hankiv sektor, naturaalmajandus Poliitika Õiguslik kaitsetus Ühiskond Sotsiaalne kihistumine Paikne eluviis Linnastumise aste madal Haridus Kirjaoskamatus suur Hariduse tase madal II. Industriaalühiskond (tööstusühiskond) On ühiskond, kus peamised tegevusalad on tööstus, ehitus ja veondus ning ainelisi hüvesid toodetakse peamiselt masinate abil. Majandus Domineeriv töötlev tööstus. Teaduse ja tehnika revolutsioon Põllumajanduses tegev ~10% rahvastikust Poliitika Õiguste ja vabaduste ning demokraatia areng
mis on samapalju kui Jaapanis). Välismaalasi 2000.a. arvestuslikult umbes 8.8% elanikkonnast (mis OECD Euroopa liikmesriikidest Luksemburgi, Sveitsi ja Saksamaa järel neljas näitaja). Rahvastiku tihedus 10 289 088 337,2 in/km² Rahvastiku tihedus: 333 inimest/km2 Riigikeel: flaami keel, prantsuse keel Rahvuspüha: 21. juuli (Leopold, esimese kuninga kroonimispäev, 1831) Linnaelanikke: 97% Keskmine eluiga: 77 aastat Imikute suremus: 7% Kirjaoskamatus: alla 1% Tööpuudus: 12,2% Rahvastiku kogutoodang: 25 380 $ elaniku koht Belgia kuningriik on konstitutsiooniline monarhia, kus ideoloogiliselt sõltumatul kuningal on muu hulgas õigus välja anda (põhiseadusega määratud piirides) kohustavaid seadusi ja dekreete, nimetada ametisse riigiametnikke ja kohtunikke, kuulutada sõda ja juhatada vägesid ning laiali saata Esindajatekoda. Belgia eripäraks on, et varasem unitaarriigile iseloomulik võimupüramiid on
(1;6) 5 2. ARENGUTASE Nüüdisajal on igas India külas algkool. Koolist väljalangevus on suur, sest palju lapsi peab perekonda lisasissetulekut teenima. Keskkoolis õpib 50 mln. õpilast, ligi 200 ülikooli kohta 10 mln. lõpetajat. Naised moodustavad 9% üliõpilastest, mis on vaese riigi kohta suur näitaja. Kuigi teaduskraadiga kõrgkooli lõpetanute arv on Indias üks suurimaid, takistab täiskasvanute 48%-line kirjaoskamatus arengut tugevasti. (1) 2.1. India arengutaseme näitajad. Vanuseline koosseis: 0-14 aastat: 31.5% 15-64 aastat: 63.3% 65 aastat ja üle: 5.2% Keskmine eluiga (2008): naine 25, 5 a. mees 24, 7 a. keskmine 25, 1 a. Sündimus, : 22, 22/1000 in. Suremus, : 6, 4/ 1000 in. Imikusuremus: keskmine - 32.31/ 1000 in. naine 27.12/ 1000 in. mees - 36
aastatel ning nendes 7- klassilistes koolides pandi rohkem rõhku loodusteadustele. gümnaasiumid Muutusid 8-klassilisteks ning seal pandi rõhku keeltele, kirjandusele ja ajaloole. tütarlastegümnaasiumid Varem tütarlastele gümnaasiumiharidust ei võimaldatud! 1880.aastatel alanud venestusreformid tekitasid hariduses teatava tagasilöögi: suurenes mõneks ajaks kirjaoskamatus ning mõningal määral vähenes õpilaste arv. Alates 1906 aastast oli emakeelset haridust võimalik saada ka teistes emakeelsetes erakoolides peale Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Vaatamata venestusreformide põhjustatud tagasilöökidele oli Eestis kirjaoskuse tase Vene impeeriumi kubermangude arvestuses kõrgeim (77,7%) ning noored olid peaaegu kõik kirjaoskajad. Eestis oli20.sajandi algul võimalik omandada ka kutseharidust (N:
mis on samapalju kui Jaapanis). Välismaalasi 2000.a. arvestuslikult umbes 8.8% elanikkonnast (mis OECD Euroopa liikmesriikidest Luksemburgi, Šveitsi ja Saksamaa järel neljas näitaja). Rahvastiku tihedus 10 289 088 337,2 in/km² Rahvastiku tihedus: 333 inimest/km2 Riigikeel: flaami keel, prantsuse keel Rahvuspüha: 21. juuli (Leopold, esimese kuninga kroonimispäev, 1831) Linnaelanikke: 97% Keskmine eluiga: 77 aastat Imikute suremus: 7% Kirjaoskamatus: alla 1% Tööpuudus: 12,2% Rahvastiku kogutoodang: 25 380 $ elaniku koht Belgia kuningriik on konstitutsiooniline monarhia, kus ideoloogiliselt sõltumatul kuningal on muu hulgas õigus välja anda (põhiseadusega määratud piirides) kohustavaid seadusi ja dekreete, nimetada ametisse riigiametnikke ja kohtunikke, kuulutada sõda ja juhatada vägesid ning laiali saata Esindajatekoda. Belgia eripäraks on, et varasem unitaarriigile iseloomulik võimupüramiid on
annaabi.ee 
