Hiina (0)

HIINA 19. SAJANDIL HIINA MAND�UDE � LEMV �IMU ALL 17. sajandil kasvas Hiinas rahulolematus Mingi d� nastia valitsemise vastu. P�hja-Hiinas puhkesid m�ssud, mis viisid �hisel j�ul Mingi keisri kukutamiseni 1644. aastal. Seda kasutasid �ra mand�ud, kes tungisid Hiinasse ja vallitasid 40 aastaga kogu maa. Hiinat hakkas valitsema mand�ude Qingi d�nastia. Alistumise m�rgiks aeti hiina meeste pead paljaks, neid sunniti kandma patsi. Vastuseks alustasid hiinlaste sala�hingud (�Valge Lootos �, �Triaad� jt.) relvav� itlust mand�ude �lemv�imu vastu. Hiina valitsus keelas oopiumi sisseveo ja suitsetamise. Salaja tehti seda siiski. Siis saatis keiser 1939. a. Kantonisse oma voliniku, kes konfiskeeris inglise kaupmeeste oopiumivarud ja uputas need merre. Vihased kaupmehed kutsusid appi Inglise valitsuse, kes saatis kohale s�jalaevad ja dessantv�ed. Puhkes Esimene oopiumis�da (1840-1842), mille hiinlased kaotasid, sest nende maa oli arengus Euroopast kaugele maha j��nud, nende m�ttelaad iganenud. Hiina oli sunnitud alla kirjutama rahulepingule. Inglastele avati kauplemiseks viis sadamalinna, nad said rendile Hongkongi saare. Inglise kaupadele kehtestati eelistollid, kaupmeestele maksti kahjutasu konfiskeeritud oopiumi eest. Inglise kodanikud, kui nad tulid Hiinasse, vabastati allumisest hiina v�imudele. Peagi s�lmis Hiina analoogilised lepingud mitme teise Euroopa riigi ja USA-ga. N�nda avati Hiina muule maailmale ja arenemise seisukohalt oli Hiinale sellest kasu, kuigi see ilmnes aegam��da. TAIPINGI LIIKUMINE JA TEINE OOPIUMIS�DA P�rast avanemist muule maailmale ei saanud Hiina areng veel pikka aega hoogu sisse. Mitmed tegurid pidurdasid edasiminekut: tohutu territoorium , elanikkonna peaaegu t� ielik kirjaoskamatus, majanduse keskendatus siseturule, riigiasutuste ajast-arust olek, vanameelsete vastupanu uuendustele jne. Hiina vajas reforme, kuid ei olnud nendeks veel valmis. Maal elavnes sala�hingute tegevus. V�ideldi v�lismaise vastu: mand�ude Qingi d�nastia valitsemise, inglise ja prantsuse kaupmeeste, Euroopast ja Ameerikast toodud kaupade vastu. 1843. a. tekkis L�una-Hiinas uus sala�hing � Taevase Valitseja Austamise �hing. Selle rajas k�lakooli� petaja Hong . Ta oli tutvunud kristliku � petusega , kohandanud selle p�him� tteid Hiina traditsioonilistele t�ekspidamistele ja p��dis oma m� tteid hakata levitama rahva seas. See viis paratamatult kokkup �rkele valitsusv�imudega. Sala�hing alustas relvav�itlust Qingi d�nastia vastu ja see kestis 15 aastat. Hongi poolehoidjaid hakati kutsuma taipingideks � suure h�veolu eest v�itlejateks. Kesk-Hiinas l�id nad oma riigi, mille nimetasid Suure H�veolu Taevariigiks. Pealinnaks sai Nanking. Hong kuulutati uue riigi keisriks. Ta l�hemad v�itluskaaslased said v� rsti tiitli . Talupojad, kes olid massiliselt � hinenud taipingidega, ei saanud midagi. Peagi tekkisid taipingide seas lahkhelid , isegi kokkup�rked. Paljud l� ksid koju, saamata lubatud h�veolu. Taipingide juhid ei suutnud korrastada riigi rahandust, luua kontakte teiste Mand�u- vastaste liikumistega ega arendada suhteid v�lisriikidega. Viimased j�lgisid hoolega taipingi liikumise kulgu . Sel ajal pingestusid nende suhted uuesti Qingi valitsusega. Hiinlaste kallaletung �hele Briti laevale vallandas Teise oopiumis�ja ( 1856 -1860). Inglismaa ja Prantsusmaa s�jalaevad pommitasid Hiina sadamalinnu, saatsid maale dessant�ksusi, vallutasid Kantoni, hiljem ka Pekingi. Valitsus pidi tegema uusi j�releandmisi. Euroopa misjon �rid said Hiinas t�ieliku tegevusvabaduse. Pekingisse asusid Inglismaa ja Prantsusmaa alalised saatkonnad. V�lismaa laevad said � iguse s�ita Hiina suurimal j�el Jangtsel. Hiina pidi maksma v�itjatele suure summa s�jakulude katteks. S�lminud rahu Inglismaaga ja Prantsusmaaga , asus Qingi valitsus arveid �iendama taipingidega. 1864. a. vallutati Nanking. Taipingide juhid hukati. Liikumine h��bus. HIINA 19. SAJANDI VIIMASEL KOLMANDIKUL Teine oopiumis�da n�itas veelkord Hiina n�rkust v�rreldes teiste suurriikidega. Esimesena kasutas olukorra �ra Venemaa, sundides Hiinat loobuma Amuuri j�e vasakkaldast. Kasvavat huvi Hiina territooriumide vastu n�itas Jaapan. V�ttes ettek��ndeks laeva�nnetuse l�bi teinud jaapani meremeeste tapmise Taivani saarel, h�ivas Jaapan Riukiu saared. Seej �rel oli Hiina l� hikese s�ja j�rel Prantsusmaaga sunnitud loobuma oma �lemv�imust P�hja-Vietnamis. Jaapani-Hiina s�jas (1894- 1895 ) kaotas Hiina Taivani ja Korea. Mitmed sadamalinnad l�ksid rendile Inglismaale , Prantsusmaale, Saksamaale ja Venemaale. Nende linnade � mber ja kaugemalgi tagalas tekkisid piirkonnad, kus vastavalt suurriigile oli poliitiline m�ju ja mitmeid majanduslikke eelis�igusi. Nii kujunesid v�lja m�jusf��rid: Venemaal Kirde-Hiinas, Inglismaal Kesk-Hiinas, Prantsusmaal L�una-Hiinas, Jaapanil Kagu-Hiinas, Saksamaal Shandongi poolsaarel. Qingi valitsuse v�im nendes piirkondades n�rgenes. HIINA MODERNISEERIMISE RASKE ALGUS See tekitas rahulolematust edumeelsetes ringkondades. N�uti reforme, mis oleksid Hiinat sisemiselt tugevdanud. 1898 . a. � nnestus reformide pooldajatel t�usta 103 p�evaks Pekingis v�imule. Nende reformiplaanid j�id aga enamikus realiseerimata. Riigip��re taastas v�imule vanameelsed, kes pooldasid v�imalikult aeglast arengutempot. Sisepinged Hiinas aga p�sisid ja tugevnesid. �ha rohkem poolehoidu v� itis vabariigi idee, mida propageerisid radikaalsed j�ud, kelle eesotsas oli Sun Yatsen. 1911. a. puhkes Kesk-Hiinas Mand�u-vastane � lest �us, mille k�igus kukutati 1912. a. algul Qingi d�nastia ja kuulutati v�lja Hiina Vabariik. Sun Yatsen sai selle esimeseks presidendiks. Vabariik arenes vaevaliselt . Ehitati k�ll raudteid ja suuri tehaseid, elavnes v�liskaubandus, kuid muudatused vaimses elusf��ris olid visad tulema . Esimeses maailmas�jas osales Hiina Entente�i poolel. Samal ajal suurendas Jaapan oma m�ju Hiinas. KASUTATUD KIRJANDUS *Maailma ajalugu 1600-1918 II osa