HIINA 19. SAJANDIL HIINA MAND�UDE �
LEMV �IMU ALL 17. sajandil kasvas Hiinas rahulolematus Mingi
d�
nastia valitsemise vastu. P�hja-Hiinas puhkesid m�ssud, mis
viisid �hisel j�ul Mingi keisri kukutamiseni 1644. aastal. Seda
kasutasid �ra mand�ud, kes tungisid Hiinasse ja vallitasid 40
aastaga kogu maa. Hiinat hakkas
valitsema mand�ude
Qingi d�nastia.
Alistumise m�rgiks aeti hiina meeste pead paljaks, neid sunniti
kandma patsi.
Vastuseks alustasid hiinlaste sala�hingud (�Valge
Lootos �, �Triaad� jt.) relvav�
itlust mand�ude �lemv�imu
vastu. Hiina valitsus keelas
oopiumi sisseveo ja
suitsetamise.
Salaja tehti seda siiski. Siis saatis
keiser 1939. a.
Kantonisse oma voliniku, kes konfiskeeris inglise kaupmeeste
oopiumivarud ja uputas need merre.
Vihased kaupmehed kutsusid appi
Inglise valitsuse, kes saatis kohale s�jalaevad ja dessantv�ed.
Puhkes Esimene oopiumis�da (1840-1842), mille
hiinlased kaotasid,
sest nende maa oli arengus Euroopast kaugele maha j��nud, nende
m�ttelaad iganenud. Hiina oli sunnitud alla kirjutama rahulepingule.
Inglastele avati kauplemiseks viis sadamalinna, nad said rendile
Hongkongi saare. Inglise kaupadele kehtestati eelistollid,
kaupmeestele maksti
kahjutasu konfiskeeritud oopiumi eest. Inglise
kodanikud, kui nad tulid Hiinasse, vabastati allumisest hiina
v�imudele. Peagi s�lmis Hiina analoogilised
lepingud mitme teise
Euroopa riigi ja USA-ga. N�nda avati Hiina muule maailmale ja
arenemise seisukohalt oli Hiinale sellest kasu, kuigi see
ilmnes aegam��da. TAIPINGI LIIKUMINE JA TEINE OOPIUMIS�DA P�rast avanemist muule maailmale ei saanud
Hiina areng veel pikka aega hoogu sisse. Mitmed tegurid pidurdasid
edasiminekut: tohutu
territoorium , elanikkonna peaaegu t�
ielik kirjaoskamatus, majanduse keskendatus siseturule, riigiasutuste
ajast-arust olek, vanameelsete vastupanu uuendustele jne. Hiina vajas
reforme, kuid ei olnud nendeks veel valmis. Maal
elavnes sala�hingute tegevus. V�ideldi
v�lismaise vastu: mand�ude Qingi d�nastia valitsemise, inglise
ja prantsuse kaupmeeste, Euroopast ja Ameerikast toodud kaupade
vastu. 1843. a. tekkis L�una-Hiinas uus sala�hing � Taevase
Valitseja Austamise �hing. Selle rajas k�lakooli�
petaja Hong .
Ta oli tutvunud kristliku �
petusega , kohandanud selle p�him�
tteid Hiina traditsioonilistele t�ekspidamistele ja p��dis oma
m�
tteid hakata levitama rahva seas. See viis paratamatult
kokkup �rkele valitsusv�imudega. Sala�hing alustas relvav�itlust
Qingi d�nastia vastu ja see kestis 15 aastat. Hongi poolehoidjaid hakati kutsuma taipingideks
� suure h�veolu eest v�itlejateks. Kesk-Hiinas l�id nad oma
riigi, mille nimetasid Suure H�veolu Taevariigiks. Pealinnaks sai
Nanking. Hong kuulutati uue riigi keisriks. Ta l�hemad
v�itluskaaslased said v�
rsti tiitli . Talupojad, kes olid
massiliselt �
hinenud taipingidega, ei saanud midagi. Peagi tekkisid
taipingide seas
lahkhelid , isegi kokkup�rked. Paljud l�
ksid koju,
saamata lubatud h�veolu. Taipingide juhid ei suutnud korrastada
riigi rahandust, luua kontakte teiste Mand�u-
vastaste liikumistega
ega arendada suhteid v�lisriikidega.
Viimased j�lgisid hoolega taipingi liikumise
kulgu . Sel ajal pingestusid nende suhted uuesti Qingi valitsusega.
Hiinlaste
kallaletung �hele Briti laevale vallandas Teise
oopiumis�ja (
1856 -1860). Inglismaa ja Prantsusmaa s�jalaevad
pommitasid Hiina sadamalinnu,
saatsid maale dessant�ksusi,
vallutasid Kantoni, hiljem ka Pekingi. Valitsus pidi tegema uusi
j�releandmisi. Euroopa
misjon �rid said Hiinas t�ieliku
tegevusvabaduse. Pekingisse asusid Inglismaa ja Prantsusmaa alalised
saatkonnad. V�lismaa laevad said �
iguse s�ita Hiina suurimal
j�el Jangtsel. Hiina pidi maksma v�itjatele suure summa
s�jakulude katteks. S�lminud rahu Inglismaaga ja
Prantsusmaaga ,
asus Qingi valitsus arveid �iendama taipingidega. 1864. a.
vallutati Nanking. Taipingide juhid hukati. Liikumine h��bus. HIINA 19. SAJANDI VIIMASEL KOLMANDIKUL Teine oopiumis�da n�itas
veelkord Hiina
n�rkust v�rreldes teiste suurriikidega. Esimesena kasutas
olukorra �ra Venemaa, sundides Hiinat
loobuma Amuuri j�e
vasakkaldast. Kasvavat huvi Hiina territooriumide vastu n�itas
Jaapan. V�ttes ettek��ndeks laeva�nnetuse l�bi
teinud jaapani meremeeste tapmise Taivani saarel, h�ivas Jaapan
Riukiu saared.
Seej �rel oli Hiina l�
hikese s�ja j�rel
Prantsusmaaga sunnitud loobuma oma �lemv�imust P�hja-Vietnamis.
Jaapani-Hiina s�jas (1894-
1895 ) kaotas Hiina Taivani ja Korea. Mitmed sadamalinnad l�ksid rendile
Inglismaale , Prantsusmaale, Saksamaale ja Venemaale. Nende linnade
�
mber ja kaugemalgi tagalas tekkisid piirkonnad, kus vastavalt
suurriigile oli poliitiline m�ju ja mitmeid majanduslikke
eelis�igusi. Nii kujunesid v�lja m�jusf��rid: Venemaal
Kirde-Hiinas, Inglismaal Kesk-Hiinas, Prantsusmaal L�una-Hiinas,
Jaapanil Kagu-Hiinas, Saksamaal Shandongi poolsaarel. Qingi valitsuse
v�im nendes piirkondades n�rgenes. HIINA MODERNISEERIMISE RASKE ALGUS See tekitas rahulolematust edumeelsetes
ringkondades. N�uti reforme, mis oleksid Hiinat sisemiselt
tugevdanud.
1898 . a. �
nnestus reformide pooldajatel t�usta 103
p�evaks Pekingis v�imule. Nende reformiplaanid j�id aga
enamikus realiseerimata. Riigip��re taastas v�imule
vanameelsed, kes pooldasid v�imalikult
aeglast arengutempot. Sisepinged Hiinas aga p�sisid ja tugevnesid.
�ha rohkem poolehoidu v�
itis vabariigi idee, mida propageerisid
radikaalsed j�ud, kelle eesotsas oli Sun Yatsen. 1911. a. puhkes
Kesk-Hiinas Mand�u-vastane �
lest �us, mille k�igus
kukutati 1912. a. algul Qingi d�nastia ja kuulutati v�lja Hiina Vabariik.
Sun Yatsen sai selle esimeseks presidendiks. Vabariik arenes
vaevaliselt . Ehitati k�ll
raudteid ja suuri tehaseid, elavnes
v�liskaubandus, kuid muudatused vaimses elusf��ris olid visad
tulema . Esimeses maailmas�jas osales Hiina Entente�i poolel.
Samal ajal suurendas Jaapan oma m�ju Hiinas. KASUTATUD KIRJANDUS *Maailma ajalugu 1600-1918 II osa
Kõik kommentaarid