ARUTLUS "TEHHOV NÄITEKIRJANIKUNA" Anton Tehhov (1860-1904) läks vene ja maailmakirjanduse ajalukku nii suurepärase novellistina kui ka suure näitekirjanikuna, kelle nimega on vahetult seotud vene teatri silmapaistvad kunstivõidud 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi alguses. Teatri jaoks hakkas Tehhov kirjutama 19.sajandi 80-ndate aastate teisel poolel, kuid ta areng näitekirjanikuna oli märksa aeglasem kui prosaistina. Tema suurteosed ilmusid ajavahemikul 1895 -1904. Tehhovi kuulsate näidendite sarja avas "Kajakas" (1896). Selle esietendus Peterburi Aleksandriteatris lõppes läbikukkumisega seetõttu, et näitekirjanikuna valis Tehhov oma tee, tema sisutihe näidend ei olnud labastatud maitsega publikule üldse mõistetav. Samuti ei suutnud tungida
1 muinasjutt("Inetu Pardipoeg"), Kreutzwald "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mõni muinasjutt. 3. Poe "Usheri maja hukk", "Mõrv rue Morguel" 1 novell vabal valikul 4. Pukin "Jevkeni Onegin" 5. Kreutzwald "Kalevipoeg" (1, viimane ja keskelt mõni lugu) 6. Koidula isemaaluule, Tuglase novella, 1.Liivi luuletusi Realism II p.a 1. Balzac "Isa Goriot" 2. Flaubert "Madame Bobary" 3. Zola "Theresa Raquin" 4. Dostojevsti "Kuritöö ja karistus" 5. Tehhov , 6novelli + "kajakas" => "Palat nr6" "Jonõts" "Inimene Vutlaris" "Kameekon" "Daani koerakesega" "Maja arklitooga" 6. Vilde "Möeküla Piimamees" 7. "Põrgupõhja uus vanapagan" 8. Salinger "Kuristik rukkis"
Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tehhov. Maurice Maeterlinck oli smbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti ksitlesid prast I maailmasda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Prast II maailmasda olid mjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugne Ionesco).
" Albert Einstein "Edukas revolutsionr on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm "Kui kuulen sna "kultuur", siis haaran revolvri jrele." Joseph Goebbels "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mtle." Adolf Hitler "Igal asjal on lpp ja algus." Horatius "Riik- see olen mina!" Louis XIV "Parim kaitse on rnnak." Ovidius "Palju rkida ja palju elda on 2 ise asja." Sofokles "Tark armastab ppida, aga loll petada." Antov Tehhov "Kui ihkad rahu, siis valmistu sjaks." Vegetius "Kui meie ei aitta ksteist, siis kes seda teeb?" Barbara Mandrell "Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sgavamale." George Herbert "Kuni sa veel ritad pole sa veel kaotanud." Mike Ditka "Sda on poliitika jtkamine teiste vahenditega." von Clauswitz "Kui Jumal on meiega, siis kes saab olla meie vastu..?" Kirjutatud Waweli lossi vravatele "Elu on nagu teater, sest kige suuremad kelmid istuvad sageli kige parematel kohtadel." Aristofanes
Suurteose võtmeromaan on ,, Isa Goriot" 1834, kus põhiprobleemideks on raha ja eetika. Gustave Flaubert -> (1821-1880), 19. sajandi realismi klassik. ,,Madame Bovary" 1857 Fjodor Dostojevski -> /1821 1881), Moskva. ,,Vaesed inimesed" 1846, ,,Kuritöö ja karistus" 1866, ,,Idioot" 1868 Lev Tolstoi -> (1828-1910), Venemaa. ,,Anna Karenina" 1877, ,,Sõda ja rahu" 1863-1869 4- kõiteline ajalooaineline epopöa. Charles Dickens-> (1812-1870), Inglismaa. ,,Oliver Twist" 1837-1839 Anton Tehhov ->(1860-1904) Venemaa. ,,Kajakas" ,,Paks ja peenike" Anton Hansen Tammsaare-> (1878-1940) Eesti. ,,Tõde ja õigus" Eduard Vilde ->(1865-1933) Eesti. ,,Külmale maale" 1896, ,,Mäeküla piimamees" 1916 Psühholoogiline realism-> Sündmused toimuvad konkreetses ajaloolises situatsioonis,kuid alati viidatakse sündmuste tagamaadele,põhjustele,tagajärgedele. William Faulkner -> (1897 1962)Ameerika. ,,Põuane september" Knut Hamsun-> (1859-1952) ,,Nälg"
kirjanikule ja raamatule. Smuuli eelistusteringi tunnussõnadeks peaks sobima suured realistid, kusjuures realismi tuleks seejuures mõista laua ja kunstiliseltki rikka, mitmekülgse hoovusena, nagu see ulatub Euroopa kirjanduses renessansist kui mitte just otse kirjaniku vahetusse kaasaega, siis umbkaudu 20. Sajandi keskpaigani. Selles loetelus on Shapespeare ja Cervantes, Moliére ja Fielding, Flaubert ja Stendhal, Smuulile ulgumerd meenutava loominguga L. Tolstoi ja Tehhov oma huumori ning ainulaadse kurbusega, France ja Rolland, Thomas ja Heinrich Mann. Niisugune oli selle Smuuli kirjanduslik maitse, keda ennast loeti juba paarikümnes keeles Nõukogude Liidus ja väljaspool Nõukogude Liitu. Nendest eelistustest summeerub mitte üksnes küpsetesse loomisaastatesse jõudnud kirjaniku käsitus heast kirjandusest, vaid selguvad ka arusaamad kirjanduse tähendusest ja missioonist, piirjoonestub iseenda loominguline programm
Kajakas sümbolieerib selles näidendis vabadust Lopahhin ja Trofimov on tegelased näidendist "Kirsiaed", mille pealkiri sümboliseerib venemaa ilu. Lopahhin esindab kunstnikke ja tema kaudu tahab autor näidata, et tõeline kunstnik kannatab kunsti pärast. Näidendi ,,Kolm õde" peategelasd õekesed Masa, Irina ja Olga kannatavad, sest nad soovivad sõita Moskvasse, et oma andele raksendust leida. Nende vend Andrei on muutunud väikekodanlaseks Samasugust keskkonna nivelleerivat mõju on Tehhov kujutanud ka mitmetes novellides, näiteks "Inimene vutlaris" ja ,,Jonõts" Õekeste igatsushüüd Moskvasse sümboliseerib väikekodanluse armetust. II. Millistest novellidest on tegelased Gromov - ,,Palat nr. 6" Anna Sergejevna - ,,Daam koerakesega" Startsev - ,,Jonõts" Kirilov - ,,Vaenlased" Ragin - ,,Palat nr. 6" Kuldarov - ,,Rõõm" Gurov - ,,Daam koerakesega" Varja - ,,Kirsiaed" enja -,,Maja ärklitoaga" Abogin - ,,Vaenlased" III. Mõtesta novellidest tuntud sümboleid
Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". Dramaatika- näitekirjandus, üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Reeglina jaotub draama
" A. Schopenhauer Tark inimene ei raiska kunagi aega kaotuse üle kurvastamiseks, vaid püüab rõõmsal meelel oma haavad kinni siduda." Shakespeare Pain is just weakness leaving the body" tundmatu auror Tõelist sõpra tuntakse hädas." Cicero Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero Suur leek süttib pisikesest sädemest." Dante Alighieri Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang von Goethe Tark armastab õppida, aga loll õpetada." Anton Tehhov Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." George Herbert Kui pime kannab lombakat, saavad mõlemad edasi." Rootsi vanasõnda Armastada tähendab riskida jääda vastuarmastuseta. Loota tähendab riskida pettumisega. Ent riskima peab, sest elu suurim risk on mitte millegagi riskida.Kes millegagi ei riski, eii ei tee midagi, ei näe midagi, tal ei ole midagi ja ta ise ei ole midagi. Ta on võimetu õppima, tundma, muutuma, kasvama, armastama ja elama." Tundmatu autor.
annaabi.ee 
