20.-21. sajandi olulisemad proosateosed 1. Richard Aldington ,,Kangelassurm" 2. Isaac Asimov ,,Asum" 3. Margaret Atwood ,,Teenijanna lugu" 4. Julian Barnes ,,Maailma ajalugu 10 ½ peatükis" 5. Saul Bellow ,,Hertzog" 6. Ingmar Bergman ,,Laterna magica" 7. Lois Paul Boon ,,Menuett" 8. Richard Brautigan ,,Arbuusisuhkrus" 9. Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 10. Anthony Burgess ,,Kellavärgiga apelsin" 11. Heinrich Böll ,,Grupipilt daamiga", ,,Piljard kell pool kümme" 12. Albert Camus ,,Katk" 13. Truman Capote ,,Külmavereliselt" 14. Michael Cunningham ,,Tunnid" 15. Robertson Davies ,,Mässajad inglid" 16. Umberto Eco ,,Roosi nimi", ,,Baudolino" 17. William Faulkner ,,Hälin ja raev" 18. Francis Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby", ,,Sume on öö" 19. John Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk", ,,Maag" 20. William Golding ,,Kärbeste jumal" 21. Günter Grass ,,Plekktrumm" 22. Knut Hamsun ,,Maa õnnistus"...
Tema isa oli päris- orjusest vabastatud ja töötas mõisa valitsejana. Faehlmann omandas saksakeelse koolihariduse ja asus õppima Tartu ülikooli arsti- teaduskonda. Faehlmanni elu kõige pingelisemad aastad olid 1840-ndad. Igapäevase arstitöö kõr- valt pidas ta loenguid nii ülikooli arstiteaduskonnas, kui ka eesti keele lektorina filo- soofia teaduskonnas, täitis Õpetatud Eesti Seltsi esimehe ülesandeid ning kirjutas kõik oma tähtsamad keeleteaduslikud tööd ja kirjandusteosed. Faehlmann polnud ra- hul eesti keele õpetamisega seniste grammatikate järgi, vaid rõhutas vajadust vabas- tada eesti keel saksa keele mõju alt ja koostada rahvakeelel põhinev grammatika. Oma lingvistikaalaste töödega pani Faehlmann aluse eesti keele hääliku-ja vormi- õpetusele. Faehlmanni populaarsemaid jutte oli ´´Kalendritegija kimbus´´. See esitas värvika ja humoristliku pildi kalendri koostajast. Teine tuntud jutt on ´´Tühi jutt, tühi lori´´, mida
Hariduskäik Esimene haridus isakodus Weimari gümnaasium Jena ülikool 1818 sai ta teoloogia kraadi Pere Abiellus Christine Elisabeth Dehniga Kaks kasupoega ja kaks kasutütart 1761 sündis tema esimene poeg Teine naine Barbara Christine von Spandekaug 1765 sündis teine poeg Töö Koduõpetaja Sileesias kui ka Liivimaa 1758 töökoht Äksis 1760 Riia pastor 1763 kutsuti ta Põltsamaa kui ka Võnnu pastoriks Kirjandusteosed 4- köiteline teos ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast " (1772-1785) Jätkväljaanded ,,Põhjamaade mistsellid " ja ,, Uued põjamaade mitsellid" Lühhike öppetus Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrdaanda Surm Suri 82-aastasena Oma pärandi jaotas ta ära Paide kirikule ja tütarlastekoorile Mälestuskivi Reopalu kalmistul Hauakoht on teadmata Mälestuskivi Reopalu kalmistul Kasutatud allikad http://www.jkrk
, 3., 4. kui ka 8. sümfoonias kasutab ta vokaalsolisti või koori (või mõlemat korraga). Laulutsüklid "Rändselli laulud", "Laulud "Poisi võlusarvest"", "Laulud surnud lastest" on omakorda vokaalsümfoonilised teosed. 15. Mahleri on võrreldud Beethoveni ja Brahmsiga. Mis neid ühendab? Mahleri sümfooniaid võib sisulisest küljest -muusikalis-dramaturgiline arendus ning jõulised ja erendad kujundid- võrrelda Beethoveni loominguga. 17. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile ? Mõlemale on olnud eeskujuks just rahvaluule ja üldtuntud eeposlikud kirjandusteosed. Mahlerit innustas nt. Brentano rahvaluulekogumik "Poisi võlusarv", Dostojevski teosed ja ka Goethe kirjatükid. Straussi inspireerisid, aga kirjanduslikud teosed nagu "Don Quijote", "Don Juan". Siiski ei rääkinud kumbki komponeerija oma teostes kirjanduslugu lihtlabaselt ümber, vaid lisas neile isikliku muusikalise loogika, mis moodustas tervikpildi.
Retoorika saanud suuri mõjutusi Kreekast, kus tegelased pidasid üsna pikki kõnesid, dialooge. Atikas (kreekas) kujuneb kõnekunst eraldi distsipliiniks, sai eraldi hariduseks, tekkis hulk oraatoreid, advokaadiprokurörina. Kuulsaim Demostenes, Sokrates, Lysias. Kreeklastest õpetajad 4. saj eKr muutusid populaarseks esimestest kõnekunsti teoreetikutest Sorgias Sitsiiliast pärit, kes tuli Kreekasse. Temalt pärit palju retoorika kõnepidamise kunstist, pidem kirjandusteosed (gorgilised). Kõnekirjutaja elukutse ehk logograaf tekkimse peale kirjutasid kohtu jm kõnesid. Kreekas pidi end kohtus ise kaitsma. Kreekas kujunes välja kolm põhilist kõnetüüpi 1)kohtukõne (kedagi süüdistades/kaitstes) 2)poliitiline kõne (mõjutada rahvast oma poolehoidjateks) 3)pidulik kõne (pidulikel sündmustel) ehk epideintiline kõne retoorika õppimine oluline eriti ülemkihi jaoks. Arendati välja kõneteooria, mis tavaliselt koosnes viiest osast:
august 1950 Tallinnas, maetud on ta Metsakalmistule Õppis Tartus, Hugo Treffneri Günmaasiumis ning lalga Reaalkoolis Oma kirjanikutööd alustas aastal 1913 proosapaladega, pärast kirjutas veel arvukalt romaane, novelle, mälestusi, jutustusi ja lasteraamatuid Richardi koolitee jäi pooleli, rahapuuduse tõttu Ta osales I MS ja Vabadussõjas Ta viibis vangis aastatel 1930-1932, seoses vekslivõltismisega Kirjandusteosed Kurgsoo sari ( ,,Hümnid paanile", ,,Viimane kevad", ,,Kurgsoo", ,,Maa", jne) Romaanid : ,,Minevik" 1920, ,,Üksindus" 1925, "Nauding" 1929, ,,Esimene armastus" 1933, ,,Ummiktänav" 1937, ,,Inimsaatused" 1938, ,,Kaks perekonda" 1947, jne. Novellikogus: ,,Igaveses laburündis"1913, ,,Siluetid ja dekoratsioonid" 1918, ,,Hing ja veri" 1918, ,,Vabadus ja vangla" 1932, jne. Mälestused: ,,Sõjasõit" 1928, ,,Kahuriliha" 1936, jne.
Traditsioonilised piirid ei kadunud kirjanduse sees, vaid hoopis ka kirjanduse ja teiste kunstide vahel. Avangardvoolud otsisid rohkelt loomeprintsiipe, mida saaks kasutada nii sõna- kui ka muule kunstile. Kirjandusele avaldasid mõju ka uued elektroonilised vahendid, nagu fotograafia ja kino, helisalvestustehnika, televisioon, raadio. Kirjanikke hakkas huvitama kuidas saavutada tekstis filmile omast kiiret liikumist, vaadete ja muljete vaheldumist. Kirjandusteosed julgustasid ohtralt muud liiki kunstiteoseid, näiteks muusikat, maale, lavastusi, filme jm. 4. Kuidas mõjutas modernistlik ajastu kirjanduse suhteid teiste kunstiliikidega? Modernistlik ajastu mõjutas kirjanduse suhteid teiste kunstiliikidega sedaviisi, et üha tähtsamaks muutus teksti seotus pildi ning heliga, aga audiovisuaalse kunstiga kujunesid vastuolud, nimelt loomevõimalused kütkestasid kirjanikke ja tundusid kohati ähvardavana. Kirjandus pidi 20
peaosa, teinekord jällegi kõrvalrolli ning kui ta tüdineb liigub ta edasi juba järgmise "tundmatu homse" poole. Teose lõpuks on Ekke end leidnud ning valmis tundmatusega hüvasti jätma ja koju naasma, kus ootab ees midagi püsivat ja kindlat. Raamat lõppeb küll Ekke koju minekuga, kuid vagabundliku hingega mehele jääb alati soov mõnikord tundmatusse liikuda, seega võime arvata, et kui teos jätkuks, tuleks Ekke elus veel nii mõnigi "tundmatu homme." Ka väljaspool kirjandusteosed tuleb inimestel rinda pista tundmatusega. Inimeste elus on periood, kus otsitakse ennast ja ollakse valmis tundmatus kohas vette hüppamisega. Ma arvan, et igal inimesel on vaja korra elus vooluga kaasa minna ning "tundmatusse homsesse" astuda, see aitab kaasa eesmärkides selgusele jõudmises. Mina olengi praegu oma elus etapis, mida võiks nimetada tundmatuseks, sest palju asju on vaja otsustada ning eesmärke seada ning kui see etapp on läbitud olen loodetavasti valmis laia maailma minema.
(Nt Beethoven)Antisemiitlus (juudivastasus) pani ta Euroopast Ameerikasse lahuma. Kirjutamise ajal suri ta tütar ning paar kuud pärast seda sai teada, et on haige (südamehaigus) ja enam terveks ei saa. Põhineb Hiina poeetide 8.sajandi luulel, mis kõneleb inimelude kaduvusest maailmas. 7. Milliste žanritega on Richard Straussi looming läinud maailma muusikalukku? Nimeta helilooja tähtsamad teosed nendes žanrites. Sümfoonilised poeemid - aluseks kirjandusteosed, nt “Don Juan” ja “Till eulenspiegel”. Ooperid: “Salome” - aluseks vana testament ning veel nt: “Elektra”, “Roosikavaler”, “Nahkhiir” +mõned instrumentaalkontsertid. 8. Selgita mõistet „programmiline sümfonism“. Nimeta erinevate heliloojate teoseid selles žanris. sama, mis sümfooniline poeem vist ? nt straussi sümfooniline poeem don juan, mahleri sümf nr2 Aluseks kirjanduslikud teosed, hilisromantikutel filosoofiline mõte, tihti sügav. 9
tes kehades jumalatest Hiina *Taevas *hieroglüüf *koolid *müüridega *vilepillid *esivanemate *100ap.Kr. *hea haridus piiratud linnad *rütmipillid hinged paber *õpiti palju *Hiina müür *pentatoonika *peab elama *kirjandusteosed pähe *malm *muusika seostati loodusega koos- kangelastest, *kalender *templid Taeva ja kõlas Taevast, *maakaardid *maalitud Maajõududega esivanematest *vanim hieroglüüfid *teatrid arstiteaduslik *rikkalik ja *kutselised
seltsingu Roheline Urvaste 2004 liige Abikaasaks on tal Airi Hallik-Konnula ning neil on ka kaks poega:Herbert ja Verner. Looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure. Olles pärit Võrmuaalt kasutab ta oma luules võru keelt ja kõneleb seda esmase keelena. Kõik tema kirjandusteosed on väljastatud Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. "Eesti kirjandusloo" teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend. Akadeemiline kirjandusteadus on suhtunud tema loomingusse tihti skeptiliselt; nii kinnitab "Eesti kirjanduslugu", et "Contra tekstide "kvaliteet" klassikalises artistlikus tähenduses on kõikuv", autori huvi värsitehnika ja keelemängu vastu tõusis
2 sisemine anakronism (tegelasi kujutatakse tänapäevaste hoiakute ja mõttemallide kaudu, minevikukirjutuses peegelduvad tänapäeva mured ja rõhuasetused, nt viktoriaanliku perioodi ülekirjutused steam-punk romaanides, naiskirjanduses jm – nn uusviktoriaanlik suund, Sarah Waters „Fingersmith”, 2002) Traditsiooni kinnitav suhe minevikku on kollektiivset mälu loov jõud, see on indiviidi ühiskondliku eksistentsi raam. Traditsiooni loovad ka kirjandusteosed (nt meie ettekujutused muinasajast, vabadusvõitlusest, taluelust jms) Traditsiooni ümberkujundamine, mälu „aktiviseerimine”, mis kaasneb nt traditsiooni katkemisega. Nt moodsa maailma kokkupõrge traditsioonilise eluvaatega 20. sajandi vältel (naisõiguslus, tehnoloogia kiire areng jms). Mõned katkestused on traagilised (sõda, genotsiid, pagulus), mis jätavad mällu traumakogemuse. Suhe minevikku võib olla traumaatiline. Need kogemused
Noor-Eesti Väärtustasid krijastamiskultuuri. Ued seisukohad kirjanduses, luuletused, proosa. Kirjutasid Raamatuid, albumeid, uuendasid keelt. Rõhuti rahvuskultuurilist taset ja Euroopa suundumusi. Siuru Otsisid maiseid soove ja ihasid. Rääkisid lilledest, kui käis sõda. Tegid novelle, luuleõhtuid, kogumisõhtuid ja skandaale. Inimesed olid kõmulised, riietusid teisiti, ütlesid teisiti. Näitasid inimestele et nad võivad lugeda kirjandusteosed, sest see on neile kättesaadav. Tarapita Rääkisid julgelt reaalsusest. Tegi manifeste ja sekkusid kirjandusega poliitikasse. Jätsid oma teostes tahaplaanile tundeelamused ja üldistasid ja analüüsisid asju. ,,Popi ja Huhuu" Halvale teele läinutel on õigele tagasi jõuda raske. Popi kes oli koer, Huhuu kes oli ahv, peremees kes ükspäev enam tagasi ei tulnud. ,,Toome helbed" Elu on mõeldud elamiseks ja seda elu mis antud on tuleb nautida olevikus
Inimestele avaldab see muljet. Raamat oli kokkuvõtlikult hea, kuid seda peale pikkade arutamiste ja internetist raamatu tõlgete otsimist. Kui raamatut lähemalt vaadelda, on tegu väga raske kirjandusega. Asi pole selles, et ei saa aru võõrsõnadest või -lausetest, asi on imelikus sõnakasutuses ja ebaloogilises järjekorras. Raamatut oli näiteks tunduvalt raskem lugeda, kui mõnda tänapäeva kirjandusteost. Minule sellised kirjandusteosed lihtsalt „ei istu”. Loeksin hea meelega raamatu sisukokkuvõtet, sest mulle on olulisem raamatu sisu, kui selle kirjapanek, kuid kindlasti ei laidaks ma seda maha, kui halba teost. See raamat on lihtsalt väga erinev sellest, mida mulle lugeda meeldib.
sisu juba ette teada. 14. Romantismiaja heliloojate lemmikzanrid olid poeem, ballett, operett ja mitmesugused tantsuzanris miniatuurid. 15. Suur ooper on Prantsusmaal kujunenud, sinna kuulusid ajaloolise ainestikuga heroilised ooperid, milles suur tähtsus oli massistseenidel ja kooridel. 16. Lüüriline ooper oli suure ooperi vastand. Lüürilised ooperis oli keskpunktiks inimeste intiimvahekorrad, ainestikuks kasutati enamasti kuulsaid kirjandusteosed. 17. Ooperist erineb operett nii vormilt kui ka sisult. Operetis on suur koht muusikata teksti episoodidel, elaval dialoogil, millesse põimitakse päevakohast nalja ja satiiri. Opereti muusika on kergesisuline ja rajaneb moodsate tantsude rütmil, see kuulub meelelahutusliku kunsti valdkonda.
20.sajandil Nõukogude Liidu võimu all olles lubati välja anda ainult sotsialistlikke kirjandusteoseid. Eestlastest kirjanikud ei saanud oma teoseid vabalt avaldada. Selletõttu sai nõukogude aegsele eesti kirjandusele iseloomuks ridade vahele kirjutamine. Kõik oluline, mis lugejale edastada taheti, pandi kirja metafooride abil. Ainult nii said kirjanikud edasi anda oma mõtet. Selline kontroll ja piiramine muutis eesti kirjandusteosed raskemini mõistetavamaks ning kõigil ei olnud neid lihtne lugeda. Eesti kultuurile võibki ohtlikuks saada võõras võim. Isegi, kui eestlased tahtsid oma kultuuri rohkem panustada, ei olnud neil see võimalik. Tänapäeval ei mõjutata meie kultuuri sunniviisiliselt, vaid me otsime eeskujusid vabatahtlikult. Eesti keele sõnavarasse on palju üle tulnud laensõnu inglise keelest, näiteks point, diiler, tiim. Samuti kirjutavad eesti muusikud aina rohkem inglise või mõne muu
Moodne kirjandus on tänapäeva eestlase üks suurimaid kaaslasi üleskasvamisel. Eriline roll on iga inimese jaoks aga kodumaisel kirjandusel, mida hoitakse ja edasi arendatakse. Selle muutumine meie meeletus tempos arenevas maailmas on paratamatu, kuid see-eest areneb kirjandus koos meiega ja meie sellega. Praeguse aja kirjandus on üsnagi mitmekesine: kirjutatakse kõigest, sihtteema justkui puudub. Selles hoolimata ei ole see aga alati selline olnud. 20.sajandi Eesti kirjandusteosed olid pigem realistlikud, kirjeldati ajastule omast elu kohati küll naljaga, kuid üsnagi tõelähedaselt. Näiteks on Tammsaare ,,Tõde ja õiguse'' romaanisari üks parimaid näiteid üdini eestlaslikust ja tolle aja teostele omasest vaikivast morbiidsusest läbi igapäevaelu. Kui võrrelda eelnimetatud teost näiteks Indrek Hargla ja Andrus Kivirähki teostega, kus põhiajastuteks on võetud keskaegne Tallinn ja Muinas-Eesti, on erinevus selge. Nii Indrek
keerulisemad. Kõlavad korraga toonid, mis on üksteisest pooltooni kaugusel. 10. Milliseid ühisjooni leiad Straussi ja Mahleri elus ning loomingus. Mõlemad olid euroopas tunnustatud tirigendid kandideerisid samale kohale, olid head orkestreerijad. Richard debüteeris 20-aastaselt dirigendina, ta on hea ooperidirigent (sarnasus Mahleriga). Konkurss, kuhu kandideerisid ka Mahler ja veel üks kuulus dirigent, kuid võtja oli siiski Strauss. 1. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile ? Strauss : Tema teosed:sümfooinilised poeemid: „Macbeth“, „Don Juan“, „Surm ja kirgastumine“, „Nii rääkis Zarathustra“, „Don Quijote“, „Kangelase elu“; ooperid: „Salome“, „Elektra“, „Roosi kavaler“, Ariadne Navosel“; sümfooniad (programmilised): „Alpi sünfoonia“ ja „Sinfonia Domestica“ (ehk kodusümfoonia) Ja Wagner . Mahler: Tema eeskujudeks on Jean Paul Hoffmann, Goethe ja
Põhjuseid, miks sedasi tehakse, on mitmeid. Kõigepealt sõna cultura ja cultus (jumalate, esivanemate jms. kummardamine; tänapäeval mingi isiku või nähtuse jumaldav austamine- mõelge, kas teil on/olnud kultusobjekte?) sõnatüvede sarnasus, siis ka see, et kõik kultuurialad on algselt olnud seotud sügavalt religiooniga. Kunst- esimesed kunstiteosed olid koopamaalingud, mis seotud jahirituaalidega ja uskumisega, et kui looma kujutada, siis ta kätte saadakse. Kirjandus- esimesed kirjandusteosed on jutustused jumalate ajaloost (nt. India veedad) või seotud jällegi inimese usueluga nt. Egiptuse püramiidtekstid, mis seotud surma ja teispoolsusega. Muusika ja tants- mõlema funktsioon algselt oli kurjade vaimude eemalpeletamine ja heade vaimude ligimeelitamine. Teater- esimesed etendused olid need, mis seotud usupidustuste käigu sooritatavate rituaalidega (nt. viljakustseremooniad) ja hiljem ka jumalate maailma kujutamine.
Sümbolism Kunstnikul on oma teostes võimalik kujutada kahte eri liiki asju: ühelt poolt tõesti olemasolevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi jne., teiselt poolt aga igasuguseid ebatavalisi väljamõeldud olendeid, esemeid ja olukordi. Viimasteks pakuvad ainet kirjandusteosed, muinasjutud, mütoloogia, sündmused ajaloost, eelkõige aga kunstniku oma fantaasia. Just 19. sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada, tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest,
selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". 6.Milliste žanritega on R Straussi looming läinud maailma muusikalukku? Sümfoonilise poeemiga. 7.Nimeta R. Straussi tähtsamad teosed selles žanris. Aus Italien (1886)Don Juan (1889)Macbeth (1888-1890)Tod und Verklärung (1888- 89) 8. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile? Mahleri eeskujuks oli Jean Paul Hoffmann, aga Straussi i üheks eeskujuks oli Wagner 9. Mahler ja Strauss olid mõlemad väga kuulsad heliloojad kui ka (amet?) dirigentid 10. Iseloomustada impressionistlikku muusikat. Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. saj. 70-ndatel aastatel. Stiili nimetus on tulnud Claude Monet` maali järgi ” Impression, soleil levant “1874 (Mulje, tõusev päike)
Maksimaalselt nelja tuhande tähemärgiga saab kirjandusteost tõepoolest üksnes markeerida ning väljendada kriitiku põgusat suhet sellesse. Teose lülitamine laiemasse ringi ei tule sel juhul kõne allagi. Pealegi nõuaks see kirjandusloolist ja -teoreetilist eruditsiooni, milleks nn jooksva kriitika kirjutajail pole motivatsiooni. Arvustuste honorar on sümboolne ega soosi uurimistööd. Nõnda avaneb meie ees suur hulk kriitikat, milles ilmuvad kirjandusteosed hõljuvad õhus otsekui liblikad, keda kriitikud imetlevad või siis oma võrku püüavad/sulgevad. See ongi kriitika üksildumine. Varasema kirjanduskogemuse haprus, kirjanduse kui tervikorganismi tajumise nõrkus teeb kriitikast fragmendi. Selles fragmendis pihustub ka kujutlus kirjandusest. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Veidemann 2. http://www.sirp.ee/2004/13.02.04/Kirjand/kirjand1-1.html 3. http://www.parnupostimees.ee/081007/artiklid/10078871_foto
Kreeta-Mükeene kultuuriks. · Homerose eeposed - Kuigi mükeene kõrgkultuur oli hävinud meeldis hellenitele meenutada vanu aegu ja sageli meeldis laulda trooja sõjast, need laulud levisid põlvest põlve ja enam kui 400 aastat peale Trooja purustamist loodi nende muistsete laulude põhjal eeposed Ilias ja Odüsseia, Kreeklased pidasid nende autoriks pimedat laulikut Homerost . Need olid hellenite tähtsamad kirjandusteosed. Mida osad teadsid isegi peast. · Kreeka jumalad ¤ Kõige tähtsam jumal oli taevajumal Zeus . Ta kogus pilvi, saatis vihma ja tormi . Tema relvaks olid piksenooled. Ta ooli teistest juumalatest võimsam ja nii oli ka inimeste valitseja. ¤ Zeusi õde Hera oli abielude kaitsja ¤ vend Poseidon meredevalitseja . kui oli hea tuju andis sõitjatele soodsa tuule, aga kui vihastas siis pani oma kolmhargi mässama ja uputas laevu, peale selle tegi maavärinaid .
Kas valiksin Fausti või Hamleti tee? Nii Goethe ,,Faust" kui ka Shakespeare ,,Hamlet" on mõlemad klassikalised kirjandusteosed ja mõttelise sisuga. Nii Johann Wolfgang Goethe "Fausti" kui ka William Shakespeare "Hamleti" võtmetegelased on mõlemad keeruka hingeeluga persoonid. Nende elus ei lähe kõik päris plaanipäraselt ja ideaalselt ning nad satuvad ebameeldivatesse intsidentidesse. Samas on karakterid teineteisest suhteliselt erinevad. Kelle tee valiksin, kas Fausti või Hamleti? Tõeliselt keerukas otsus. Kas sõlmida saatanaga leping, või lasta kättemaksul oma hinge mürgitada
kohortide seas. Šveitsis Genfis puhkuse ajal, koos tema kaaslastega - tema abikaasa Percy Bysshe Shelley, Lord George Gordon Byron ja dr John Polidori - andsid üksteisele väljakutse õudusloo kirjutamiseks. Tema jutt kinnisideeks saanud teadlasest, kes loob inimese ja hülgab ta, provotseerides sellega teda kohutavaks kättemaksuks, on selle avaldamisest saadik saanud lugejate ja kriitikute tähelepanu ning on Shelley teised kirjandusteosed varju jätnud. Esialgne kriitiline reaktsioon Frankensteini suhtes oli sageli ebasoodne, kuid kahekümnendal sajandil hakkasid kriitikud romaani analüüsima mitmesugustest uutest vaatenurkadest ning ära tundma selles paljusid teemasid, mis on nüüd esitatud tõendina Shelley enda poolt kirjeldatud "kohutavast järglasest". Shelley oli oma ajast ees. Frankenstein on üles ehitatud narratiivide sarjana. Romaan avatakse nelja kirja kujul, mille
"Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu." (Anton Hansen Tammsaare) Kunst on üks inimeste väljendusviise, mis võib ühendada kõike: liikumist, rääkimist, mõtlemist, kuulamist. Kui kuskil räägitakse kunstist, siis paljud inimesed mõtlevad kohe maale, kuigi kunstiliike on ka teisi. Lisaks maalikunstile on olemas veel kunstiliike, mille alla võib liigitada teatri- ja tantsukunsti, muusika ja ka kirjandusteosed. Kirjanikud on omamoodi kunstnikud, kes vormivad sõnadest aegumatuid väärtusi raamatute näol. Lugedes saab inimene teda ümbritsevast maailmast välja lülituda ja raamatu keerdkäikudesse süveneda. See on aeg iseenda jaoks, kuigi vahel on sellest raske aru saada, eriti siis kui raamatu lugemine on kohustuslik. Õpilastele tundub, et lugemine ei anna neile midagi- kid tegelikult ei ole see nii. Lugemine annab talle rahu, mida tänapäevase kiire elutempo juures igaüks vajab
Raamatuid pole vaja, piisab kokkuvõttest Kui süvenenud lugemist hakkab asendama sirvimine, kirjandusteoste lühendused, kokkuvõtted, temaatiliste aforismide kogumikud, niisiis teisene kirjanduslik materjal. Sellega kaasneb kirjandusõppe marginaliseerimine, kirjandusteosed ja autorid taanduvad. Lugedes raamatuid, laieneb sõnavara, areneb kirjutamisoskus ja mõtete organiseerimisoskus. Sa oled võimeline väiteid põhjalikult argumenteerima. Reaalainete inimesed ei oskagi hästi kirjutada Eesti keel on süsteemne keel ja reaalainete õppijatel on
Lasteraamatud ''Jutte loomadest'' - Kolm loomajuttu: Mäger Urask, Ahnuse palk ja Kodus ja metsas - on õpetliku alatooniga lood sõprusest, ahnusest ja laiskusest. ''Võrukael'' ''Lapsed ja Loomad'' - kolm pikemat loomajuttu «Noor elulaevnik», «Väleküüs ja Tuhknai» ja «Võrukael», õpetavad noort lugejat nägema ja mõistma meie metsaasukate loomust ja eluviise ''Laaned ja veed'' ''Jäneste pulmad'' uhkete pulmade ettevalmistusest Kirjandusteosed Kurgsoo-sari (nimetatud ka Tuulemäe-sarjaks) ("Hümnid Paanile", "Viimane kevad", "Kriuka Kusta armastus", "Neli juttu", "Kurgsoo", "Maa", "Aeg"(romaanid ja novellid)) sari on pildiks 20ndate aastate Eesti külast Romaanid : ,,Minevik" 1920, ,,Üksindus" 1925, ,,Esimene armastus" 1933, ,,Ummiktänav" 1937, ,,Inimsaatused" 1938, ,,Kaks perekonda" 1947, jne. Linnaelu kujutavad ajaromaanid:,,See, millest avalikult ei räägita" (1928) ja ,,Nauding" (1929).
(koloniseeritav, kellele pole omased ‚õige’ inimese v. tsivilisatsiooni omadused. Metslane: ohtlik, moraalikut, vahel ka primitiivsel viisil kaunis või õilis (the noble savage). Euroopa kultuur on universaalne standard, mille suhtes teised kultuurid tõusevad esile negatiivsena, tänapäeval viidatakse sellisele arusaamale mõistega eurotsentrism. Kirjanduses on eurotsentrismi väljenduseks hoiak, et suured kirjandusteosed kannavad teatud universaalseid väärtusi, neile on omased universaalsed teemad ja tegelased. Universaalsuse tegelik mõõt oli see, kuivõrd mingi kirjandusteos väljendas euroopalikke/läänelikke ideid, ideaale ja kogemust. Eurotsentrislik on ka maailma jagamine läänemaailmaks ja arengumaadeks (i.k. First World, Third World) ja nn. orientalislik meelelaad (vt. Hennoste, orientalism). 2
Tema loomingut esindavad: sünteesooperid ja dramaatilised oratooriumid (10), operetid (3), balletid (17), sümfooniad (5), süidid, sümfoonilised poeemid, prelüüdid jt orkestriteosed (kokku 11), kontserdid (2 tsellole, orkestrile ja flöödile ning inglissarvele ja keelpillidele), kantaadid ja oratooriumid (5), kammerinstrumentaalteosed, klahvpillimuusika, romansid ja laulud, muusika draamaetendustele (ca 30), muusika kuuldemängudele ja filmidele (40), kirjandusteosed (2). 1920. aastate teises urbanistlikus teoses Rugby (1928) püüab helilooja kõlavaks muuta inimese musklienergiat. Järk-järgult loobus Honegger programmiliste impulsside kasutamisest orkestriteostes ning pöördub tsükliliste teoste poole, kirjutades rea kontsertmuusika oopuseid Concertino klaverile ja orkestrile (1924), Kontsert tsellole ja orkestrile (1929). Sümfooniazanri poole pöördus Honegger 1930. aastatel. Ta on kirjutanud viis sümfooniat kõik kolmeosalised
Sümbolism Kunstnikul on oma teostes võimalik kujutada kahte eri liiki asju: ühelt poolt tõesti olemasolevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi jne., teiselt poolt aga igasuguseid ebatavalisi väljamõeldud olendeid, esemeid ja olukordi. Viimasteks pakuvad ainet kirjandusteosed, muinasjutud, mütoloogia, sündmused ajaloost, eelkõige aga kunstniku oma fantaasia. Just 19. sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada, tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest
· Tallinna Kunstielu- Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseuim . - Gerhard Frans von Kügelgen -Tuntuim kunstnik , Reinimaalt pärit maalikunstnik. · SELTSILIIKUMINE- hõlmas nii soliidseid teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevusorganisatsioone ja abistamiskassasid. - Eestis üle 50 baltisaksa seltsi. · Baltisaksa Arhidektuur- klassitsism (mõisaarhidektuuris) · Kirjandus- Kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid., levik ei ületanud Baltikumi piire. RAHVUSLIKU HARITLASKONNA KUJUNEMINE. · ESTOFIILIDE LIIKUMINE-kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu . - Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. - Liitusid ka eesti haritlased: Fr. R. Kreutzwald, D.H.Jürgenson, Fr. R. Faehlmann.
üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros kasutas kirja. Pole siiski võimatu, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid "Iliase" looja ning et "Odüsseia" on hiljem kirja pannud tundmatu autor. Homerose poeemide tekkimiskohaks võib pidada Jooniat Väike-Aasias, kuna "Ilias" ja "Odüsseia" on üles kirjutatud vanajoonia murdes. Terviklikud kunsti- kirjandusteosed on tõenäoliselt tekkinud sajandite kestel. On teada, et juba antiikajal puudusid Homerose kohta täpsed biograafilised andmed. Näiteks pidasid seitse linna -- nimetatud on seda antiikseks distihhioniks "seitsmest linnast" -- ennast Homerose kodu- või sünnilinnaks. Ka Homerose eluaja dateeringud olid antiikaja teadlaste poolt väga erinevalt paika pandud -- alates 12 kuni 7. sajandini e.m.a. Nimi Homeros võis teoreetiliselt olla kasutusel kui kreeka pärisnimi,
kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Tuumaenergia suurimad riskiprobleemid · Tuumaseadmete ohutus · Tuumajulgeolek · Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemine, sh vahe- ja lõppladustamine · Võimalik tuumarelvade levik Tuumaenergia vastane liikumine 3 peamist allikat: · Al 19.saj on ilmunud kirjandusteosed ambitsioonikatest ja ülienesekindlatest teadlastest, kes püüavad kasutusele võtta kontrollimatuid jõudusid · 20.saj ja eriti selle I poolel kasutati radioaktiivseid aineid kontrollimatult ja valesti · Tuumaenergia seondub inimteadvuses koheselt tuumarelvadega · See teadmus kulmineerus USA poolse aatompommide kasutamisega Jaapani vastu 1945. a + tuumakatsetused koos seniajani kestva keskkonnareostusega
inimene, tüdrukute palju tähelepanu sõjalised väljaõpped; haridus pere oma kehaliste-sõjalistel tüdrukud õppisid tantsu ja asi, tavaliselt õppidis harjutustel; koorilaulu majapidamistöid ja õpilastel teadmised ka käsitööd muusikas, lugemises jne Vana-Kreeka kirjandusteosed: Kuningas Oidipus kangelane ei näinud ette, et tapab oma isa ja abiellub oma emaga, kuigi Apollon oli nii kuulutanud Oresteia peakangelane Orestes pidi tapma oma ema, et maksta kätte isa mõrva eest, kui ta selle Apolloni käsul teoks tegi, hakkasid teda kiusama kättemaksuhaldjad Homerose eeposed "Odüsseia" kirjeldab Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda; "Ilias" räägib ahhailasteja roojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust
1. definitsioonid Aimekirjandus – ehk populaarteaduslik kirjandus, on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. lasteentsüklopeedia - lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus - kirjandusteosed, mis sisaldavad ebareaalseid või üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi, käsitlevad igapäevamaailma probleeme metafooriselt. narratiiv - ehk lugu, jutustus toimuvast, sündmuste esitamine ajalises järgnevuses kas suuliselt või kirjalikult. alltekst - kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. mütoloogia - Müütide kogum. Teadus, mis tegeleb müütide uurimise ja süstematiseerimisega.
Mihkel Tiks: Korvpalliromaan. Tln, 1985. Mängu struktuur (2 poolaega) inimelu struktuur (enne ja pärast sportlaskarjääri) teose struktuur (Mängu algus Keset mängu Mängu lõpp). Strukturalismi põhiidee: kogu inimkogemus allub teatavatele struktureerivatele põhimõtetele ja reeglitele. St kui autor loob teksti, kasutab ta (alateadlikult või teadlikult) teatud reegleid, mis on seatud kas teatud institutsioonide või ajastule omaste joonte poolt. Niisamuti alluvad ka kirjandusteosed kindlatele skeemidele: on ju nt armastusromaanil teatud kindel ülesehitus, nagu ka muinasjutul vms. Strukturalismi aluseks on Ferdinand de Saussure'i (1857-1913) strukturaalne lingvistika ,,Üldise lingvistika kursus" (1916) Keele ja kõne eristamine: Langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem Parole konkreetne kõnesündmus, keelesüsteemi praktiline rakendus ,,Langue'i võib mõista kui suurt ühiskasutatavat kappi, kus säilitatakse kõiki erinevaid
– Baltisakslaste kultuurielu keskuseks oli Taru, mis oli seotud ülikooli taasavamisega. Kunstielu keskuseks kujunes Raadi mõis. Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu T. Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Tähtsal kohal seltsiliikumised- hõlmas nii soliidseid teadusselts kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore jne. Arhitektuuris valitses 19 saj I poolel klassitsism, mis avaldus eelkõige mõisaarhitektuuris. Kirjanduses- enamik kirjandusteosed käsitlesid kohalike olusid ning nende levik ei ületanud Baltikumi piire. 22. Estofiilid ja nende tegevus. – 18 saj. kasvav huvi väikerahvaste vastu. Baltisakslastest eestihuvilised- uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust jne. Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Estofiilide tegevus valmistas ette ärkamisaja kultuurilist poolt. 23. Õpetatud Eesti Selts. – 1838 loodud Fr. R. Faehlmanni poolt, mis seadis
teos, olles kaotanud poliitilise aktuaalsuse, unustusse vajunud. Õnneks ütleb ta tänapäevaselegi lugejalegi midagi, ehkki ütleb hoopis midagi muud. Praegu võivad romantilised teosed tunduda naiivsed, ometi on neil MK-s oluline roll. ¤ Mingi ajastu kirjanduse peamiseks mõjustajaks on maailmapilt, sealhulgas esteetiline maitse. Kui need muutuvad, muutub ka kirjandus. Samas ei kehti see ainult ühtpidi: ka kirjandusteosed mõjutavad inimeste maailmapilti. Küsimus on selles, kui kardinaalne (oluline, põhjalik, pöördeline) on teos ja kui palju on inimesed parasjagu valmis uuta vastu võtma. Kui pole, siis võib mõne kirjaniku tähtsuse mõistmiseks minna aastaid, aastakümneid või isegi -sadu. ¤ Iga ilukirjanduslik teos on ainulaadne, autori isiksuse väljendus. Paljudel samal ajal kirjutatud teostel on siiski ühiseid tunnusjooni. See on loomulik, sest kirjanikud elavad sotsiaalses
● Mis on kirjandusteooria ? Kirjandusteooria on mingi süsteemse mõtteraamistiku rakendamine kirjandusteosele selle tähenduse avamiseks. Analüüsipraktika ● Kuidas on zanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud ? Ajalooliselt on olnud žanri puhul oluline žanripuhtus ning hübriitsete vormide kriitika, žnrihierarhiad (tragöödia ja eepika enam hinnatud). Tänapäeval tähelepanu pigem žanridünaamikal (liikumine, arenemine, muutumine), kuidas kirjandusteosed neid modifitseerivad (teisenema, muutma), neile vastu hakkavad jne. Valitseb ka žanrite paljusus. Üldiselt areneb žanr lihtsamatelt vormidelt keerukamatele, nt romaani eelkäijad kiri, päevik reisikirjeldus, memuaar. ● Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned ? Lüürika: sonett, haiku, hümn, pastoraal, ood, ballaad- Peegeldab autori sisemaailma, kogemust, isiklik, tundeline, sageli “mina” vormis
1857. aastal J.V Jannsen andis välja Pärnu Postimehe 1843. aastal andis E.Ahrens välja eesti keele grammatika Luteri uks oli 19. saj algul valitsemaks, millel oli oma valitsemiskorraldus. 1832. a vastu võetud kirikuseadus kaotas luteri kiriku privileegitud seisuse Ametlikuks riigusuks sai kreekakatoliku õigeusk Hoogu sai vennasteliikumine Maltsveti liikumine Edendati kunstielu, taasavati ülikool, asutati joonistuskool, arhitektuuris valitses klassitsism, kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised Faehlmann ülikooli eesti keele lektor J.Köler maalikunstnik P.Karell arst 1838. aastal loodi Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist 1842. aastal loodi Eestimaa Kirjanduslik Ühing Anti välja rahvuseepos Kalevipoeg Rahvakoolide õpetajatest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises
vastuseisu • Hakkas arenema romantism, mis vastandus klassitsismile Näited • Jacques Louis David ‘’Marat surm’’ ‘‘Horatiuste vanne’’ ROMANTISM 18.saj. - 19.saj. • Hakkas tekkima 18.sajandi teises pooles, üle Euroopa levis 19. sajandi alguses • Sõltumatu kunst, vastandus klassitsismiga • Klassitsistlik rahu ja tasakaal asendus dünaamika ja kirgliku tunneteavaldusega • Ainestik romantilised kirjandusteosed, ajalugu ja legendid • Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa ja Hispaania • Riik toetas neid, kes jäid truuks klassitsismile: ametlik ja tunnustamata kunst Näited • William Turner ‘‘Lumetorm’’ • Eugene Delacroix ‘‘Vabadus viib rahva barrikaadidele’’ • Fransisco Goya ‘‘Ülestõusnute mahalaskmine’’ REALISM 19.saj. • 19. sajandi keskpaik kuni 19. sajandi lõpp • Huvitus kaasajast, lihsatest inimestest ja argielust
poolsaarel ja Hevaha jõgikonnas ehk siis Kingissepa ja Lomonossovi rajoonides. Pinnamoelt on piirkond valdavalt tasane ja ala katab suures osas mets. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 266 isurit. Viimastel aastakümnetel on arvukuse languse peamiseks põhjuseks ilmselt venestumine. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 56 isurid. Kokkuvõtte Eestis ei keelel ei ole potensiaalset ohtu, et ära kaduda, sest oleme selle juba väga kindalt paika pannud (kirjandusteosed, filmid). Paljud eesti keele sugulaskeeled on ära kadumas. Enamikud tänu venestamisele, aga mingi märk jääb neist siia maailma ikka igaveseks maha. Kasutatud allikad: http://www.annaabi.ee/Eesti-sugulasrahvad-m111849.html http://et.wikipedia.org/wiki/Saamid http://et.wikipedia.org/wiki/Karjalased http://et.wikipedia.org/wiki/Vadjalased http://et.wikipedia.org/wiki/Liivlased http://et.wikipedia.org/wiki/Isurid http://et.wikipedia.org/wiki/Marid 9. klassi Eesti keele õpik
Kuid meid kõiki filmihuvilisi ühendab soov kogeda midagi uut. Samas on ka inimesi, kes ei arva filmidest midagi, ning eelistavad hoopis teatrit, mida võib samuti pidada kunstiks. Ma pole ise küll eriti teatrit külastanud, kuid ma mõistan neid inimesi hästi. Teater on midagi palju reaalsemat, kui film. Me saame seda kogeda just sel hekel, kui see toimub ja näha nende tundeid selsamal hetkel. See kõik on väga kunstiline. Kunstiga seoses meenuvad mulle veel kirjandusteosed, mis on kunstilise väärtusega. Näiteks võin ma üheks oma lemmikteoseks nimetada A.H. Tammsaare ``Tõde ja Õigus``. Minu jaoks on see tõeline kunstiteos, mis on täiesti aegumatu. Tammsaare on selles raamatus öelnud, et Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu. Ma nõustun täielikult tsitaadi autoriga. Ma ei kujutakski ette elu ilma kunstita. Või, kui ei oleks kunsti, siis oleks elu sünge ja igav. Kuid see on jällegi ainult minu arvamus
klassikalisest ühtsuse taotlusest.Tema teosed on näiteks ''Hüljatud'', ''Mees, kes naerab'' ja ''Jumalaema kirik Pariisis''. Vennad Grimmid kirjutasid peamiselt rahva ja muinasjutukogusid.Muinasjuttude kirjutamine andis kirjanikel võimaluse fantaseerida.Muinasjutud olid väga populaarsed. Vennad Grimmide kirjandusteosed Lumivalgeke(vasakul) Vahva rätsep(paremal) 16. Muusika Romantism avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge.Romantiliselt meelestatud muusikud kogusid folkloori, rahvajutte, rahvalaule, rahvatantse ja ballade
On neli astet: alusharidus, kohustuslik, keskharidus ja kõrgharidus. Kõik 6-16 aastased lapsed on koolikohustuslikud. Enamik koolidest on riigikoolid, erakoole on väga vähe. Islandlased on väga uhked oma proosa ja luule, saagade ja eddade üle. Islandilt on pärit paljud kuulsad kirjanikud, nt Halldór Laxness, Gumundur Kamban, Tómas Gumundsson, Daví Stefánsson, Jón Thoroddsen, Steinn Steinarr, Gumundur G. Hagalín, órbergur órarson ja Jóhannes úr Kötlum. Islandi tuntuimad kirjandusteosed on saagad, eeposed Islandi asutamisest. Tuntuim neist on Njali saaga, mis räägib verevaenust, Grænlendinga saaga ja Eiríks saaga räägivad Gröönimaa ja Newfoundlandi avastamisest ja asustamisest. Egils saaga, Laxdæla saaga, Grettis saaga, Gísla saaga ja on samuti Islandil populaarsed. Esimesed professionaalsed kunstnikud ilmusid Islandile 19.sajandil. Nende hulka kuulus Jóhannes Sveinsson Kjarval, kes oli kuulus oma külaelu maalide poolest. Ásmundur Sveinsson, 20
kokkuleppeline (näiteks liiklusmärgid) 4. Uushistoritsism ja uus kultuurilugu. Mida tähendab L. Montrose'i väide ajaloo tekstuaalsusest ja teksti ajaloolisusest? Kuidas mõjutasid uushistoritsistide arusaamad kirjandus- ja ajalootekstide suhet? Uushistoritsistid nägid selget suhet kirjandustekstide ja ühiskonnas valitsevate hoiakute ja võimustruktuuride vahel. Millele nad eriti tähelepanu pöörasid? Kas uushistoritsistid leidsid, et kirjandusteosed peegeldavad ühiskonnas valitsevaid arusaamu, või loovad neid? Milline on uue kultuuriloo arusaam kultuurist? Kuidas see muudab meie arusaama kirjandusest? Mida tähendab L. Montrose'i väide ajaloo tekstuaalsusest ja teksti ajaloolisusest? Ajalugu ei ole faktide kogum, see on tekst, mida tõlgendatakse. Iga tekst on mingi ajaloo ideoloogia poolt vormitud. Kuidas mõjutasid uushistoritsistide arusaamad kirjandus- ja ajalootekstide suhet? Tekst ise on ajalugu, osa ajaloost.
Probleemi ees seistes peab juht valima kahe võimaliku variandi vahel. Mõlemad variandid on õiged, kuid mõlemat valida on võimatu. Õigete küsimuste otsingud viisid Badaracco selle raamatu kirjutamiseni, ehkki üsna kummalist teedpidi. Autor leidis, et enamikku väljakutsuvaid ja praktilisi küsimusi liidavad elemendid kõige ebaharilikematest allikatest. Nendeks allikateks on ärijuhtide ükikasjalikud kirjeldused juhtunust, kirjandusteosed, klassikaline kreeka tragöödia ,,Antigone", mis on karakterite ja kohustuste portree, kaasaegsed ilukirjandusteosed, nagu romaan ,,Elu kuldsed hetked", mis on lugu kohusetundlikust ülemteenrist, kui ka ajahambale vastu pidanud filosoof Aristotelese ning eetilisteks reeturiteks peetus Nietzsche, eriti aga Machiavelli kirjutised. Raamat tuginebki nimetatud allikatele. Need peaksid ajendama kaasa mõtlema ning küsimusi esitama, peaksid esile kutsuma vastused, mitte nied teatavaks tegema
ajaleht Eesti Ekspress, Õpetajate Emakeele Seltsi aastaraamat, Tartu Leht, ajakiri Keel ja Kirjandus, Eesti Tähetorni kalender, Praha Ülikooli Loodus, õpilasalmanahh Oma Sulega. toimetised. TEOSED, DOKUMENDID, SARJAD, RUBRIIGID SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Pealkirjad jutumärkides ja esisuurtähega. Puhtakujulisi nimetusi ei tarvitse Kirjandusteosed: luuletus “Sügisene jutumärkidesse panna ega suurtähega kodu”, “Tõe ja õiguse” V osa, “Eesti alustada: autoriõiguse seadus, entsüklopeedia”. keeleseadus, Debussy sonaat, Vilde kuju, Filmid: “Viimne reliikvia”, “Suurlinna A. H. Tammsaare monument. tuled”. Fotod: “Vanad külad”, “Sügisel pargis” II. Muusika- ja koreograafiateosed: ballett “Luikede järv”, rahvatants “Targa
Olude muutumisel võib muutuda ka lugude tõlgendamine, näiteks Jaan Krossi teosed. Keel Kirjanduslik keelekasutus. Proosa puhul rääkisid vene formalistid narratiivi võttest. Luule puhul oli kummastava võtte allikaks luule spetsiifiline keel, häälikute asetus ja kõnekuju, jaotamine värssideks. Poeetika Aristotelese teos luulekunstist, oligi vana-kreeka keeles Poeetika. Luule oli tema jaoks matkimiskunst. Uurib kuidas on kirjandusteosed tehtud (lähtub retoorilisest ideest võtab efekti aksioomiks ja hakkab uurima kuidas see efekt saavutati). Näiteks: Mis muudab selle jutustaja mitteusaldusväärseks? Miks tundub see lause irooniline? St. me aktsepteerimine selle iroonilisust aga uurima kuidas. Missugune on gooti kirjanduse ruum jne. Ei jaga hinnanguid, vaid uurib ja kirjeldab. Retoorika (Aristoteles) veenmiskunst. Uurib kuidas kirjandusteosed mõjuvad. Näiteks: Luule ülendab
annaabi.ee 
