Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjanduse ajastud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valgustus, antiikkirjanduse, kirjanduslik, pärand, kirjasõna, barokk, asuti, kirjanikud, filosoofiline, hellenismiajastu, rooma, keelsed, variante, neljaks, renessansikirjandus, valgustuskirjandus, renessanss, uurima, klassitsism, kahtluse, valgustusaja, mitmekesine, poeetikat, leiutama, vormidest, modernism, postmodernistlikus, põimitudKirjandusvoolude arvestustöö 1. Ajatabel antiikaeg-postmodernism 2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL
Maailmakirjanduse kordamisküsimused 1. Antiikkirjanduse põhiperioodid ja mis neid iseloomustab. Kuidas on antiikkirjandus erinevatel aegadel mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust? a) arhailine ajajärk 4 saj ekr eepika ja lüürika b) klassikaline periood e atika 5-4 saj ekr draama. Domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnnaks oli Ateena c) hellenismi ajajärk 4-1 saj ekr komöödia. Sai alguse Aleksander Suure
saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitšlikud elemendid. „Taaslähenemine elule“ püütakse kahandada lõhet „kõrge“ ja „madala“ kultuuri vahel.
· Info. Sissejuhatus. Keskaeg (13-15 sajand) · Renessansi ja barokiajastu kirjandus (16-17 sajand) · Valgustusaja ja klassitsismi kirjandus (18. sajand) · Romantism ja sajandivahetuse kirjandus (19. sajand) · Sajandialguse kirjanikud, ungari avangard ja ajakiri Nyugat ja selle esindajad I (20 sajandi esimene pool) · Ajakirja Nyugati esindajad II (20. sajandi esimene pool) · Ungari kirjandus pärast II maailmasõda: Proosa- ja draamakirjanikud · Ungari kirjandus pärast II maailmasõda: Luuletajad · Ungari kirjanikud väljaspool Ungari piire, Transilvaania ungari kirjanduse esindajad. Kaasaegne ungari kirjandus. Kirjandusvoolud : · keskaeg 13-15. saj. · renessanss 16-17. saj.
7. Iseloomustage romantismi põhimõtteid kirjanduses. Romantism murdis klassitsismi rangeid piire. Kirjanduses oli iseloomulik fragmentaarsus, grotesk, 1 iroonia, zanrite segunemine. Poetiseeriti minevikku, müüte, tundeelu 8. Iseloomustage võrdlevalt renessansi ja baroki kunsti. Renessanss ja barokk võtsid kunstis mõlemad ainestiku antiigist ning ka jäljendasid seda. Stiililt aga jõudis renessanss jäljendamisele lähemale. Baroki kunst oli kujutatud liikuvamalt, rahutumalt, dramaatilisemalt, renessansi tagasihoitud emotsioonidega lihtsalt stseenide kujutamise asemel. 9. Kelle kohta käivad järgmised Alfred Tennysoni luuleread: To follow knowledge like a sinking star, / Beyond the utmost bound of human thought. / ... / Made weak by time and
Palju esineb groteski (liialdatakse välimuse puhul, palju on puuetega inimesi). Kangelane on üksik. Looduse poetiseerimine (eksootika). Palju on niinimetatud juhuslikke kokkusattumisi. Sümbolite tähtsus Žanripiiride segunemine 8. Iseloomustage võrdlevalt renessansi ja baroki kunsti. Renessanss: antiikaegse kultuuri taassünd, loomulikkus, tõepärasus, detailsus, selgus. Vt küsimus 14 Barokk: liikuvus, rahutus, kirg, paatos, dramaatilisus, teatraalsus, efektsus, pingelisus, hoogsus. Poolsambad, pilastrid, fassaadil palju kaunistusi, lainelised jooned. Muutused hoonete põhiplaanides. Voluudid. Taas tuli käibele basiilika. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skupltuurkaunistuste ning maalidega (kujutati tegelasi antiikmüütidest). Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevad, otsitud poosid
i. tähendusühtsuse suurenemine, ii. väljendusühtsuse suurenemine, iii. uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine, iv. kordused ja vastandused ning v. ümberütlemised. c. Keele erijooned saavutakse erinevate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? a. Kujund on keele kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid. a. Kõlakujundid i. Eufoonia / kakofoonia ii. Alguskordus
keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja kunstile? Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi (teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust) ; kirjanikud tajuvad, et ,,kõik on juba varem olnud", ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede lõtv seotus paranoilisus kindla teemaderingi eristamatus postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, (,,taaslähenemine elule") püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel;
BaROKK Väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid. Imeotsimine Marinism? Psychological pain of man? Metafüüsika John Donne? Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik). Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Romantism (18.saj lõpp 19.saj) : · uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus
Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Valgustus ehk ideede liikumine Euroopas 18.- 19.sajandil. Ideid ja vaateid oli palju, valgustus tähistab suurt muutust maailma ajaloos.
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz)
tunnused on näiteks (1) tähendusühtsuse suurenemine, (2) väljendusühtsuse suurenemine, (3) uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine, (4) kordused ja vastandused ning (4) ümberütlemised. Keele erijooned saavutakse erinebate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? Kujund on keele kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid. (1) eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla) (2) anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon konsonant/assonants - vokaal/eesriim)
Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni. Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet. Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõige enam mõjutanud 18. sajandi soti rahvaballaadid. Ballaadide kirjutamiseks on pakkunud ainet õnnetu armastus, veritasu, ajalooepisoodid, legendid jm. Tuntud ballaadimeistrid on saksa kirjanikud Friedrich Schiller (17591805), Johann Wolfgang Goethe (17491832), Heinrich Heine (17971856); inglane Robert Burns (17591796); venelased Aleksandr Puskin (17991837), Mihhail Lermontov (18141841); eestlased Jakob Tamm (18611907) "Orjakivi", Jaan Bergmann (18561916) "Ustav Ülo", Jaan Kärner (18911958) "Kaarnamäe ballaad", Marie Under (1883 1980) valimik "Kolmteist ballaadi". bardid vanade keltide rändlaulikud, kes esitasid muusika saatel
kujundlikkuse kasv, selle põhilised tunnused on näiteks: Tähendusühtsuse suurenemine Väljendusühtsuse suurenemine Uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine Kordused ja vastandused Ümberütlemised Keele erijooned saavutatakse erinevate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? Kujund on kelle kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid 1. eufooria/ kakofoonia (heakõla/ pahakõla) 2. anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon- konsonant/ assonants - vokaal/ eesriim) 3
· Tähtis komponent on seiklus- see toob kiired muutused sündmustesse. Toimub kohtumine tundmatuga, esineb imesid, üleloomulikkust. Neil lugudel on keldi tagapõhi (ntx Arturi-romaanid e ümarlaua romaanid ). · Tähtsad on piirsituatsioonid, mis on eetilise, moraalse algega. Rüütlid peavad kinnitama oma armastuse terviklikkust, puhtust. Nad võitlevad kurja vastu. · Rüütlikirjanduses kerkivad esile kindlad autorid, nimelised kirjanikud, ntx Chrétien de Troyes, kes kirjutas esimese graaliteemalise romaani(kristliku varjundiga). Graal on täiuse ja õnne sümbol. · Wolfram von Eschenbach kirjutas ,,Parzivali" (ka graaliteemaline) see teos on tähtsim keskaegne värssromaan. · Rüütliromaan püsib jõulisena 15. sajandini, renessansi rüütliromaan läheb üle proosaks. (Värsse oli hea pähe õppida, aga kuna leiutati trükikunst, polnud seda enam vaja.n18
· Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema hiljem, 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures möödunud sajandite kreeka kirjanduse eeskujudest. Omakorda rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud ka hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks ladina keel. 7. Milline on olnud antiikkirjanduse mõju maailmakirjandusele erinevatel aegadel? Tooge näiteid. · Renesanss (14-16 sajand.) Lähtus humanistlikest ideaalidest, inimene ja tema maine elu ning taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist. Nt Shakespeare. · Klassitsism (17-18 sajand) Taotles kusnstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Hoiti lahus komöödia ja tragöödia. · Suur Prantsuse Revolutsioon (18.sajandi lõpp) Huvitus antiigi poliitilisest sisust. Vabariiklikud ideaalid
välja surnud. Teiseks ei ole selge teiste kultuuriruumide (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt) mõju Vana-Kreekale ja Vana-Roomale. Kirjandust mõjutas kindlasti ka riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini), samuti tuleb mõista religiooni mõju (paganlik polüteism, varane kristlus), tänapäeval on takistuseks ka vähene vanade keelt oskus ning tõlgete nappus. 4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad? Antiikirjandus on meieni jõudnud papüürustel (alates 3. saj eKr) ja keskaegsetel pärgamentkäsikirjadel (9. 15. sajand). 5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile? Pärgamendi eeliseks papüüruse ees on tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus. Papüürus sobis vaid Egiptuse kuiva kliimasse, vähegi niiskemates oludes läks see aegade jooksul hallitama. 6
Kirjutaja pidi looma muusikalise saate, koreograafia, lavastuse, sageli oli ka näitleja. Algul oli üks näitleja ja koor, hiljem kolm näitlejat; koori osakaal vähenes. Algul kandsid näitlejad maske, näitleja võis olla vaid mees. Tähtsamad draamazanri uuendajad olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Komöödia võeti alles hiljem omaks. Sitsiiliast on pärit nii miim kui ka draamakirjanik Epicharmos. Atika perioodil sai populaarseks proosa: ajalooline, filosoofiline ning poliitiline (kõned). Ajalooproosa esimene autor oli Herodotos, ,,ajaloo isa", kes osaliselt kirjutas ,,Historia". Väljapaistvaim autor oli aga Thukydides, kes kirjutas Peloponnesose sõja ajaloo. Teda jäljendas stiililt Xenophon, kes kirjutas erinevate sõdade ajalugu, samuti Pärsia kuninga Kyrose kasvatusest. Ateenas oli äärmiselt oluline demokraatia, mille üheks elluviimise vahendiks olid avalikud kõned
kirjanduse teke vulgaarladina keel); kirjalik tekst omandab suurema tähtsuse; humanismilainetus (teke) ; pigem lõuna-euroopas (vrld. põhjamaad sel ajal) · barokk; klassitsism - periodiseering 16-17 sajand, seejuures käsitlevad mõlemad pigem kunstivormeleid (fenomene) ning on paralleelsed nähtused; ilmnevad tüpoloogilised erinevused - pigem täiendavad üksteist; samuti levik sõltub alast ning millest (kirjandus, kunst) räägime. seejuures barokk pigem ornamendi-keskne (kujundid, grotesksus, paradoksaalne) ning klassitsism, mille eeskuju muide jälle antiigist, roogib ebastandartse (ornamendid) välja, on selgem, puhtam, korrastatum (kandilised majad); klassitsismi mõju ulatub 18. sajandisse · valgustus - periosdiseeringuks 18. sajand, mõjud klassitsismist; valgustus on pigem sotsiaal- poliitiline mõiste; filosoofiline sajand (voltaire, diderot etc) samuti didaktiline kirjandus ning
stiili tõttu. Aischylos kr näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse teise ja hiljem kolmanda näitleja, suurendas nende dialoogi osakaalu, kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni. Sophokles kr näitekirjanik. Kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali. Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega. Euripides kr tragöödiakirjanik. Tema teosed said edukaks alles pärast ta surma. Omapärane filosoofiline, sofistikast mõjutatud vaatenurk, mida arvestamata on mitmed kriitikud teda nigelaks kirjanikuks pidanud. Pythagoros kr matemaatik, filosoof, astronoom. Pütagoorlaste koolkonna rajaja. Asutas oma kooli. Keskne oli arvu kui kosmogoonilise alge käsitus. Eukleides kr matemaatik. Geomeetria isa. Archimedes kr matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. Leiutas Archimedese kruvi, nõguspeegli, igavese kruvi Eratosthenes kr matemaatik, geograaf, astronoom
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus)
Mis rahvusest adressaadile? Millest räägib? Kas levis? · ,,Opitzi poeetikareeglite järgi loodud eestikeelne laul aleksandriinis". · Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor Reiner Brockmann. · 1637. · Saksa rahvusest adressaat. · Pulmalaul. Lõpus eesti keele ülistus. · Trükiti pulmalehes. · Mis esteetilist voolu esindas Flemingi lamburiring (ehk mis otstarbel lamburiring eestikeelset luulet harrastas)? Kes sellesse kuulusid? · Barokk. Pulmalaulud. · Tallinna gümnaasiumi professorid Timotheus Polus, Heinrich Arnincj, Reiner Brocmann jt. · Kes on esimene teadaolev eestlasest (juhu)luuletaja? Mis tekst, mis aasta, millest räägib? Kuidas levis? · Käsu Hans. · ,,Oh! ma vaene Tardo liin!" · 1708. Säilis rahvasuus, esimene üleskirjutus 1714, trükis 1902. · Kaebelaul sõjas kannatanud Tartu linnast. · Levis laialt rahva seas.
ja miljöö. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kirjutamisele, vaid kaldub sageli pealiinilt kõrvale ega ole pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö (aeg ja ruum) võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süzee arengu aeglaseks. Tuntud kirjanikud on venelased Ivan Turgenev (1818 -1883), Anton Tsehhov (1860 -1904); 2 ameeriklased Mark Twain (1835 -1910), Jack London (1876 -1916); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933), Mati Unt (1944). Katekismus - lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Kantsoon- vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust.
Peategelane, temal (või peategelastel) lasub teose ideeline põhiraskus, nad juhivad ja arendavad sündmustikku. Kõrvaltegelased, on üldiselt peategelase teenistuses ja jäävad tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Tüüp tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab ilmekalt avada ajastule eriomast. Kirjanduslik tegelane võib vahel ola loodud tegelikust elust võetud inimese põhjal. Sellist tegelikku eeskuju nimetatakse prototüübiks. Tegelased võivad olla ka muutuvad või muutumatud. Tegelaskuju loovad ka suhtegrupid. Tegelast iseloomustavad nelja tüüpi suhtegrupid: suhe loo jutustajaga; suhe iseendaga; suhe teiste tegelastega; suht ümbritseva maailmaga. Nt realistlikus romaanis on individualistlikud tegelased. Järjest enam hajub tegelase
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius
süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid konfliktid, projektijuhid surid, sõjad segasid tõlkimist. Liivimaalt põgeneti Tallinnasse sõja ajal ja siis nad tegid kõik koos Põhjasõja ajal piiblit edasi. Pärast sõda olid tõlkimistingimused soodsad ja saadi piiblitõlkimist edasi teha. Vana ja uus testament
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud.
Kõige rohkem õppis seal rootslasi. Aadlikud polnud sellega valdavalt rahul ning enamasti saatsid oma pojad õppima Saksamaale. Aadlikele ei meeldinud, et õppejõud olid valdavalt kodanluse hulgast. Ükski eestlane rootsi ajal ülikooli läbi ei teinud (polnud piisavat haridustaset). Inimesed kes siin õppisid, kandsid edasi infot siinse maa, inimeste ja sealhulgas ka eestlaste kohta. EESTIKEELNE KIRJASÕNA Esimest korda hakkas rootsi ajal levima eesti keelne kirjasõna. Sellele aitas kaasa ka trükikodade rajamine Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumi ja ülikooli juurde. Kiriklikud käsiraamatud, eesti keele grammatika (õpikud), kooliõpikud, eesti keelse juhuluule teosed jm. Vastne Testament Rossinihnius ja Virginius. Ühtse eesti keelse terviku eesti keelse piiblini ei jõutud. Forselius võttis eesti keelse kirjapildi kirjutamise eeskujuks soome keele, mitte saksa keele. Hiljem võeti see ka omaks, kuigi enne oli pikk vaidlus selle üle kumb õigem oleks.
kirjapanekud 2) nn arhailine ajajärk (3. -2. saj eKr)- kujunesid kreeka eeskujudel kirjanduslikud zanrid eepos, tragöödia, komöödia, kõnekunst 3) klassikaline e nn kuldne ajajärk (1. saj eKr) luuleteosed (Catullus), kõrgetasemelised proosateosed (Cicero, Caesar), formeerus kirjanduskeel mimg ettekujutus kirjanduslikest stiilidest. Hiljem eelkõige luule õitseaeg (Vergilius, Horatius) 4) hõbedane ajajärk (1.-2. saj pKr) peamiselt tragöödia ja filosoofiline proosa (Seneca), satiir (Petronius), ajalooproosa (Tacitus) 5) hiline impeeriumi periood kuni keskajani ladinakeelne kirjandus kestab edasi eelkõige kristliku kirjandusena August Gailit (1891-1960) sündis Tartumaal lätlasest puuseppa perekonda. Gailiti ema oli pärit saksastunud eestalste perekonnast. Kodus suheldi läti keeles, vanavanematega saksa keeles, kuid perekond oskas ka eesti keelt. Koolis suutis August omandada vene keele noor poiss valdas soravalt nelja keelt
Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus eestikeelse kirjanduse ajalugu, (suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahte kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine Kirjandusajaloo ‘pikendamine’ rahvaluule kaudu AGA teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala
modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus eestikeelse kirjanduse ajalugu, (suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahte kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine Kirjandusajaloo `pikendamine' rahvaluule kaudu AGA teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism)
More Utoopia, Montaigne Esseid) 12) Renessansi romaan ja novell (15.-16. saj). (Rabelais Gargantua, Pantagruel; Tormese Lazarillo elukäik, Cervantes Don Quijote, Koerte kõnelus) 13) Renessansi draama ja teater (15.- 16. saj) (Marlowe' Tragöödiad (Doktor Faustuse traagiline lugu), Shakespeare'i komöödiad (Georg Meri tõlked enamuses). Ajaloodraamad ja tragöödiad, Lope de Vega Sevilla täht, ka valimik Hispaania pärand: Cervantese vahemängud, Lope de Vega Tantsuõpetaja.) 14) 17. saj ajaloolis-kultuuriline taust. Barokk ja klassitsism. 15) 17. saj proosa. (Garcian Käsioraakel. Bunyan Palveränduri teekond (kõige varasem inglise kirjanduse tõlge eesti keeles, soovitab Anne Lange tõlget.). La Fayette Printsess de Cleves (peetakse uuema psüholoogilise proosa alguseks), Maailma kirjanduse lugemikust La Rouchefoucauld Maksiimid ja veel midagi.) 16) 17. saj luule
naisi ja nende voorust ja julgust. Mehed on tihti naerualusteks. Naised on seotud loodusega tihedamalt kui mehed, ja seepärast läbib Dekameroni looduseteema ja loodusfilosoofia. Boccaccio naeruvääristab inimeste rikutust ja silmakirjalikkust. Nt kui vaimulikud kuulutavad oma usku, kuid samas ihaldavad ikka maiseid nähtusi. Boccacciole meeldib puhas ja aus usk, ning ta austab neid inimesi. 90 novelli räägivad madalamatest ihadest, maistest. Boccacciot on jäljendanud mitmed Itaalia kirjanikud, renessansi kirjanikud, kirjutasid novelle. Nt Macuccoo ja Bandello. Elu lõpus kirjutas ka Petrarca eeskujul paar ladinakeelset teost. Lõpupoole on ka teos, mis on mõneti erinev, proosavormis "Corbaccio" (armastuse labürint). Kujutab naisi testmoodi, kui oma teistes teostes kujutab naises pigem vooruslikkuse asemel madalate kirgede kehastusena. Juan Manuel Hispaania kirjanik, kuulus kuninglikku perekonda, "Krahv Lucanour". 51 novelli, jutukogu
annaabi.ee 
