Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjandus on retk tõe leidmiseks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väärtushinnangud, püüelda, teekond, raskel, loota, suurele, mõttekas, internet, silmaring, lugedes, iseloomule, tammsaare, rahuliku, julgus,,Ekke Moor" viipab lugejale sõbralikult 23 24 25 26 Ekke Mooriga seostuvad mõtted ja tunded Gailiti teos ,,Ekke Moor" käis läbi juba põhikooli kirjanduse tundidest, kuid kahjuks ei jätkunud mul tol ajal aega ega mahti seda lugeda. Nüüd, mõned aastad hiljem, otsustasin selle romaani siiski läbi lugeda ja tuleb tunnistada, et jäin sellega väga rahule. Esmakordselt raamatu pealkirja lugedes seostasin ma hetkega kaante vahele kirja pandud sündmustikke millegipärast kellegi eakama vanadaamiga (-mooriga!), kellel võiksid koguni maagilised võimed olla, kuid juba esimestel raamatulehekülgedel selgus, et tegelikult on Ekke Moori puhul tegu hoopis üleannetu poisinolgiga. Ekke Moor oli esialgu oma vanuse kohta liiga ülemeelik ja väga lapsiku käitumisviisiga
vaheline heitlus, nähes selle heitluse avaldusi eri elusektorites, eri maadel, eri ajajärkudel. Muidugi olen ma katsunud kõike seda esitada mitte arutuste näol, vaid üksikute inimeste ja iseloomude saatuste kujutuste ja kokkupõrgete kaudu, nii et harilik lugeja leiaks põneva ja kaasakiskuva jutustuse, kuna ainult uurija ja juurdleja silm ulatuks sügavama ja kaugema tagapõhjani või ideestikuni, on kirjanik pidanud vajalikuks selgitavalt lisada. Meie ülesanne ongi teost lugedes õppida nautima kirjaniku haaravat jutustamislaadi, aga süveneda ka teose sügavamasse mõttesse, tema ideelisse sisusse. "Tõde ja õiguse" II osa sündmustik areneb härra Mauruse I järgu eragümnaasiumis. Väliselt lõbus, sagedasti ühest koomilisest situatsioonist teise arenev sündmustikukulg kätkeb Indrek Paasi pingelise seesmise arenemisloo vabanemise usulistest eelarvamustest materialistliku maailmavaate kasuks
Tammsaare õppis ülikoolis palju keeli, kuulas loodusteaduse ja psühholoogia loenguid ning kulutas palju aega maailmakirjanduse klasssikute lugemiseks. Ülikoolipäevil oli Tammsaare üliõpilasseltsi ,,Ühendus" liige. Tammsaare arendas ka koostööd ,,Noor-Eesti" kirjandusliku rühmitusega. Ülikooli aastatel kirjutas ta jutustused ,,Pikad sammud" , ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri ,, . Juristidiplom jäi Tammsaarel kahjuks halveneva tervise tõttu saamata. Tema tervis ei pidanud lihtsalt suurele töökoormusele vastu. 1911. aastal täpselt lõpueksamite ajal haigestus Anton tuberkuloosi ning arstid keelasid igasuguse vaimse pingutuse. Diplomist ilmajäämine aga ei häirinud Tammsaaret, kuna ta tunnetas oma kirjanikukutsumust ning selleks polnud ülikoolidiplom vajalik. Raskekujulist tuberkuloosi põdedes siirdus Tammsaare Tartust Koitjärvele, kus tema vend pidas metsavahiametit. Seal loodi haigele paranemiseks head tingimused, kuid kahjuks pööret ei toimunud
EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimustega luule ülistab inimmõtte
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust.
,,Ametniku surm". 9. Nimeta kolm Tehhovi näidendit. Kolm Tehhovi näidendit on: ,,Kolm õde", ,,Kirsiaed" ja ,,Kajakas". 10. Mida tähendab Tehhovi loomingus nn väike inimene? Tehhovi loomingus tähendab nn väike inimene halli massi kuuluvat inimest, kes ei taha areneda. 11. Kellele kuulub novell ,,Inimene vutlaris" ja millist tähendust kannab novelli pealkiri? ,,Inimene vutlaris" on Tehhovi novell. Novelli pealkiri tähendab inimest hallis massis vutlar on suletud silmaring, vähene tahe ennast arendada ja õnne poole püüelda. 12. Selgita avatud novelli mõistet. Avatud novelli puhul ei vii süzeearendus alati puändini, tooni annavad peidetud meeleolud, sündmused võivad isegi puududa. Avatud novelli nimetatakse ka tehhovlikuks novelliks. 13. Nimeta vähemalt kolm L. Tolstoi romaani. Kolm Tolstoi romaani on: ,,Sõda ja rahu", ,,Anna Karenina" ja ,,Ülestõusmine". 14. Mida tähendab tolstoilus?
inimese enda poolt välja mõeldud asjad või on inimesega kaasa antud. Kas maailmas, kus pole inimesi on teada, mis on hea ja mis halb? praktiline tegeleb sellega, kuidas ühte või teist küsimust elus lahendada. Tegeleb moraaliküsimustega. utilitarism Jeremy Bentam tuli välja teooriaga, et inimesed toimivad võimalikult suure naudingu printsiibil. Inimene kalkuleerib oma tegudes kas toob naudingut või kahju. Arendati edasi. Tänapäeval: hea on see, mis on maksimaalselt suurele hulgale inimestele positiivne. psühholoogiline egoism hea on see, mis aitab üksikisikul karjast eristuda. Teoreetiline abstraktsioon. Püüe luua täiuslik olukord. topeltstandard ütlen üht, käitun teistmoodi Tavaolukorras ei saa end ühiskonnast välja tõsta. Peame suhtestuma ühiskonnaga. Ka eraldi, üksikuna olles suhtestume ühiskonnaga. Ei saa olla erak, kui pole kedagi, kelle suhtes erak olla. Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga koos tegutsedes püüelda heaolu poole
s Iluirjandus Uurimus Uudised Romaan Õpik Kaart Teletekst Artikkel Interviuu Eepika Käsiraamat Skeem Arvuti Essee Reportaaz Lüürika Reklaam Tabel Internet Artikkel Lüro- eepika Sõnaraamat Diagramm Koomiks Dramaaatika Juhend Grafitid Pilapilt Eeskiri Kuulutus Telefoniraamat Sõiduplaan
27. Friedebert Tuglase loomingu ülevaade...................................................45 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Teaduskirjandus Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised llukirjandus Uurimus Uudised Romaan Õpik Kaart Teletekst Essee Intervjuu Eepika Käsiraamat Tabel Internet Artikkel Reportaaz Lüürika Reklaam Diagramm Arvuti Artikkel Lüroeepika Sõnaraamat Grafiti Koomiks Dramaatika Juhend Eeskiri Skeem Pilapilt Kuulutus Telefoniraamat Sõiduplaan
See on teoreetiline abstraktsioon ehk püüe luua täiuslik olukord. Tavaolukorras ei saa ennast ühiskonnast välja tõsta, sest me peame suhtestuma ühiskonnaga. Isegi eraldi, indiviidina me suhtestume ühiskonnaga. Seega ei saa olla erak, kui pole olemas kedagi või midagi, mille või kelle suhtes erak olla. Eetika moraal Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga tegutsedes püüelda heaolu poole. See aitab kogu ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Samas on erinevad ühiskonnad selles küsimuses erimeeled. Thomas Hobbes'i teooria Thomas Hobbes iseloomustab oma teoses loodusseisundit. See tähendab, et inimene sünnib maailma ja tal puuduvad normid, moraal, igasugune eetka, riiklikud struktuurid seega on ta tõeline looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikide vastu. Loodusseisundi ainsaks tungiks
praekartuleid tehakse; 3.Teadmine kui teatud informatsiooni omamine e teadmine – et- propositsiooniline . Tean, et minu ema nimi on Vaike. Teadmine-et jaguneb kaheks: 3.1.Aprioorne st kogemuse eelne, sellest sõltumatu teadmine •mõistuspärane (loogiline) •konventsionaalne ekokkulepe. N: aprioorne teadmine taandub kokkuleppele: ükski vanatüdruk ei ole abielus. 3.2.Empiiriline teadmine- tuginevad meelelisele kogemusele- Päike tõuseb idast. Teadmised sõnastataksE, neid saab omandada lugedes või kuulates. Näited igapäevases elu: antakse edasi õpetajalt õpilasele- oskus rääkida emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel?- Teadmine peab olema põhjendatud- pime usk ei ole teadmine… Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? KAs see on kogemus või inimmõistus või mõistus….Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada
· Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid · Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis küsimusi usu küsimustest. armukese, kellega tal 15 kooselu aastal oli poeg · Maailma igavikulisuse küsimus pole vastatav Adeonatus. filosoofiliselt, kuna kõik küsimused, mis on · Elu ja töö mõistuse haardeulatuses peavad olema · Lugedes Cicero "Hortensiust" tekivad tal ratsionaalselt kontrollitavad. filosoofilised huvid. · "Oo tõde, oo tõde, kui sügavalt õhkas juba siis mu · Kõik mis on, on oma olemises ja seisundis hinge sügavus sinu järele!" põhjustatud Jumalast. · Järgnevad Platoni ja manihheismi mõju. · Jumal on kõrgeim tõde ja kõrgeim väärtus
eestlasele. Teine osa räägib ju tegelikult Treffneri Gümnaasiumist, seega juba see seob mind selle raamatuga tihedalt. Lisaks muidugi on selles osas just taoline armastus, mis ma isegi, olles samaealine kui peategelane Indrek, läbi olen värskelt elanud. Ma tunnen, et selles osas ma mõistan Indrekut kõige paremini, esimeses ja viimastes osades ei tunne ma seda peaaegu üldse. Kolmas osa oli minu jaoks üldjoontes mõistetamatu ja raske lugeda, ent neljandat osa lugedes olin endaga rahul, et suutsin selle kolmanda osa ära kannatada, muidu ei oleks ma saanud aru Mari surma asjaoludest ega sellest, miks Indrek maailma asjadele nõnda vaatas, nagu ta seda tegi. Neljas osa oli minu lemmik osa. Ilmselt on selle põhjuseks Karini lõputud intriigid ja naistejutud, mis kohvikus aeti. Need olid väga köitvad minu arvates. Muidugi lõpp läks täitsa põnevikuks kätte ära, kui Indrek Karinit tulistas.
mängib suurt rolli idee edastamisel. 14 Marju Lepajõe toob välja veel ühe väga olulise autori - PLOTINOSE (elanud 205 - 270) , kellel on suurim mõju Lepajõe arust kristlikule käsitlusele kreatiivsusest. Plotinos oli samuti Platoni õpilane. Plotinose jaoks oli tähtsaim pidev intellektuaalne töö. Püüelda absoluutse teadmise poole. Plotinose jaoks oli mõistuslik maailma tunnetamine midagi, mis tuleb inimese seest, hingest. Reaalsuse põhistruktuurid paiknevad meie endi sees. Maailm asub meie peas, mitte meie pea maailmas. Lähtutakse alati subjektiivselt iseendast. Mõtlemine on pöördumine sissepoole, iseendasse. Tuleb ära pöörduda meelelisusest. Sõnades väljendus on piiratud. Mõtlemine ei toimu aga ainult keeleliselt. Inimese ülim eesmärk on saada jumala sarnaseks, parimad eeldused
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
" * 20. sajandi alguses hakati rohkem uurima muid teadusi nagu füüsika ning filosoofia hakkas veidi hääbuma, kuid tänapäeval pole nii tugevad ka need teadused ise, sest inimesed ei ole ikka veel õnnelikud. * Filosoofia põhiküsimused, mille sõnastas Platon: -) 1. Mis on tõene? -) 2. Mis on hea? (eetika ja moraali küsimused) -) 3. Mis on ilus? (esteetika) * Immanuel Kant formuleerib küsimused: -) 1. Mida ma võin teada? -) 2. Mida ma pean tegema? -) 3. Mida ma võin loota? (religiooni küsimus) ta leidis, et peaks olema mingi järelkaja elule siin Maa peal või muidu pole vahet, mida ma hetkel teen. -) 4. Mis on inimene? Kuhu tõmmata piir? Mis on filosoofia? * Filosoofia kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises, eesmärgiks tervikliku maailmapildi saavutamine. -) Filosoofia tegeleb ka nende asjadega, mida me tavapärases elus tõeliseks ei pea.
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, retoorika, tõendus" Tuna 4/2003
) kausaalsus selles tähenduses nagu loodusteadustel (nagu oli loodusteadusel). Toimeseoste ja kausaalseoste erinevus on see, et toimeseos realiseeriv eesmärke ja loob väärtusi. Hüvede ja väärtuste produtseerimine – objektiivse vaimu üks osa. Käsituse alusel luuakse seaduspäraselt uusi vaime juurde. Toimeseoste immanentselt- teleoloogiline (eesmärgile suunatud) iseloomustus – objektiivne vaim on eesmärgipärane, produtseerib hüvesid. Teosel mingi eesmärk ja sellel on mingid väärtushinnangud (autori arusaamad on õiged ja teised eksivad, kes valesti aru saavad); kui autoril on oma arusaam asjast, siis tekib eesmärk, et põhjendada ja selgitada oma arusaama – näidata, et milles eksitakse. Viimane punkt: lk 95. Iga ajalooliselt väljakujunenud toimeseos on iseendasse keskendunud: iga ajastu on teatud mõttes suletud (omab suletud eesmärki). Iga üksik nähtus selles tervikus omab tähenduslikkust (tähenduslikkuse seos). Kui meil on teadlane, kes kõike proovib
rohkem kui elu. 37. LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute? Seneca toob välja selle, et tema sai abi oma sõpradelt, kes olid reipad ning toetasid teda oma julgustavate kõnedega. Osavõtlik sõber on haigele parimaks ravimiks, see hävitab surmaootust ja hirmu. Mina nõustun selle nõuandega, ka minu elus on sõpradel suur osa, kelle peale saab loota nii haiguses kui tervises. Sõpru tuleb väärtustada. Usalda oma arsti, ta annab sulle näpunäiteid, kuidas saada tervemaks, kuidas lõõgastuda ning enda eest hoolt kanda. Nõustun ka sellega, on oluline pidada nõu arstiga, samas kuulata ka enda sisetunnet. Põlga surma- surmahirm pole tingitud haigusest vaid loomusest. Surra tuleks selle pärast , et elad, mitte haiguse tõttu. Nõustun, sest arvan, et haige peaks mõtlema sellele, kuidas elada, viimane asi, millest mõelda, on surm.
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Jumala ees oleme me kõik võrdselt targad-ja võrdselt lollid. A.Einstein Ära muretse kui suured on su probleemid matemaatikas,võin sulle kinnitada,minu omad on ikka suuremad. Albert Einstein Ma ei mõtle kunagi tulevikule-see tuleb niigi ruttu. Albert Einstein Kui me sünnime,siis me nutame,kuna oleme saabunud siia suurele elu lollide lavale. William Shakespeare Kui vale rändab juba pool teed ümber maailma,paneb tõde alles kingi jalga. Mark Twain Inglane on inimene kes teeb midagi kuna seda on alati nii tehtud. Ameeriklane on inimene kes teeb midagi kuna seda pole kunagi varem tehtud. Mark Twain Lootuseta on see kes ütleb jumalaga hetkel mil teekond tumeneb
kõneleda, sest keele piirid seavad limiidi. Filosoofia on püüdnud kirjeldada viisi, kuidas ta kirjeldusi kirjeldab (nt olemise põhijooned, elu mõte, isiksuse tähendus jne), ent seetõttu ongi filosoofia senised püüdlused määratud nurjumisele. See on keele väärkasutamine me püüame öelda asju, millest ei saa rääkida. Enamik filosoofilisi lauseid ei olegi tegelikult väärad, aga mõttetud. Ainult siis, kui me saame midagi selgelt öelda, on see mõttekas. 5. PILET HERAKLEITOS POSTPOSITIVISM JA T. KUHNI PARADIGMAÕPETUS Herakleitos proovis leida üht mõtet, mis avaks kogu maailma saladuse. Ürgaineks peab ta tuld ning kuna tuli seadusepäraselt süttib ja kustub, on maailmaprotsess tsükliline. Kosmost juhib välk. Samuti leiab ta, et iga nähtus vajab eksisteerimiseks vastandit, näiteks vibu kaar ja nöör. Kõige isa on seega võitlus, on orjad ja isandad ning pingete ja võitluse lakkamisel saabub vaikelu ja surm. Haigus
mis on paratamatu tõde; jumala asemik maa peal võis kuulutada midagi tõeks ilma et viitaks seadustele. Lk 71 ajatu ja muutumatu jumalik tõde mida inimene ei saa mõjutada 18 miks lõi jumal õiguskorra Õiguskorra on loonud jumal pärast pattulangemist. Õuna söömine, takistamaks uute kuritegude toimepanemist Utilitarism Jeremy Bentham peamised utilitarismi loosungid Moraali eesmärk on õnn võimalikult suurele hulgale inimestest (suurim kasu). Inimest juhivad valu ja hea pool; piits ja präänik; inimtegevust saab hinnata läbi kasulikkuse (utility) õnnelikkus, nauding ja muu hea. Ühiskonna heaolu ei saa käsitleda indiviidi heaolust, riik toimetab kasulikkus printsiibi alusel, kasu miinus valud ja vaatame kas on hea. Õiguspositivism Valu ja hea poole 4 jagunemist: 1. Füüsiline 2. Moraalne 3. Poliitiline 4. religioosne
Kordamisküsimused kohustusliku kirjanduse kohta. (Need küsimused peaksid teile andma aimu, kui täpselt tuleb loetud tekste eksamil teada ja millele tähelepanu pöörata. Eksamil tulevad küsimused pole täpselt needsamad, kuid kui te oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.) Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui vastus on siiras, kui ta kajastab seda isepäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste toimingute ahel katke
Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene? (antropoloogiaküsimus). Viimane sisaldab ka kõiki teisi küsimusi. Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul on erinevat tüüpi inimesed, kes neile küsimustele vastust otsivad. Katsed filosoofiat defineerida. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia on metoodiline ja süvenenud katse tuua maailma mõistust
Feminism muutub intelligentsemaks ja poliitiliselt aktiivsemaks. Samas toimub võitlus rassismi vastu Martin Luther King. 1968 Praha kevad, tsehhide üritus vabaks saada, kuid Nõukogude tankid vallutavad Praha ja üritus suruti maha. 1970-tel ilmuvad hipide asemel yuppied ehk pintsaklipslased. Neile vastandub uus liikumine punk. Lõppeb hipide vaba armastus, sest levib AIDS. Maailm muutub sallivamaks. 1980-90-dad laguneb NSVL, tekib globaliseerumine mis nüüdseks on lõppenud. Tekib internet ja sellega seonduv kultuur. Pilet 9: Mäe Andese ja Oru Pearu võrdlus Pealtnäha keskendub teos Oru Pearu ja Mäe Andrese vahelisele väiksele naabrimeeste sõjale, sisse segades peretülisi ja muud. Kui rääkida osapooltest, siis nad loovad väga hea kontrasti. Andres on töökas, tõsine ja introvertne, mis vaatamata kriiskavale positiivsusele on ta suurim nõrkus ta koormab üle mõlemad oma naised, võttes neilt naerva ja kergemeelse eluvaate. Andres isegi oma
Raske oli tal ka leppida vananemisega. Ta tundis, et aastad läksid, kuid ta ei suut elu mõtet leida. Iga päev oli tema jaoks nagu koorem, ei olnud midagi head, mida väärtustada. Ta ei suutnud unistusi täide viia. Arvas, et ainus õige tegu on enesetapp: ainus tegu, mille pärast ei pea häbi tundma. Iga päev oli tema silmis aga alandusega õppetund. Miks Cioran võitleb elu vastu? Elu tundub talle mõttetu: mõttetu on isegi loota, absoluutselt kõigel puudub mõte. Naudingud ei kaalu elust võõrandumist üles. Küsimused Bibihhini Maailma kohta: · Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailm on kõik mis on ja ei ole ka meie ümber · Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Sest maailm on suur ja lai. Sinna ei kuulu ainult see mida näeme vaid ka see, mis potentsiaalselt võib olla. · Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet?
Küsimused ja vastused Sartre’i Eksistentsialism on humanism kohta: · Sartre’i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Põhimõte, et eksistents eelneb olemusele, tähendab seda, et inimese olemuse definitsiooni tingib tema mõnda aega kestnud olemasolu. Eelnevalt tuleks eksistentsi raames läbida mingi teekond, kohtuda iseendaga ja alles seeläbi saada kellekski, keda on võimalik mõista ja defineerida. · Sartre väidab, et inimene on “visand.” Selgitage, mida see tähendab. Sartre väide, et inimene on „visand“, tähendab seda, et tema olemus on suuresti seotud sellega, kuidas ta esmalt iseennast kujundab. Kogu tema edasine käitumine, eneseteostus, tegude summa ja ka tahted juhinduvad sellest „visandist“.
Loomutäiusi saab endas arendada ja kujundada. Ma saan harjutada end eetilistes situatsioonides oma reaktsiooni ja saavutada kuldse kesktee. Selle kaudu peaks see õnn tulema. Väga praktiline õpetus!! 2. religioosne eetika ei tule mitte treenida, vaid uskuda. (Augustinus) Tegelikult inimene ise ennast õnnelikuks teha ei saa, vaid Jumal, kui ma usun ja/või armastan. Siis langeb mulle osaks jumalik arm, mis mu õnnelikuks teeb. Vähem õppida, rohkem loota, uskuda, armastada. 3. Romantismi eetika geenius minu seest suunab mind tegema asju, milleks ma olen loodud. Ma pean endas üles leidma jumaliku hääle ja sellele häälele alluma ning vastavalt sellele käituma. ,,Ma ei saanud ise ka aru, mis ma tegin, ma kirjutasin selle meeltesegaduses" 4. voluntarismi eetika tänu oma tahte teoks tegemisele võin ma õnnelikuks saada. Peab olema tahe tahta! Peab olema tahtejõud. 5. Intellektualismi eetika mõistuse abil saab õnnelikuks.
Tuttavolek millegagi.Nt.''Ma tean mida tähendab peavalu, sest ma olen seda tundnud. Ma tean mida tähendab kaotada jalg see tähendab ma olen jala kaotuse läbi elanud. Oskusteadmine- Kuidas teadmine, Millegi tegemise oskus.Nt Ma tean kuidas teha kunstlikku hingamist st ma oskan seda teha. 8. Mis on propositsiooniline (et-teadmine) teadmine? Moodusta näide! Teadmine kui teatud informatsiooni omamine ehk teadmine-et. Selles tähenduses teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. See on kogemusest sõltumatu teadmine. Nt ma tean ,et 8/2=4. 9. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? seisneb selles, et on kujunenud arusaam teadmisest kui põhjendatud tõesest uskumusest. Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus. (S teab, et p siis ja ainult siis kui: S usub, et p, p on tõene, S on õigustatud uskuma, et p on tõene.) 10. Selgitage traditsioonilise määratluse (ÕTU) „uskumise“ ja „tõesuse“ tingimust! Selleks ,et midagi teada peab
KIRJANDUSE KONSPEKT Kohustuslik kirjandus: · Romaanid 1. ,,Oliver Twist" 2. ,,Punane ja must" 3. ,,Madame Bowary" 4. ,,Isa Goriot" 5. ,,Vanamees ja meri" 6. ,,Läänerindel muutusteta" 7. ,,Palat nr. 6" · Romaani2 1. ,,Külmale maale" 2. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 3. ,,Mäeküla piimamees" 4. Tõde ja õigus" I köide 5. ,,Kõrboja peremees" 6. ,,Toomas Nipernaadi" 7. ,,Ekke Moor" Realism Realism on tulnud ladina keelsest sõnast reàlis, mis tähendab reaalset, käega katsutavat. Kirjandus vooluna paigutab realism aja piiridesse 18301870. Realistide eesmärgiks oli kujutada elu nii nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega ilma liialduste ja ilustusteta. Kirjanik pidi ümbritsevat olustikku uurima ja seda raamatus võimalikult tõepäraselt kujutama. Kujutati tüüpilisi karaktereid tüüpilistes olukordades. Realism kajastas äärmist sotsiaalse
ajajärkudel: uus kirjanduslugu Teoses ilmnevad lugeja ootused, kombed, tavad: küsimused, mille vastuseks oleks antud teos. Näiteid: Juhan Smuuli looming Romeo ja Julia (Shakespeare Kivirähk) Lavastamine Tõlkimine Kirjanduskriitika Wolfgang Iser (1926-2007) Lugemise akt (1976, e.k. 1990) Teksti struktuur määratleb lugeja vaimse aktiivsuse: keskendumine teose väljendusviisile Tekst sisaldab konteksti ([autori] ettekujutust maailmast), millele lugeja lugedes reageerib: loob tähenduse Lugemine kui protsess Etteaimamine ja tagasivaatamine. Lugemine: ,,hämarate kohtade" ja ,,tühikute" täitmine: esteetilise kogemuse teke. Ettekujutus: pilt sellest, mida tekstis ei ole Lugemine kui teksti taasloomine Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse.
annaabi.ee 
