Hea inimene ei mõtle kitsarinnaliselt ainult enda huvidele ja heaolule, vaid hoolib ka teiste inimeste ja üleüldse kogu ühiskonna käekäigust, ta on mõistev ning oskab rõõmu tunda ka teiste õnnest ja kordaminekutest. Hea inimene peab lugu kaaslaste arvamustest ja arvestab nendega: ta austab teisi inimesi. Samas ei tohiks hea inimene olla liiga altruistlik, sest ainult teiste kasuks tegutsedes ja teiste eest hoolitsedes võidakse unustada iseennast, lakata end piisavalt väärtustamast. Selline inimene aga, kes endast lugu ei pea, ei saa minu arvates olla õnnelik ega eluga rahul. Rahulolematu inimene poleks aga kindlasti enam kuigi optimistlik. Sellepärast arvan, et inimeses peaks olema ka natukene egoismi. Heas inimeses tohiks egoismi olla täpselt nii palju - või õigemini nii vähe -, et oskaks vahet teha "halval" ja "heal" egoismil ning muidugi olema "hea egoist". Mina arvan, et "halb" egoism koosneb isekusest, enesearmastusest
· Hedonistid nauding on seesmine väärtus, lõppväärtus (kas ka objektiivne väärtus?). Hedonism · Sensualism nauding on meeldiv meelteärritus (nt mõnutunne) · Satisfikatsionism nauding tähendab rahuldustunnet (nt rahuldus enesteostusest) · Kas hea elu seisneb võimalikult suurel määral mõnu kogemises? Kas astuksid nn kogemusmasinasse? Milliseid kogemusi sooviksid? Eetika alused, 5. loeng: EGOISM JA ALTRUISM Probleemipüstitus · Lugu Gygese sõrmusest: kui me vaid saaks, siis lähtuksime alati ainult omahuvist. · Me ei ole altruismiks võimelised. · Järelikult altruism ei saa olla kohustuslik. · Kuid moraal näib ometi nõudvat altruismi. · Lisaks tundub, et mõned inimesed ongi vahel altruistlikud. · Kas meid motiveerib egoism või altruism? Kas psühholoogiline egoism on tõene? Psühholoogiline egoism
plaanis kasu. Ehkki moraalile panustades võib kaotada, kaotatakse peaaegu kindlasti, kui tehakse panus selle vastu. · Iseloom ja harjumus seovad inimese ennustatava käitumisega tekib süütunne. · Moraalselt käituma motiveerib meid Adam Smithi järgi soov erapooletu vaatleja sümpaatia ehk heakskiidu järele. 31. Mis vahe on psühholoogilisel ja eetilisel egoismil? Psühholoogiline egoism on deskriptiivne, eetiline egoism normatiivne teooria. Psühholoogiline egoism inimloomus on egoistlik, mistahes teo eesmärgiks on vältida isiklikku kahju või saavutada isiklik kasu. Meil on psühholoogiliselt võimatu olla altruistid. Eetiline egoism igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Meil ei ole kohustust teisi aidata. 32. Milliste argumentidega püütakse toetada psühholoogilist egoismi ja mis teeb need argumendid problemaatilisteks?
plaanis kasu. Ehkki moraalile panustades võib kaotada, kaotatakse peaaegu kindlasti, kui tehakse panus selle vastu. Iseloom ja harjumus seovad inimese ennustatava käitumisega – tekib süütunne. Moraalselt käituma motiveerib meid Adam Smithi järgi soov erapooletu vaatleja sümpaatia ehk heakskiidu järele. 31. Mis vahe on psühholoogilisel ja eetilisel egoismil? Psühholoogiline egoism on deskriptiivne, eetiline egoism normatiivne teooria. Psühholoogiline egoism – inimloomus on egoistlik, mistahes teo eesmärgiks on vältida isiklikku kahju või saavutada isiklik kasu. Meil on psühholoogiliselt võimatu olla altruistid. Eetiline egoism – igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Meil ei ole kohustust teisi aidata. 32. Milliste argumentidega püütakse toetada psühholoogilist egoismi ja mis teeb need argumendid problemaatilisteks?
Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on. Altruism on isetu hool ja omakasupüüdmatu, ennastohverdav teguviis. Egoismi vastand. Altruistlik on Thomas Hutchesoni sõnul näiteks vanemate armastus oma laste vastu. Rõhutatud altruismikasvatus võib kaasa tuua madala enesehinnangu, eneseusalduse puudumise, enesevihkamise, masohhismi, kõikeläbiva süütunde. Minaism on eneseülistuse moraal. Seda õpetas Nietzsche. Thomas Hobbes ütles, et inimene on loomult egoist. Tema käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." ,,Loodusseisundis" (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa ,,kõikide sõja kõikide vastu" (Bellum omnium contra omnes). Ühtse moraali peab maksma panema Leviaatan absoluutne valitseja. Egoism on õige alus moraalseks eluks. Egoismi liigid: 1
Soov kaas-tunde järele. 36. Kuidas saab moraali põhjendada inimloomusega? Küsitakse, kas moraal põhineb enesearmastusel või teiste armastusel. Kas inimeses on rohkem egoismi või altruismi? Altruistlikud filosoofid ütlevad, et inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks (nt. vanemate armastus oma laste vastu). Egoistliku filosoofia esindaja Hobbes arvab aga, et inimene on loomult egoist ning ta käitumist juhib enesearmastus. Inimese tegutsemise peamine motiiv on teenida kiitus. 37. Mis vahe on psühholoogilisel egoismil ja eetilisel egoismil? o Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad ja mis neid motiveerib. o Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma. 38. Mis on eetiline altruism ?
· vooruseetika (loomutäiuse eetika) Tagajärje-eetika (konsekventsialism, teleoloogiline eetika) Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mitte- moraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu). Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on. Tagajärje-eetika jaotus: · Eetiline egoism ehk egoismieetika · Utilitarism 5.1 Egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Eetiline altruism on teooria, mille kohaselt me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha. Francis Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks, vaid ka altruistlikeks isetuteks tegudeks. Seda näitab vanemate armastus oma laste vastu
moraalinorme, millest kinni pidada. Samas on eetika mõõdupuu, mille järgi mõõdetakse head ja valet välja, vaieldav. Eetika jaotus Teoreetiline eetika: Kuidas me teame, mis on hea võib halb? Kas hea ja halb on inimese enda välja mõeldud või on nad kaasa sündinud omadused? Praktiline eetika: Kuidas lahendada teoorias tekkinud küsimusi? Psühholoogiline egoism Psühholoogilise egoismi teooria järgi on hea see, mis aitab üksikisikul massist eristuda. See on teoreetiline abstraktsioon ehk püüe luua täiuslik olukord. Tavaolukorras ei saa ennast ühiskonnast välja tõsta, sest me peame suhtestuma ühiskonnaga. Isegi eraldi, indiviidina me suhtestume ühiskonnaga. Seega ei saa olla erak, kui pole olemas kedagi või midagi, mille või kelle suhtes erak olla. Eetika moraal
nartsissismi (normaalsuse piires kõrgest) enesehinnangust ning teistest sarnastest iseloomujoontest nagu endale meeldimine, enesetunnustus ja kindlus. Nartsissism põhineb egol ja minapildil. 3 2. NARTSISSISM JA KÕRGE ENESEHINNANG Inimesest, kes paistab silma mõõdutundetu usuga oma võimetesse, saab suure tõenäosusega juht. Kuid mitte tingimata parim juht -- nartsissist ei ületa teisi oma liidrivõimetelt. Nartsissist on egoistlik ja vähese empaatiavõimega tüüp, kes liialdab oma annete ja võimetega. Teadlased rõhutavad, et nartsissismi ja kõrge enesehinnangu vahele ei saa panna võrdusmärki. Kõrge enesehinnanguga isik on enesekindel, sarmantne ja hooliv ning otsib teistega lähedust. Nartsissistidel on oma talendist ja võimetest põhjendamatult hea ettekujutus ja nad hoolivad endast rohkem kui teistest. Pole üllatav, et nartsissistidest saavad juhid. Neile meeldib võim, nad on
Kas maailmas, kus pole inimesi on teada, mis on hea ja mis halb? praktiline tegeleb sellega, kuidas ühte või teist küsimust elus lahendada. Tegeleb moraaliküsimustega. utilitarism Jeremy Bentam tuli välja teooriaga, et inimesed toimivad võimalikult suure naudingu printsiibil. Inimene kalkuleerib oma tegudes kas toob naudingut või kahju. Arendati edasi. Tänapäeval: hea on see, mis on maksimaalselt suurele hulgale inimestele positiivne. psühholoogiline egoism hea on see, mis aitab üksikisikul karjast eristuda. Teoreetiline abstraktsioon. Püüe luua täiuslik olukord. topeltstandard ütlen üht, käitun teistmoodi Tavaolukorras ei saa end ühiskonnast välja tõsta. Peame suhtestuma ühiskonnaga. Ka eraldi, üksikuna olles suhtestume ühiskonnaga. Ei saa olla erak, kui pole kedagi, kelle suhtes erak olla. Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga koos tegutsedes püüelda heaolu poole. Aitab ühiskonnal liikuda
avama panevalt ja takistusi ning tõrkeid leidub inimeses siiski piisavalt palju, et enda avamist vältida ning seega ka suhtlemist raskendada. Kõige suuremaks takistuseks on sageli hirm. Peamiselt varem kogetu põhjal kardetakse teiste poolt väljanaermist, ärakasutamist, tõrjumist, tagarääkimist, teiste pahameelt. Kardetakse endast halva või vale mulje jätmist, mõnikord ka karmi tõe endale teadvustamist. Nendest tõketest ülesaamine on inimesele äärmiselt raske, vahel täiesti võimatu. Olulisim siin on usaldamine. Kui ei proovi usaldada, siis ei saagi ju teada, kas teine on usaldusväärne või hoopis vaenulik. Aga tihti on kartus nii suur, et proovimisenigi jõudmine on raske. Enamasti loobutakse ja surutakse eneseavamissoov juba eos maha. Selge on see, et erinevate inimestega kokku puutudes avavad inimesed end erinevalt.
head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime. · Introverdid ei pea lugu rahvakogunemistest, tundliku ja sügava sisemaailmaga, kipuvad olema pessimistlikud, enesekriitilised. o Jung arvab et need kaks tüüpi on vastandlikud ja näevad üksteises negatiivseid jooni. Jungi teooria on rohkem introvertne. o Kumbi nendest kahest tüübist moodustavad veel alatüübid: aistiv, mõtlev, tundev, intuitiivne o Need kaks tüüpi tasakaalustavad üksteist, igas inimeses on olemas mõlemad poolused, isegi kui tasakaal on nihkes o Niimoodi jagas ta vaimselt terveid inimesi; tüüpidel on omatüüpi ka haigused NT. Ekstravert- kaotab kontakti oma sisemaailmaga, hüsteeria, seksuaalelu häireid,
omadussõna, siis see omadus, mida see sõna tähistab, on reaalselt ka olemas. Nii võib konkreetsete inimeste asemel uurida keelt, mida ta kõneleb. Tema hakkas inglise keelest välja noppima neid sõnu, millega saab inimese loomust iseloomustada. Ta noppis välja 18 000 erinevat sõna, mida kasutatakse isikute iseloomustamiseks. Kui ta taandas need ära (sarnase tähendusega sõnad, sünonüümid jne noppis välja) jäi neid ikka järele umbes 4500 sõna. Millised on nendest tuhandetest joontest, mida kasutatakse, tähtsamad? Olulisuse järgi jagas Allport need jooned gruppideks. Ta tõi välja 3 gruppi isiksusejooni. Esimese grupi moodustavad kardinaalsed jooned. Vahel võib juhtuda, et mingi üksik omadus on niivõrd tugev isiksuses, et allutab kõik ülejäänud endale. See on suhteliselt haruldane juhus ja enamikel juhtudel on asjad niimoodi, et on välja kujunenud 5-10 tsentraalset joont. See on siis kesksete joonte grupp, mis
kui tema teose peategelane, et kõik inimesed ei saa olla elu edasiviijad. Brand hukkub, surres mõistab ta, et tema valitud tee oli väär. Brand on romantiline tegelane, kes astub vastu kogu maailmale ja jääb lõpuks täiesti üksi, sest kogu tema võitlus oli olnud individualistlik. Järgmine teos on maailmakirjanduse üks poeetilisemaid ja kütkestavamaid draamasid ,,Peer Gynt", kus segi on lõbusus, sümbolism ja traagika. Peer Gynt on Brandi täielik vastand: kergemeelne, tahtejõuetu egoist, kelkija ja fantaseerija, kes rändab seigeldes läbi kogu maailma. Ta ei tee kellelegi head ega saavuta ka ise midagi. Peeri elu eesmärk on ,,olla tema ise". Ibseni loomingu eesmärgiks on tugeva, tahtejõulise, ühiskonnale vajaliku inimese otsingud. Peer on sellise inimese antipood, sest mitte kunagi ei jää ta iseendaks, tal polegi oma ideaali. Arutu kiitlemine on ta nõrkuse tunnuseks. Peeri elu koosneb vaid kompromissidest ja alistumistest, temasse on koondatud kogu inimlik nõrkus.
ja täpsed. Neile ei meeldi suhelda. Tundeline pool jääb arengus maha mõistuslikust poolest. Tüüpiline skisoidne inimene kipub olema selline, kellel on keskmisest kõrgem intellekt ja mõningane emotsionaalne mahajäämine. Kui nad satuvad igapäevases elus mingitesse raskustesse, siis enamasti probleemid ei tulene sellest, et neil oleks vähe võimeid või teadmisi, vaid sellest, et neil on keeruline suhelda, emotsioone välja näidata. Kui rääkida nendest inimestest, kes on kergelt skisoidsete joontega, siis need inimesed on tundlikud, terava tajuga, eraklikud. Kui skisoidsus on tugev, siis see võib muutuda sellisteks haiglasteks luuludeks (asotsiaalsed, kuritegelikud). Tugevalt skisoidne inimene ei suuda asetada ennast teise inimese olukorda ega tunnetada nende tundeid (külmad, kalgid). Positiivse poole pealt peaks kindlasti ütlema, et geniaalsed anded esinevad kõige sagedamini selle
Kordab omandatud mudeleid (sõjaväelane käitub ka peres sõjaväelasena). Toitepind neuroosideks. Vari. See, mida inimene tahab, aga ei luba endale. Ihad, emotsioonid, mis ei sobi ühiskonnaga, see, mida häbenetakse. On igas inimeses olemas. Varju kollektiivne aspekt nõia, kuradi kujutamine. Hea ja halb kaotavad tähenduse, vari võib olla hävitav, aga ka raviv. Vastandub teadlikule minale. Varju on vaja teadvustada, et iseennast tunda ja arendada. Inimene peegeldab oma varju teistele, aga eneses ei näe. Varju ei tohi alla suruda. Varju ja teadliku mina võitlusel tekib arenemiseks vajalik energia. Enda varju äratundmine on valulik protsess. Anima on naiselik alge mehes. Mehe naiselikkuse ideaal tuleb emast, hiljem projetseerub teistesse naistesse. Abielludes oma naisesse, see tekitab konflikte. Kui anima ilmub mehele ka muudes vormides (v.a. ema) on projektsioon maha võetud. Ideaal liigub ajas vastupidi
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler....
Peab õppima lihtsalt mõtlema inimesena. Ideaalne oleks see kui me oskaks mõelda nagu liblikas või Marsi elanik. Filosoofia väärtus · Võib öelda,et peale instrumentaalsete väärtuste (vahendid millegi saavutamiseks), on olemas ka väärtused omaette. Filosoofiaga tegeletakse tema enda pärast, sest see pakub naudingut uusi huvisid ja eneseteostamise võimalusi. · Filosoofial on ka praktiline väärtus. Ta aitab paremini mõista iseennast ja teisi, õpetab kriitilist analüüsi ja muudab meid tolerantsemaks jne. FILOSOOFIA PÕHIVALDKONNAD 1. Metafüüsika olemisele lähteprintsiipe ja algpõhjusi ( nt keha ja vaimuprobleem kas on olemas materiaalne keha ja/või mittemateriaalne hing). Tahtevabaduse probleem 2. Epistemoloogia ehk tunnetusõpetus (nt mis on teadmine). Mis on teadmiste allikad meeled, mõistus, intuitsioon, ilmutus. Mis on tõde. 3
väheneks see erinevus. Terve isiksus: 1) Avatus kogemustele. E võime aksepteerida reaalsust, k.a. enda tundeid. Tundetu inimene ei saa end tunnustada. 2) Võime elada olevikus, sest see on ainus olemasolev reaalsus 3) Eneseusaldus. Organism teab, mis talle head. Hea on see, mis toetab eneseteostust. 4) Vabadusekogemuse. Vabaduse tunne ja vastutus oma tegevuse eest 5) Loovus. Kunst, armastus, suhted. Inimene teostab läbi loovuse iseennast. See teooria mõjutas ka nt haridussüsteemi. Nt igasugused vabakoolid ja nende ideed. Hinneteta koolisüsteem pole aga motiveeriv. Kuna kui kogu ühiskond ühtede reeglitega, on raske tekitada koolis teistsugust tunnet. Parem maailm hakkas juba inimese enda muutmisest. Inimesed kasutavad enesemääratluseks kogemust. Igal on oma unikaalne kogemuse väli – kordumatu. Sisaldub kõike, mis käesoleval hetkel organismis toimub ja mida oleme võimelised teadvustama
mõjude eest. Solvumise või suurema rahasumma kaotamise puhul võib inimene arvestada oma lähedaste moraalse või materiaalse toetusega. Teiseks võivad lähisuhted aidata stressist jagu saada toimetulekuoskuste ja -võimete parandamise kaudu. Näiteks kriisisituatsioonis on igaühel kergem, kui leidub keegi, kellelt küsida abi.(2) 2.2 Enesepingestamisest jagusaamine Tipptunni liiklusummikus siunab üks inimene olusid ja iseennast: "Ma ei suuda seda välja kannatada! Aeg kulub ja mul veel kümme asja teha!" Teine lausub leplikult ja rahumeelselt: "Mis parata, tuleb oodata. Ongi paras aeg pisut lõõgastuda ja mõtteid koondada."(2) Tegemist on küll sama olukorra, kuid sellesse kahe täiesti erineva suhtumisega. Esimene isik viib enese ise närvipingesse, teine kasutab ooteaega pinge mahavõtmiseks.(2) Enamasti toimib enesesisendus nii automaatselt ja märkamatult, et avastad selle alles siis,
kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Pascal mõtleb sellega, et inimesed varjavad oma vigu iseenda ning teiste eest, sest inimene ei talu seda, kui tema vigu märgatakse. Teistele valetamise kaudu (ehk enda vigade varjamise kaudu) tahame me, et inimesed hindaksid meid kõrgamlt, kui me oleme. kuid kuna me ise ei soovi teisi hinnata kõrgemat kui nad on, siis on see ju ebaausus ning pettus. Inimese mina olemuseks on armastada ainult iseennast ning arvastada ainult iseendaga. Ja selle tõttu varjataksegi enda puudusi ning seeläbi ju petetaksegi teisi. Inimene on iseenda ja teiste ees ainult teesklus, vale ning silmakirjatsemine. Seda sellepärast, et teiste poolehoiu võitmiseks ei räägi inimesed teistele neist kunagi ausalt ei räägi nende vigadest ning puudustest ja kui räägivad, siis pisendavad neid oluliselt. Pascal ütleb ka tabavalt, et kui inimesed teaks, kuidas sõbrad neist sleja taga räägivad, siis kestaksid väga vähesed
45. Selgitage, mis eristab Hegeli arvates maailmaajaloolisi isiksusi teistest inimestest? Hegeli arvates eristab maailmaajaloolisi inimesi teistest inimestest kaks peamist punkti. Esiteks on maailmaajaloolised inimesed grandioossete ja laiahaardeliste plaanidega. Teiseks ühtivad nende plaanid ajaloos ettenähtud muudatustega. 46. Selgitage Schopenhaueri väidet: Maailm on minu kujutlus. Maailm iseendas on tahe, kuid samamoodi nagu inimene näeb ainult iseennast tahte ja kujutlusena, kõik teisi ainult kujutlusena, paistab ka maailm inimese jaoks ainult kujutlusena. See kujutlus on iga inimese jaoks ühesugune. Samas mõjutab seda kujutlust iga indiviid eraldi (iga inimene näeb maailma läbi oma prisma lõbusa, masendunud jne.), seega elab iga inimene teisest pisut erinevas maailmas. Seeläbi väitiski Schopenhauer, et maailm on minu kujutlus. 47. Selgitage Schopenhaueri arusaama, et surmahirm on irratsionaalne.
45. Selgitage, mis eristab Hegeli arvates maailmaajaloolisi isiksusi teistest inimestest? Hegeli arvates eristab maailmaajaloolisi inimesi teistest inimestest kaks peamist punkti. Esiteks on maailmaajaloolised inimesed grandioossete ja laiahaardeliste plaanidega. Teiseks ühtivad nende plaanid ajaloos ettenähtud muudatustega. 46. Selgitage Schopenhaueri väidet: Maailm on minu kujutlus. Maailm iseendas on tahe, kuid samamoodi nagu inimene näeb ainult iseennast tahte ja kujutlusena, kõik teisi ainult kujutlusena, paistab ka maailm inimese jaoks ainult kujutlusena. See kujutlus on iga inimese jaoks ühesugune. Samas mõjutab seda kujutlust iga indiviid eraldi (iga inimene näeb maailma läbi oma prisma – lõbusa, masendunud jne.), seega elab iga inimene teisest pisut erinevas maailmas. Seeläbi väitiski Schopenhauer, et maailm on minu kujutlus. 47. Selgitage Schopenhaueri arusaama, et surmahirm on irratsionaalne.
" St, et ükskõik, mida sa ihaldad, kui sa seda saavutad, siis sa oled õnnelik ja mida pidevamalt sa seda saavutad, seda õnnelikum sa oled. "Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame, sest elu ise on liikumine ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla ilma meelteta." 9. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Nõustub Hobbesiga, et õnn on mingis mõttes subjektiivne, kuid tema käsitlus tundus liiga subjektivistlik ja egoistlik. (Kas siis tõesti ainult meie endi ihad ja nende rahuldamine teeb meid õnnelikuks? Mis saab teistest, kas nad on ainult vahendid õnne saavutamiseks?). Tema järgi tuleks õnne otsida loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes, mitte tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale. Ainult ühiskondlikult tegutsev inimene on harmooniline ja õiglane, ja ainult sellisel inimesel on võimalik õnneni jõuda. Ütleb, et õnnelik elu
Teoses rõhutab kirjanik inimloomuse vastuolulisust, hea ja kurja paratamatut kooslust ning pöördub taas rahvalike juurte, "vene hinge" uurimise poole. See töö ilmus ajakirjas Vremja 1860-ndail aastail, Dostojevski enda sunnitöö ja Siberi elust. Teos koosneb tervest reast kirjeldustest, millised käsitlevad Siberi sunnitööliste elamispaiku ja elanikke, nende elu ja üksikute tegelaste iseloome. Minategelaseks on kriminaalroimar Aleksander Gorätskin, kelles autor kujutab osaliselt iseennast. Sunnitööliste elu kujutatakse siin igal ajal tööpäeval, pühapäeval, õhtul, saunas, lõbutsedes ja karistust kandes. Tuuakse esile nende iseloomulikke üldomadusi: õiglust, usklikkust, töötahet. Samuti nende pahelisi külgi toorust, karmust, joomatõbe, pillamishimu, klatsiarmastust jne. Näidatakse, kuidas peaks vange kohtlema. Nad peavad end üldiselt süütult kannatajaiks, ei kahetse oma tegusid.
oleks – elada turvaliselt kogu selle elu kestel, mille loodus inimestele tavaliselt elada annab. Järelikult on see mõistuse eeskiri, või üldine reegel, et iga inimene peab taotlema rahu nii palju, kui tal on lootust seda saavutada, ja kui tal ei õnnestu rahu saavutada, võib ta otsida ja kasutada kõiki sõja vahendeid ning eeliseid. Selle reegli esimene osa sisaldab esimest ja peamist loomuseadust, milleks on otsida rahu ja seda järgida. Teine, loomuõiguse kokkuvõte, on kaitsta iseennast kõikide vahenditega, mis on meie võimuses. Teine loomuseadus. Sellest peamisest loomuseadusest, mis käsib inimestel taotleda rahu, tuleneb teine seadus: et inimene oleks valmis, juhul kui teised samamoodi tahavad, nii palju kui ta enda kaitsmiseks ja rahuks vajalikuks peab, loobuma oma õigusest kõikidele asjadele, ja olema rahul nii suure vabadusega teiste inimeste suhtes, nagu tema lubab teistele inimestele enda suhtes. Sest nii
Kui teised näevad seal midagi negatiivset ja teatavad seda teile, siis muutub see teie avatud ala osiseks, samas võib see aga ka probleeme tekitada. Kui seal on aga midagi positiivset, siis see innustab inimest. Inimesed, kes on avatud ja kergesti valmis end teistele avama, neil on suur avatud ja väike pime, varjatud ja tundmatu ala. Need inimesed, kes suhtlemisel on kartlikud, on ka avatud ala väike, samas varjatud ja tundmatu ala on suured. Nende alade väljatoomine aitab ka paremini iseennast mõista. Johari akna alade proportsioone mõjutavad 2 protsessi: tagasiside ja eneseavamine. Tagasiside suurendab endale teadaolevat ala. See on vajalik nii juhtidele kui alluvatele. Juhi jaoks on oluline suhelda inimestega nii, et nad julgeksid temaga jagada oma tööga seotud mõtteid ja tundeid. Kui me oleme teisega loonud teatavad pinnapealsed suhted, siis edasi mängib olulist rolli eneseavamine. Eneseavamine teeb meid teiste silmis meeldivamaks ning aitab kaasa suhte püsimisele.
loomi ja taimi. Ei, aukartusel elu ees põhinev eetika laiendab solidaarsuse ka loomadele ja taimedele. · Stoikud ja epikuurlased: solidaardus hõlmab kõiki vabu inimesi, orje mitte · Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? · David Hume: moraal põhineb kategoorilisel imperatiivil · Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist · Immanuel Kant: eetikas on põhiline kasulikkus Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? · Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. · Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. · Kallutaks inimesi ateismi. Descartes'i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges kahtlemist jõutakse
Enesesüüdistusi usutakse alati, enesekiitmisi mitte kunagi. Mõned ei õpi kunagi midagi, kuna taipavad kõike liiga ruttu. Pool tööst maailmas tehakse selleks, et näidata asju teistsugustena kui nad on. Hinnangutega on nagu kelladega - kunagi ei klapi nad täpselt ning siiski usub igaüks oma. Sa pole võitnud midagi, kuni sa pole võitnud iseennast. Igasugune ettevõtmine sisaldab endas riski, kuid see on märksa väiksem, kui tegevusetusest tulenev risk. John F. Kennedy Kui lapsena esimestel koolipäevadel uued õpikud kätte jagati, siis ikka piilusid uue raamatu keskmistele lehekülgedele, et näha, mis sind ees ootab. Hirmuga veendusid, et seda on võimatu mõista, kuid hiljem leht haaval sinna jõudes,
väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust
püüdlevad. Vanema-lapse armastus on ka olemas (intiimsus, pühendumine). Pert- töötab rohkem emotsiooni teemadega, kui räägime ema,isa ja lapse vahelisest armastusest, mida parem see on seda enam seda parem on enesehinnang. (seostab otsmikusagara funktsioonidega palju seda) Meninger- armastus on vajalik nii neile, kes seda saavad, kui ka neile, kes seda annavad. Frankel- see annab võimaluse isiksust tunnetada ja iseennast tundma õppida Prescott- viitab, et uurides erinevaid kultuure, et seal kultuuris, kus ema lapse armastus on olulisem, seal on ka vaimse ja kehalise tervise näitajad kõrgemad ja rahumeelsust on rohkem. Idealiseerimine naistel- kes palju filme vaadanud, kujutanud ette, nad on eemale tõmbunud rohkem. Armumise mehhanism S.Schacheri emotsioonide teooria- Tegelikult selleks, et inimene üldse armuks, peab olema mingi füsioloogiline erutus. Sümpaatiline närvisüsteem peab olema lahti raputatud
see toobki kaasa voorused (voorus on teadmine) ja hea elu ja riigi. Platon eristab teadmist inimese enda arvamustest, teadmine puudutab asjade idee tunnetamist, see on tõsikindel teadmine, arvamus on ekslik ja inimlik. 4 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Inimene. Platoni väitel on inimloomus sõjas iseendaga, inimeses on madalam inimene ja kõrgem inimene ning kõrgem peab end madalamast vabastama või vähemalt seda ohjeldama. Inimese tahe on seejuures teisejärguline. Mida inimesed tahavad, sõltub sellest, kui palju nad näevad head, kuid miski pole hea vaid sellepärast, et keegi seda tahab. Õige teadmine toob ka õige tahtmise. Ja inimene ei saa olla hea üksi või väljaspool ühiskonda ja riiki, inimene saab olla hea vaid siis, kui ta on ka hea kodanik ja ta on heas riigis
ootustele. Püüame süü ja häbitunnet vältida, siis on parem elada. Süü ja häbi erinevus- mõlemad eksimused, olulisus suurem või väiksem meie jaoks. Erinevus on tagajärjes- süü puhul püüame süüd heastada, viga parandada. Häbi puhul püüame varjata, mida tegime. Süü tundjad tunnistavad, häbitunde tundjad mitte, varjavad. Kadedus ja armukadedus- kadeduses 2 osapoolt-kadestaja, kadestatud. Armukadeduses 3 osapoolt. Mõlema puhul tuleb kadedus võrdlusest kellegi või millegi teisega. Enda võrdlemine kellegi teisega. Kui on põhjendamatud eelised kellegil, tunneb in kadedust. Kadedus kõige rohkem nende vastu, kellest sõltutakse- juht, kolleegid. Raha suurus- kolleeg saab 3 eurot rohkem. Armukadedus- miks juht küsib kellegi teise arvamust, mitte minu. Enda positsiooni kaotamine kellegile. Allajäämise kartus. Negatiivne- ebaõigluse tunne, mis kaasneb kadedusega. Häirib suhteid, koostööd õhkkonda, tuua kaasa tööst
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
