· Lapsele pühendatud aeg · Kingitused · Millegi tegemine lapse heaks Vanemad peavad selgitama välja, milline on just nende lapse poolt eelistatud viis. Sest näiteks puudutusi eelistav laps võib kingitustest koormatuna tunda, tegusid eelistav laps võib liiga tihedaid kallistusi võltsiks pidada. Ülehoolitsemine Hoolitsemiseks võib nimetada kõiki viise, kuidas teiste ja enese eest hoole kantakse. Laste eest tuleb hoolitseda, muidu nad ei jää elama. Nad vajavad süüa, riideid, kaitset, puudutust, tunnustust ja armastust. Kuid kahjuks on paljud vanemad või vanavanemad üleliia hoolitsevad, mis pidurdab lapse arengut. Ülehoolitsemine võrdub järelandlikkusega. Ülehoolitsemise tagajärjed: · Teadmatus, millal on küllalt · Õpitud abitus ja omandatud suutmatus · Suutmatus eristada tahtmisi ja vajadusi
Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi
Ära hellitatus Hülgamine. Ei tunne armastust, koostööd. Seotud varase lapsepõlvega. Uuris kurjategijate elu- enamasti oldi neil lapsepõlves halvad kogemused. Inimene areneb teistega suheldes. Alateadlikud protsessid on ka sihipärased, teenivad elueesmärke. kui tahad mõista inimest peab mõistma tema elustiili. Käitumine sõltub pigem tuleviku eesmärkidest kui lapsepõlve kogemustest. Terve inimene: teiste abistamine, koostöö ja ühiskonna heaolu. Adler mõjutas: humanistlikku koolkonda ja pereteraapia alustalasid. Ei saanud tunnustust: Tema suunad erinesid põhilistest suunadest, ideed olid iseenesestmõistetavad. Pole raamaatuid – oli kinni praktikas mitte teoorias. NEOFREUDISM E. FROMM K. HORNEY E. ERIKSON Järgmine põlskond psühhoanalüütikuid. Rõhutavad isiksuse kujunemises ühiskonna JA bioloogilist (iseloomul põhinevat) poolt.
lapse sai jne. b) kujutamisviisi järgi Psühholoogiline romaan, sest raamatus oli väga palju kirjeldatud tegelaste emotsioone ja hingeelu. Seda raamatut lugedes, sa teadsid, mida mingi tegelane tunneb või mõtleb. Fr. Tuglase marginaalid Tuglas hindab inimeste mõtteid ja tegusi. Inimeste elu võib olla väga ilus kui nad oskavad seda oma elus näha. Tähtis on see, et inimene saaks aru kui ilus on teda ümbritsev loodus ja kui palju head võib tähendada näiteks teise inimese abistamine. Nii nagu igal elusolendil on ka inimesel omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Tuglase arvates võibki vahel inimene käituda nagu metslane- tapab, lõhub ja ei mõtle oma tegude üle. Sellegi poolest aga loodab Tuglas, et inimene on võimeline õppima oma vigadest ning edaspidi areneb ainult paremuse suunas. A. H. Tammsaare miniatuur Miniatuuri idee oli see, et ei tasu liiga ahneks minna, sest muidu jääd üldse kõigest ilma.
Sisukord Sissejuhatus Valisin enda teemaks ,, Kuidas hoida suhet värskena?" kuna see on elu läbiv teema ning sellega on paljud inimesed kimpus. Tahan töö käigus välja uurida, mida teha, et suhe püsiks värskena ning kuidas ära hoida lahkuminekuid. Millised on lähedussuhte ohud, kuidas neid vältida? Lähedussuhte ohtudeks on : teineteisest tüdinemine, kire kadumine, rutiini tekkimine, teineteisest kaugenemine/eemaldumine, usalduse petmine, tunnete jahenemine, konfliktid / arusaamatused, erimeelsused igapäevastel teemadel, hirm kaotuse ees, hirm üksinduse ees, klammerdumine, sõltumine, haiget saamine, maha jätmine, reetmine, kahetsemine, ükskõikne käitumine, negatiivsed vaated/ sõnad/ teod, hoolivuse puudumine, austuse puudumine, üksteisega mittearvestamine, rahutuse tunne, õnnetu olemine, segaduses olemine. Mehe ja naise vaheline suhe on nagu potilill, mis vajab kastmist ja väetamist, et õitseda. Sageli libisevad paarid eneselegi märkamatult igapäevaru
Kuidas suurendada prosotsiaalset käitumist? Mis on prosotsiaalne käitumine? Prosotsiaalne – teen midagi teiste heaks - Altruism – heategemine ilma et ise kasu saaksin, kes ütleb et ise üldse kasu ei saa? Prosotsiaalse käitumise õppimine - Õpitud käitumine - Erinevad isiksueomadused millega seostatakse, et kes on altim aitama - Mudeldamine – kui väiksest peale näeme käitumisvorme mis saavad heakskiitu siis võtame omaks neid käitumisviise nt aitamine, annetamine. Ei piisa rääkimisest vaid on vaja näha - Sotsiaalne kinnitus – otsime inimestelt heakskiitu, sealjuures on palju uuringuid kooli kontekstis nt prosotsiaalne käitumine kui kiidetakse prosotsiaalse käitumise eest ja karistatakse asotsiaalse käitumise ees. Kui kiidetakse siis prosotsiaalne käitumine kasvab, kui karistatakse asotsiaalset siis ei kasva. - Altruistliku mina-pildi kinnitamine – inimesel on vaade iseendast kui aitajast nt need
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
inimestevahelise läheduse poole. Toimub läbi viie armastuse tüübi. 7) Masohhist : Alaväärsuse ja jõuetuse tunne, tähtsusetuse tunne, tunneb sõltuvust kõigest välisest Püüab sõltuvusest lahti saada, samastab ennast mingite väliste jõududega. Püüab käituda nii nagu ta arvab, et nõutakse. Enda vajadusi eirab, orienteeritud välisele, piitsutab ennast, loobub iseendast. Teadvustamata. 8) Sadist tunneb mõnu teiste piitsutamisest, tunneb mõnu teiste alandamisest ja valu tekitamisest. Tulevad välja, kui üks seda võimaldab nt rebasteristimisel. 9) Destruktivist. Hävitaja Inimtüüp, kes püüab vabaneda jõutusest maailma eest, seda maailma hävitades. Püüab ise hävitada maailma, kui maailm tema ära hävitada. Suhete katkestamine jne... Käitumine saab alguse lapsepõlvekodust, kui on tegemist vägivaldse koduga, parim kaitse on rünnak. 10) Konformist- massiin., oma hinnangud ja arvamused surub tahaplaanile, arvab nii
inimestevahelise läheduse poole. Toimub läbi viie armastuse tüübi. 7) Masohhist : Alaväärsuse ja jõuetuse tunne, tähtsusetuse tunne, tunneb sõltuvust kõigest välisest Püüab sõltuvusest lahti saada, samastab ennast mingite väliste jõududega. Püüab käituda nii nagu ta arvab, et nõutakse. Enda vajadusi eirab, orienteeritud välisele, piitsutab ennast, loobub iseendast. Teadvustamata. 8) Sadist tunneb mõnu teiste piitsutamisest, tunneb mõnu teiste alandamisest ja valu tekitamisest. Tulevad välja, kui üks seda võimaldab nt rebasteristimisel. 9) Destruktivist. Hävitaja Inimtüüp, kes püüab vabaneda jõutusest maailma eest, seda maailma hävitades. Püüab ise hävitada maailma, kui maailm tema ära hävitada. Suhete katkestamine jne... Käitumine saab alguse lapsepõlvekodust, kui on tegemist vägivaldse koduga, parim kaitse on rünnak. 10) Konformist- massiin., oma hinnangud ja arvamused surub tahaplaanile, arvab nii
Ära naeruväärista vanadusega kaasnevaid veidrusi. Üleolev targutamine ja õpetamine ei aita. Aktsepteeri vanuri soove, kui võimalik Loeng 13.10.2017 Vaimse tervise probleemid ja haigused peres Lase lastel ise tunda mis tunne on olla ngemispuudega vms puudega Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisnd, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. Perekonnal on kohustus hoolitseda oma abivajavate liikmete eest! Vaimne tervis- heaoluseisund, milles *inimene realiseerib oma võimeid *tuleb toime igapäevase elu pingetega *suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning *on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Hinda oma vaimset tervist: 1. Suudan inimestega suhelda, hoolin teistest, armastan. (3) 2. Suudan ja soovin vastastikuseid suhteid ja isiklikke tundeid väljendada. (2) 3. Suudan õppida, suudan töötada, osaleda sotsiaalses elus ja taotleda edu. (2) 4.
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Grete Hussar RATSASPORDISPETSIALISTIDE HINNANG HARRASTUSSPORDILE Bakalaureusetöö Juhendaja: Reeda Tuula ..................... (Juhendaja allkiri) Tallinn 2013 SISUKORD RESÜMEE ........................................................................................................................ 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5 1. HARRASTUSSPORDI OLEMUS JA KUJUNEMINE RAT
tunnused on looduse poolt meile kaasa antud ja seega avaldavad oma mõju juba enne sündimist. Tegurid, mis on meie arengut mõjutanud enne sündi, avaldavad pikaajalist mõju st nad loovad eeltingimused. Bioloogilised faktorid jagunevad: Pärilikud geneetiline baas on meile kaasa antud N: välimus, võimed, temperament. Meie DNA kannab endas meie vanemate, vanavanemate jne informatsiooni, missugused tunnused just konkreetse isiku puhul avalduvad sõltub mitmetest seaduspärasustest ja ka juhusest. Vt. täpsemalt tekste geneetika kohta 15 Mittepärilikud mõjuvad viljastamise ja sünni vahelisel ajal
sobib ja meeldib ning teeb neid asju mis talle meeldivad. Kodused ülesanded jäetakse naise kanda samuti laste eest hoolitsemine. Ta võib küll sundida end lühikest aega last hoidma, kuid see tundub talle ebameeldiv ja lihtsalt tülikas kohustus. Kui isa on teda lapsepõlves löönud, siis võib ta rakendada sellist käitumisviisi ka oma perekonnas olgu selleks siis kas lapsed või naine. Armastamine on raske ülesanne. Armastamine on võime teist inimest teenida ja tema eest hoolitseda ilma vastuteenet nõudmata. Armastus on alati millegi tegemine, järelikult ei ole see ainult tunne. Kõige raskem asi siin elus on õppida armastama täpsemalt, õppida armastama rohkem, kui tuntakse alguses suuteline. 13 8. EMAD Emad võivad samuti olla oma laste suhtes ükskõiksed ning see tekitab lapses hüljatuma tunde. Näägutamine ja ükskõiksus toimub mitte ainult siis kui laps on väike vaid ka täiskasvanu eas
Õnneks kuulub ka Kärdi arhitektist abikaasa Avo nende inimeste hulka, kes suhtuvad argipäevadesse loominguliselt. Seppelite leivanumber on ootamatud reisid ja naljakad juhtumised. Abielu algusaastatel sõitsid nad näiteks Rootsi ja kuna hotellid tundusid ülejõukäivalt kallid, püstitasid noored Stockholmi südalinna parki tavalise vene telgi. Baikatekk, keedetud munad ja sprotid kodust kaasa võetud, käisid nad mööda muuseume ja tundsid elust mõnu. Kuus päeva telkimist südalinnas ei läinud maksma punast öörigi. Mõni aasta hiljem sõitsid nad Avo isa vana Moskvitshiga Shveitsi. Luzerni linnas lahkus autost elujõud ja ainus, mis Kärt ja Avo teha mõistsid, oli kõne kodutanumale. "Vaata, kallis isa, kui sa tahad oma autot tagasi saada, siis see seisab Luzerni linnas, peaväljaku ääres," ütles Avo torusse. Ja lisas kiiresti, et nemad Kärdiga lähevad nüüd rongi peale
tagasi ei saa Sa enam mitte kunagi anda! Mõned vead on liiga head, et neid ainult korra teha. Me sosistame iga õhtu endale valesid lootes, et hommikuks on need tõeks saanud. Mängin lolli selleks , et Sina end targana tunneks Kui saaks , annaks armastusele oma telefoni numbri Armastus on sisemine kõdi, mida väljastpoolt sügada ei saa. Täna truu surmani, homme ütleb vaevalt tere, ülehomme ei tunnegi enam. Ülipalju armastan, ülirohkem igatsen, surmani ootan ! Iga heategu on tehtud iseendale, lihtsalt vahel saavad sellest ka teised kasu. Inimesed reisivad imetlemaks kõrgeid mägesid, suuri meresid, laiu jõgesid, piirituid ookeane ja tähtede sära, kuid iseendast lähevad nad mööda. Unistustes ja mälestustes tundub kõik poole parem kui tegelikkuses. Sellepärast ongi vaja mälestusi taaselustada ja unistusi, mille nimel edasi elada. Inimesed kutsuvad mind pidevalt reaalsusesse, kuid miks nad ei usu, et minu maailm ongi minu reaalsus...
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
· Alumine skaala, kuhu kuulub näiteks küünilisus, on argipäev, need on negatiivsed automaatmõtted, stereotüübid, rutiin à la sellised need naised-mehed-naabrid ongi. Alumise skaala register tekib iseenesest. 20 · Ülemine skaala, kuhu kuulub kahtlemata ka õnn, ei hoolitse enda eest ise, selleks peab midagi tegema (Jõgeda 2007). "Haavatavad ja nõrgad on need ülemised seosed, nende eest tuleb hoolitseda," ütleb Saarinen. Igapäevaelu aitab meid iseenda eest peita. Ülemisse skaalasse kuulub ka enese ja oma tegemiste tõsiselt võtmine see on ime sünni eelduseks. Tundlik ja tõsiselt suhtuv inimene taotleb imet. See on juba õnnele üsna lähedal olev seisund.Kui sa oled otsustanud, et su elu kulgeb alumises, madalamas astmestikus, siis sa lepid ime mittetaotlemisega, ning ennäe, sa hakkadki kohtuma inimestega, kes võimaldavadki
olemise universumis (vt sansaara). vägivaldne. Kui aga inimene lükkab teise jõhkralt See on karma (e.k. tegude seemne) läheneva auto eest ära, või kui lapsevanem tõstab seadus. Karma seaduse kohaselt lapse peale häält, kui see tulele liialt lähedale kujuneb igaüks vastavalt oma läheb, siis see ei ole vägivald, kuna nende tegudele. Hea tegu tingib muutust kavatsustes oli kaitsta või hoolitseda. paremuse suunas, ning see viib soodsale taassünnile Buddha õpetuse kohaselt on kõik kõigega seoses. See tähendab, et kõik, mis inimene teeb, pöördub see talle kuidagi tagasi. Kui inimese siht oli halb, kui ta käitus kasuahnelt, vihaselt või ükskõikselt, siis tuleb taassünd halb. Kui ta kavatsused olid aga head, saab talle osaks hea taassünd. Karma ei piirdu Budistlike arusaamade järgi on kõigil
Polügaamia ehk mitmikabielu mehe või naise samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga 2. PEREKOND 2.1. Perekonna ülesanded SOOJÄTKAMINE- olnud sajandeid ... SEKSUAALFUNKTSIOON- vastastikune kiindumus, sõprus, hoolimine aitavad hoida paarissuhet, mis on perekonna heaolu otsustav tagatis MAJANDUSLIK TOIMETULEK- tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE- inimese ühiskonna liikmeks kujunemine, peres õpetatakse toime tulema normide, reeglitega, kõlblusnormide õpetamine HOOLITSUS- see on turvalisuse vajadus, et sinu eest hoolitsetakse, hiljem sina teiste eest kannad hoolt, mis on eneseteostusvajadus HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON- laste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega TURVALISUSE FUNKTSIOON- kodu peaks olema koht, kus sa saad kaitset ja peavarju, tuge ja rõõme jagada
moraaliloengud (Niiberg&Linnas 2007:13). 10 2. LAPSEGA TEGELEMINE Kodu on ennekõike suhe ja suhtlemine. Suhtluse kõige elementaarsemad võtted tähelepanu köitmine, kontakti saavutamine omandatakse juba imikueas, mil eeskätt suheldakse oma vanemate ja teiste kõige lähemate inimestega. Kodu ja seda asustav perekond on alggrupp, kus kujuneb intiimne kontakt mitte ainult laste ja vanemate, vaid ka mitmesuguses vanuses laste, vanavanemate ja sugulaste vahel. Sotsiaalsele arengule pannakse alus kodus juba väga varases eas (Linnas & Niiberg 2007:12-13). Täiskasvanu suhtlemiskvaliteedist oleneb laste mänguoskuste tase ja õppimisvõimalused mängudes (Ugaste 2005:170). Õppima suunab last tema kaasasündinud uudishimu ja avastamistung. Laps otsib tema ette kerkinud küsimustele vastuseid ja selle kaudu õpibki. Et säilitada soovi õppida, peavad lapse küsimused juba varasest east peale vastuseid. Mida
mängu palju harrastavad lapsed peaksid olema ka rohkem arenenud teistes arenguvaldkondades, mida mäng peaks etendama. · MÄNGU EKSPERIMENTAALSED UURIMUSED einevad kahes vormis: o Ilmajätmise uurimused o Rikastamise uurimused Kui osalejatele luuakse juhuslikult erinevad tingimused, peaks olema võimalik teha paremaid põhjuslikke järeldusi, kui korelatsiooni uurimustes. 8.Teiste aitamine ja moraalne areng · Kuigi enamik inimesi usub, et teiste kahjustamine on väär, esineb teiste aitamiseks mõeldud prosotsiaalse käitumise konseptsiooni kohta märkimisväärset ebaselgust. Prosotsiaalse käitumise areng · EKPERIMENTAALSED UURIMUSED varem katsetasid teadlasid eksperimentaalsete uurimustega, et selgitada põhjalikult välja prosotsiaalse käitumise põhjusi. 1970-datel palju kasutust leidnud
veendudes, et neile õpetatakse häid käitumis- ja mõtlemisviise. Mustadele kirjutistele lisandus ka tuntud kasvatusfilosoofide R. S. Petersi, R. F. Deardeni ja P. H. Hirsti kasvatusteooriast lähtuv kriitika. Lapse enesetunnetuslik areng R. S. Peters (1969) tõi esile selle, et laps ei ela ühiskonnast isoleerituna, vaid peab arvestama ühiselu normide ning reeglitega (sallivus, teiste austamine, teistega arvestamine, abistamine jms). Lapse moraalne areng ei ole võimalik, kui liigses individualiseerimise vaimus ei pöörata ühiskonna kooselunormidele mingisugust tähelepanu. Õpetaja roll Ohumärgiks pidas ta ka seda, et õpetaja taandatakse kõrvalseisja ja materjalide ettesöötja rolli. Õpetaja isik tervikuna on eeskujuna ja jäljendamise mallina ülioluline. Räägitakse küll õppimisest, kuid kadunud on õpetamise mõiste, s.t kõrvale on jäänud õpetaja kutseoskused ja õpetamise tehnika.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................
Ei tarvitse keelata paha teha, küllalt on seda takistada. Tema kogemus või tema võimetus peab tema jaoks olema ainuke seadus. Ärge täitke ühtki tema soovi, sest et tema seda tahab, vaid et tal selle järele on tarvidus. Kuidas mõjutab lapse arengut füüsilise valu tajumine? Kui meil füüsilises suhtes läheb väga hästi, sammume tagurpidi kõlbelisuse suhtes. Inimene, keda pole puudutanud ükski valu, ei tunne inimarmastuse liigutust ega kaastunde mõnu. Tema süda jääb tuimaks iga mõju vastu. Millised on selles vanuses õiged kasvatusvahendid? Kohelge oma kasvandikku, nagu nõuab seda tema iga. Ärge keelake seda, millest ta peab hoiduma, vaid takistage teda seda korda saatmast- ilma sõnadeta, ilma seletusteta. Mida temale lubate, seda lubage esimese sõna peale, ilma nõumisteta ja palveteta, ilma tingimusteta. Lubage rõõmuga, keelake vastumeelsusega; aga teie keelamised peavad olema muutumatud
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
lugupidamisele. Seksuaalsuse 4 dimensiooni: - soojätkamine - armastus - nauding - sooidentiteet MAJANDUSLIK TOIMETULEK Siia kuuluvad igasugused perekonnale vajalikud kodutööd, igapäevase söögi ostmine ja valmistamine, kodu korrashoid ja remont, transport, arsti juures käimine jne. Tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese
lugupidamisele. Seksuaalsuse 4 dimensiooni: soojätkamine armastus nauding sooidentiteet MAJANDUSLIK TOIMETULEK Siia kuuluvad igasugused perekonnale vajalikud kodutööd, igapäevase söögi ostmine ja valmistamine, kodu korrashoid ja remont, transport, arsti juures käimine jne. Tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse.
muud probleemid. Noorel inimesel jäävad avastamata oma koht ühiskonnas ja eneseteostamise võimalused. Õppekava tuleb laiendada, võttes arvesse erinevused võimetes ning arvestades vajalike erialadega, mis praegu on alaesindatud ja kus tegelikult akadeemiline potentsiaal ei ole nii tähtis. Õpilaste nõustamise üldised eesmärgid: 1. õpilase huvide kaitsmine, 2. õpilase heaolule kaasa aitamine, 3. õpilase ja kooli heaolu ühtlustamine, 4. kooli kaitse õpilase heaolu kaudu, 5. nõustamise eesmärk ei tohi olla hirmutamine, ähvardamine, märgistamine ega karistus, 6. põhiline töömeetod on ennetamine. Õpetaja tegutseb nõustajana õpilaste õpikeskkonna "tervendamise" eesmärgil. Õpikeskkonna all peetakse silmas eelkõige inimlikke suhteid, mis otseselt mõjutavad lapse sotsialiseerimist koolis. EMOTSIOONID.
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.......................................................... 3 1. Ärikommunikatsioon................................................. 4 2. Suhtlemisprotsess........................................ 5 3. Kuulamine................................................................. 6 3.1 Mis on kuulamine ehk kuulamisprotsessi olemus... 6 3.2 Kuulamise tähtsus organisatsioonides................
MORAAL / EETIKA kümne käsu valgusel Sissejuhatus Moraali (ladina keeles mos, mores "komme, tuju") all mõeldakse üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaamu heast ja halvast ehk õigest ning valest käitumisest. Sellega on olemuslikult seotud mingi arusaam, et on asju, mida võib ja peabki tegema, või mille tegemisest tuleb hoiduda. Kui tehakse, midagi sobimatut, siis sellele järgneb teiste inimeste poolne halvakspanu, hukkamõist või karistus. Kui aga käitutakse õigesti, siis on teised rahul ja võidakse kiitagi. Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu nähtuste kirjeldamisega, vaid ka määrab, millised need peaksid olema. Teisisõnu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
